Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse eelmise aasta ettevalmistavat raportit 2007. aasta majanduspoliitika üldsuuniste kohta (A6-0012/2007);

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa huvi: edukas toimetulek üleilmastumise ajajärgul” (KOM(2007)0581);

–  võttes arvesse komisjoni teatist “On aeg tõsta tempot: uus partnerlus majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel” (KOM(2006)0030);

–  võttes arvesse nõukogu 4. oktoobri 2004. aasta, 12. juuli 2005. aasta, 18. juuli 2006. aasta ja 10. juuli 2007. aasta otsuseid liikmesriikide tööhõivepoliitikat käsitlevate suuniste kohta;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsiooni liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(1);

–  võttes arvesse 22.–23. märtsil 2005 Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud Euroopa noortepakti;

–  võttes arvesse 23.–24. märtsil 2006 Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti;

–  võttes arvesse komisjoni teatist “Haridus ja koolitus 2010: Lissaboni strateegia edu sõltub kiiretest reformidest” (KOM(2003)0685);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsiooni puuetega inimeste olukorra kohta laienenud Euroopa Liidus: Euroopa tegevuskava 2006–2007(2);

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalministrite 5.–6. juuli 2007. aasta Guimarãesis toimunud mitteametliku kohtumise järeldusi ”12 tähtsaima punkti kohta eesseisvate väljakutsete vastuvõtmiseks”;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.  arvestades, et üleilmastumine esitab uusi väljakutseid, näiteks maailma rahvaarvu kasv ja ränne, kliimamuutus, energiavarustuse kindlus, rahvusvaheline terrorism ning tugeva majanduse tagamine, mis annab Euroopa kodanikele suuremat kasu;

B.  arvestades, et üleilmastumisest tulenevatele kesksetele väljakutsetele ei saa vastu astuda üksnes riiklike meetmetega, vaid see nõuab ka ühtset lähenemisviisi ja kooskõlastatud panust Euroopa Liidu poolt tervikuna;

C.  arvestades, et kliimamõju majanduslik ja ökoloogiline mõju eeldab proportsioonide jaotamist ning et meetmeid tuleks kliimamuutuse vastu võitlemiseks võtta laial rindel ning selle õnnestumine nõuab maailma kõikide peamiste partnerite lähenemist, sõltuvalt nende vastavatest arengutasemetest;

D.  arvestades, et uus EL on ainulaadne kogum arenenud majandustest ning neile lähenevatest madala kulude tasemega majandustest, võimaldades kulude kärpimist, sise- ja välismajanduse mastaabisäästu ning seista vastu arenevate majanduste deflatsiooni- ja inflatsioonisurvele;

E.  arvestades, et laienenud EList, mis on oma 500 miljoni kodanikuga üks maailma suurimaid turge, on saanud tugevam ülemaailmne partner ning juht ülemaailmsete standardite alal;

F.  arvestades, et ELi ühtse turu esiplaanile tõusmine ning atraktiivsus soodustab nii era- ja riiklike investeerimisfondide investeeringute sissevoolu kui ka majanduslikku sisserännet koos poliitilise ja finantsabi küsimise vajadusega probleemide lahendamiseks kogu maailmas;

G.  arvestades, et poliitikakujundajad peavad ühise strateegia määratlemisel üleilmastumise ajajärgul kindlaks määrama ja selgelt sõnastama ühised väljakutsed, mille ees ELi majandus praegu ning lähiaastatel seisab, ning nendega tegelema;

H.  arvestades, et laienenud EL ja selle mõju liikmesriikide majandusele ning poliitilisele ja sotsiaalkultuurilisele arengule eeldab paremat koostööd poliitiliste otsuste tegemise süsteemis;

I.  arvestades, et see, kas riigi poliitika tegelikult soodustab või ei soodusta majanduskasvu, sõltub majanduses valitsevatest majanduskasvu allikatest ja takistustest ning ülemaailmsest majandusest tingitud laiemast piirangute ja võimaluste kogumist;

J.  arvestades, et ELi kodanike teadlikkus ja aktiivne toetus on üleilmastumise ajajärgul edu saavutamise ning ümberasujate vastuvõtmise ja integreerimise eeltingimus,

Ülemaailmne valitsemine

1.  usub, et riikliku suveräänsuse idee on muutunud üha iganenumaks vajaduse tõttu riigiüleste institutsioonide järele, et võidelda riigiüleste väljakutsete vastu ning et selline riikliku suveräänsuse nõudmine võib teravdada ülemaailmset anarhiat;

2.  tunnistab, et riigiülesed meetmed on kõige hädavajalikumad poliitika arendamiseks, mis tegeleb kliimamuutuse leevendamise ning rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vähendamisega;

Välispoliitika

3.  märgib, et majanduse üleilmastumine loob ELi riikide majandustele uued võimalused, mille osatähtsus eelolevatel aastakümnetel tingimata suureneb ja mis pakuvad lisakasu mastaabisäästu, ulatuse, linnastumise, võrgustike ja soodsa maine mitmeti ärakasutamise teel;

4.  rõhutab ELi suurenevat tähtsust ülemaailmse partnerina ja avatud maailmamajandusest ühe suurema kasusaajana; arvab, et sellises olukorras kannab EL suurt vastutust, et aidata tegeleda ülemaailmsete küsimustega ja luua ühise välismajanduspoliitika vahendeid, mis võimaldavad asjakohaselt hallata ELi ühtse turu välismõju;

5.  rõhutab, et EL suudab täita liidusisesed Lissaboni eesmärgid vaid olles aktiivne ja ühendades jõud ülemaailmses ulatuses; tervitab seetõttu kavatsust töötada välja Lissaboni strateegia sidus välismõõde, mis põhineb jätkusuutlikul majandusarengul;

6.  on seisukohal, et majandusharude ülemaailmne konsolideerumine ja ELi ettevõtete omandamine kolmandate riikide investorite poolt ja vastupidi alandab tegelikku kapitalikulu; juhib samas tähelepanu, et kui ei toimu ELi järelevalveraamistiku loomise ja ELi konkurentsieeskirjade jõulise jõustamise asjakohast koordineerimist, võib see vähendada ühtse turu ja mastaabisäästu eeliseid, mis on olulise tähtsusega ELi konkurentsivõimeliseks osalemiseks ühiselt ülemaailmsel turul;

7.   arvab, et igakülgne välispoliitiline lähenemine, milles keskendutakse regulatiivkoostööle, standardite ühtlustamisele ja eeskirjade samaväärsusele, peab edendama nii ausat konkurentsi kui kaubavahetust; hoiatab samas sellega seoses sisemise koostöö ja reformiprotsesside parandamise tähtsuse alahindamise eest;

8.  kaitseb Euroopa Keskpanga sõltumatust rahapoliitika kehtestamisel ja maailma finantsturgude volatiilsuse ohjamisel; rõhutab, et euro vahetuskursi tugevnemine on tingitud suurenevast tasakaalustamatusest kolmandates riikides; tunneb muret, kas Euroopa majanduskasv on piisavalt tugev, et korvata ülemaailmsete finantsturgude ja vahetuskursside volatiilsust.

9.  on seisukohal, et arenevate majanduste kasvust tingitud nõudluse suurenemine loodusvarade, põhisaaduste ja -teenuste järele võib seada ELi liikmesriikide majandused inflatsioonisurve alla, mida siiani on tasakaalustanud nende panus ülemaailmse pakkumise suurenemisse; on seisukohal, et selle probleemiga tegelemiseks peaksid ELi liikmesriigid valmistama ette tehnoloogilise kasvu strateegiaid hõlmavad inflatsioonivastased majanduspoliitika vahendid ja võimaliku makromajandusliku korrektsiooni ning parema koordineerimise raamistiku;

10.  väljendab muret selle üle, et suurenenud kaubandusmaht aitab oluliselt kaasa kliimamuutusele ning on seisukohal, et kaubanduspoliitika peab seetõttu pakkuma osa probleemi lahendusest; tuletab meelde, et kaubanduse haldustõkete kõrvaldamine ning kliimamuutuse vastu võitlemine on saavutatav üksnes kooskõlastatud mitmepoolse tegevuse abil, millest on oluliselt huvitatud ka EL, kes etendab juhtivat rolli mõlemas valdkonnas, pidades eelkõige silmas Euroopa konkurentsivõime säilitamist;

11.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles tagama, et ELi kahepoolsed kaubanduskokkulepped ja WTO mitmepoolsed kaubanduskokkulepped on sõlmitud neid WTO asutamislepingu sätteid järgides, kus täpsustatakse, et rahvusvaheline kaubandus peab toimuma maailma ressursse optimaalselt kasutades ning kooskõlas säästliku arengu eesmärgiga, keskkonda nii kaitstes kui ka säilitades; kutsub komisjoni üles jätkama tööd ministrite Doha deklaratsiooni auahnete tulemuste suunas;

Sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse strateegiate ning koondsuuniste vaheline ühenduslüli

12.  tervitab komisjoni avaldust, et rohkem tähelepanu pööratakse aktiivsele kaasamisele ja võrdsetele võimalustele, et tuleks edendada piisavat sotsiaalset kaitset ja tugevdada võitlust vaesuse vastu ning et kogu Euroopas on vaja tulemuslikumaid vahendeid, et tagada kodanike olemasolevad õigused omada juurdepääsu tööle, haridusele, sotsiaalteenustele, tervishoiule ja muudele sotsiaalse kaitse vormidele;

13.  rõhutab vajadust tagada ja parandada Lissaboni strateegia järgmises tsüklis ja eelkõige koondsuunistes integratsiooni ja sotsiaalse mõõtme nähtavust; arvab, et kiiresti on vaja kaotada praegune tasakaalustamatus tööhõivesuunistes, milles ei omistata tähtsust teatud peamistele sotsiaalsetele eesmärkidele, nt neile, millega vähendatakse töötavate vaeste arvu ja parandatakse kõigi juurdepääsu kõrge kvaliteediga töökohtadele, haridusele, tervishoiule ning muudele sotsiaalse kaitse vormidele; kutsub komisjoni üles koondsuuniseid kohandama, et astuda vastu uutele väljakutsetele ja neist puudujääkidest üle saada;

14.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama järjekindlat sellist lähenemist, et tagada tegelik sidusus ühelt poolt majanduskasvule ning rohkematele ja parematele töökohtadele suunatud riikide reformikavade protsessi ning teiselt poolt sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse vahel;

Tööhõivesuuniste rakendamine

15.  palub komisjonil tegeleda tööhõivesuuniste rakendamise ja tulemuslikkuse suurte erinevustega liikmesriikides, tagades, et liikmesriigid kohaldaksid ulatuslikumalt Euroopa tööhõivestrateegia näitajaid ja eesmärke, elukestva õppe vahendeid ning meetmeid, mis on sätestatud Euroopa noortepaktis, Euroopa soolise võrdõiguslikkuse paktis ja puuetega inimestele suunatud Euroopa Liidu tegevuskavas (2006–2007); nõuab, et kõik need kohustused, eesmärgid ja võrdluskriteeriumid sisalduksid täies ulatuses koondsuunistes, et parandada Euroopa tööhõivestrateegia sidusust ja tõhusust;

16.  rõhutab tööhõivepoliitika strateegilise suutlikkuse suurendamise olulist tähtsust; palub komisjonil ja liikmesriikidel pöörata nende koordineerimisprotsessides erilist tähelepanu töö kvaliteedile, töö-, pere- ja isikliku elu tasakaalule, hariduse ja koolituse kvaliteedile ning kättesaadavusele kõigile, diskrimineerimisvastaste õigusaktide rakendamisele, naiste ja meeste võrdsete võimaluste poliitika tugevdamisele ning sisserände küsimustele;

17.  toetab ühiste põhimõtete tasakaalustatud kogumi vastuvõtmist kaitstud paindlikkuse osas, mis hõlmab töötajate ja tööandjate paindlikkust ja kaitstust tööturul; ergutab liikmesriike kaasama neid ühiseid põhimõtteid riikide reformikavasid käsitlevasse konsultatsiooni tööturu osapooltega ning rõhutab koolituse ja ümberõppe, aktiivse tööturupoliitika, asjakohase sotsiaalkaitse ja tööturu killustatuse ületamise keskset rolli, tagades tööalased õigused kõikidele töötajatele;

Sidusrühmade kaasamine

18.  tervitab komisjoni kavandatud konsultatsioone VKEde ja nende esindajatega ning seejärel Euroopa väikeettevõtete õigusakti kavandamist; väljendab lootust, et väikeettevõtjad kuulatakse sotsiaalse dialoogi käigus ära ja et „kõigepealt mõtle väikselt” põhimõte kaasatakse täies mahus poliitika kujundamisse;

Sisemajanduspoliitika

19.  märgib, et EL peab püüdma selgitada üleilmastumisest tulenevat kasu kodanikele, kes on mures, et üleilmastumisest, integratsioonist ja tööjõu liikuvusest tingitud suurenenud konkurents muudab traditsioonilised töömudelid kaitstud paindlikkuse mudeliteks, ning usub, et nende murede puhul tuleks rakendada poliitilisi meetmeid, mis laiendavad nende avalike hüvede ja teenuste pakkumist ning parandavad nende kvaliteeti, mis aitavad pidevalt kaasa tootlikkuse kasvu suurendamisele;

20.  rõhutab, et tootlikkuse kasvu aeglustumine, mis võib õõnestada ELi konkurentsivõimet maailmaturul, on majanduspoliitika seisukohalt murettekitav ning et see erineb ELi ulatuses, kuid sellel on ka ühised jooned, mis näitavad turgude, turustuse ja finantsteenuste nõrkust;

21.  rõhutab, et struktuuriline jäikus takistab mahajäänud majandusharudes uute tehnoloogiate tõhusat kasutamist ning juurdepääsu võrkudele; usub, et majanduspoliitika peaks sisaldama tarnijaid käsitlevaid meetmeid, et luua soodne keskkond ettevõtete piiriülesele tegevusele ja kiirendada ühtse finantsturu väljakujundamist;

22.  on seisukohal, et finantsturgude üleilmastumist ja tarbijate õiguste kaitsmise vajadust silmas pidades on finantsturgude läbipaistvus, tulemuslikud konkurentsireeglid ning asjakohane reguleerimine ja järelevalve jätkuvalt otsustava tähtsusega; kutsub sellest tulenevalt komisjoni üles lisama ühenduse Lissaboni programmi raames finantsturgude küsimused vastavatesse üleeuroopalistesse algatustesse;

23.  pooldab juhtimisprotsessides, menetlustes ja organisatsiooni struktuurides teostatavast uuendustegevusest tuleneva majanduse ümberkorraldamise toetamist; on seisukohal, et selle valdkonna uued ettevõtted vajavad vähem kapitali, kuid rohkem loovust ning loovad palju võimalusi väikestele ettevõtetele ja nooremale põlvkonnale;

24.  tunnistab, et nii väikesed, keskmise suurusega kui ka suured ettevõtjad etendavad rolli dünaamilises ja ühtses innovatsioonistrateegias ning et väiksemate ettevõtete ja üksikisikute juurdepääs ressurssidele on seega ülimalt oluline teadus- ja arendustegevuse taseme tõstmiseks ning uute tehnoloogiate väljatöötamiseks; juhib tähelepanu sellele, et edendada tuleb nii rahastamist varajases etapis kui ka jätkuvat piisavalt pikaajalist rahastamist, et võimaldada kaupade turuleviimist;

25.  tunnistab, et Euroopa vajab uuenduste kiiremat ülekandmist uutesse toodetesse ja teenustesse; toetab seetõttu komisjoni nõudmist teadusuuringute, hariduse ja uuendustegevuse nn teadmiste kolmnurga järele;

26.  märgib, et konkurentsipoliitika peaks täiendama struktuuripoliitikat, et välistada kartellide tekkimist ja domineerivate ettevõtete rikkumisi, millega tõrjutakse väikeste ettevõtete loomist ELi tasandil toimuva konsolideerimisprotsessi tõttu;

27.  usub, et turul, turustamises ja finantsteenuste osutamisel oleks tootlikkuse suurendamise saavutamine võimalik erinevate liikmesriikide majandusreformide senisest laialdasema kooskõlastamise ning majanduse moderniseerimise abil, muutes poliitilist strateegiat integratsioonist tulenevast investeeringute põhisest majanduskasvust integratsioonist tulenevaks tehnoloogiapõhiseks majanduskasvuks;

Ränne

28.  rõhutab, et EL vajab kiiresti ühist piiri- ja sisserändepoliitikat, mis ei hõlmaks üksnes ühtset piirikontrolli, vaid ka majandusrände ühtlustatud strateegiaid, kriteeriumeid ja menetlusi, jättes üksikutele liikmesriikidele õiguse otsustada vastuvõetavate arvude üle; rõhutab ka asjaolu, et tuleb teha suuremaid pingutusi lahenduste otsimisel kogemuste vahetamise abil, et sisseränne oleks edukas kõikidele osapooltele, nii sotsiaalselt kui majanduslikult;

Institutsiooniline kord

29.  on seisukohal, et majanduse pikaajalisele majanduskasvule keskendumise mõju ei ole automaatne ning et turuga arvestavate institutsioonide areng määrab, kas majandus suudab rakendada oma ülemaailmse struktuurilise kasvu potentsiaali;

30.  usub, et ELi institutsioonilised arengud peaksid lihtsustama majanduspoliitika tõhusat kooskõlastamist; kutsub komisjoni üles aitama kaasa sellele, et riiklikes reformikavades osutataks tugevamalt ülemaailmsetele väljakutsetele, seades sisse liikmesriikide majanduslikku tulemuslikkust mõõtvad näitajad;

31.  on veendunud, et parem osalus ja üleeuroopaliste reformide parem mõistmine on vajalikud ning et tuleb tugevdada Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide rolli koos ministrite nõukogu asjaomaste struktuuridega, kes on seotud majandusstrateegia koostamisega;

32.  arvab, et Lissaboni strateegia juhtimist tuleb veel parandada, eelkõige järgmistes punktides: tihedam koordineeritus ministrite nõukogu asjaomaste struktuuride vahel, pöörates erilist tähelepanu riikide reformikavade nõuetekohasele koordineerimisele;

33.  väljendab kahetsust, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon ei ole siiani leppinud kokku selgepiirilises plaanis ja tegevusjuhises, mis tagaks asjakohase koostöö ning kolme asjaomase ELi institutsiooni täieliku kaasatuse kohasesse üleilmastumise küsimustega tegelemisse tulevikus; kutsub sellega seoses nõukogu ja komisjoni üles esitama koheselt ettepanekud tihedaks koostööks kolme ELi institutsiooni vahel, pidades silmas Lissaboni strateegia eelseisvat läbivaatamist;

34.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0448. (2) ELT C 316 E, 22.12.2006, lk 370.