Menetlus : 2008/2550(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B6-0233/2008

Esitatud tekstid :

B6-0233/2008

Arutelud :

PV 22/05/2008 - 5

Hääletused :

PV 22/05/2008 - 9.6
CRE 22/05/2008 - 9.6
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0230

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 113kDOC 53k
14. mai 2008
PE401.566v01-00
 
B6‑0233/2008
nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Gérard Deprez
kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel
Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheliste läbirääkimiste kohta seoses viisanõudest vabastamisega (viisavabadus)

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheliste läbirääkimiste kohta seoses viisanõudest vabastamisega (viisavabadus) 
B6‑0233/2008

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 6, 24 ja 29 ning EÜ asutamislepingu artikleid 62, 63, 286 ja 300, mis on Euroopa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ning kolmandate riikide ja organisatsioonidega peetavate rahvusvaheliste läbirääkimiste õiguslik alus;

–  võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 6. märtsi ja 21. aprilli 2008. aasta avaldusi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 83 ja artikli 103 lõiget 2,

A.  arvestades, et alates Amsterdami lepingu jõustumisest 1999. aastal vastutab nõukogu viisaeeskirjade kehtestamise eest, sealhulgas nimekirja eest nendest kolmandatest riikidest, mille kodanikel peab olema viisa või mille kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜ asutamislepingu artikli 62 lõike 2 punkti b alapunkt i);

B.  arvestades, et ühenduse pädevus viisaküsimustes hõlmab tingimusi, mille kohaselt antakse kolmandatele riikidele viisavabadus, ning arvestades, et nende tingimustega tuleb tagada kõikide ELi kodanike võrdne kohtlemine, mitte ainult viisavabaduse andmise või mitte andmise puhul, vaid ka nende tingimuste puhul, mille kohaselt kolmandad riigid annavad sellise vabaduse ELi erinevatele liikmesriikidele või keelduvad seda andmast;

C.  arvestades, et 2001. aastal vabastas nõukogu(1) USA kodanikud viisanõudest; arvestades, et kahjuks ei kehti samalaadne viisavabadus kõikidele ELi kodanikele, kuna USA nõuab mitme liikmesriigi (praeguse seisuga: Bulgaaria, Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Rumeenia ja Slovakkia) kodanikelt ikka veel viisat ning viisa väljastamisest (mille puhul järgitakse läbipaistmatuid kriteeriume) on keeldutud üle 10% taotlejate puhul;

D.  arvestades, et 2005. aastast alates võib ühenduse tasandil käivitada vastastikkuse mehhanismi(2) pärast liikmesriigi antud teavet, komisjoni suhtlemist asjaomase kolmanda riigiga ja komisjoni aruannet nõukogule, kes võiks siis teha otsuse „taaskehtestada kõnealuse kolmanda riigi kodanike suhtes ajutiselt viisanõue”;

E.  arvestades, et kuigi vastastikune viisavabadus on saavutatud mitme kolmanda riigiga, ei ole seda saavutatud USAga, mistõttu esitas komisjon(3) 2006. aastal järgmise ettepaneku: „taaskehtestada ajutiselt viisanõue nende USA kodanike suhtes, kellel on diplomaatilised ja ametipassid, et kiirendada vastastikuse viisavabaduse saavutamist”; arvestades, et nimetatud sümboolset ettepanekut nõukogu siiski ei järginud;

F.  arvestades, et mitu liikmesriiki on jätkanud otseseid kahepoolseid läbirääkimisi USA valitsusega, kuigi selles küsimuses on pädevus selgelt ühendusel;

G.  arvestades, et olukord muutus õiguslikust aspektist keeruliseks, kui USA reformis 3. augustil 2007. aastal õigusakti Implementing Recommendations of the 9/11 Commission Act of 2007 jao 711 (nimelt Secure Travel and Counterterrorism Partnership Act of 2007(4)) vastuvõtmisega viisavabadussüsteemi, lisades seitse turvalisuse suurendamist käsitlevat punkti(5), millest tulenevalt peaksid kõik viisavabadusprogrammis osaleda soovivad liikmesriigid kirjutama alla kahepoolsele vastastikuse mõistmise memorandumile ja selle kohustuslikule rakenduseeskirjale;

H.  arvestades, et isegi kui ELi institutsioonid ei tea veel nn rakenduseeskirja sisu, on vastastikuse mõistmise memorandumites selgelt kirjas, et mõned uued turvalisuse suurendamist käsitlevad punktid kuuluvad ühenduse pädevusse (nagu viisade kohale toimetamine või Euroopa turvatranspordi ühingu uued täiendavad kohustused), mõned ELi pädevusse (nagu varastatud passid(6), PNR-andmed või kuritegevusega seotud Schengeni andmed) ning ülejäänud turvalisuse suurendamist käsitlevad punktid kuuluvad iga liikmesriigi ainupädevusse (nagu need, mis on seotud riigi enda kodanike karistusregistritega või relvastatud pardasaatjate viibimisega üleatlandilistel lendudel);

I.  arvestades, et kõnealuse probleemi lahendamiseks ja selleks, et kõik liikmesriigid saaksid 2009. aastal osaleda USA reformitud viisavabadussüsteemis, tegi nõukogu 18. aprillil 2008. aastal otsuse kahetasandilise lähenemisviisi kohta:

a)  andes komisjonile ametlikud volitused läbirääkimiste pidamiseks USAga kõikide ühendusega seotud küsimuste üle ning

b)  kiites heaks eritingimused, mida liikmesriigid peavad täitma läbirääkimistel USAga enne EÜ ja USA vaheliste läbirääkimiste lõppu; nimetatud eritingimustega määratakse kindlaks, millised valdkonnad kuuluvad EÜ/ELi pädevusse ning mille üle tohib põhjusel, et see valdkond kuulub liikmesriikide pädevusse, pidada kahepoolseid läbirääkimisi, ning tehakse selgeks, et kahepoolsete läbirääkimiste puhul peavad liikmesriigid järgima teiste liikmesriikide ja ELi institutsioonidega tehtava lojaalse koostöö põhimõtet, nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 10 ja Euroopa Kohtu otsuses (C-105/03) seoses ELi lepingus sätestatud kohustuste täitmisega;

J.  arvestades, et isegi küsimuste puhul, mis kuuluvad liikmesriikide ainupädevusse, võidakse lojaalse koostöö põhimõtet ohustada kahepoolsete lepingutega, mis sisaldavad erinevaid tingimusi viisavabaduse andmiseks mõnedele liikmesriikidele, mille tulemusena koheldakse kodanikke liikmesriigiti viisavaldkonnas erinevalt;

K.  arvestades, et USA ja ELi kodanike paremaks kaitsmiseks terrorismi ohu eest tuleks parandada üleatlandilist koostööd: a) ohu tuvastamine ühise analüüsi ja tiheda teabevahetuse, sealhulgas parimate tavade vahetamise abil andmekaitse rangete meetmete raames; b) õiguskaitse- ja luureorganite töö koordineerimine ELi ja üleatlandilisel tasandil, järgides samal ajal alati õigusriigi põhimõtteid, põhiõigusi ja eraelu puutumatust, ning c) toimevõime ELi ja USA õiguskaitse- ja luureorganite vahelise tihedama koostöö abil, mis põhineb erinevate asjaomaste asutuste ja organite vahelisel suuremal vastastikusel usaldusel,

1.  on arvamusel, et Euroopa kodanike igasugune otsene või kaudne diskrimineerimine nende rahvuse põhjal tuleks keelata ära mitte ainult Euroopa Liidus, nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 12, vaid ka väljaspool Euroopa Liitu, eriti kui selline diskrimineerimine on ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahel peetavate rahvusvaheliste läbirääkimiste puuduliku koordineerimise tulemus;

2.  tunneb heameelt asjaolu üle, et USA tunnustas esimest korda 13. märtsil 2008. aastal justiits- ja siseküsimuste ministrikolmiku kohtumisel ühenduse pädevust läbirääkimiste pidamisel rahvusvahelise viisapoliitika valdkonda kuuluvate lepingute üle, kiites ühisavalduses heaks kahetasandilise lähenemisviisi järgimise; märgib, et avalduses on kirjutatud, et: „neid küsimusi, mis kuuluvad siseriiklike kohustuste hulka, arutatakse riigi ametiasutustega, aga neid, mis kuuluvad ELi vastutusvaldkonda, arutatakse ELi asutustega”; on arvamusel, et vastavalt kõnealusele avaldusele peaks USA edaspidi pidama läbirääkimisi:

   komisjoniga viisaküsimustes, nagu USA juba tegi õhutranspordi(7) puhul;
   nõukoguga ELi poliitika üle julgeolekuga seotud küsimustes (reisijate isikuandmeid käsitlev leping või ELi ja USA vahelised väljaandmist ja vastastikust õigusabi käsitlevad lepingud); ning
   liikmesriikidega relvastatud pardasaatjate lennukipardal viibimise üle üleatlandilistel lendudel ning julgeolekuga seotud küsimustes, kui need käsitlevad riigi enda kodanikke;

3.  kordab, et iga EÜ/ELi poolt sõlmitava lepingu puhul tuleks järgida põhiõigusi ja isikuvabadusi, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 6 lõikes 2, sealhulgas eraelu puutumatust ja isikukaitset, nagu on sätestatud:

   Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8;
   direktiivis 96/46/EÜ ja ühenduse õiguse erieeskirjades (ja Schengeniga seotud meetmetes), kui on tegemist üleandmisega kolmandasse riiki;
   üksikisikute kaitset käsitlevas Euroopa Nõukogu konventsioonis nr 108 seoses isikuandmete automatiseeritud töötlemisega ja konventsiooni lisaprotokollis 181, milles käsitletakse järelevalve teostajaid ja riikidevahelisi andmevoogusid;

4.  toetab nõukogu poolt komisjonile antud volitusi pidada läbirääkimisi lepingu üle, millega tagatakse viisavabadus kõikidele ELi kodanikele, kes sisenevad USA territooriumile, mis kehtib juba ELi territooriumile sisenevatele USA kodanikele; kutsub komisjoni üles teavitama asjaomast parlamendikomisjoni pärast iga läbirääkimiskohtumist (vajaduse korral konfidentsiaalselt);

5.  on arvamusel, et läbirääkimised peaksid lõppema enne juunit 2009. aastal ning et pärast seda ei tohiks ELi kodanike vahel esineda mingisugust diskrimineerimist;

6.  on samal arvamusel, et liikmesriigid peaksid järgima nõukogu eritingimusi(8) vastavalt EÜ asutamislepingu artiklis 10 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttele, mida kohaldatakse ka vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale (C-105/03 või AETR kohtuasi (22/70)) seoses ELi lepingus ettenähtud kohustuste täitmisega; rõhutab nimelt asjaolu, et:

   osalemine viisavabastusprogrammis peaks võimalikult kiiresti looma samasugused õigused liikmesriikide kõikidele kodanikele ning nende passide põhjal samadel tingimustel;
   USA juurdepääs ELi/EÜ andmebaasidele või infosüsteemidele tuleks ära keelata, kuni seda lubatakse selgesõnaliselt EÜ õigusaktidega ning sel juhul peaks EL selle ühiselt heaks kiitma ning see peaks põhinema vastastikkuse põhimõtte täielikult järgimisel;
   EL peaks ühiselt heaks kiitma lisaandmete esitamise Interpolile kadunud ja varastatud passide kohta;
   lennujaama julgestus vastavalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) standarditele on piisaval määral tagatud kehtivate EÜ eeskirjadega (kokku võidakse leppida USA kontrollkäikude osas, kui on tegemist otselendudega ELi ja USA territooriumil asuvate lennujaamade vahel);
   ELi kodanike repatrieerimist käsitlevad ametlikud kokkulepped peaks heaks kiitma vaid vastastikkuse põhimõtte põhjal ning nende üle peaksid pidama läbirääkimisi ja neid sõlmima EÜ ja USA;
   EÜ peaks pidama läbirääkimisi kohustuste üle, mis on seotud elektroonilise reisivolitussüsteemi võimaliku kehtestamisega ELi reisivate USA kodanike suhtes;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, Ameerika Ühendriikide Kongressile ning Ameerika Ühendriikide sisejulgeolekuministrile.

(1) Vt nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 II lisa.
(2) Vt nõukogu määrusega (EÜ) nr 851/2005 konsolideeritud määruse (EÜ) nr 539/2001 artikli 1 lõiget 4 (http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2001R0539:20070119:ET:PDF )„Aruandele võib lisada ettepaneku taaskehtestada kõnealuse kolmanda riigi kodanike suhtes ajutiselt viisanõue. Komisjon võib nimetatud ettepaneku esitada ka pärast aruande arutelu toimumist nõukogus. Nõukogu võtab kolme kuu jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse nimetatud ettepaneku kohta”.
(3) Teine vastastikust viisavabadust käsitlev aruanne, KOM (2006) 568, 3. oktoober 2006;
(4) Õigusakti Implementing Recommendations of the 9/11 Commission Act of 2007 saab lugeda veebisaidil: (298 lehekülge). Jagu 711 tuleks nimetada järgmiselt: Secure Travel and Counterterrorism Partnership Act of 2007. Nimetatud õigusakti allkirjastas seadusena USA president 3. augustil: http://www.whitehouse.gov/news/releases/2007/08/20070803-1.html. Vt lisainfot viisavabaduse kohta USA sisejulgeolekuministeeriumi veebisaidilt: http://www.travel.state.gov/visa/temp/without/without_1990.html.
(5) Nendest neli on kohustuslikud, nagu: 1) Elektrooniline reisivolitussüsteem; 2) suuremad pingutused julgeolekuandmete vahetamisel; 3) nõuded teavitada õigeaegselt tühjadest ning kadunuks kuulutatud ja varastatud passidest; ning 4) tagatised, et viisavabadusprogrammi kuuluvad riigid kiidavad heaks nende riigi kodanike repatrieerimise, kes on sunnitud USAst lahkuma. Peale selle tuleb arvestada veel kolme vabatahtlikkuse alusel rakendatava turvalisust suurendava faktoriga, kui määratakse kindlaks, kas saab loobuda nõudest keelduda viisa väljastamisest 3% taotlejate puhul; 1) lennujaama julgestusstandardid; 2) relvastatud pardasaatjate programmid; ja 3) riiklikke reisidokumente käsitlevad standardid.
(6) Vt ühist seisukohta 2005/69/JSK teatavate andmete vahetamise kohta Interpoliga, ELT L 27, 29.1.2005, lk 61.
(7) Avatud õhuruumi leping on kättesaadav järgmisel veebisaidil: http://europa.eu.int/eur-lex/lex/JOHtml.do?uri=OJ:L:2007:134:SOM:en:HTML.
(8) Nõukogu registris: http://register.consilium.europa.eu/pdf/en/08/st07/st07337.en08.pdf.

Viimane päevakajastamine: 16. mai 2008Õigusalane teave