Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Venemaa Föderatsiooni vahelist partnerlus- ja koostöölepingut, mis jõustus 1997. aastal ja lõppes 2007. aastal;

–  võttes arvesse läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise uue partnerlus- ja koostöölepingu üle;

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle viit protokolli;

–  võttes arvesse ELi ja Venemaa inimõiguste teemalist konsultatsiooni;

–  võttes arvesse Venemaa ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide paljusid usaldusväärseid aruandeid inimõiguste jätkuvate rikkumiste kohta Tšetšeenias;

–  võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatist Euroopa Ülemkogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga „Euroopa energiapoliitika” (KOM(2007)0001);

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu energiavarustuse kindluse kohta;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi varasemaid resolutsioone Venemaa kohta, eelkõige

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.  arvestades, et EL on korduvalt rõhutanud oma kohustust saavutada Venemaaga demokraatlikel väärtustel põhinev strateegiline partnerlus;

B.  arvestades, et ELi ja Venemaa tõhustatud koostöö ja heanaaberlikud suhted on kogu Euroopa stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu seisukohast väga suure tähtsusega; arvestades, et ELi ja Venemaa vaheliste vastastikuste suhete aluseks peaks olema poliitiline, majandus- ja energiakoostöö ning õigusriigi põhimõtete, demokraatia põhimõtete ja menetluste ning peamiste inimõiguste austamine;

C.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon on Euroopa Nõukogu liige ja on seega sidunud end Euroopa Nõukogu põhikirjas ja konventsioonides sätestatud jagatud väärtuste, eesmärkide ja kohustustega, eelkõige demokraatia edendamise ja demokraatliku stabiilsuse kindlustamisega Euroopas;

D.  arvestades, et demokraatia on Venemaal nõrgenenud, eelkõige seoses kõigi peamiste tele- ja enamiku raadiojaamade toomisega valitsuse kontrolli alla, enesetsensuuri levikuga trükimeedias, uute piirangutega avalike demonstratsioonide korraldamisele ning valitsusväliste organisatsioonide olukorra halvenemisega;

E.  arvestades, et olukord Gruusia Abhaasia ja Lõuna-Osseetia piirkondades halveneb seoses Venemaa Föderatsiooni hiljuti tehtud sammudega;

F.  arvestades, et 16. aprillil tegi Venemaa president Vladimir Putin Venemaa valitsusele ülesandeks alustada otsest koostööd Abhaasia ja Tshinvali rajooni (Lõuna-Osseetia) esindajatega, ning arvestades, et kõnealune otsus õõnestab Gruusia rahvusvaheliselt tunnustatud suveräänsust;

G.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon suurendas ühepoolselt rahuvalvajate arvu Abhaasias (Gruusias), Gruusia valitsuselt eelnevat heakskiitu ja nõusolekut taotlemata;

H.  arvestades, et energiavarustuse kindlus on Euroopale üks suuremaid väljakutseid ja Venemaaga tehtava koostöö tähtsamaid valdkondi;

I.   arvestades, et suhetes Venemaa Föderatsiooniga on oluline, et EL räägiks ühel häälel ning väljendaks oma solidaarsust ja ühtsust,

1.  kinnitab taas oma veendumust, et Venemaa jääb tähtsaks pragmaatilise koostöö partneriks, kellega ELil on peale majanduslike ja kaubanduslike ühishuvide ka ühine eesmärk teha tihedat koostööd nii rahvusvahelisel areenil kui ühises naabruses; tervitab äsjavalitud presidendi lubadust tagada õigusriigi ja demokraatia põhimõtete austamine ning väljendab lootust, et hr Medvedjev peab suhete süvendamist Euroopa Liiduga oluliseks eesmärgiks;

2.  rõhutab ELi liikmesriikide vahelise ühtsuse ja solidaarsuse tähtsust nende suhetes Venemaaga ning vajadust juhtida ELi ühispoliitikat ja liikmesriikide kahepoolseid suhteid Venemaaga ühiselt kokku lepitud põhimõtete kohaselt;

3.  rõhutab taas kord, et Venemaal praegu valitsev olukord tekitab tõsist muret inimõiguste austamise, demokraatia, sõnavabaduse, etniliste vähemuste olukorra ja VVOde sõltumatuse ning kodanikuühiskonna ja üksikisikute õiguste osas; kahetseb seetõttu, et ELi ja Venemaa inimõiguste alane dialoog ei ole andnud nendes valdkondades mingeid tulemusi ning kutsub Venemaa valitsust üles andma ELi ja Venemaa partnerluse ühe olulise osana oma panust nende kõneluste intensiivistamisse;

4.  väljendab sügavat muret Vene ja rahvusvahelistelt inimõiguslaste organisatsioonidelt jätkuvalt tulevate teadete pärast inimeste piinamise ning ebainimliku ja alandava kohtlemise kohta Tšetšeenia vanglates, politseijaoskondades ja salajastes kinnipidamiskeskustes; mõistab sellised teod otsustavalt hukka ja kutsub Venemaa ametivõime tagama, et toetataks Euroopa inimõiguste konventsiooniga tagatud õigusi;

5.  kutsub Venemaa äsjavalitud presidenti üles vaatama läbi vangistatud avaliku elu tegelaste, teiste hulgas Mihhail Hodorkovski ja Platon Lebedevi kohtlemist, kuna paljude vaatlejate meelest on sellised vangistused määratud poliitilistel põhjustel; rõhutab, et see suurendaks Venemaa võimude usaldusväärsust ja teeks võimalikuks veelgi tihedama partnerluse Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu vahel;

6.   kutsub Venemaad üles meeles pidama õiguslikke kohustusi, mille ta võttis endale 1996. aastal Euroopa Nõukogu liikmeks saades ning neid täitma;

7.  kutsub Venemaad üles lõpetama oma toetust separatistlikele jõududele Gruusias ja tegutsema konstruktiivselt konfliktide rahumeelse lahendamise nimel, kinnitades eelkõige oma kohustust toetada Gruusia territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning luues normaalsed suhted Gruusiaga, austades samas täielikult Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust;

8.  väljendab sügavat muret Venemaa Föderatsiooni otsuse pärast legaliseerida kahepoolsed sidemed Gruusia piirkondade Abhaasia ja Tshinvali rajooniga (Lõuna-Osseetia);

9.   mõistab teravalt hukka Gruusia territooriumi varjatud annekteerimise, muu hulgas sõjaväelise koondumise kaudu Abhaasias ning asjaolu, et Venemaa Föderatsioon suurendas ühepoolselt oma nn rahuvalvajate arvu Abhaasias (Gruusias); nõuab tungivalt, et Venemaa Föderatsioon peataks separatistlike režiimide sõjaväelise koondumise ja annaks sellele tagasikäigu ning lõpetaks sõjalise agressiooni Gruusia vastu;

10.  kutsub ELi üles alustama Venemaa rahuvalveoperatsioonide ümberkujundamist Gruusias rahvusvahelisteks ja tsiviiloperatsioonideks;

11.  on arvamusel, et Venemaa Föderatsiooni praegune Gruusiale suunatud poliitika ja tegevus õõnestavad Gruusia rahvusvaheliselt tunnustatud suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning annab tunnistust sellest, et Venemaad ei saa pidada neutraalseks ja erapooletuks rahuvahendajaks konfliktipiirkondades;

12.  kutsub ELi üles andma Venemaale väga selgelt märku sellest, et kui Venemaa jätkab rahvusvahelise õiguse rikkumist Gruusias, kahjustab see poliitiliselt Venemaa ja ELi vahelisi suhteid;

13.  rõhutab ELi vajadust teha koostööd Venemaa kui olulise ja tähtsa partneriga rahu, stabiilsuse ja julgeoleku tagamisel ning rahvusvahelise terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastu võitlemisel, aga ka tegelemisel muude julgeolekuküsimustega, nagu keskkonna- ja tuumariskid, uimastid, relva- ja inimkaubandus ning piiriülene organiseeritud kuritegevus Euroopa naabruses;

14.  väljendab muret seose sellega, et Venemaa riigi kontrolli all olev meedia korraldab sageli laimavaid propagandarünnakuid mõne liikmesriigi vastu, et õõnestada ELi liikmesriikide ühtsust ja solidaarsust;

15.  nõuab tungivalt, et Venemaa loobuks propagandistlikest meetoditest ja oma välismaal elavate kaasmaalaste manipuleerimise poliitikast, mille eesmärgiks on nn kahe kogukonnaga ühiskondade loomine mitmetes riikides, näiteks Lätis ja Eestis, mis olid endised NSV Liidu vabariigid; taunib Venemaa uut laienemist endise NSV Liidu territooriumi teaberuumis, püüdes taastada nn virtuaalset NSV Liitu;

16.  rõhutab Venemaa investeerimiskliima parandamise olulisust, mida on võimalik saavutada üksnes mittediskrimineerivate ja läbipaistvate äritegevustingimuste edendamise ja hõlbustamise, bürokraatia vähendamise ning mõlemapoolsete investeeringute abil; tunneb muret selle pärast, et ei ole võimalik prognoosida, kuidas ametivõimud eeskirju kohaldavad;

17.  rõhutab, kui tähtis on pidada Venemaaga süvendatud dialoogi energeetikaküsimustes, et tagada suurenenud vastastikuse energiasõltuvuse tingimustes varustuskindlus ja kindel nõudlus; rõhutab, et see koostöö peab põhinema energiahartas sätestatud põhimõtetel ning investeerimisvõimaluste, turulepääsu ja infrastruktuurile juurdepääsu vastastikususel; peab sellega seoses kahetsusväärseks asjaolu, et Venemaa Föderatsioon ei ole veel hartat allkirjastanud; kutsub komisjoni üles tegema vajalikku diplomaatilist algatust ning nõuab, et EL kõneleks Venemaaga neil tundlikel teemadel ühel häälel;

18.  väljendab sügavat muret seoses järjest sagenevate rünnakutega usulistesse, etnilistesse või rassilistesse vähemustesse kuuluvate isikute vastu Venemaal, mõistab hukka Vene ametiasutuste tegevuse, kes keeldusid andmast mõnedele protestantlikele vaimulikele ja mitmetele katoliku preestritele viisasid või tühistasid need;

19.  kutsub uut Venemaa presidenti ja valitsust üles looma koos Euroopa Liiduga vajalikke tingimusi läbirääkimiste kiireks alustamiseks ELi ja Venemaa vahelise uue partnerlus- ja koostöölepingu üle; rõhutab sellega seoses veelkord, et õigusriigi ja demokraatia põhimõtted ning inimõigused peavad olema kõigi Venemaa Föderatsiooniga tulevikus sõlmitavate lepingute oluliseks osaks;

20.  toetab teabe vahetamist arenenud energeetikatehnoloogiate kohta ning julgustab ELi ja Venemaa energeetikasektoris osalejate vahelisi kontakte, samuti pingutusi energiatõhususe tõstmiseks ja süsihappegaasivabade tehnoloogiate väljatöötamiseks, mis pakuvad olulisi võimalusi koostööks, eeskätt tööstuskoostööks, koos parimate tavade ja tehnoloogiate vahetamisega Venemaa ja ELi ettevõtete vahel;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile ning Euroopa Nõukogule.