Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Lähis-Ida kohta, eelkõige 16. jaanuari 2003. aasta resolutsiooni assotsiatsioonilepingu sõlmimise kohta Liibanoni Vabariigiga, 10. märtsi 2005. aasta resolutsiooni olukorra kohta Liibanonis, 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni olukorra kohta Lähis-Idas, 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni Lähis-Ida kohta ning 29. novembri 2007. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega antakse Liibanonile makromajanduslikku finantsabi;

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1559 (2004), 1636 (2005), 1680 (2006), 1701 (2006) ja 1757 (2007);

–  võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingu sõlmimist ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Liibanoni Vabariigi vahel;

–  võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2007. aasta otsust 2007/860/EÜ, millega antakse Liibanonile makromajanduslikku finantsabi;

–  võttes arvesse eesistujariigi 14. märtsil 2008. aastal Euroopa Liidu nimel tehtud avaldust Lähis-Ida kohta;

–  võttes arvesse ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 15. mai 2008. aasta avaldust;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.  arvestades, et stabiilne, täielikult suveräänne, ühtne ja demokraatlik Liibanon on kriitilise tähtsusega kogu Lähis-Ida stabiilsusele ja rahumeelsele arengule;

B.   arvestades, et Liibanonis valitseb pikaajaline poliitiline ummikseis, mis takistab riigi ebakindlate institutsioonide nõuetekohast toimimist;

C.   arvestades, et 6. mail 2008. aastal otsustas Liibanoni valitsus keelustada Hizbollah’ laiaulatusliku telekommunikatsioonivõrgu, mida kõnealune rühmitus peab oma Iisraeli vastu suunatud kaitsemeetmete lahutamatuks osaks, ning vallandada lennujaama turvaülema, kes olevat väidetavalt Hizbollah’ga seotud;

D.   arvestades vägivaldsete kokkupõrgete vallandumist riigi mõnedes osades ning eelkõige pealinnas, kus Hizbollah’ relvarühmitused seadsid üles barrikaade ja blokeerisid lennujaama ja haarasid oma kontrolli alla Lääne-Beiruti;

E.   arvestades, et kokkupõrge laienes Choufi piirkonnani ja põhja, põhjustades kokku vähemalt 80 inimese surma; arvestades, et Liibanoni sõjavägi otsustas mitte sekkuda ning pärast vaherahu saavutamist ja Hizbollah’ relvarühmituste taganemist võttis järk-järgult olukorra oma kontrolli alla ja püüdis korda taastada; arvestades, et kõnealused kokkupõrked olid kõige raskemad kokkupõrked pärast aastatel 1975–1990 toimunud kodusõja lõppu;

F.   arvestades, et 15. mail 2008. aastal saavutas Katari juhitud Araabia Liiga delegatsioon Liibanoni juhtidega kokkuleppe kriisi lõpetamiseks;

G.   arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga nr 1757 (2007) luuakse endise peaministri Rafiq Hariri mõrva ja muude Liibanonis toimunud poliitiliste mõrvade toimepanijate üle kohtu pidamiseks rahvusvaheline erikohus;

H.   arvestades, et Euroopa – Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingu, mis on sõlmitud ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Liibanoni Vabariigi vahel, artiklis 2 sätestatakse, et lepinguosaliste vahelised suhted ja lepingu enda sätted põhinevad demokraatlike põhimõtete ja põhiliste inimõiguste austamisel, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis, mis suunab nende sise- ja välispoliitikat ning moodustab käesoleva lepingu olulise osa;

I.   arvestades, et pärast 2006. aasta juulis ja augustis toimunud sõjalist konflikti seisab Liibanon endiselt silmitsi märkimisväärsete väljakutsetega rahanduse ja majanduse valdkonnas; arvestades, et 4. jaanuaril 2007. aastal võtsid Liibanoni ametivõimud vastu laiaulatusliku sotsiaal-majanduslike reformide kava; arvestades, et Euroopa Liit on pakkunud 80 miljoni suurust makromajanduslikku finantsabi, et toetada Liibanoni sõjajärgsete ülesehitustööde teostamist ja majanduse jätkusuutikku taastamist ning seeläbi leevendada valitsuse majandusprogrammi rakendamisel tekkivaid rahalisi raskusi;

J.   arvestades, et enam kui 300 000 Palestiina põgenikku elab Liibanonis endiselt halbades tingimustes; arvestades, et mõnedes Palestiina põgenikelaagrites aset leidnud vägivallapuhangud ja konfliktid sõjaväega on teravdanud olukorda riigis;

K.   arvestades, et Shebaa farmide olukord ja selgete piiride kehtestamine Liibanoni ja Iisraeli vahel on endiselt lahendamata küsimused;

L.   arvestades, et pärast oma vägede väljaviimist 2005. aastal ei ole Süüria kunagi lõpetanud Liibanoni siseasjade takistamist ja nendesse sekkumist,

1.   väljendab sügavat muret võimalike tõsiste tagajärgede pärast, mida praegune poliitiline kriis ja julgeolekuolukorra halvenemine Liibanonis kaasa võivad tuua; rõhutab Liibanoni stabiilsuse, suveräänsuse, sõltumatuse, ühtsuse ja territoriaalse terviklikkuse tähtsust ning märgib, et poliitilist stabiilsust Liibanonis saab ehitada üksnes kõigi osapoolte vahel usaldusliku õhkkonna taastamisel ja välismõjude tõrjumisel;

2.   mõistab kindlalt hukka Hizbollah’ teguviisi kasutada oma laiemate poliitiliste eesmärkide kindlustamiseks ähvardusi ja jõudu;

3.   taunib asjaolu, et hoolimata erinevate Liibanoni fraktsioonide vahelisest kokkuleppest relvastatud konflikti lõpetamise kohta, toimusid 15. mai õhtul riigi idaosas Baalbekis ikkagi uued kokkupõrked erinevate fraktsioonide relvastatud rühmituste vahel, milles julgeolekuteenistuse andmetel sai surma üks ja vigastada üks inimene;

4.   rõhutab, et Hizbollah’ käitumine kui riik riigis, ei sobi kokku demokraatliku süsteemiga; kutsub seetõttu Hizbollah’ juhte üles tegema selge valik ning kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1559 laiali saatma ja desarmeerima relvastatud rühmitused, loobuma vägivallast, täielikult aktsepteerima demokraatia põhimõtteid ning tunnustama kõiki demokraatlikult valitud riigiorganeid ja institutsioone olenemata nende etnilisest, usulisest või erakondlikust kuuluvusest ja päritolust;

5.   taunib asjaolu, et Liibanoni parlamendi istung vabariigi presidendi ametisse valimiseks on määramata tähtajaks edasi lükatud, ja palub tungivalt kõigil osapooltel jõuda kokkuleppele, et valimised saaksid toimuda esimesel võimalusel;

6.   toetab kõiki jõupingutusi, mille eesmärk on jõuda praeguse poliitilise ummikseisu osas põhiseadusega kooskõlas olevale ja demokraatlikule lahendusele; rõhutab, et ühtegi püsivat lahendust ei leita, kui otseselt või kaudselt asjaga seotud osapooled ei näita tõelist poliitilist tahet tegeleda kriisi algpõhjustega;

7.   nõuab tungivalt, et Liibanoni parlamendi president teeks kõik endast oleneva institutsiooni toimimise taastamiseks, mis on demokraatia peamine nõue, et aidata kaasa riikliku lepitamise dialoogile ja leida kompromisslahendus praegusele poliitilisele ummikseisule;

8.   tervitab osapoolte vahel Katari vahendusel saavutatud kokkulepet ning avaldab tugevat toetust Araabia Liiga ja eelkõige Katari peaministri tehtavatele püüdlustele praeguse poliitilise kriisi lahendamiseks, eesmärgiga jõuda laiaulatusliku ja põhjaliku kokkuleppeni;

9.   otsustab – pidades kõnealusel teemal täiendavaid arutelusid – kutsuda Araabia Liigaga koostöös kõikide Liibanoni parlamendifraktsioonide esimehed Brüsselisse, eesmärgiga leevendada institutsioonilist kriisi, taastada usaldus ja hõlbustada dialoogi, et jõuda kestva kompromissini;

10.  kordab oma nõuet kõikidele asjaomastele osapooltele toetada rahvusvahelise erikohtu tööd, kus mõistetakse kohut endise peaministri Rafiq Hariri mõrva ja muude Liibanonis toimunud poliitiliste mõrvade toimepanijate üle ning nõuab tungivalt, et Süüria teeks kohtuga täielikku koostööd;

11.  nõuab tungivalt, et Liibanoni valitsus teeks kõik endast oleneva, et lõpetada Palestiina põgenike igasugune diskrimineerimine, ning kordab oma üleskutset rahvusvahelisele üldsusele suurendada abi, et jõuda kestva lahenduseni;

12.  nõuab kõigi relvastatud ja poolsõjaväelistele rühmituste järk-järgulist desarmeerimist ning peab oluliseks asjaolu, et kõikide relvade importi Liibanoni peaks juhtima üksnes Liibanoni ametlik sõjavägi; kordab oma üleskutset Liibanoni valitsusele tegutseda UNIFILiga koostöös täielikus suveräänsuses ja teostada sellega seoses tõhusat kontrolli riigi piiride ja territooriumi üle;

13.  kutsub Süüriat üles hoiduma igasugusest sekkumisest, mis võib avaldada negatiivset mõju Liibanoni siseasjadele, ning võtma endale konstruktiivne roll püüdlustes saavutada kõnealuses riigis kestev rahu ja stabiilsus;

14.  kordab oma toetust Euroopa Liidu pühendumusele Liibanoni aitamisel tema majanduse ümberkorraldamisel; kutsub nõukogu ja komisjoni üles jätkama pingutusi Liibanoni ülesehitamise ja majandusliku taastumise toetamisel, samuti tegema tihedamat koostööd riigi kodanikuühiskonnaga, et edendada riigi jätkuvat demokratiseerimist;

15.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ÜVJP kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, Araabia Liiga peasekretärile, Lähis-Ida neliku eriesindajale Lähis-Idas, Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee presidendile, Liibanoni valitsusele ja parlamendile ning Süüria presidendile ja valitsusele.