RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
7.1.2009
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Doris Pack
fraktsiooni PPE-DE nimel
11. juuli kuulutamine 11. juuli 1995. aasta Srebrenica genotsiidi ohvrite üleeuroopaliseks mälestuspäevaks
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B6-0022/2009
B6‑0022/2009
Euroopa Parlamendi resolutsioon 11. juuli kuulutamise kohta 11. juuli 1995. aasta Srebrenica genotsiidi ohvrite üleeuroopaliseks mälestuspäevaks
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma 7. juuli 2005. aasta resolutsiooni Balkani riikide tuleviku kohta 10 aastat peale Srebrenicat;
– võttes arvesse 16. juunil 2008 allkirjastatud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut Euroopa Liidu ning Bosnia ja Hertsegoviina vahel ning ELi 2003. aasta Thessaloníki tippkohtumisel kõikidele Lääne-Balkani riikidele antud ELi liikmelisuse väljavaadet;
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,
A. arvestades, et 11. juulil 1995 langes ÜRO Julgeolekunõukogus 16. aprillil 1993 ohutuks piirkonnaks kuulutatud Ida-Bosnia linn Srebrenica kindral Ratko Mladići juhitud Bosnia serblaste vägede kätte ja Serblaste Vabariigi tolleaegse presidendi Radovan Karadžići juhtimise alla;
B. arvestades, et Srebrenica langemise järel mitmeid päevi väldanud veresauna käigus hukkasid kindral Mladići juhitud Bosnia serblaste väed ja poolsõjaväelised üksused, sealhulgas Serbiast Bosnia territooriumile sisenenud regulaarpolitsei koosseisu mittekuulunud serblaste politseiüksused koheselt rohkem kui 8000 moslemist meest ja poissi, kes otsisid turvapaika sellest ÜRO kaitsejõudude (UNPROFOR) kaitse all olnud piirkonnast;
| C. | arvestades, et Srebrenica veresaun on suurim massimõrv Euroopas | pärast Teist maailmasõda ja sümboliseerib Bosnias aastatel 1992-1995 toimunud sõjategevuse jõhkrust; |
D. arvestades, et endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) poolt genotsiidiks tunnistatud tragöödia leidis aset ÜRO poolt turvapaigaks kuulutatud piirkonnas ja sümboliseerib seetõttu rahvusvahelise üldsuse jõuetust konflikti sekkumisel ja tsiviilelanikkonna kaitsmisel;
E. võttes arvesse Genfi konventsiooni arvukaid rikkumisi, mille Bosnia serblaste väed Srebrenica tsiviilelanikkonna suhtes toime panid, sealhulgas tuhandete naiste, laste ja eakate inimeste küüditamist ning paljude naiste vägistamist;
F. arvestades, et hoolimata siiani tehtud hiiglaslikest pingutustest massi- ja üksikhaudade avastamiseks ja ohvrite surnukehade väljakaevamiseks ning tuvastamiseks ei võimalda siiani tehtud uuringud Srebrenicas ja selle ümbruses toimunud sündmuste stsenaariumi täielikku taastamist;
G. arvestades, et tõeline rahu ei ole võimalik ilma õiguseta, ning arvestades, et täielik ja piiramatu koostöö EJRKga jääb Lääne-Balkani riikide ELi integreerimise protsessi edasise jätkumise põhinõudeks;
H. arvestades, et Bosnia serblaste vägede kindral Radislav Krstić on esimene EJRK poolt Srebrenica genotsiidile kaasaaitamises ja sellele õhutamises süüdi mõistetud isik, kuid kõige silmapaistvam süüdistatav isik Ratko Mladić on kaksteist aastat pärast traagilisi sündmusi ikka veel vabaduses;
I. arvestades, et ikka veel leitakse uusi massihaudu ja seetõttu ei ole selle genotsiidi ohvrite (genotsiidi vältimise ja karistamise konventsiooni artikli 2 kohaselt) juba niigi suurt arvu võimalik veel lõplikuks lugeda,
1. mälestab metsikuste ohvreid ja avaldab neile austust; avaldab kaastunnet ja väljendab solidaarsust ohvrite perekondadega, kellest paljud elavad lõpliku kinnituseta oma isade, poegade, abikaasade või vendade saatuse kohta; tunnistab, et seda jätkuvat valu suurendab suutmatus tuua nimetatud tegude eest vastutavad isikud kohtu ette;
2. kutsub nõukogu ja komisjoni üles mälestama asjakohaselt Srebrenica-Potočari genotsiidi aastapäeva, toetades Euroopa Parlamendi otsust kuulutada 11. juuli Srebrenica genotsiidi mälestuspäevaks;
3. nõuab täiendavaid pingutusi ülejäänud tagaotsitavate kohtu ette toomiseks ja avaldab toetust EJRK tööle;
4. rõhutab lepituspoliitika tähtsust Euroopa integratsiooniprotsessi osana; toonitab usuasutuste, meedia ja haridussüsteemi olulist rolli selles protsessis, et kõikidesse etnilistesse rühmadesse kuuluvad tsiviilisikud võiksid saada üle möödaniku pingetest ja alustada rahumeelset ning siirast kooseksisteerimist kestva rahu, stabiilsuse ja majanduskasvu nimel; nõuab tungivalt, et kõik riigid teeksid täiendavaid pingutusi keerulise ja segase minevikuga lõpparve tegemiseks;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Bosnia ja Hertsegoviina ning selle haldusüksuste valitsusele ja parlamendile, samuti Lääne-Balkani riikide valitsustele ja parlamentidele.