Menetlus : 2009/2557(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B6-0170/2009

Esitatud tekstid :

B6-0170/2009

Arutelud :

Hääletused :

PV 02/04/2009 - 9.20
CRE 02/04/2009 - 9.20

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0213

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 104kWORD 59k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B6-0165/2009
26. märts 2009
PE423.039
 
B6‑0170/2009
nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Konrad Szymański, Adam Bielan, Hanna Foltyn-Kubicka, Mirosław Mariusz Piotrowski, Zdzisław Zbigniew Podkański, Wojciech Roszkowski, Inese Vaidere, Ģirts Valdis Kristovskis, Roberts Zīle ja Ewa Tomaszewska
fraktsiooni UEN nimel
Euroopa südametunnistus ja totalitarism

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi kohta 
B6‑0170/2009

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni;

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 9. detsembri 1948. aasta resolutsiooni 260 (III) A genotsiidi kohta;

–  võttes arvesse neljandat Genfi konventsiooni, mis käsitleb seoses sõja ajal “vaenlase käes” ja igasuguse võõrvõimu okupatsiooni all olevate tsiviilisikute kaitset;

–  võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu 22. märtsi 2001. aasta otsuseid Streletzi, Kessleri ja Krenzi kohtuasjades Saksamaa vastu;

–  võttes arvesse oma 12. mai 2005. aasta resolutsiooni Teise maailmasõja 8. mail 1945. aastal Euroopas lõppemise kuuekümnenda aastapäeva kohta(1);

–  võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega(2);

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 26. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni 1481 totalitaarsete kommunistlike režiimide kuritegude rahvusvahelise hukkamõistu vajalikkuse kohta;

–  võttes arvesse 8. aprillil 2008. aastal Brüsselis Euroopa Komisjoni korraldatud kuulamist totalitaarsete režiimide toimepandud kuritegude kohta;

–  võttes arvesse mitmete liikmesriikide parlamentide poolt vastu võetud resolutsioone ja deklaratsioone totalitaarsete kommunistlike režiimide kuritegude kohta;

–  võttes arvesse 3. juuni 2008. aasta Praha deklaratsiooni Euroopa südametunnistuse ja kommunismi kohta;

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008. aasta deklaratsiooni 23. augusti kuulutamise kohta üleeuroopaliseks stalinismi ja natsismi ohvrite mälestamise päevaks;

–  võttes arvesse vajadust korraldada surma- ja koonduslaagrite nimetamine nende õigete nimedega;

–  võttes arvesse UNESCO maailmapärandi komitee otsust nr 31COM 8B.8,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.  arvestades, et Euroopa Liit tugineb õigusriigi ja inimõiguste austamise põhimõtetele;

B.  arvestades, et õigus kuulub Euroopa alusväärtuste hulka ning õigusemõistmiseks ja õiguse edendamiseks vajatakse tõsikindlaid ajalooteadmisi;

C.  arvestades, et fašismi ja stalinismi toimepandud agressiooniaktide käigus sooritatud mõrvu ja inimeste orjastamist saab lugeda inimsusevastasteks ja sõjakuritegudeks;

D.  arvestades, et natsi-, fašistlike ja Nõukogude kommunistlike diktatuuride äärmustotalitaarsed valitsused on vastutavad ajaloos enneolematu ulatusega ettekavatsetud massikuritegude eest miljonite inimeste ja nende võõrandamatute põhiõiguste vastu;

E.  võttes arvesse paljude sellist rõhumist vastustanud inimeste vahetuid tunnistusi ja meelekindlust, nagu näiteks rotmistrz (rittmeister/kapten) Witold Pilecki, ainuke inimene, kes läks vabatahtlikult natside Auschwitzi surmalaagrisse, et korraldada seal vastupanuliikumist ja koguda tõendeid massimõrvade kohta;

F.  arvestades, et tähtis on meeles pidada ka selliseid inimesi nagu kapten Witold Pilecki, kes astusid aktiivselt vastu totalitaarsele võimule ja kelle kui totalitaarse ajastu kangelaste nimed tuleks kirjutada eurooplaste teadvusse nende pühendumuse, au ja vapruse ning ideaalidele ustavaks jäämise tõttu;

G.  arvestades, et genotsiidikuritegusid sooritasid ka relvarühmitused, kelle tegusid suunas totalitaarsete režiimide totalitaarne ideoloogia;

H.  arvestades, et eurooplaste teadmatus ja nende ajaloomälus juurdunud valestambid võivad põhjustada ajaloomälestuste moonutamist natsionalistlikel või muudel põhjustel;

I.  arvestades vajadust sisuliselt vastu seista ajaloovõltsimisele ja katsetele süüdistada genotsiidikuritegudes nende ohvreid;

J.  arvestades, et üksnes tugev ja oma ajaloost teadlik Euroopa võib luua tingimused minevikuõudustest ülesaamiseks;

K.  võttes arvesse Euroopa totalitaarse lähimineviku tõlgendamise umber praegu toimuvat ideoloogilist võitlust, mille eesmärk on Nõukogude Liidu kuritegude õigustamine või natside omade pisendamine;

L.  arvestades, et justiits- ja siseküsimuste nõukogu jõudis 19. aprillil 2007 poliitilisele kokkuleppele võtta vastu raamotsus teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta ning otsustas, et kriminaalvastutust kuritegude avaliku õigustamise, eitamise või ränga alatähtsustamise eest ei laiendata juhtudele, mille motiiviks ei ole rassism või ksenofoobia, mistõttu nimetatud dokumendi kohaldamisalasse ei kuulu muudel põhjustel, näiteks totalitaarsete kommunistlike režiimide poolt sooritatud kuriteod;

M.  arvestades, et 8. aprillil 2008 korraldas komisjon kuulamise totalitaarsete režiimide poolt toime pandud sõjakuritegude teemal, millel osalesid nõukogu ja rühm Euroopa Parlamendi liikmeid,

1.  kahetseb asjaolu, et nõukogu 19. aprilli 2007. aasta otsus võtta vastu raamotsus rassi, nahavärvi, religiooni, põlvnemise või riikliku või rahvusliku kuluvuse põhjal sooritatud kuritegude kohta ei hõlma muudel põhjustel, näiteks totalitaarsete kommunistlike režiimide poolt sooritatud kuritegusid;

2.  märgib, et holokaustiga sarnanevat genotsiidi ning selliseid suuri inimsusevastaseid kuritegusid ja ulatuslikke inimõiguste rikkumisi nagu näiteks Balti riikide, Poola ja teiste riikide elanike massiline küüditamine, massilised hukkamised nagu näiteks Poola ohvitseride mõrvamine Katyni metsas ja Läti sõjaväe ohvitseride mõrvamine Litenes, koonduslaagrite ja Gulagi rajamine ja käigushoidmine, kunstlikult tekitatud Ukraina näljahäda, põhivabaduste nagu sõna-, väljendus- ja liikumisvabaduse äravõtmist ning paljusid muid totalitaarse kommunismi kuritegusid ei ole vajalikul määral uuritud ega rahvusvahelisel tasandil hinnatud;

3.  rõhutab, et kuigi nii totalitaarsete kommunistlike kui ka natsirežiimide all kannatanud Euroopa rahvad on teinud tohutuid pingutusi nende tagajärgede ületamiseks, on Euroopa Liidu ülesanne uurida ja hinnata Euroopa territooriumil kommunistlike, natsi- ja teiste totalitaarsete režiimide sooritatud kuritegusid, et näidata, mida tehti ühe neljandiku Euroopa kodanikega, ning mõista kohut nende režiimide üle;

4.  tuletab meelde, et kodanikud, kes on ikka veel totalitaarse kommunistliku režiimi ohvrid, peavad endise Nõukogude bloki riikides suutma elada kõrvuti inimestega, keda nad tunnevad kui kuritegude sooritajaid ja nende sugulaste mõrtsukaid;

5.  rõhutab, et Nõukogude okupatsioonist vabanenud riikide elanikud kannatavad siiani totalitaarrežiimide selliste tagajärgede all nagu venestamine, nende riigi demograafilise olukorra vägivaldne muutmine ja selle režiimi põhjustatud sügavad psühholoogilised probleemid; palub neid asjaolusid arvesse võtta nimetatud riikide poliitilise, sotsiaalse ning riigisiseste rahvustevaheliste suhete olukorra küsimustes otsuste tegemisel;

6.  on mures selle pärast, et mõnede ELi liikmesriikide noorem põlvkond on selgelt jagunenud oma perekonnast saadud täiesti erinevate ja vastandlike seisukohtade ja arusaamade alusel Euroopa ajaloo kohta; kardab, et see võib tulevikus tekitada nende ühiskonnarühmade vaheliste kokkupõrgete ohu; on mures selle pärast, et mitmete Lääne ühiskonna osade, eriti noorte teadmised kommunistlikust totalitaarsest režiimist on väga puudulikud; palub parandada üldsuse teadlikkust Euroopa ajaloost ja lisada teave selle ajaloovaldkonna kohta koolide õppekavadesse;

7.  usub, et ajaloomälu asjakohase säilitamise huvides Euroopa ajaloo põhjalik ümberhindamine ning kaasaegse Euroopa kõigi ajalooaspektide üleeuroopaline tunnustamine tugevdab Euroopa integratsiooni, kuna paremat tulevikku saab rajada vaid siis, kui mõistetakse paremini ühist minevikku, mis aitab ka kõrvaldada totalitaarsete režiimide taastekkimise võimaluse;

8.  teeb ettepaneku kuulutada 25. mai (Auschwitzi kangelase kapten Witold Pilecki 25. mail 1948 toimunud hukkamise aastapäev) totalitarismivastase võitluse kangelaste rahvusvaheliseks mälestuspäevaks, mis oleks austusavaldus kõigile neile, kes türannia vastu võideldes ilmutasid kangelaslikkust ja tõelist armastust inimkonna vastu, ning näitaks järelpõlvedele selgelt, kuidas tuleb totalitaarse orjastamise ohuga silmitsi seistes käituda;

9.  on seisukohal, et suhtumine minevikus toime pandud julmustesse ja kuritegudesse on tänapäeval demokraatia üle toimuvate arutelude oluline osa;

10.  juhib tähelepanu sellele, et NSV Liidu panus ja teened natsirežiimi alistamisel ei saa olla ettekäändeks, et totalitaarsete kommunistlike režiimide kuritegusid välja vabandada või olematuks kuulutada; rõhutab samas, et on vastuvõtmatu, et Venemaa Föderatsioonis võetakse vastu seadusi, mis näevad ette karistuse kõigile, kes püüavad analüüsida Teise maailmasõja sündmusi lähikümnendite omast erinevast vaatepunktist;

11.  palub komisjonil ja nõukogul võtta konkreetseid meetmeid selle tagamiseks, et 8. aprilli 2008. aasta kuulamise töödokumendis kajastuvaid kuulamise tulemusi arvestataks edasises töös ELi ühise lähenemise kujundamisel totalitaarsete režiimide kuritegudele;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriikide valitsusi toetama kehtivate rahvusvahelise õiguse dokumentide jõustamist, mis näevad ette selliste ränkade inimõiguste rikkumiste nagu genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegude õigusvastaseks kuulutamise ning nende eest vastutuselevõtmise ja karistamise;

13.  nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon leiaksid juriidilised dokumendid, mille abil luua optimaalne raamistik ja menetlused kommunistlike, natsi- ja teiste totalitaarsete režiimide kuritegude uurimiseks ja hindamiseks ELi tasandil; märgib, et vastavate juriidiliste dokumentide aluseks peaks olema rahvusvaheline õigus ning Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Nürnbergi tribunali kohtupraktika;

14.  rõhutab, et rahvusvaheline kogukond on vastutav genotsiidi toimepanijate kohustusliku vastutuselevõtmise järelevalve eest ning tuletab meelde, et vastutuselevõtmiseks eriinstitutsioonide loomine mitmetes riikides on osa rahvusvahelisest püüdlusest teha lõpp organiseeritud massimõrvade toimepanijate karistamatusele;

15.  nõuab Euroopa uurimisinstituudi loomist, mis tegeleks 20. sajandi Euroopa ajaloo olulisemate arengute, sealhulgas mahavaikitud või unustatud kuritegude või muude inimõiguste ja rahvusvaheliste kohustuste rikkumistega, uuriks neid hoolikalt, koguks fakte, teeks kindlaks vastutajad, hindaks õiguslikke ja moraalseid küsimusi ning võtaks vajaduse korral õiguslikke meetmeid;

16.  teeb ettepaneku kuulutada 23. august totalitaarrežiimide ohvrite üleeuroopaliseks mälestuspäevaks;

17.  palub nõukogul ja komisjonil astuda vajalikke samme Saksa ja Nõukogude surma- ja koonduslaagrite nimetamiseks nende õigete nimedega, et vältida genotsiidi eest toimepanijate asemel selle ohvrite süüdistamist;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Vastuvõetud tekstid: P6_TA(2005)0180.
(2) ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.

Viimane päevakajastamine: 27. märts 2009Õigusalane teave