Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Liidu toimimise lepingut, Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja selle 1. detsembril 2009 jõustunud artikleid;

–   võttes arvesse komisjonile ja nõukogule 9. novembril 2009 esitatud küsimusi dokumentidele juurdepääsu käsitleva õigusliku raamistiku vajaliku edasiarenduse kohta lähtuvalt Lissaboni lepingu jõustumisest, määrus (EÜ) 1049/2001 (O-0123/2009 – B7 0231/2009, O-0122/2009 – B7 0230/2009), ja arutelu täiskogu istungil;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A. arvestades, et „liidu kodakondsuse kehtestamise ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisega seab liit üksikisiku oma tegevuse keskmesse” (Euroopa Liidu põhiõiguste harta preambul) ja „igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus tutvuda liidu institutsioonide, organite ja asutuste mis tahes kandjal säilitatavate dokumentidega” (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 42);

B.  arvestades, et Lissaboni lepinguga muudeti lisaks dokumentidele juurdepääsu käsitleva määruse õiguslikule alusele ka määruse õiguslikku konteksti, eelkõige suhet liidu institutsioonide ja kodanike vahel(1);

C. arvestades, et edaspidi peaks see suhe lähtuma demokraatlikest põhimõtetest, mis on esitatud Euroopa Liidu lepingu uues II jaotises, milles sätestatakse, et „liit järgib [...] oma kodanike võrdsuse põhimõtet, mille kohaselt kohtlevad liidu institutsioonid [...] kodanikke võrdselt” (artikkel 9) ja et „Igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias. Otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik” (artikli 10 lõige 3);

D. arvestades Euroopa Ühenduse täielik integreerimine ELi ning valitsustevahelise korra kaotamine, mida seni kohaldati kriminaalasjade puhul tehtavas politsei- ja õiguskoostöös, oli kantud liikmesriikide soovist „veelgi tõhustada institutsioonide demokraatlikku ja tõhusat toimimist”;

E.  arvestades, et uue õigusliku raamistiku kohaselt peaksid kõik ELi institutsioonid, organid ja asutused ning mitte ainult Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon (kellel oli see kohustus juba vastavalt endise EÜ lepingu artiklile 255) tegema oma tööd võimalikult avalikult (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 15 lõige 1);

F.  arvestades, et vastavalt uuele Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Kohtu kohtupraktikale(2) on avatus ja kodanikuühiskonna osalemine ELi institutsioonide hea valitsemistava edendamise ja ühtlasi ka otsustamisprotsessi tõhususe põhitingimused;

G. arvestades, et demokraatia aluspõhimõtete kohaselt on kodanikel õigus olla teadlik otsustamisprotsessist ja seda jälgida ning ELi institutsioonid ja liikmesriikide esindajad peaksid nõukogu liikmetena tagama senisest suurema läbipaistvuse enne õigusloomega seotud või mitteseotud osutamisprotsessi, selle ajal ja pärast seda, et ELi kodanikel ja liikmesriikide parlamentidel oleks võimalik saada täielikku teavet selle kohta, kes teeb mida ja miks, ning jälgida nende esindajate tegevust;

H. arvestades, et ELi institutsioonid „annavad kodanikele ja esindusühendustele sobival viisil võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades” ja „peavad esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi” (ELi lepingu artikli 11 lõiked 1 ja 2);

I.   arvestades, et avatuse ja läbipaistvuse põhimõtteid tuleks lisaks otsuste tegemise protsessile järgida ka teksti koostamisel ja varustamisel kogu teabega, mis on vajalik proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse kriteeriumide täitmiseks ELi kodanike, liikmesriikide parlamentide ja ka kohtuametnike huvides; arvestades, et läbipaistvus ja juurdepääs dokumentidele tuleks tagada ka seoses sellega, kuidas ELi poliitikat kõigil tasanditel ellu viiakse ja kuidas ELi fonde kasutatakse;

J.   arvestades, et tuleks võtta kauaoodatud õiguslikke, finants- ja operatiivmeetmeid, et teha selgelt ja õigeaegselt võimalikuks juurdepääs kõigile teatava õigusloomemenetlusega seotud asjassepuutuvatele dokumentidele, mis pärinevad siseteenistustest või väliste huvigruppide esindajatelt, ja kõnealune teave tuleks teha kättesaadavaks institutsioonisiseseid andmebaase ühendaval institutsioonidevahelisel internetisaidil (nagu hiljuti täiustatud OPOCE’i EUR-LEXi veebisait); arvestades, et sise-eeskirju tuleks vastavalt muuta ja lähiajal tuleks pidada läbirääkimisi siduvate institutsioonidevaheliste kokkulepete üle vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 295;

K. arvestades, et Euroopa Liidu ja eelkõige Euroopa Parlamendi uued kohustused sellistes valdkondades nagu rahvusvahelised kokkulepped kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö kohta nõuavad uuendatud õiguslikku raamistikku seoses määruse nr 1049/01 artiklitega 4 ja 9, sealhulgas igakülgset järelevalvet Euroopa Parlamendi kui Euroopa kodanike esindaja poolt,

1.  on seisukohal, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist tuleks määrust (EÜ) 1049/2001 kiiresti ajakohastada ja teha sellest Euroopa „teabevabaduse akt” järgmiselt:

a)  laiendades selle kohaldamisala kõigile praegu hõlmamata jäetud ELi institutsioonidele, organitele ja asutustele, nagu Euroopa Ülemkogu, Euroopa Keskpank, Euroopa Kohus, Europol ja Eurojust;

b)  muutes õigusloomega seotud ja mitteseotud menetlusi käsitlevaid sätteid vastavalt aluslepingutes sisalduvatele uutele määratlustele;

c)  ajakohastades Euroopa Kohtu viimase aja kohtupraktika põhjal eeskirju, mis puudutavad eelkõige sisedokumentide, -teabe ja -andmete käsitlemist, et tagada laialdasem juurdepääs otsustamisprotsessi raames koostatud õigusteenistuse arvamustele, nõukogu liikmetena tegutsevate liikmesriikidega seotud dokumentidele ja teabele – sealhulgas aktidele, esitatud ettepanekutele, muudatusettepanekutele, koosolekute transkriptsioonidele, nõukogus, sealhulgas töö- ja eksperdirühmades nende esitatud seisukohtadele ja antud häältele –, isikuandmete ja ärihuvide kaitset, institutsioonide andmebaaside sisu jne;

d)  tagades piisava juurdepääsu ELi institutsioonides saadaolevale teabele, mis võimaldab objektiivselt hinnata ELi eeskirjade, aktide, meetmete ja programmide rakendamist liikmesriikides; tagades suurema finantsläbipaistvuse ELi eelarvet, selle rakendamist ning ELi rahaliste vahendite ja toetuste saajaid puudutava üksikasjaliku teabe puhul;

e)  kehtestades demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid täielikult järgides üldpõhimõtted ja piirangud avalike või erahuvide kaitseks, piirates juurdepääsu dokumentidele, mida hakatakse ELi oluliste huvide (eriti avalik julgeolek, kaitsepoliitilised ja sõjalised küsimused) kaitsmiseks liigitama kategooriatesse „ülisalajane”, „salajane” või „konfidentsiaalne”;

f)   määrates kindlaks põhimõtted, mida võiks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 295 kohastes institutsioonidevahelistes kokkulepetes edasi arendada, et rakendada kooskõlastatult uut määrust, mis käsitleb paremat õigusloomet;

g)  kindlustades, et ELi standardeid läbipaistvuse kohta kohaldatakse täielikult rahvusvahelisi läbirääkimisi käsitlevate dokumentide puhul;

h)  tagades, et Euroopa Parlament näitab ELis eeskuju ja säilitab võimalikult suure avatuse, läbipaistvuse ja juurdepääsu mis tahes valdkonnaga seotud dokumentidele, teabele ja andmetele;

2. taunib asjaolu, et vaatamata Euroopa Parlamendi selgesõnalisele nõudmisele 11. märtsil 2009

    –    ei koostanud komisjon oma õigusakti ettepaneku KOM(2008)0090 muudetud versiooni ja võttis 2. detsembril 2009, pärast Lissaboni lepingu jõustumist vastu teatise (KOM(2009)0665), milles ajakohastati üksnes esialgse ettepaneku õiguslikku alust, vältides ettepaneku sisulist muutmist;

    –    ei pidanud nõukogu mingit poliitilist arutelu ega astunud mingeid konkreetseid samme, et arvestada EP ettepanekuid (mõned neist põhinevad nüüd ka uue lepingu sätetel), ja piirdus vaid oma sise-eeskirjade minimaalse kohandamisega;

3.  kutsub praegust ja tulevast nõukogu eesistujariiki üles käivitama kohe institutsioonidevahelise dialoogi poliitilisel tasandil, et koostada dokumentidele juurdepääsu käsitlev uus määrus võimalikult kiiresti;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Parlamendi õigusteenistuse 10. oktoobri 2009. aasta arvamuse lõige 3. (2) Euroopa Kohtu „Turco” kohtuotsuses (liidetud kohtuasjad C-39/05 P ja C-52/05 P) on öeldud: „Avalikkus võimaldab kodanikel osaleda rohkem otsustamisprotsessis ja tagab juhtorganitele suurema legitiimsuse ning tulemuslikkuse ja suurema vastutuse kodanike ees demokraatlikus süsteemis”.