Menetlus : 2010/2543(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0153/2010

Esitatud tekstid :

B7-0153/2010

Arutelud :

Hääletused :

PV 10/03/2010 - 7.2

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0053

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 144kDOC 82k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0151/2010
3.3.2010
PE433.015v01-00
 
B7-0153/2010

suuliselt vastatava küsimuse B7‑0000/2010 alusel

vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5


Strateegia EL 2020 ja valmistumine Euroopa Ülemkogu kevadiseks kohtumiseks


Corien Wortmann-Kool, Peter Liese, Richard Seeber, Pilar del Castillo Vera, Andreas Schwab, Jean-Paul Gauzès, Csaba Őry, Mathieu Grosch, Lambert van Nistelrooij, Albert Deß, Othmar Karas, Marian-Jean Marinescu fraktsiooni PPE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon strateegia EL 2020 ja valmistumise kohta Euroopa Ülemkogu kevadiseks kohtumiseks  
B7‑0153/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 11. veebruaril 2010 toimunud Euroopa Ülemkogu mitteametlikku kohtumist;

–   võttes arvesse 2000., 2001., 2005., 2006. ja 2007. aasta märtsis ning 2009. aasta detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumiste eesistujariigi lõppjäreldusi;

–   võttes arvesse komisjoni algatatud EL 2020 käsitlevat avalikku arutelu ja selle tulemusi (SEK(2010)116);

–   võttes arvesse komisjoni teostatud Lissaboni strateegia hindamist (SEK (2010) 114);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 3;

–   võttes arvesse 23. veebruaril 2010 komisjonile esitatud küsimust põllumajanduse ja tulevase ELi 2020. aasta strateegia kohta (O-0023/2010 – B7‑0000/2010);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et igasuguse pikaajalise strateegiaga peavad kaasas käima konkreetsed meetmed ELi kodanikke vahetult puudutavatele muredele ja kartustele reageerimiseks ning et strateegia EL 2020 peaks teenima meie peamist eesmärki, mis on majanduskasv ja tööhõive;

B.  arvestades, et Lissaboni strateegia on olnud ainult osaliselt edukas, sest juhtimisstruktuur on olnud nõrk ja liikmesriikidel on olnud vähe vastutust;

C. arvestades, et komisjoni püüdlused jõuda jätkusuutliku sotsiaalse turumajanduseni, st kõikehõlmava, mõistlikuma ja jätkusuutliku majanduseni, on igati tervitatavad;

D. arvestades, et kahjuks ei ole komisjoni strateegias keskendutud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamisele ja edendamisele; arvestades, et nimetatud sektoris luuakse enamik töökohti ning on vaja praktilisi meetmeid, et vähendada bürokraatiat ning edendada ja rakendada innovaatilisi ideid selles valdkonnas; arvestades, et rahastamisel ei tuleks keskenduda ainult nn roheliste töökohtade loomisele;

E.  arvestades, et enamik uuendusi, nagu e-liikuvus, päikseenergial põhinev tehnoloogia ja paljud teised, ei ole võimalik Euroopas ellu viia, kui me ei loo toorainega kindlustamiseks vajalikku raamistikku;

F.  arvestades, et tulevase strateegia EL 2020 arutelul ei mainitud üldse põllumajandust ega põllumajandus- ja toiduainete sektorit ning see viga tuleb kohe parandada, võttes arvesse, et põllumajandus- ja toiduainete sektor on ELi majanduses olulise tähtsusega valdkond, kus on 19,2 miljonit töökohta (9% kogu tööhõivest) ja moodustab 4,3% EL-27 SKPst;

G.  arvestades, et strateegia EL 2020 käivitati vaesuse vastu võitlemise Euroopa aastal ja tähelepanu tuleb pöörata vaesuse kaotamisele ning Lissaboni tegevuskava sotsiaalsetele aspektidele;

H.  arvestades, et uues Lissaboni lepingus käsitlemist leidnud ühtekuuluvuspoliitika on lepingus püstitatud eesmärkide saavutamise vahend ning peab olema strateegia EL 2020 lahutamatu osa, kui liikmesriigid soovivad, et majanduskasvu ja tööhõivet toetav uus poliitika oleks toimiv; arvestades, et strateegia EL 2020 peaks hindama ühtekuuluvuspoliitika tähtsust nii üld- kui ka eritingimuste osas ning võtma arvesse asjaolu, et korralikult rahastatud regionaalarengu poliitika pärast 2013. aastat on vältimatult vajalik kõigile ELi liikmesriikidele, kui eesmärk on jõuda jätkusuutliku sotsiaalse turumajanduse ja majanduskasvuni;

I.   arvestades, et Lissaboni strateegia puudusi arvesse võttes, peaks komisjon pakkuma välja selge ja eesmärgistatud strateegia ühesainsas dokumendis, milles peaksid olema kajastatud ja arvesse võetud Mario Monti ühtse turu taaselustamist käsitleva aruande järeldused ja kõik muud ELi asjaomased strateegiad, et seda dokumenti võiks pidada järgmise 10 aasta olulise tähtsusega dokumendiks,

1.  palub komisjonil ja nõukogul – tuletades meelde, et komisjon ja president Barroso on rõhutanud Euroopa Parlamendi otsustavat rolli strateegias EL 2020 – võtta täiel määral arvesse Euroopa Parlamendi õigusi strateegia väljatöötamisel ja rakendamisel, et suurendada parlamendi demokraatlikku õiguspärasust kodanikuühiskonna silmis;

1. Kindel Euroopa juhtimissüsteem strateegia EL 2020 edu tagamiseks

2.  nõuab tungivalt, et komisjon, võttes arvesse Lissaboni strateegia puudujääke, teeks ettepaneku ainult ühest dokumendist koosneva selge strateegia kohta, milles kasutatav lähenemisviis peab olema eesmärgipõhine;

3.  rõhutab, et kooskõlastatud ja konkreetsetes ELi õigusaktides tuleb arvesse võtta ELi mitmekesisust ning seepärast tuleb kehtestada tugev ja läbipaistev juhtimisstruktuur, mille puhul järgitakse Lissaboni lepingus sätestatud subsidiaarsuse põhimõtet;

4.  rõhutab, et on vaja kindlaid rakendamise ja järelevalvemehhanisme; palub komisjonil koostada takistavate tegurite hindamistabeli ning teha ettepanek peamiste takistuste kõrvaldamise meetmete kohta; on seisukohal, et kõigi tulevaste ELi strateegiate peamine eesmärk peab olema luua kavandatavate sihtide saavutamiseks tõhusad mehhanismid;

5.  juhib tähelepanu asjaolule, et jätkusuutlik sotsiaalne turumajandus on võimalik ainult siis, kui eesmärke ja strateegiaid toetavad sihtotstarbelised riiklikud meetmed ning need on nõuetekohaselt kooskõlastatud;

6.  on seisukohal, et strateegia EL 2020 edu tagamiseks on vaja kaasata kodanikuühiskond ja jagada vastutust, mistõttu tuleks kutsuda sotsiaalpartnereid andma oma osa strateegia väljatöötamisse ja rakendamisesse nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil;

7.  on seisukohal, et kõrgete eesmärkidega strateegia väljatöötamise seisukohast on oluline luua läbipaistev mitmetasandiline juhtimissüsteem ning EL 2020 eesmärke, ülesandeid ja vastutust tuleb läbimõeldult jagada Euroopa Liidu, liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike asutuste vahel, kes tegutsevad ladusalt, otsustavalt ja ülimalt kiiresti; arvab, et strateegia juhtimise ja täitmise keskpunktis peaks olema mitmetasandiline juhtimine ja partnerlus;

8.  peab strateegia EL 2020 oluliseks osaks jaefinantsteenuste toodete ühtse turu loomist;

9.  on seisukohal, et nõukogus saavutatud kokkulepe finantsjärelevalve uue struktuuri osas ei ole kooskõlas strateegia EL 2020 eesmärkidega; palub seepärast eesistujariigil Hispaanial esitada põhjalikumaid ettepanekuid, millega toetatakse loodavate asutuste volitusi;

10. märgib, et ELi majandusjuhtimise üheks peamiseks küsimuseks peaks olema liikmesriikide VKEsid käsitleva poliitika kooskõlastamine, et hoida olemasolevate takistuste kõrvaldamisel ära liikmesriikidele uute takistuste ja bürokraatliku koormuse tekitamist; on seisukohal, et Euroopa uue VKE-testi lisamine liikmesriikide õigusaktidesse võiks olla Euroopa majandusjuhtimise ülesanne VKEde osas;

11. toonitab, et strateegia EL 2020 oluline osa peaks olema tugev, reformitud ja paindlik ühtekuuluvuspoliitika, mis on kohandatud uute vajadustega; arvab, et kõnesoleval horisontaalse lähenemisviisiga ELi poliitikal on oluline osa ELi ees seisvate kesksete ülesannete lahendamisel, mis on järgmised: vähendada riikide ja piirkondade struktuurilisi erinevusi, parandada ELi piirkondade konkurentsivõimet globaliseerunud maailmas, luua vastukaaluks ülemaailmse majanduskriisi mõjudele usaldust Euroopa majanduse vastu ja hoogustada seda ning piirata demograafiliste muudatuste ja kliimamuutuse mõju;

12. on seisukohal, et struktuuripoliitika meetmed ja rahalised vahendid peaksid keskenduma ELi esmatähtsatele eesmärkidele, nagu konkurentsivõime, ressursside tõhusus ja jätkusuutlikkus, ning olema nendega kooskõlas;

2. Jätkusuutlik avaliku sektori eelarve

13. rõhutab, et ELi järgmise eelarve vahendite jaotamise arutelu ja otsustamine toimub kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 vaheläbivaatamise ning järgmise mitmeaastase finantsraamistiku menetlemise ajal;

14. rõhutab, et jätkusuutlikud avaliku sektori eelarved on strateegia EL 2020 rahastamise alus; peab seepärast tulevase fiskaalpoliitika oluliseks küsimuseks stabiilsuspakti täitmist ning majandus- ja finantskriisi avaliku sektori eelarvetele avaldatava mõjuga toimetuleku kooskõlastatud strateegia põhimõtteid;

15. rõhutab, et inflatsiooniga võitlemise poliitikal ja usaldusväärsetel eelarvenormidel on pikaajaline mõju majanduskasvu edenemisele ning noorte tööhõive parandamisele; arvab, et selliselt täidab riik oma ülesande kodanike ees ja tagab tulevastele põlvkondadele avalike teenuste piisava kättesaadavuse;

16. on seisukohal, et viimased suundumused näitavad, et majandus- ja rahaliidu institutsiooniline raamistik ei ole suutnud eelarvedefitsiiti kontrolli all hoida; palub komisjonil esitada ettepanekud majandus- ja rahaliidus esinevate kitsaskohtade kõrvaldamiseks; hoiatab kahekiiruselise Euroopa tekkimise ohu eest;

3. VKEde ja töökohtade loomise edendamine

17. rõhutab, et VKEd on meie majanduses liikumapanev jõud ja töökohtade looja, kellel on keskne osa majanduskasvu elavdamisel, ning VKEd toetavad jätkusuutliku sotsiaalse turumajanduse väljakujundamist, edendavad loovust ja innovatsiooni, mis aitab kaasa majanduse tugevdamisele ja tehnika arengule; arvab, et Euroopa väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act” võetud poliitilist joont tuleb järjekindlamalt järgida; usub, et seepärast tuleb esmajärjekorras toetada edasisi jõupingutusi õigusliku reguleerimise vähendamisel, nagu õigusliku reguleerimise vähendamise eesmärkide ja VKEsid soodustavate õigusaktide edasine rakendamine, mis loob soodsa keskkonna uutele ettevõtjatele, ergutab ettevõtlust ja muudab rahastamise kättesaadavamaks;

18. rõhutab, et edukas strateegia EL 2020 ei peaks üksnes keskenduma VKEdele ja tööhõive parandamisele kaubanduse ja teenuste valdkonnas, vaid samuti tööstuses, põllumajanduses ja tervishoius, sest need on meie majanduse tuleviku seisukohast olulised;

19. kordab taas, et on vaja rohkem sotsiaalselt kaasavat ja konkurentsivõimelisemat tööturgu; on seisukohal, et sotsiaalkindlustussüsteemide ümberkorraldamine on vajalik selleks, et töökohavahetus ei tooks kaasa sotsiaalkaitse nõrgenemist, et ajutine väljaõpe uue töökoha saamiseks põhjustaks sissetuleku vähenemist ning et turvaline paindlikkus ei keskenduks vaid ühekülgselt tööturu paindlikkusele;

20. on arvamusel, et Euroopa elanikkonna vananemine nõuab elukestva õppe poliitikat, mis toetaks õppimisvõimalusi ning elukestvat õpet kogu tööelu vältel; on seisukohal, et tööturul aktiivsete inimeste arvu on vaja säilitada ning tuleb tugevdada sotsiaalset kaasatust; avaldab kahetsust, et eeskätt eakamate ja puudega töötajate tööhõive võimalused on tähelepanuta jäänud; ootab seepärast selliste ettepanekute esitamist, mille eesmärk on toetada kõnesolevate isikute võimalusi ja soodustada paindlikku pensionile jäämist isegi juba pensioniealistele isikutele;

21. pooldab FIEna töötamise edendamist, mida toetab näiteks ka Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond;

22. palub komisjonil esitada ettevõtjate ühist konsolideeritud tulumaksubaasi käsitlevaid ettepanekuid; on seisukohal, et täielikult päritoluriigi põhimõttel rajanev käibemaksusüsteem tugevdaks tõhusalt ühtset turgu ning tooks käibemaksumäärasid muutmata avaliku sektori eelarvetesse lisatulu;

4. Jätkusuutliku sotsiaalse turumajanduse suunas

23. palub – arvestades et komisjon peab tugevdama siseturgu ja tagama kooskõla konkurentsieeskirjadega – lisada ühtse turu strateegia EL 2020 üldise heaolu tagamise põhimõtete hulka, lähtudes peatselt avaldatavast ühtse turu taaselustamist käsitlevast Monti aruandest; on seisukohal, et kaupade, tööjõu ja teenuste siseturu väljakujundamise seisukohast on oluline kindlustada mõistlik õiguslik reguleerimine ja tagada ELi õigusaktide parem ülevõtmine liikmesriikide õigusesse ja nende parem rakendamine ning ELi järelevalve finantsturgude üle;

24. on arvamusel, et EL peaks kasutama oma juhtrolli jätkusuutliku majanduse ja liikuvuse loodushoidliku tehnoloogia valdkonnas ning suurendama sel alal oma konkurentsivõimet ja kasutama ära kõnesolevate tehnikasaavutuste ekspordipotentsiaali; märgib, et säästvad tootmisprotsessid, ressursside tõhus kasutamine ja taaskasutatavate energiaallikate edasine arendamine tagab Euroopas kindla tootmisbaasi, suurendab ressursisõltuvuse vähendamisega konkurentsivõimet ja aitab kaasa kliimamuutusest tulenevate kõrgete eesmärkide saavutamisele; rõhutab, et Euroopa juhtivatel tööstusharudel on potentsiaali selle valdkonna innovatiivsete lahenduste väljatöötamisel; toonitab, et ELi majandusele tuleb selleks anda piisavalt kõrgtehnoloogilisi tooraineid;

25. on seisukohal, et transpordisektoril on oluline osa 2020. aasta strateegias ette nähtud keskkonnahoidliku majanduskasvu saavutamisel ning et kõnesolev sektor aitab suurel määral kaasa EL 2020 rakendamiseks vajalikule majanduskasvule; arvab, et sellega seoses on oluline kombineerida eri meetmeid, näiteks eri energiaallikate kasutamist, hinnakujunduse meetmeid ja väliskulude sisestamist, ning nende meetmetega peaksid kaasnema selgemad ja realistlikumad eesmärgid, mida tuleks korrapäraselt läbi vaadata;

26. rõhutab, et ELi kohustus vähendada CO2 heitkoguseid vähemalt 20% võrra aastaks 2020 on juba õiguslikult siduv, ning arvab, et EL peaks selgemini väljendama valmidust jõuda kasvuhoonegaaside 30% vähendamiseni, kuid tingimusel, et ka teised riigid on valmis võtma selleks piisavaid meetmeid; on seisukohal, et jätkusuutliku ja energiatõhusa sotsiaalse turumajanduse suunas liikumise edukuse hindamiseks on vaja selgeid ja objektiivseid näitajaid ning sellega seotud eesmärgid peaksid olema realistlikud ja saavutatavad;

27. arvab, et täielikult integreeritud ja omavahel ühendatud energia siseturu kiirel väljakujundamisel on oluline osa, et tagada majanduskasv, võtta kasutusele taastuvad energiaallikad ning vähendada ELi ohustatust varustushäirete korral; rõhutab, et tuleks teha jõupingutusi, et suurendada autohtoonsete madala süsinikusisaldusega energiaallikate osa eri energialiikide kombineerimisel ELis;

28. märgib, et EL peaks oma juhtrolli tugevdades kasutama ära tehnika arengust tuleneva ekspordipotentsiaali;

29. rõhutab vajadust võtta õigesti üle ELi õigusaktid üldiselt, kuid eeskätt kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise ja teenuste direktiivid, et täielikult ära kasutada teenuste direktiivi pakutavad võimalused, mis moodustavad ELi majandustegevuse suurima valdkonna; on seisukohal, et selleks peaks strateegiaga seadma eesmärgi kõrvalda kõik veel alles jäänud takistused teenuste valdkonnas hiljemalt 2020. aastaks;

30. rõhutab, et on vaja propageerida sellist lähenemist ühtsele turule, mis ergutaks tarbijad ostma kaupu ja teenuseid piiriüleselt ja eeskätt internetis ning innustaks VKEsid kasutama täielikult ära ühtse turu pakutavad võimalused;

5. Jätkusuutlik teadmistepõhine majanduskasv

31. rõhutab, et teadmistepõhine majandusareng nõuab alus- ja rakendusuuringuid; on seisukohal, et innovatsioon peab olema Euroopa majanduskasvu ja rikkuse liikumapanevaks jõuks ning et alusuuringuid tuleb ELis teha kooskõlastatult ja nende tulemused peavad kasu tooma kõigile ELi kodanikele; on seisukohal, et eelkõige transpordisektori ohutust ja süsinikusisalduse vähendamist käsitlevad uuringud aitavad kaasa ELi kui teadusuuringute keskuse maine levikule;

32. nõuab tungivalt, et komisjon säilitaks uues strateegias Lissaboni strateegia nõude eraldada 3% SKTst teadus- ja arendustegevusele nii ELi kui ka liikmesriikide eelarves; on seisukohal, et teadus- ja arendusprogrammid ja rahaliste vahendite eraldamine peaksid olema keskendatud strateegiale EL 2020 ning olema sellega kooskõlas; kutsub liikmesriike kasutama paremini ära ühtekuuluvuspoliitika ja teadus- ja arendustegevuse fondide pakutavate vahendite võimalikku sünergiat;

33. rõhutab, et Euroopa rakendusteaduse tõhusamaks muutmiseks on oluline täiustada olemasolevaid struktuure ja luua rohkem teadust ja innovatsiooni soodustav keskkond nii avalikus kui ka erasektoris; palub komisjonil pakkuda välja praktilisi meetmeid, et parandada rahastamise kättesaadavust, eeskätt riskikapitali kättesaadavust, ja arendada kommertskasutusele eelnevaid avalikke hankeid;

34. märgib, et innovatsioon algab haridusse investeerimisest ning tööalase konkurentsivõime suurendamine eluaegse õppimise poliitika toel tugevdab sotsiaalset kaasatust; kutsub komisjoni ergutama ja edendama ettevõtjate, teadusasutuste ja ülikoolide uusi koostöövorme;

35. nõuab avaramat lähenemisviisi tulevasele ELi innovatsioonipoliitikale; on seisukohal, et avaliku ja erasektori poolne piisav rahastamine peaks keskenduma valdkondadele, milles ELil on juhtiv koht maailmas või ta võib selle saavutada, ning erilist tähelepanu tuleks pöörata esmatähtsate tugitehnoloogiate arendamisele;

36. toetab komisjoni ettepanekut, milles globaliseerumisajastu tööstuspoliitika loetakse esmatähtsaks teemavaldkonnaks; rõhutab, et olemasolevad tööstusstruktuurid aitavad endiselt olulisel määral kaasa ELi majanduskasvule ning seepärast tuleks neid toetada;

37. on seisukohal, et eeskätt transpordil, tehnika arengul ning inimeste ja kaupade mitmeliigiliste transpordiahelate lihtsustamisel on oluline osa; usub seepärast, et transport peab olema tõhus ja koostalitusvõimeline, mida hinnatakse majanduslike, keskkonnakaitse, sotsiaal- ja töötingimuste ning ohutuse kriteeriumide alusel;

38. arvab, et Euroopas tuleb propageerida intellektuaalomandi tõhusat kaitset ja töötada välja toimiv ELi patendikorraldus, keskendudes eelkõige digitaalsele majandusele, et EL saaks olla juhtkohal maailmas; usub, et hästitoimiv digitaalne majandus on kogu ELi majanduse hea toimimise vältimatu eeldus; on siiski seisukohal, et liikmesriikide killustatud eeskirjad takistavad praegu tõsiselt digitaalteenuste vaba liikumist; on seisukohal, et ühtse turu digitaalse keskkonna saavutamiseks on esmalt vaja tõhusalt rakendada uus reguleeriv raamistik, teiseks tuleb elavdada digitaalteenuste turgu ja kolmandaks tuleb arendada nn viiendat vabadust ehk infosisu ja teadmiste vaba liikumist;

39. on veendunud, et õige poliitikaraamistiku ja piisavate eelarvevahendite olemasolu korral võivad põllumajandus ja metsandus etendada olulist osa Euroopa üldises strateegias, mille eesmärk on tagada majanduse taastumine, mis omakorda aitab kaasa toiduainetega kindlustatusele ELis ja kogu maailmas, maapiirkondade maastike säilimisele, sest need moodustavad 90% ELi territooriumist, keskkonnahüvede kaitsele ning annab olulise panuse alternatiivsete energiaallikate otsimisel;

40. täheldab, et infrastruktuuri puudujäägid on Euroopas piirkonniti erinevad ning neid on veel palju, mis pidurdab meie majanduskasvu potentsiaali ning siseturu tõrgeteta toimimist; nõuab seepärast võrdsete tingimuste loomist avaliku ja erasektori piisavate investeeringutega transpordi, energia, telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia infrastruktuuri;

41. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

Viimane päevakajastamine: 13. mai 2010Õigusalane teave