RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Poliit- ja meelsusvangide olukord Kuubal
8.3.2010
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Francisco José Millán Mon, Bogusław Sonik fraktsiooni PPE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0169/2010
B7‑0169/2010
Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek poliit- ja meelsusvangide olukorra kohta Kuubal
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Kuubal, eelkõige 17. novembri 2004. aasta, 2. veebruari 2006. aasta ja 21. juuni 2007. aasta resolutsiooni;
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone aastaaruannete kohta inimõiguste olukorrast maailmas aastatel 2004, 2005, 2006, 2007 ja 2008 ning liidu poliitikat inimõiguste valdkonnas;
– võttes arvesse oma 14. detsembri 2006. aasta resolutsiooni Sahharovi auhinna järeltegevuse kohta[1];
– võttes arvesse nõukogu eesistujariigi 14. detsembri 2005. aasta deklaratsiooni opositsiooniliikumise Damas de Blanco kohta ning varasemaid 26. märtsi 2003. aasta ja 5. juuni 2003. aasta deklaratsioone olukorra kohta Kuubal;
– võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta 96/697/ÜVJP, mis võeti vastu 2. detsembril 1996 ning mida on korrapäraselt ajakohastatud;
– võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 18. juuni 2007. aasta, 23. ja 24. juuni 2008. aasta ning 15. juuni 2009. aasta järeldusi Kuuba kohta;
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2;
– võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni asepresidendi paruness Catherine Ashtoni avaldust Kuuba poliit- ja meelsusvangi Orlando Zapata Tamayo surma kohta,
A. arvestades, et inimõiguste, sealhulgas kodaniku-, poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste universaalsuse ja jagamatuse kaitse on jätkuvalt üks Euroopa Liidu peamisi eesmärke;
B. arvestades, et kümned sõltumatud ajakirjanikud, rahumeelsed dissidendid ja inimõiguste kaitsjad kannavad ikka veel vanglates pikki karistusi, kusjuures mõned neist on raskelt haiged;
C. arvestades, et Euroopa Parlament andis 2005. aasta Sahharovi mõttevabaduse auhinna Damas de Blancole ning et Kuuba võimude keeldumine anda Damas de Blancole luba sõita Euroopa Parlamenti auhinda vastu võtma rikub üht põhilist inimõigust, nimelt õigust lahkuda oma kodumaalt ja sinna tagasi pöörduda, mis on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis;
D. arvestades, et ühenduse institutsioonid on teinud jõupingutusi Kuuba poliit- ja meelsusvangide vabastamise ning nende inimliku kohtlemise nimel;
E. arvestades, et Orlando Zapata surma puhul on tegemist ülimalt tõsise juhtumiga ning Kuuba jaoks suure tagasiminekuga teel inimõiguste austamise poole;
F. arvestades, et Orlando Zapata surm on vallandanud protestilaine rahvusvahelisel tasandil ning on motiveerinud ka teisi Kuuba poliitvange ja dissidente näljastreiki alustama,
1. mõistab jäägitult ja teravalt hukka Kuuba opositsioonitegelase ja rahumeelse dissidendi Orlando Zapata Tamayo 85 päeva kestnud näljastreigi tagajärjel saabunud halastamatu surma, mida oleks kindlasti saanud ära hoida ning mille puhul Orlando Zapata ema Reina Lucía Tamayo arvates oli tegemist riigi ettekavatsetud kuriteoga;
2. mõistab teravalt hukka inimlikkuse ja kaastunde puudumise Kuuba režiimi puhul seoses matusetalituse pidamise, perekonna austamise, perekonnaliikmetele, lähedastele ja sõpradele kehtestatud piirangute ning nende preventiivse ja meelevaldse kinnipidamisega, et takistada neid lahkunud dissidendile viimast austust avaldamast;
3. peab kahetsusväärseks, et Kuuba võimud ei ole reageerinud ELi ja ülejäänud rahvusvahelise üldsuse üleskutsetele vabastada kõik poliitvangid ning austada täielikult põhiõigusi ja -vabadusi, eriti sõnavabadust ja poliitilise ühinemise vabadust;
4. väljendab sügavat muret nende Kuuba poliitvangide ja dissidentide olukorra pärast, kes on Orlando Zapata surma järel välja kuulutanud näljastreigi, ning eriti ajakirjaniku ja psühholoogi Guillermo Fariñase saatuse pärast, kuna tema tervislik seisund on ülimalt murettegev;
5. nõuab Kuuba valitsuselt poliit- ja meelsusvangide viivitamatut, täielikku ja tingimusteta vabastamist;
6. peab kahetsusväärseks, et ei ole reageeritud nõukogu ja Euroopa Parlamendi üleskutsele vabastada viivitamata kõik poliit- ja meelsusvangid, ning rõhutab, et Kuuba dissidentide vangistamine nende ideaalide ja rahumeelse poliitilise tegevuse pärast on inimõiguste ülddeklaratsiooni rikkumine;
7. nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon jätkaksid asjakohaste meetmete võtmist, et nõuda poliitvangide vabastamist ning edendada ja kindlustada inimõiguste kaitsjate tegevust;
8. nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid (kooskõlas nõukogu ühise seisukohaga 96/697/ÜVJP) toetaksid tingimusteta ja julgustaksid täiel määral rahumeelse poliitilise protsessi alustamist Kuuba üleminekuks mitmeparteilisele demokraatiale;
9. väljendab täielikku solidaarsust Kuuba rahvaga ning toetab tema püüdlusi teel demokraatia ning põhivabaduste austamise ja edendamise poole;
10. kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning koostöö eest vastutavat volinikku üles viivitamata alustama struktureeritud dialoogi Kuuba kodanikuühiskonnaga ning nende sektoritega, kes toetavad rahumeelseid muutusi Kuubal, kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu järjestikku vastu võetud järeldustega, kasutades ühenduse arengukoostöö mehhanisme, eelkõige Euroopa demokraatia ja inimõiguste algatust;
11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi praegusele eesistujariigile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele ning Kuuba valitsusele ja rahvusassambleele.
- [1] ELT C 317E, 23.12.2006, lk 871–872.