liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni asepresidendi avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
ELi ja Kanada tippkohtumine
Reinhard Bütikofer, Nicole Kiil-Nielsen
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi ja Kanada tippkohtumise kohta
B7‑0235/2010
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 218;
– võttes arvesse oma 9. veebruari 2010. aasta resolutsiooni(1) Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelise läbivaadatud raamkokkuleppe kohta järgmiseks õigusloomeperioodiks (B7- 0091/2010);
– võttes arvesse ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu üle peetavaid läbirääkimisi, mida alustati ELi ja Kanada tippkohtumisel 6. mail 2009 Prahas;
– võttes arvesse Kanadaga suhtlemise delegatsiooni 32. parlamentidevahelist kohtumist, mis toimus 2009. aasta novembris Brüsselis;
– võttes arvesse oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni(2) Arktika haldamise kohta;
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et Kanada on üks Euroopa Liidu vanimatest ja lähimatest partneritest, kellega algas partnerlus juba 1959. aastal;
B. arvestades, et käimasolevad läbirääkimised ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimiseks võivad tugevdada ELi ja Kanada suhteid;
C. arvestades, et 2010. aastal juhib Kanada G8 rühma ja järgmine G20 tippkohtumine toimub Kanadas;
D. arvestades, et eelseisev ELi ja Kanada tippkohtumine 5. mail Brüsselis keskendub eeldatavasti kahe partneri vaheliste niigi tihedate poliitiliste suhete tugevdamisele, käsitledes eelkõige järgmiseid ühiseid ülesandeid: läbirääkimised ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimiseks; välis- ja julgeolekupoliitilised kohustused, eeskätt Afganistan ja Pakistan; edasine ühine lähenemisviis Iraanile; tuumarelva leviku tõkestamine; Haiti ja New Yorgi doonorriikide konverentsi järelmeetmed; arengukoostöö; kooskõlastatud vastumeetmed finants- ja majanduskriisile; kliimamuutused ja energia; ülemaailmsete kaubandusläbirääkimiste Doha vooru jätkamine;
E. arvestades, et EL ja Kanda jagavad ühiseid väärtusi ja kindlat tahet töötada mitmepoolsel tasandil oluliste probleemide lahendamisel,
1. võtab teadmiseks komisjoni avalduse, milles edasiminekut läbirääkimistel ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimiseks nimetatakse põhiaspektiks ELi ja Kanada majandussuhetes; on sellega seoses veendunud, et ELi ja Kanada tippkohtumine 5. mail 2010. aastal Brüsselis annab hea võimaluse nende läbirääkimiste jätkamiseks;
2. loodab, et mõlemad partnerid ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu läbirääkimistel hoiduvad nõudmistest, mis lähevad vastuollu partneri sisepoliitiliste seisukohtade või parlamendi eelisõigustega, nagu ELi nõudmine kaasata Kanada provintsid täiel määral riigihangete liberaliseerimisse või Kanada nõue lisada investeeringute peatükk, mis näeks ette investori ja riigi vaheliste vaidluste mehhanismi; kutsub ELi üles loobuma hea tahte märgina oma vastuväidetest Ontario rohelise energia aktiga ettenähtud omamaise osaluse nõuetele ja Kanada ülemkohtu 2004. aasta augusti otsusele Kanada Posti monopoolse seisundi kohta, mille suhtes praegu käib kohtumenetlus;
3. märgib, et nii EL kui ka Kanada osalevad mitmepoolsetel läbirääkimistel võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu sõlmimiseks; kutsub mõlemat poolt üles nõudma selle lepingu partneritelt, et läbirääkimisi peetaks nüüdsest alates täiesti läbipaistvalt, ning on seisukohal, et vastasel korral tuleks kaaluda ajutise moratooriumi kehtestamist läbirääkimistele;
4. märgib Kanada majanduse, eriti pangandussektori tugevust majanduskriisi ajal; väljendab oma tahet teha Kanadaga tihedat koostööd G20 raames, et välja töötada kooskõlastatud ülemaailmne lähenemisviis, kuidas stabiliseerida finants- ja majandusturud;
5. märgib, et nii Kanada kui ka EL on võtnud endale kohustuseks kooskõlastatult, järjekindlalt ja ulatuslikult tegelda Haiti koheste ja pikemaajaliste vajaduste rahuldamisega; kinnitab, et koos aidatakse üles ehitada uut Haitit, mis vastab haitilaste õigustatud ja pikaajalistele soovidele oma riigi osas, samas tagatakse Haiti riiklik vastutus ülesehitusprotsessis;
6. võtab teadmiseks Kanada valitsuse mitmed avaldused, et toetatakse eesmärki luua vähem CO2-heiteid tekitav, ohutu ja säästev ülemaailmne majandus ning parandada samas selle suutlikkust kohaneda kliimamuutuste mõjudega; rõhutab, et oluline on jätkata keskkonnaküsimuste arutelusid ELi ja Kanada kõrgetasemelises dialoogis keskkonna teemal; väljendab heameelt Kanada kindralkuberneri hiljuti peetud kõnes antud lubaduse üle investeerida puhta energia tehnoloogiatesse, kindlustada oma ülemaailmne tähtsus puhta energia tootjana ning olla esirinnas roheliste töökohtade loomisel;
7. väljendab oma pettumust, et rahvusvahelistele kohustustele vaatamata ei ole Kanada võtnud konkreetseid kohustusi ja meetmeid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks; kordab oma nõudmist tagada arenenud riikides kasvuhoonegaaside kollektiivne vähendamine vahemiku 25–40% ülemisse ossa kuuluva protsendimäära võrra 2020. aastaks (1990. aasta tasemega võrreldes), nagu soovitatakse valitsustevahelise kliimamuutuste töörühma neljandas hindamisaruandes;
8. väljendab oma pettumust, et Kanada kaevandab jätkuvalt õliliivasid, mille tootmisprotsess tekitab kuni viis korda suuremaid CO2 heitkogused kui tavapärane naftatootmine; on seepärast seisukohal, et õliliivade kasutus on tõsiseks ohuks kliimale, aga ka põlisrahvaste õigustele ja tervisele, rääkimata muudest negatiivsetest keskkonnamõjudest; kutsub ELi üles kindlalt rakendama oma kliimaalaseid õigusakte ning võtma vastu olelusringil põhineva lähenemisviisi ELi turule toodavate kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguste suhtes;
9. märgib Euroopa äriühingute, sealhulgas BP Plc, Royal Dutch Shell, Total ja StatoilHydro huvi Kanada õliliivade sektori arendamise vastu; kutsub Euroopa Investeerimispanka ja liikmesriikide ekspordikrediidi agentuure üles mitte andma riigiabi projektidele, mis on seotud õliliivade kaevandamisega;
10. nõuab, et EL ja Kanada algataksid rahvusvahelised läbirääkimised Arktika kaitse rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks, võttes aluseks juba kehtiva Antarktika lepingu; nõuab – võttes arvesse Arktika keskkonna haavatavust ja asjaolu, et maavarade kaevandamine on vastuolus ülemaailmsete kliimaeesmärkidega –, et tõsiselt kaalutaks moratooriumi kehtestamist selles piirkonnas maavarade uuringutele või jätkuvale kaevandamisele, kuni on sõlmitud rahvusvaheline kaitseleping;
11. väljendab oma pettumust, et Kanada ei kutsunud oma Arktika-teemalisele rahvusvahelisele kohtumisele 29. märtsil 2010. aastal teisi osapooli, kellel on õigustatud huvid Arktika piirkonnas, sealhulgas Rootsi, Soome, Islandi ja põlisrahvaste esindajaid;
12. kutsub Kanadat üles edaspidi kaasama kõik need, kelle on õigustatud huvid piirkonnas, ennekõike põlisrahvad rahvusvahelistesse aruteludesse Arktika teemal, et vältida uute eraldusjoonte tekkimist;
13. võtab teadmiseks Kanada kavatsuse viia läbi oma kalavarude majandamise põhjalik reform, millesse kaasatakse ka Loode-Atlandi kalastusorganisatsioon (NAFO); väljendab oma pettumust Kanada valitsuse seisukoha üle ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) osapoolte viimasel konverentsil seoses konventsiooni 1. lisa laiendamisega harilikule tuunale ning Kanada vastuväite üle ELi keelule hüljeste impordi kohta WTO vaidluste lahendamise mehhanismi raames;
14. kinnitab veel kord muret selle pärast, et Kanada nõuab Tšehhi Vabariigi, Rumeenia ja Bulgaaria kodanikelt endiselt viisat, ning nõuab selle viisanõude võimalikult kiiret tühistamist; tunneb sellega seoses heameelt viisaosakonna avamise üle Kanada saatkonnas Prahas ja selle küsimusega tegeleva ekspertide töörühma loomise üle ning loodab, et Kanada põgenikesüsteemi lubatud põhjaliku läbivaatamise tulemusena see nõue tühistatakse;
15. tuletab nõukogule ja komisjonile meelde, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist peab Euroopa Parlament andma oma nõusoleku rahvusvahelistele lepingutele ja ta tuleb täielikult kaasata menetluse kõikides etappides, ning ootab komisjonilt lähiajal avaldust selle kohta, kuidas ta kavatseb seda täita;
16. nõuab, et Kanada provintside rolli ja eelisõigusi võetaks nõuetekohaselt arvesse kõikides ELi ja Kanada suhete aspektides;
17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi roteeruvale eesistujariigile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja Kanada valitsusele.