Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 5;

–   võttes arvesse rahvusvahelisi inimõiguste konventsioone, mille Nigeeria on ratifitseerinud, eelkõige 1948. aasta Inimõiguste Ülddeklaratsiooni ja selle artiklit 18;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et Nigeeria on üks olulisemaid Sahara-taguse Aafrika riike, ÜRO Julgeolekunõukogu liige, ülemaailmse tähtsusega naftatootja, Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) juhte, oluline rahutagamisoperatsioonides osaleja ja Lääne-Aafrika stabiilsuse toetaja ja arvestades, et Nigeeria stabiilsusel ja demokraatial on suur tähtsus ka väljaspool tema riigipiiri;

B.  arvestades, et EL on Nigeeria oluline rahaline toetaja ja arvestades, et Euroopa Komisjon ning Nigeeria föderaalvalitsus kirjutasid 12. novembril 2009. aastal alla Nigeeria-EÜ riigistrateegia dokumendile ja 2008.–2013. aasta riiklikule sihtprogrammile, mille raames EL rahastab muuhulgas rahu, julgeoleku ja inimõiguste tagamisele suunatud projekte;

C. arvestades, et Nigeerias on esindatud suur hulk uskkondi, millest suurimad on kristlus ja islam;

D. arvestades, et veelgi mitmekesisem on Nigeeria etniline koosseis;

E.  arvestades, et 19. jaanuaril 2010 tapsid nugade, matšeetede ja tulirelvadega varustatud meestejõugud Nigeeria Plateau osariigi Kuru Karama linnas üle 150 inimese, kellest enamus olid hausa ja fulani rahvusrühmadesse kuuluvad moslemid;

F.  arvestades, et 7. märtsil 2010 tapsid samuti nugade, matšeetede ja püssidega relvastatud kallaletungijad Plateau osariigis Dogo Nahawa, Zoti ja Ratsati külades umbkaudu 500 inimest, kellest suurem osa olid beromi hõimu kuuluvad kristlased;

G. arvestades, et Nigeeria keskosa eri rahva- ja usurühmade vahel toimub peaaegu iga päev uusi kokkupõrkeid ja kallaletunge, millel on kohutavaid tagajärgi, näiteks tapeti 13. aprillil 2010 üks kohalik pastor ja tema abikaasa;

H. arvestades, et inimõigusaruannete kohaselt on pärast seda, kui 1999. aastal lõppes Nigeeria sõjaväevalitsuse võim, usulise või rahvusliku taustaga kokkupõrgetes hukkunud üle 14 000 inimese;

I.   arvestades, et vägivalla põhjuseks on lisaks rahvuslikele ja usulistele lahkhelidele ka suur vaesus, ebavõrdsus ning poliitilised võimumängud;

J.   arvestades, et 12 Põhja-Nigeeria osariigi valitsused kasutavad oma kriminaalõigussüsteemis jätkuvalt šariaadiseadust ning karistuste hulka kuulub surmanuhtlus, amputeerimine ja piitsutamine; arvestades, et nende kohtute töös eiratakse põhilisi rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigusstandardeid ning diskrimineeritakse naisi,

1.  avaldab sügavat kahetsust 19. jaanuari ja 7. märtsi 2010. aasta massilise vägivallalaine ja muude tapmiste pärast, mis on aset leidnud Josi linna ümbruses;

2.  tunneb muret seoses teadetega, et valitsusametnikud, sõjaväelased ja politseinikud on seotud inimõigusrikkumiste, sealhulgas kohtuväliste tapmiste, meelevaldsete vahistamiste ja piinamistega;

3.  nõuab tungivalt, et kõik osalised ilmutaksid vaoshoitust ja otsiksid rahumeelseid võimalusi Nigeeria usu- ja rahvarühmade erimeelsuste lahendamiseks;

4.  tunneb heameelt riigi ja osariikide tasandil tehtud pingutuste üle 7. märtsi ja 19. jaanuari kuritegudega seotud isikute vahistamiseks;

5.  palub Nigeeria föderaalvalitsusel tagada, et kõik vägivallategude sooritajad antaks kohtu alla, karistamatusele tehtaks lõpp ja inimestel ei lubataks omakohut rakendada;

6.  palub föderaal- ja osariikide valitsustel korrapäraste politseipatrullide abil tagada kaitsetus olukorras olijate, samuti peamiste äri-, ühiskondlike ja kogukondlike ning usuliste huvide kaitse, eriti Josi ümbruse linnades ja külades;

7.  kutsub keskvalitsust ja osariikide valitsusi toetama rahva- ja usurühmade dialoogi ning tervitab presidendi kohusetäitja Goodluck Jonathani algatust kutsuda dialoogi edendamiseks kokku usujuhid ja kogukonnavanemad;

8.  palub föderaalvalitsusel ja osariikide valitsustel edendada head haldust ja poliitikat, et vähendada eri elanikerühmade majanduslikku ebavõrdsust;

9.  kutsub Nigeeria valitsust sekkuma üksikjuhtumitesse, kus inimeste üle on šariaadiseaduse alusel kohut mõistetud ja neile on karistuseks määratud surmanuhtlus, amputeerimine, piitsutamine või muu ebainimlik ja alandav kohtlemine, mis on vastuolus Nigeeria põhiseadusega ja rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate õigusaktidega;

10. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Nigeeria valitsusele ja parlamendile.