Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Lähis-Ida kohta;

–   võttes arvesse Haagi 18. oktoobri 1907. aasta konventsioonile lisatud maasõja seadusi ja tavasid käsitlevaid sätteid ja artiklit 55, mis on seotud maavarade kasutamisega okupeeriva riigi poolt, selle riigi õiguste ja kohustustega;

–   võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsiooni ja artiklit 49, mis keelab ühe riigi elanikkonnarühmade üleviimise teise, okupeeritud riigi territooriumile;

–   võttes arvesse UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni, millele kirjutati alla 16. novembril 1972;

–   võttes arvesse Iisraeli Riigi ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel 1994. aastal sõlmitud rahulepingut;

–   võttes arvesse Iisraeli ja Palestiina 1995. aasta vahelepingut Jordani Läänekalda ja Gaza sektori kohta (Oslo II leping), ja eelkõige selle III lisa artikleid 12 (keskkonnakaitse) ja 40 (vesi ja kanalisatsioon);

–   võttes arvesse Jordaania riiklikku veestrateegiat ajavahemikuks 2008–2022;

–   võttes arvesse 13. juulil 2008. aastal Pariisis toimunud Vahemeremaade tippkohtumise ühisdeklaratsiooni;

–   võttes arvesse Maailmapanga 2009. aasta aprilli aruannet „Assessment of restrictions on Palestinian Water Sector Development” (Palestiina veesektori arengupiirangute hindamine);

–   võttes arvesse Amnesty Internationali 2009. aasta oktoobri aruannet „Troubled water – Palestinians Denied Fair Access to Water” (Rahutu vesi – palestiinlastele ei anta õiglast juurdepääsu veele);

–   võttes arvesse soovitust Jordani jõe oru olukorra kohta, mille 14. märtsil 2010 esitas Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee ajutine energeetika-, keskkonna- ja veekomisjon;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et Jordani jõgi ja eelkõige Jordani jõe alamjooks on ülemaailmse tähendusega kultuurmaastik, millel on suur ajalooline, sümboolne, religioosne, keskkonnaalane, põllumajanduslik ja majanduslik tähtsus Lähis-Idal ja mujal;

B.  arvestades, et väärkasutus ja puudulik kontroll on põhjustanud Jordani jõe tõsist reostumist; arvestades, et 98% Jordani jõe alamjooksu 1,3 miljardist kuupmeetrist loodusliku magevee voost aastas on suunatud sisemaise ja põllumajandusliku veenõudluse rahuldamisele; arvestades, et praegu voolab Jordani jõe alamjooksu piirkonnas vaid puhastamata reovesi, kalakasvatuste äravool, soolane vesi ja põllumajanduslik äravool;

C.  arvestades, et Jordani jõe alamjooksu bioloogilisest mitmekesisusest on mageveevarude ärasuunamise ja reostunud heitvete jõkke juhtimise tõttu kadunud 50%;

D. arvestades, et uued reoveepuhastusjaamad, mille eesmärk on kõrvaldada praegu Jordani jõe alamjooksu voolavad reostunud heitveed, peaksid kavandatult tööle hakkama 2011. aasta lõpus; arvestades, et kui nõuetekohaseid ja jätkusuutlikke veemajanduse tavasid välja ei töötata ning Jordani jõe alamjooksule ei eraldata mageveevarusid ajaks, mil reoveepuhastusjaamad tööle hakkavad, jooksevad jõe suured piirkonnad tõenäoliselt 2011. aasta lõpuks veest tühjaks;

E.  arvestades, et Jordani jõe alamjooksu taaselustamiseks on vaja aastas vähemalt 400–600 miljonit kuupmeetrit vett;

F.  arvestades, et Surnumere ökosüsteem on maailmas ainulaadne; arvestades, et Jordani jõgi on peamine Surnumerre suubuv jõgi ning Jordani jõe alamjooksu voo järsk vähenemine on peamine põhjus, miks Surnumere veetase on pidevalt alanenud ja Surnumere pindala on vähem kui 50 aasta jooksul 1/3 võrra vähenenud;

G. arvestades, et mis tahes kultuuri- või looduspärandisse kuuluva objekti halvenemine või kadumine muudab kõigi maailma rahvaste pärandi oluliselt vaesemaks;

H. arvestades, et Punase mere ja Surnumere vahelise veeülekande kontseptsiooni alusel on tehtud ettepanek ehitada kanal Punasest merest Surnumereni, et aidata Surnumerd taaselustada ja tagada elektri ja joogivee olemasolu iisraellastele, jordaanlastele ja palestiinlastele; arvestades, et see projekt segaks sulfaadirikast Punase mere vett kaltsiumirikka Surnumere veega ning mõned eksperdid on selle kahtluse alla pannud, sest sel oleksid tõsised tagajärjed Surnumere ainulaadsetele looduslikele ja keskkonnaalastele omadustele; arvestades, et Maailmapank töötab välja teostatavusuuringut hindamaks kavandatud veeülekande kontseptsiooni tehnilist, majanduslikku, rahalist, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõõdet;

I.   arvestades, et Iisraeli ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelises rahulepingus omistasid pooled suurt tähtsust Jordani oru piirkonna terviklikule arendamisele ja leppisid kokku koostöös ühistel piirialadel, et saavutada Jordani jõe ökoloogiline taastamine ja nii Jordani jõe kui ka Surnumere veevarude keskkonnakaitse;

J.   arvestades, et Jordani jõe alamjooksu päästmiseks tehtud pingutuste tulemusena on sündinud koostöö Iisraeli, Jordaania ja Palestiina kohalike kogukondade vahel, kelle veeprobleemid on samad; arvestades, et aktiivne koostöö asjaomaste riikide ja okupeeritud territooriumide valitsuste, kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna vahel võib aidata oluliselt kaasa rahu tagamisele selles piirkonnas;

K. arvestades, et Palestiina elanikkonnal läänekaldal on tõsised veeprobleemid; arvestades, et Maailma Terviseorganisatsioon oli juba hoiatanud, et kehv veevarustus põhjustas joogiveega levivaid haigusi üha suurema arvu palestiinlaste seas; arvestades, et Palestiina põllumehi mõjutab sügavalt veepuudus niisutamisel, mida nemad kasutavad laialdaselt, erinevalt Iisraeli põllumeestest ja Iisraeli asunikest Jordani Läänekaldal; arvestades, et piisavad veevarud on üks peamine eeltingimus tulevase Palestiina riigi elujõulisuse tagamiseks ja Iisraeli riigi julgeoleku oluline aspekt;

L.  arvestades, et Jordani jõe alamjooksu keskkonnaprobleemide leevendamisele on kaasa aidanud ka rahastamine ELilt,

1.  juhib tähelepanu Jordani jõe ja eelkõige Jordani jõe alamjooksu olukorra halvenemisele ja väljendab sellega seoses sügavat muret;

2.  kutsub jõeäärseid riike üles taaselustama Jordani jõge ning töötama selleks välja ja rakendama poliitikat, mis keskenduks tasakaalustatud, nõuetekohastele ja jätkusuutlikele veemajanduse tavadele eelkõige seoses sisemaise ja põllumajandusliku veenõudlusega, veekaitsega ning reo-, põllumajandus- ja tööstusheitvete majandamisega, ning tagaks, et Jordani jõe alamjooksu voolaks sisse piisav kogus magevett;

3.  kutsub Iisraeli ja Jordaania valitsust ning Palestiina omavalitsust tegema Jordani jõe päästmiseks koostööd ning nõuab tungivalt, et nad looksid Euroopa Liidu toetusel Jordani jõe vesikonna komisjoni, millest saaks avatud kolmepoolne koostööfoorum ka teistele jõeäärsetele riikidele;

4.  palub Iisraelil ja Jordaanial täielikult täita kohustusi, mida nad on võtnud rahulepingus ja mis puudutavad Jordani jõe taaselustamist ning selle jõe ja Surnumere veevarude kaitset;

5.  tunneb heameelt Iisraeli keskkonnaministeeriumi algatuse üle töötada välja Jordani jõe alamjooksu maastikuarengu üldkava; nõuab tungivalt, et Jordaania valitsus ja Palestiina omavalitsus teeksid sarnaseid algatusi, mille eesmärk on võtta vastu nende territooriumilt läbi voolava jõe osade taaselustamise üldkava, tingimusel et Iisrael annab Palestiina omavalitsusele loa juurdepääsuks Jordani jõe alamjooksule vastavalt asjakohastele ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele ja rahvusvahelisele õigusele; märgib, et sellised üldkavad võiksid olla aluseks laiaulatuslikule piirkondlikule Jordani jõe alamjooksu taaselustamise ja kaitsmise kavale; võtab teadmiseks Palestiina omavalitsuse kava ehitada okupeeritud Läänekaldal asuvate Palestiina jõeäärsete alade niisutamiseks 1955. aasta Johnstoni kavas visandatud Lääne Ghori kanali;

6.  tuletab meelde, et Punase mere ja Surnumere vahelises veeülekande kontseptsioonis ei käsitleta Jordani jõe olukorra halvenemist;

7.  märgib, et Jordani jõe alamjooksu piirkonna taaselustamise ja sealse ainulaadse looduskeskkonna säilitamise jätkusuutlik lahendus saab põhineda ainult terviklikul lähenemisel arendamisele, mis hõlmab majandus-, keskkonna-, energia- ja turismiprojekte, ja toonitab sellega seoses, kui oluline on täielikult kaasata kohalikud kogukonnad otsuste tegemisse;

8.  tunneb heameelt, et Jordani jõe alamjooksu piirkonnas, eelkõige Iisraelis, kasutatakse järjest kaasaegsemaid veemajandusmeetodeid ja –tehnoloogiat, ning ergutab nende meetodite ja tehnoloogia ülekandmist kõikidesse selle piirkonna riikidesse; rõhutab sellega seoses, kui oluline on veepoliitika raamdirektiiv ja selle järkjärguline ülevõtmine piirkonna riikide seadusandlusse; kutsub rahvusvahelist üldsust, sealhulgas Euroopa Liitu üles suurendama pingutusi nimetatud valdkondade projektidele edasise rahalise ja tehnilise abi andmisel;

9.  palub nõukogul, komisjonil ja ELi liikmesriikidel asetada Jordani jõe olukorrale oma kahe- ja mitmepoolsetes suhetes jõeäärsete riikidega rohkem rõhku ning jätkata rahalise ja tehnilise abi andmist Jordani jõe ja eelkõige selle alamjooksu taaselustamiseks, kaasa arvatud Vahemere Liidu algatuse raames;

10. on samaaegselt arvamusel, et Euroopa naabruspoliitika tegevuskavadesse Iisraeli, Jordaania ja Palestiina omavalitsusega tuleks lisada selge ja konkreetne viide kõnealuse piirkonna taaselustamisele; soovitab väga komisjonil algatada Jordani jõe ühine uurimine;

11. tunneb heameelt Iisraeli, Jordaania ja Palestiina nende kohalike kogukondade vahelise koostöö üle, kellel on Jordani jõe alamjooksu piirkonnas samad veeprobleemid, ning toonitab veel kord, kui tähtis on usalduse loomine, et tagada Lähis-Idas õiglane ja kestev rahu; tunneb ka heameelt valitsusväliste organisatsioonide, sealhulgas Friends of the Earth Middle East aktiivse rolli üle püüdlustes päästa Jordani jõgi, ning palub rahvusvahelisel üldsusel, sealhulgas Euroopa Liidul jätkata nende tegevuse toetamist;

12. rõhutab veel kord, et veemajanduse küsimus ja eelkõige vee õiglane jaotamine, kus austatakse võrdselt kõigi piirkonnas elavate inimeste vajadusi, on kestva ja stabiilse rahu tagamisel Lähis-Idas kriitilise tähtsusega, ning toonitab vajadust töötada selle piirkonna veeprobleemide lahendamiseks välja kõikehõlmav strateegia;

13. nõuab tungivalt, et Iisrael tagaks Läänekaldal elavatele palestiinlastele parema juurdepääsu veevarudele vastavalt nende õigustele Oslo II lepingu ja rahvusvahelise õiguse kohaselt, vähendades selleks ka halduspiiranguid, ning edendaks paremate veemajandamismeetodite ja -tehnoloogiate, sealhulgas reoveepuhastuse kasutamist piirkonnas;

14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Lähis-Ida neliku eriesindajale, Knessetile ja Iisraeli valitsusele, Jordaania parlamendile ja valitsusele, Liibanoni parlamendile ja valitsusele, Palestiina omavalitsuse presidendile, Palestiina Seadusandlikule Nõukogule ning Süüria parlamendile ja valitsusele.