RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Olukord Jordani jõe piirkonnas
1.9.2010
vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5
Annemie Neyts-Uyttebroeck, Ivo Vajgl, Graham Watson fraktsiooni ALDE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0484/2010
B7‑0488/2010
Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Jordani jõe piirkonnas
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Lähis-Ida kohta;
– võttes arvesse Iisraeli ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel 1994. aastal sõlmitud rahulepingut;
– võttes arvesse Iisraeli ja Palestiina 1995. aasta vahelepingut Jordani Läänekalda ja Gaza sektori kohta (Oslo II leping) ja eelkõige selle III lisa artikleid 12 ja 40;
– võttes arvesse Ameerika Ühendriikide Senati 16. novembri 2007. aasta resolutsiooni 387, milles senat väljendas muret Jordani jõe ja Surnumere olukorra halvenemise pärast ning avaldas heameelt koostöö üle Iisraeli ja Jordaania rahva ning Palestiina omavalitsuse vahel;
– võttes arvesse 13. juulil 2008. aastal Pariisis toimunud Vahemeremaade tippkohtumise ühisdeklaratsiooni;
– võttes arvesse soovitust Jordani jõe oru olukorra kohta, mille 14. märtsil 2010 esitas Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee ajutine energeetika-, keskkonna- ja veekomisjon;
– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et Jordani jõgi ja eelkõige Jordani jõe alamjooks on ülemaailmse tähendusega kultuurmaastik, millel on suur ajalooline, sümboolne, religioosne, keskkonnaalane, põllumajanduslik ja majanduslik tähtsus Lähis-Idal ja mujal;
B. arvestades, et väärkasutus on põhjustanud Jordani jõe tõsist reostumist; arvestades, et 98% Jordani jõe alamjooksu 1,3 miljardist kuupmeetrist loodusliku magevee voost aastas on suunatud sisemaise ja põllumajandusliku veenõudluse rahuldamisele; arvestades, et praegu voolab Jordani jõe alamjooksu piirkonnas vaid puhastamata reovesi, kalakasvatuste äravool, soolane vesi ja põllumajanduslik äravool;
C. arvestades, et Jordani jõe alamjooksu bioloogilisest mitmekesisusest on mageveevarude ärasuunamise ja reostunud heitvete jõkke juhtimise tõttu kadunud 50%;
D. arvestades, et uued reoveepuhastusjaamad, mille eesmärk on kõrvaldada praegu Jordani jõe alamjooksu voolavad reostunud heitveed, peaksid kavandatult tööle hakkama 2011. aasta lõpus; arvestades, et kui Jordani jõe alamjooksule ei eraldata mageveevarusid ajaks, mil reoveepuhastusjaamad tööle hakkavad, jooksevad jõe suured piirkonnad tõenäoliselt 2011. aasta lõpuks veest tühjaks;
E. arvestades, et Jordani jõe alamjooksu taaselustamiseks on vaja aastas vähemalt 400–600 miljonit kuupmeetrit vett;
F. arvestades, et Surnumere ökosüsteem on maailmas ainulaadne; arvestades, et Jordani jõgi on peamine Surnumerre suubuv jõgi ning Jordani jõe alamjooksu voo järsk vähenemine on peamine põhjus, miks Surnumere veetase on pidevalt alanenud ja Surnumere pindala on vähem kui 50 aasta jooksul 1/3 võrra vähenenud;
G. arvestades, et Punase mere ja Surnumere vahelise veeülekande kontseptsiooni alusel on tehtud ettepanek ehitada kanal Punasest merest Surnumereni, et aidata Surnumerd taaselustada ja tagada elektri ja joogivee olemasolu iisraellastele, jordaanlastele ja palestiinlastele; arvestades, et sellel projektil võivad olla piirkonna ainulaadsetele looduslikele tingimustele tõsised tagajärjed; arvestades, et Maailmapank töötab sellel eesmärgil välja nii teostatavusuuringut kui ka keskkonna- ja sotsiaalset hinnangut;
H. arvestades, et Iisraeli ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelises rahulepingus omistasid pooled suurt tähtsust Jordani oru piirkonna terviklikule arendamisele ja leppisid kokku koostöös ühistel piirialadel, et saavutada Jordani jõe ökoloogiline taaselustamine ja nii Jordani jõe kui ka Surnumere veevarude keskkonnakaitse;
I. arvestades, et Jordani jõe alamjooksu päästmiseks tehtud pingutuste tulemusena on sündinud koostöö Iisraeli, Jordaania ja Palestiina kohalike kogukondade vahel, kelle veeprobleemid on samad; arvestades, et aktiivne koostöö asjaomaste riikide ja territooriumide valitsuste, kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna vahel võib aidata oluliselt kaasa rahu tagamisele selles piirkonnas;
J. arvestades, et Palestiina elanikkonnal läänekaldal on tõsised veeprobleemid; arvestades, et piisavad veevarud on üks peamine eeltingimus tulevase Palestiina riigi elujõulisuse tagamiseks ning Iisraeli riigi julgeoleku oluline aspekt;
K. arvestades, et Jordani jõe alamjooksu keskkonnaprobleemide leevendamisele on kaasa aidanud ka rahastamine ELilt,
1. juhib tähelepanu Jordani jõe ja eelkõige Jordani jõe alamjooksu olukorra halvenemisele ja väljendab sellega seoses sügavat muret;
2. kutsub jõeäärseid riike taaselustama Jordani jõge ning töötama selleks välja ja rakendama poliitikat, mis keskenduks käegakatsutavatele tulemustele sisemaise ja põllumajandusliku veenõudluse rahuldamisel, veekaitsele ning reo- ja põllumajandus- ja tööstusheitvee majandamisele, ning tagaks, et Jordani jõe alamjooksu jookseks sisse piisav kogus magevett;
3. kutsub Iisraeli ja Jordaania valitsust ning Palestiina omavalitsust tegema Jordani jõe päästmiseks koostööd ning nõuab tungivalt, et nad looksid Euroopa Liidu toetusel Jordani jõe vesikonna komisjoni, millest saaks avatud kolmepoolne koostööfoorum ka teistele jõeäärsetele riikidele;
4. palub Iisraelil ja Jordaanial täielikult täita kohustusi, mida nad on võtnud rahulepingus ja mis puudutavad Jordani jõe taaselustamist ning selle jõe ja Surnumere veevarude kaitset;
5. tunneb heameelt Iisraeli keskkonnaministeeriumi algatuse üle töötada välja Jordani jõe alamjooksu maastikuarengu üldkava; nõuab tungivalt, et Jordaania valitsus ja Palestiina omavalitsus teeksid sarnaseid algatusi, et vastu võtta üldkavad Jordani jõe nende osade taaselustamiseks, mis läbivad asjaomaste riikide territooriume; märgib, et sellised üldkavad võiksid olla aluseks laiaulatuslikule piirkondlikule Jordani jõe alamjooksu taaselustamise ja kaitsmise kavale;
6. tuletab meelde, et Punase mere ja Surnumere vahelises veeülekande kontseptsioonis ei käsitleta Jordani jõe olukorra halvenemist;
7. märgib, et Jordani jõe alamjooksu piirkonna taaselustamise ja sealse ainulaadse looduskeskkonna säilitamise jätkusuutlik lahendus saab põhineda ainult terviklikul lähenemisel arendamisele, mis hõlmab majandus- , keskkonna- , energia- ja turismiprojekte;
8. tunneb heameelt, et Jordani jõe alamjooksu piirkonnas, eelkõige Iisraelis, kasutatakse järjest kaasaegsemaid veemajandusmeetodeid ja –tehnoloogiat, ning ergutab nende meetodite ja tehnoloogia ülekandmist kõikidesse selle piirkonna riikidesse; kutsub rahvusvahelist üldsust, sealhulgas Euroopa Liitu üles suurendama pingutusi nimetatud valdkondade projektidele edasise rahalise ja tehnilise abi andmisel;
9. palub nõukogul, komisjonil ja ELi liikmesriikidel asetada Jordani jõe olukorrale oma kahe- ja mitmepoolsetes suhetes jõeäärsete riikidega rohkem rõhku ning jätkata rahalise ja tehnilise abi andmist Jordani jõe ja eelkõige selle alamjooksu taaselustamiseks, kaasa arvatud Vahemere Liidu algatuse raames;
10. tunneb heameelt Iisraeli, Jordaania ja Palestiina nende kohalike kogukondade vahelise koostöö üle, kellel on Jordani jõe alamjooksu piirkonnas samad veeprobleemid, ning toonitab veel kord, kui tähtis on usalduse loomine, et tagada Lähis-Idas õiglane ja kestev rahu; tunneb ka heameelt valitsusväliste organisatsioonide, sealhulgas Friends of the Earth Middle East aktiivse rolli üle püüdlustes päästa Jordani jõgi, ning palub rahvusvahelisel üldsusel, sealhulgas Euroopa Liidul jätkata nende tegevuse toetamist;
11. rõhutab veel kord, et veemajanduse küsimus ja eelkõige vee õiglane jaotamine, kus austatakse võrdselt kõigi piirkonnas elavate inimeste vajadusi, on kestva ja stabiilse rahu tagamisel Lähis-Idas kriitilise tähtsusega, ning toonitab vajadust töötada selle piirkonna veeprobleemide lahendamiseks välja kõikehõlmav strateegia;
12. nõuab tungivalt, et Iisrael tagaks Läänekaldal elavatele palestiinlastele parema juurdepääsu veevarudele, vähendades selleks ka haldustakistusi, ning edendaks paremate veemajandamismeetodite ja –tehnoloogiate, sealhulgas reoveepuhastuse kasutamist piirkonnas;
13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Lähis-Ida neliku eriesindajale, Knessetile ja Iisraeli valitsusele, Jordaania parlamendile ja valitsusele, Liibanoni parlamendile ja valitsusele, Palestiina omavalitsuse presidendile, Palestiina Seadusandlikule Nõukogule ning Süüria parlamendile ja valitsusele.