Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu XII jaotist, eriti lepingu artiklit 174;

–  võttes arvesse struktuurifonde perioodil 2007–2013 reguleerivaid määrusi;

–  võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta otsust ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste kohta(1);

–  võttes arvesse oma 2. septembri 2003. aasta resolutsiooni struktuuriliselt ebasoodsate piirkondade (saared, mägipiirkonnad, väikese rahvastikutihedusega piirkonnad) kohta ühtekuuluvuspoliitika kontekstis ja nende institutsiooniliste perspektiivide kohta;

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 7. juuli 2005. aasta arvamust piirkondliku riigiabi andmise juhendi läbivaatamise kohta;

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2007. aasta resolutsiooni saarte ning looduslike ja majanduslike piirangute kohta regionaalpoliitika kontekstis;

–  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2008. aasta teatist „Roheline raamat territoriaalse ühtekuuluvuse kohta. Territoriaalse mitmekesisuse muutmine Euroopa tugevaks küljeks”;

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Piirkonnad 2020 – ELi piirkondade tulevaste väljakutsete analüüs” (SEK(2008)2868);

–  võttes arvesse komisjoni töödokumenti geograafiliste eritingimustega maa-alade kohta (number 02/2009);

–  võttes arvesse oma 24. märtsi 2009. aasta resolutsiooni territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva rohelise raamatu ja ühtekuuluvuspoliitika tulevase reformi üle toimuva mõttevahetuse hetkeseisu kohta;

–  võttes arvesse komisjoni 15. juuni 2009. aasta teatist „Majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitlev kuues eduaruanne”;

–   võttes arvesse komisjoni 31. märtsi 2010. aasta teatist „Ühtekuuluvuspoliitika: 2010. aasta strateegiaaruanne 2007.–2013. aasta programmide rakendamise kohta” (SEK(2010)360);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõtet on tugevdatud struktuurifonde perioodil 2007–2013 reguleerivates määrustes ja see on üks Lissaboni lepingus püstitatud Euroopa Liidu uutest põhieesmärkidest, millega soovitakse tagada liidu harmooniline areng piirkondlike erinevuste vähendamise ja arengut takistavate tegurite, sealhulgas looduslikest ja geograafilistest piirangutest tingitud takistuste kõrvaldamise teel;

B.  arvestades, et on oluline selgitada Lissaboni lepingu sätete mõju nende piirkondade staatusele, mis väärivad regionaalpoliitika raames erilisi meetmeid;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 kohaselt pööratakse erilist tähelepanu regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele;

D.  arvestades, et mägipiirkonnad, saared ja hõredalt asustatud alad puutuvad kokku eriliste probleemidega, mis on tingitud demograafilistest muutustest, kehvast juurdepääsetavusest, kliimamuutusest, rändenähtustest, energiavarustusest ja piirkondlikust integratsioonist,

1.  pooldab territoriaalse ühtekuuluvuse lisamist liidu uue eesmärgina ja uut artiklit 174; on arvamusel, et artikli 174 sätete alusel tuleks luua erilised arengustrateegiad ja konkreetsed meetmed, mille eesmärk on ületada ebasoodsad tingimused ja kasutada nende piirkondade potentsiaal ära;

2.  tunneb heameelt geograafiliste eritingimustega maa-alasid käsitleva komisjoni töödokumendi üle; on siiski seisukohal, et mägipiirkonnad, saared ja hõredalt asustatud alad moodustavad homogeensed piirkondade rühmad ning väärivad erilisi regionaalarengu programme; rõhutab, et nendel piirkondade rühmadel on mõned olulised ühised omadused, mis eristavad neid teistest piirkondadest; rõhutab siinkohal ka liidu äärealadel asuvate väikeste saareliikmesriikide eriolukorda;

3.  on arvamusel, et SKP peab jääma peamiseks kriteeriumiks, mille põhjal määratakse kindlaks regionaalpoliitilise abi saamise kõlblikkus; kutsub sellest hoolimata komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja asjakohasemaid ja territoriaalsemaid statistilisi näitajaid, et saada nende ebasoodsate piirkondade arengutasemest ulatuslikum ülevaade; rõhutab, et muid näitajaid kui SKP (rahvaarv kokku, töötuse ja tööhõive määr, haridustase, rahvastikutihedus) saavad liikmesriigid juba kasutada rahaliste vahendite piirkondade vahel ümberjagamisel neile eraldatud eelarve raames, võttes arvesse iga piirkonna eriomadusi;

4.  nõuab, et loodaks spetsiaalne integreeritud ja paindlik Euroopa poliitikaraamistik, millel on õiguslik ja rahaline mõju, et tegeleda mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud aladega, lähtudes kõnealuste piirkondade ühistest omadustest, kuid võttes arvesse nende erinevat olukorda ja järgides proportsionaalsuse põhimõtet; on arvamusel, et ühtekuuluvuspoliitika ei peaks tegelema saarte olukorraga mitte ainult regionaalpoliitika kaudu, vaid kasutama selleks ka muud ELi poliitikat, millel on oluline territoriaalne mõju nende piirkondade arengule; on seisukohal, et mägipiirkondi, saari ja hõredalt asustatud alasid käsitlev Euroopa poliitikaraamistik võib pakkuda vajalikku lisandväärtust, et ületada nende piirkondade püsivad ebasoodsad tingimused ja kohandada nende arengumudelit nende eeliseid ära kasutades;

5.  kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke asutusi üles täitma olulist rolli mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade arengustrateegiates, sest on vaja vertikaalset lähenemisviisi, millesse kaasatakse ja millesse annavad panuse kõik valitsustasandid ning mis järgib subsidiaarsuse põhimõtet, et viia need piirkonnad säästva arengu õigele teele, võttes arvesse piirkonna muid tähtsaid sektoreid; rõhutab, et nendes sageli tohutute loodusvaradega piirkondades peituv potentsiaal võib aidata saavutada ELi 2020. aasta strateegias püstitatud eesmärke, eriti energiapoliitika ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas;

6.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade kohta kehtivad ka edaspidi erisätted uue finantsperspektiivi raames ja järgmisel programmitöö perioodil;

7.  rõhutab, et kõnealustes ebasoodsas olukorras piirkondades majandusliku ja sotsiaalse arengu eesmärgi saavutamiseks tuleb tõhusalt välja töötada ELi eriprogrammid ja igale piirkonnale kohandatud meetmed, mille eesmärk on kohandada neid piirkondi struktuuriliselt, suurendada nende konkurentsivõimet ja suutlikkust lahendada nende ees seisvad põhiprobleemid, samuti tuleb tõhusalt kooskõlastada ja rakendada nelja struktuurifondi, Ühtekuuluvusfondi ja muid rahastamisvahendeid, näiteks Euroopa Investeerimispanga pakutavaid vahendeid;

8.  kiidab heaks Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kui vahendi, mille eesmärk on ületada territoriaalset koostööd piiravad takistused; ergutab mägipiirkondi, saari ja hõredalt asustatud alasid kasutama ETKRi teiste piirkondadega tehtava ja ELi kaasrahastatava territoriaalse koostöö projektide haldamiseks, et lähendada neid ümbritsevatele majanduspiirkondadele;

9.  julgustab liikmesriike kasutama mägipiirkondades, hõredalt asustatud aladel ja saartel täiel määral ära Euroopa naabruspoliitika vahendeid, et saada kasu piiriüleselt kättesaadavatest ressurssidest;

10. nõuab, et saarte liigitamisel piirialadeks, mis on abikõlblikud piiriüleste koostööprogrammide alusel ühtekuuluvuspoliitika territoriaalse koostöö eesmärgi või Euroopa naabruspoliitika raames, kaotataks vahemaakriteerium (150 km); on arvamusel, et kui on vaja kehtestada teatav piir, oleks saarepiirkondadele sobivam, kui piiriülese territooriumi tingimust kohaldataks mereala tasandil;

11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liikmesriikide valitsustele, piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele ning majandus- ja sotsiaalpartneritele.

(1) ELT L 291, 21.10.2006, lk 11.