Menetlus : 2010/2898(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0611/2010

Esitatud tekstid :

B7-0611/2010

Arutelud :

PV 10/11/2010 - 14
CRE 10/11/2010 - 14

Hääletused :

PV 11/11/2010 - 8.6
CRE 11/11/2010 - 8.6

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0396

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 154kDOC 80k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0608/2010
3.11.2010
PE450.432v01-00
 
B7-0611/2010

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


Eelseisev ELi ja USA tippkohtumine ning Atlandi-ülene majandusnõukogu


Reinhard Bütikofer, Eva Lichtenberger, Yannick Jadot, Indrek Tarand, Jan Philipp Albrecht fraktsiooni Verts/ALE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon eelseisva ELi ja USA tippkohtumise ning Atlandi-ülese majandusnõukogu kohta  
B7‑0611/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma eelmisi resolutsioone Atlandi-üleste suhete kohta, eelkõige 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Atlandi-üleste suhete olukorra kohta pärast valimisi Ameerika Ühendriikides ning resolutsiooni Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumise kohta 2009. aasta oktoobris;

–   võttes arvesse Atlandi-ülese majandusnõukogu (AMN) neljandal kohtumisel 27. oktoobril 2009. aastal vastu võetud eduaruannet ning 2010. aasta juunis Madridis toimunud Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi kohtumisel vastu võetud ühisavaldust;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et Atlandi-ülese partnerluse aluseks on sellised ühised põhiväärtused nagu vabadus, demokraatia, inimõigused ja õigusriik, ning ühised eesmärgid, nagu sotsiaalne areng ja kaasatus, avatud ja integreeritud majandus, säästev areng ning konfliktide rahumeelne lahendamine, ning et see partnerlus on Euroopa-Atlandi piirkonna julgeoleku ning stabiilsuse nurgakivi;

B.  arvestades, et ELil ja USA-l on maailmaareenil keskne roll ning et nad vastutavad ühiselt selliste probleemide lahendamise eest nagu majandus- ja finantskriisid, kliimamuutus, konfliktide lahendamine ja desarmeerimine, vaesuse kaotamine ja teiste ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamine, inimõiguste ja õigusriigi kaitse ja edendamine, terrorismi ja tuumarelva leviku vastane võitlus, võttes aluseks rahvusvahelise õiguse ja mitmepoolsed institutsioonid, eelkõige ÜRO süsteemi, ning kutsudes teisi partnereid oma jõupingutusega ühinema;

C. arvestades, et võitluses rahvusvahelise terrorismiga tuleb rõhutada selle olulisust, et austataks täiel määral inimõigusi ja põhivabadusi, mis on sätestatud rahvusvahelises õiguses ja aluslepingutes, ning oleks tagatud proportsionaalsus, nagu see on sätestatud Euroopa inimõiguste konventsioonis ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas;

D. arvestades, et tugevad ja stabiilsed Atlandi-ülesed suhted võivad anda otsustava panuse ülemaailmse juhtimise toetuseks ja rahvusvaheliste organisatsioonide efektiivseks tugevdamiseks;

E.  arvestades, et Atlandi-ülese majandusnõukogu ja Atlandi-ülese energianõukogu töö eesmärk on Atlandi-ülese turu parem toimimine, mis hõlbustab majanduskasvu, säästvat arengut ja sotsiaalset õiglust;

F.  arvestades, et EL ja USA vastutavad ühiselt asjakohaste ülemaailmsete kohustuste võtmise eest ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) eelseisval COP/MOP istungil detsembris Cancunis,

Ülemaailmse juhtimisega seotud väljakutsed

 

1.  rõhutab vajadust jõuda kasvuhoonegaaside heitkoguste osas kaugeleulatuva, ambitsioonika ja õiguslikult siduva 2012. aasta järgset perioodi käsitleva korrani; teeb ettepaneku töötada välja Atlandi-ülene „uus roheline kurss” investeeringute ja tehnoloogia vahetamiseks energiasäästu ja taastuva energia tehnoloogiate vallas ning leppida kokku kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise meetmete asjakohases rahastamistasemes arengumaade jaoks;

2.  nõuab mõlemalt osapoolelt suuremaid jõupingutusi ÜRO reformikava elluviimisel, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu ja muude ülemaailmsesse süsteemi kuuluvate mitmepoolsete foorumite reformimisel;

3.  kutsub mõlemat partnerit edendama inimõiguste austamist nii oma sisepoliitika kui ka ülemaailmse poliitika põhielemendina; rõhutab vajadust ennetava ja kriisidiplomaatia tõhusaks kooskõlastamiseks; kutsub USA administratsiooni üles Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti ratifitseerima ja sellega ühinema;

Kaitsepoliitika, relvastuskontroll, tuumarelva levik ja julgeolekuküsimused

4.  võtab teadmiseks eelseisva NATO tippkohtumise, mis toimub 19.−20. novembril 2010 Lissabonis, ning töö, mis on tehtud uue strateegilise kontseptsiooni heakskiitmiseks; nõuab tungivalt, et riigipead ja valitsusjuhid muudaksid tuumadesarmeerimise ja tavarelvastuse kontrolli esmatähtsaks prioriteediks ning lükkaksid tagasi ettepanekud eraldiseisva NATO raketikaitsesüsteemi loomiseks; tunneb heameelt OSCE tippkohtumise üle, mis on suurepärane võimalus edendada jõupingutusi OSCE julgeolekuühiskonna harta väljatöötamisel; nõuab uut ülemaailmset julgeolekukorraldust ÜRO raames;

5.  väljendab rahulolu USA valitsuse poolt 2010. aasta jaanuaris tehtud otsusega määrata ametisse Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingu erisaadik ning presidentide Obama ja Medvedevi 2010. aasta juunis tehtud avaldustega tavarelvastuse piiramise tuleviku ja eelnimetatud lepingu kohta; väljendab heameelt USA ja Venemaa vahelise kokkuleppe üle, mis käsitleb uut START-lepingut ning on kindel, et USA Senat kiidab selle heaks;

6.  tuletab meelde NATO 2009. aasta aprilli Strasbourgi deklaratsiooni tuumarelvade kohta; kutsub USA valitsust ja ELi liikmesriike jõudma kokkuleppele NATO selgesõnalises kohustuses teha tööd tuumarelvavaba maailma nimel; nõuab tungivalt, et USA jõuaks Venemaaga kokkuleppele viia taktikalised tuumarelvad Euroopast välja; nõuab tungivalt, et ka ELi liikmesriigid algataksid oma konkreetseid tuumadesarmeerimise meetmeid, nagu lepiti kokku 2010. aasta tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsil, ning loobuksid NATO tuumapeade jagamise kontseptsioonist, väljendades nii oma tugevat toetust tuumarelva leviku tõkestamise režiimile;

7.  väljendab rahulolu 2010. aasta aprillis toimunud tuumaohutusalase tippkohtumise tulemustega, milles rõhutati tuumaterrorismi tõkestamise ja järgmise nelja aasta jooksul kõigi ohtlike tuumamaterjalide turvalisuse tagamise ülemaailmset tähtsust ning lepiti kokku töökavas olemasolevate tuumaohutusalaste lepingute ja programmide parandamiseks ja üldiseks kohaldamiseks; toetab erinevate riikide algatusi riigisisese turvalisuse parandamiseks ja ergutab teisi riike nendega ühinema; tuletab meelde, et tuumaenergia on oma olemuselt kahese kasutusega tehnoloogia ja seetõttu kaasneb tuumatehnoloogia edendamise ja ekspordiga vaid „tsiviilotstarbeks” alati ka massihävitusrelvade leviku oht; tuletab meelde, et praegusel hetkel töötab rohkem kui 40 riiki oma tuumaprogrammi arendamise kallal ning mitmed neist riikidest asuvad kriisipiirkondades, näiteks Lähis-Idas;

8.  tuletab meelde NATO ja ELi tõhustatud operatiivkoostööd kriisiohjamise alal Balkani riikides ja Aafrika Sarve piirkonnas; tervitab head koostööd KFORi (NATO Kosovo rahuvalveüksus) ja EULEXi (ELi õigus-, politsei- ja õigusriigimissioon Kosovos) vahel; võtab teadmiseks kahe mereväemissiooni kohaloleku Aafrika Sarve piirkonnas, mille eesmärgiks on võitlus piraatlusega; nõuab, et nii EL kui ka NATO tagaksid, et mõlema missiooni – nii ATALANTA kui ka NATO Task Force 508 juhitava operatsiooni Ocean Shield – kohalolek ei tooks kaasa dubleerimist ega asjatuid koordineerimisprobleeme; kutsub mõlemaid osapooli üles tegema eelnimetatud kogemustest järeldusi edaspidise tihedama kriisiohjamisealase koostöö nimel;

Rahvusvaheline koostöö

9.  kordab selle olulisust, et mõlemad partnerid edendaksid usalduse ja läbipaistvuse vaimus kooskõlastatud lähenemisviisi oma poliitikas Iraani, Iraagi, Afganistani ja Pakistani suhtes; on veendunud, et tuleb anda hinnang möödunud kümnendi sõjalise sekkumise kogemustele sellistes riikides nagu Afganistan ja Iraak; kutsub ELi ja USAd üles jätkama tööd uue ja ulatusliku globaalse strateegia kallal, mis edendaks sotsiaalmajanduslikku ja säästvat arengut, rõhutades eriti naiste rolli suurendamist;

10. hindab ka teiste G20 liikmesriikide suurenenud osalust piirkondliku stabiilsuse ja koostöö edendamisel, konkreetsemalt seoses Iraani, Lähis-Ida ja Korea poolsaarega; väljendab oma püüdlust vähendada konfliktide arvu Vahemere-äärsetes riikides ja peab sellega seoses ülimalt tähtsaks Türgi rolli; rõhutab asjaolu, et ELi naaberriikide hulgas on mitmeid moslemiriike; tervitab seetõttu president Obama Kairos peetud kõnet ja toetab suhetes moslemimaailmaga proaktiivsemat sillaehituspoliitikat;

11. tervitab president Obama ja USA valitsuse jõupingutusi Lähis-Ida rahuprotsessile uuesti elu sisse puhumisel; avaldab kahetsust Iisraeli valitsuse otsuse üle mitte pikendada moratooriumi asunduste rajamisele ning kutsub USAd ja ELi üles tegema kõik endast oleneva, et tuua osapooled tagasi vahetutele rahuläbirääkimistele Iisraeli ja Palestiina vahel, selleks et jõuda kõikehõlmavale kokkuleppele 1967. aastal alanud okupatsiooni lõpetamise kohta, mis viiks sõltumatu, demokraatliku, tervikliku ja elujõulise Palestiina riigi tekkimiseni, mis eksisteeriks rahulikult ja turvaliselt kõrvuti Iisraeli ja teiste naaberriikidega; nõuab tungivalt, et Euroopa Liit etendaks aktiivsemat poliitilist rolli, sh ka neliku raames, ning nõuab sellega seoses Euroopa aktiivsemat osalemist Süüria ja Liibanoni suunal;

Finantsstabiilsus ja rahvusvaheline regulatiivne arbitraaž

12. rõhutab, et finants- ja rahanduskriisi risk, finantseeringute vähendamine ja laenuraha taaskordse kättesaamatuks muutumise oht ei ole veel möödas; rõhutab sellega seoses, et kooskõlastatud makromajanduspoliitika on maailmamajanduse jätkusuutliku taastumise jaoks ülioluline;

13. rõhutab kooskõlastatud lähenemisviisi tähtsust „pankrotti minemiseks liiga suurte” finantseerimisasutuste kindlaksmääramisel, reguleerimisel ja järelevalvel vastasutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Finantskontrolli Komitee poolt;

14. rõhutab, et raamatupidamisstandardite võrreldavus on hädavajalik selleks, et säilitada võrdsed konkurentsitingimused ning tagada andmete ülemaailmne võrreldavus; teeb ettepaneku luua avalik ja demokraatlikult kontrollitav rahvusvaheline raamatupidamisstandardite asutus, mis aitaks ületada eelkõige ELi ja USA vahelised erinevused raamatupidamises ja sellest tulenevad ohud finantsstabiilsusele;

15. rõhutab vajadust ulatusliku Basel III kokkuleppe järele, mis sisaldaks finantsvõimenduse suhtarve ja kapitali lisamakse süsteemselt oluliste finantseerimisasutustele, likviidsuse juhtimise nõudeid ja piiranguid riskiboonustele ja -dividendidele; rõhutab, et Basel III peaks tulemuslikult likvideerima off-shore bilansistruktuurid; avaldab kahetsust, et saavutatud eelkokkulepetes nähakse ette üleminekuperioodid, mis on liiga pikad, ning kapitali suurendamised, mis ei ole finantskriisist saadud dramaatilise kogemuse valguses piisavad;

16. rõhutab, et ühes õigusruumis saavutatud regulatiivsed standardid peavad olema teistele õigusruumidele võrdlusaluseks, tuues kaasa rahvusvahelise finantsregulatsiooni järk-järgulise tihenemise, eriti seoses börsiväliste tuletisinstrumentide kliiringu, reitinguagentuuride määruse, alternatiivsete investeerimisfondide, lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingutega;

Energiapoliitika ja tehnoloogiline koostöö

17. soovitab ELi–USA energianõukogul teha tööd selliste energeetikastrateegiate koordineerimiseks, mis toetavad energiaallikate ja varustusteede mitmekesistamist ja edendavad taastuvenergiapõhist ja keskkonnatõhusat majandust, ning mis võivad luua miljoneid uusi rohelisi töökohti; kutsub mõlemaid pooli üles saavutama maksimaalset ühilduvust säästlikkuskriteeriumide rakendamisel agrokütustele, sh neile, mis otseselt või kaudselt mõjutavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid;

18. rõhutab asjaolu, et asjakohane toorme- ja haruldaste muldmetallide poliitika on nii USA kui Euroopa majanduse jätkusuutlikuks arenguks ja tehnoloogiliseks progressiks hädavajalik; nõuab USA-ELi koostöö tugevdamist konkreetselt teabeloome ja -vahetuse ning uurimis- ja arendustegevuse valdkonnas, mis puudutab mõlemapoolselt kindlaks tehtud äärmiselt vajaliku toorme, eelkõige haruldaste muldmetallide vastutustundlikku kaevandamist, töötlemist, kasutust, taaskasutust, ringlussevõttu ja asendamist;

19. on huvitatud kildagaasi võimaliku potentsiaali väljaselgitamisest Euroopa autigeense energiaallikana ning õppimisest USA kogemustest, sh kildagaasi tootmise keskkonnamõõtmest;

Atlandi-ülene majanduskoostöö

20. rõhutab, et tihedam Atlandi-ülene partnerlus sotsiaalse turumajanduse põhimõttel rajaneva Atlandi-ülese turu paremaks toimimiseks on oluline vahend globaliseerumise kujundamisel ning ülemaailmsete majandus- ja sotsiaalkriisidega tegelemisel;

21. tervitab ideed anda Atlandi-ülesele majandusnõukogule väljapaistev roll strateegilise majanduspoliitika koordineerimisel, eriti G20 protsessiga seotud küsimustes; tuletab siiski meelde, et AMNi mistahes uus roll tuleb hoolikalt tasakaalustada pideva tööga lahenduste leidmiseks Atlandi-ülese poliitilise tegevuskava konkreetsetele küsimustele, nagu finantsturud, keskkonnasõbralik majandus, digitaalarengu tegevuskava, kõrgtehnoloogia ja innovatsioonipoliitika; sellega seoses tervitab hiljuti loodud innovatsioonidialoogi ja nõuab, et mõlemad osapooled oleksid innovatsioonialasesse partnerlusse kaasatud kõrgel tasemel;

22. kordab oma üleskutset ELi ja USA juhtidele ning AMNi kaasesimeestele võtta Atlandi-ülese majandusnõukogu edu nimel arvesse õigusloojate otsustavat rolli; nõuab tungivalt, et nad kaasaksid Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi esindajad täielikult ja vahetult AMNi, kuna õigusloojad vastutavad koos vastavate täitevvõimuorganitega ühiselt paljude AMNi otsuste jõustamise ja järelevalve eest;

23. peab kiiduväärseks, et AMNi nõustab hulk sidusrühmi, sh äriringkondade esindajad, ja kordab oma nõudmist, et sotsiaalse mõõtme täielikuks hõlmamiseks antaks võrreldav roll ka ametiühinguliikumise esindajatele mõlemal pool Atlandi ookeani; kutsub üles lisama Atlandi-ülese töövõtjate dialoogi ja Atlandi-ülese energiadialoogi juhid nõuanderühma koosseisu;

24. tuletab meelde, et Pittsburghis toimunud G20 tippkohtumise avalduses tunnistati, et finantskriisi üks peapõhjuseid oli maailmakaubanduse tasakaalustamatus, ning et tuleks algatada koostööprotsess riikide kaubanduspoliitikate vastastikuseks hindamiseks; kutsub mõlemaid pooli üles tunnistama kaubanduspoliitika otsest seotust ülemaailmse finantsstabiilsuse ja peamiste majanduste vaheliste õiglase vahetuskursikorralduse saavutamise väljavaadetega; nõuab Maailma Kaubandusorganisatsioonile uut tegevuskava, lähtudes eeldusest, et võetakse vastu ülemaailmsed kaubanduseeskirjad finantskriisi ärahoidmiseks, vahetuskursikorraldus, vaesuse vähendamise ning kliimamuutusega seotud eesmärgid;

25. soovitab, et mõlemad pooled lepiksid kokku põhimõtetes, mis aitaksid saavutada maailmakaubanduse jätkusuutlikumat tasakaalustatust, sh agressiivset ekspordisuunitlust pärssivate meetmete, siduvate sotsiaalsete standardite ning dumpinguvastaste eeskirjade muutmise abil, nii et need sisaldaksid ka keskkonnadumpingut, samuti finantsteenustega kauplemise liberaliseerimise kriteeriumide ja piirangute täpsustamise, kõigi põllumajanduse eksporditoetuste keelustamise ning välisinvesteeringutele toiduaine- ja jaotussektoris kehtestatavate kriteeriumide abil;

26. on veendunud, et pooltevahelises dialoogis tuleks käsitleda ka seda, kuidas vähendada toormeturgudel toimuvat spekuleerimist, mis on olnud hiljutise toiduainete hindade äärmusliku kõikumise üks tegureid; tuletab sellega seoses meelde, et ei tohiks lasta spekuleerijatel valida meelevaldselt erinevate regulatiivsete süsteemide vahel ega jätkata massiivsete spekulatiivsete tehingute abil ebastabiilsuse tekitamist toormeturgudel; väljendab rahulolu mõlema poole hiljutiste õigusaktidega, mille eesmärk on suurendada turgude läbipaistvust ja piirata spekuleerimist;

27. peab oluliseks dialoogi uuendtoidu ning uute tehnoloogiate kasutamise üle toiduainetetööstuses, eriti seoses kloonimise kasutamisega tõuaretuses;

28. mõistab hukka nn „turismiedendamis-” ja halduslõivude kasutuselevõtu seoses elektroonilise reisiloa taotlemise süsteemi (ESTA) loa andmisega ELi kodanikele, kes reisivad USAsse, sest see on samm tagasi, mis võrdub viisanõude taaskehtestamisega, ning mõistab hukka Rumeenia, Poola, Bulgaaria ja Küprose väljajätmise viisanõudest loobumise programmist, mistõttu diskrimineeritakse osasid ELi kodanikke, ja kordab oma üleskutset komisjonile lahendada see küsimus kiiresti, sealhulgas kasutades võimalust kehtestada vastukaaluks samaväärsed nõudmised;

Põhiõigused ja julgeolek

29. kutsub USA ametivõime ja Euroopa Komisjoni üles tõhustama koostööd andmekaitse alal; tuletab meelde, et Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte ning et igasuguse julgeoleku eesmärgil toimuva eurooplaste isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamisega peaksid kaasnema menetluslikud tagatised ja õigus õiguslikule hüvitisele;

30. tervitab ettevalmistusi eesmärgiga sõlmida Atlandi-ülene raamkokkulepe, mis käsitleb kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames kriminaalkuritegude, sh terrorismi ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest süüdistuse esitamiseks edastatavate ja töödeldavate isikuandmete kaitset; rõhutab, et täitmisele pööratavad andmekaitseõigused mõlemal pool Atlandi ookeani on eeltingimuseks mis tahes andmete vahetamist käsitlevate lepingute, sh kavandatava uue reisijate isikuandmete vahetamise lepingu sõlmimiseks USAga; on veendunud, et kavandatav ELi andmekaitsedirektiivi läbivaatamine peaks andma uut hoogu Atlandi-ülesele dialoogile eraelu puutumatuse ja andmekaitse üle avalikus ja erasektoris ning võtma eesmärgiks kaitsetaseme suurendamise;

31. kordab oma üleskutset kaotada surmanuhtlus USAs;

32. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, USA Kongressile, õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi kaasesimeestele ning Atlandi-ülese majandusnõukogu kaasesimeestele ja sekretariaadile.

Viimane päevakajastamine: 5. november 2010Õigusalane teave