Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 15. oktoobril 2007. aastal kokku tulnud üldasjade ja välissuhete nõukogu järeldusi ELi ja Liibüa raamlepingu läbirääkimiste alustamise kohta ning 18. ja 19. juunil ning 29. ja 30. oktoobril 2009 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldusi rändega seotud poliitika kohta;

–   võttes arvesse ELi ja Liibüa praegu toimuvaid läbirääkimisi raamlepingu üle, hiljuti allkirjastatud rändega seotud koostöökava ja praegust ELi ja Liibüa koostööd rände ning HIV-AIDSi küsimustes;

–   võttes arvesse 10. detsembri 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni;

–   võttes arvesse 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni ja 31. jaanuari 1967. aasta protokolli pagulasseisundi kohta;

–   võttes arvesse 1969. aasta septembri Aafrika Liidu konventsiooni, millega reguleeritakse Aafrika pagulasprobleemide eriaspekte;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;

–   võttes arvesse oma 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni hukkamiste kohta Liibüas;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 121 lõiget 1;

A. arvestades, et vaatamata jätkuvale diktaatorlikule korrale on Liibüa laiendanud kaubandus- ja poliitilisi suhteid ELi liikmesriikidega ning ta on ELi Vahemere piirkonna ja Aafrika partner paljudes küsimustes, eelkõige rände, arengu, kliimamuutuse, julgeoleku ja stabiilsuse, sealhulgas ekstremismi leviku tõkestamise, ning energia julgeolekuga seotud küsimustes;

B.  arvestades, et käimasolevad raamlepingu läbirääkimised hõlmavad paljusid valdkondi alates poliitilise dialoogi tugevdamisest kuni kaubandussuhete arendamise ja koostöö parandamiseni eri sektorites;

C. arvestades, inimõiguste austamine, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimine ning vastuseis surmanuhtlusele on ELi aluspõhimõtted; arvestades, et Euroopa Parlament on tõeliselt pühendunud surmanuhtluse üldisele kaotamisele;

D. arvestades, et Liibüa ei ole ratifitseerinud ÜRO 1951. aasta pagulaste konventsiooni, kuid on ratifitseerinud Aafrika Liidu konventsiooni, millega reguleeritakse Aafrika pagulasprobleemide eriaspekte ja mille artiklis 8 rõhutatakse, et „käesolev konventsioon on Aafrikas tõhus piirkondlik täiendus ÜRO 1951. aasta pagulaste konventsioonile“ ja et „liikmesriigid teevad koostööd ÜRO pagulaste ülemvolinikuga“;

E.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 19 lõikes 2 on sätestatud, et kedagi ei tohi tagasi saata, välja saata või välja anda riiki, kus teda tõsiselt ohustab surmanuhtlus, piinamine või muu ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus;

F.  arvestades, et muude rahvusvaheliste õigusaktide hulgas on Liibüa ratifitseerinud majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti (1970), kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti (1970), rahvusvahelise konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (1968), konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (1989), piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohtlemise või karistamise vastase konventsiooni (1989); lapse õiguste konventsiooni (1993) ning rahvusvahelise konventsiooni võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste kaitse kohta (2004);

G. arvestades, et kuigi jätkuvalt pannakse toime tõsiseid inimõiguste rikkumisi, valiti Liibüa hiljuti ÜRO inimõiguste nõukokku;

H. arvestades, et eespool nimetatud kahe punkti tõttu on Liibüal rahvusvaheline juriidiline erikohustus austada inimõigusi,

1.  edastab nõukogule seoses käimasolevate raamlepingu läbirääkimistega järgmised soovitused:

      a. nõuab tungivalt, et nõukogu annaks parlamendile juurdepääsu komisjonile antud volitustele alustada ELi ja Liibüa vahelisi läbirääkimisi raamlepingu üle kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 10, milles on märgitud, et parlamenti tuleb viivitamata ja täielikult teavitada kõigil menetluse etappidel;

      b. soovitab tungivalt, et nõukogu ja komisjoni nõuaksid Liibüalt Genfi 1951. aasta pagulaste konventsiooni ratifitseerimist, ja soovitab pakkuda Liibüale abi kaasnevate meetmete rakendamiseks;

      c. soovitab tungivalt nõukogul ja komisjonil taotleda Liibüa ametiasutustelt, et nad annaksid ÜRO pagulaste ülemvolinikule loa seaduslikult riigis viibida, et ta saaks täielikult täita oma volitusi kaitsetegevuse alal;

      d. soovitab tungivalt nõukogul lõpetada Liibüaga läbirääkimised tagasivõtulepingu üle, sest üksikisikute tagasisaatmine riiki, kus jätkuvalt rikutakse inimõigusi ja kasutatakse surmanuhtlust, oleks ELi inimõiguste kaitsmise õiguslike kohustuste rikkumine; lisaks sellele palub nõukogul pakkuda Liibüas tuvastatud põgenikele ELi liikmesriikidesse ümberasumise programmi ja kavandada meetmeid inimkaubanduse probleemi lahendamiseks selles piirkonnas, pöörates erilist tähelepanu naiste ja laste kaitsele;

      e. soovitab tungivalt nõukogul jätkata läbirääkimisi surmanuhtluse moratooriumi kehtestamiseks Liibüas, mille lõppeesmärk on selle kaotamine, ja paluda Liibüa ametiasutustel avaldada teave ja statistika Liibüas hukatud isikute kohta alates 2008. aastast;

      f.  palub nõukogul tugevdada piirkondlikku sünergiat säästva arengu ja keskkonnaküsimustes, nagu kliimamuutus, veepuudus ja kõrbestumine;

      g. on seisukohal, et raamleping peaks sisaldama abi institutsioonilise suutlikkuse loomiseks, sest see on vahend, millega tugevdada kodanikuühiskonda, toetada Liibüa kaasajastamise püüdeid ja demokraatlikke reforme ning avardada poliitilist ruumi;

      h. soovitab moodustada ELi delegatsiooni Tripolis;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile ning Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustele.