Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 5. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni 1755 demokraatlike institutsioonide toimimise kohta Ukrainas;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee järelevalvekomisjoni aruannet, mis kiideti heaks 9. septembril 2010;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 16. septembri 2010. aasta järeldusi Ukraina kohta;

–   võttes arvesse 2010. aasta 22.–23. märtsil Brüsselis toimunud ELi ja Ukraina parlamentaarse koostöökomisjoni 14. kohtumise avaldust ja soovitusi;

–   võttes arvesse viimasel hetkel tehtud muudatusi Ukraina valimisseaduses, mille Ukraina parlament (Ülemraada) võttis vastu 2010. aasta juunis veidi enne kohalikke valimisi;

–   võttes arvesse 4. detsembril 2009. aastal Kiievis toimunud ELi ja Ukraina tippkohtumisel vastu võetud ühisavaldust;

–   võttes arvesse 7. mail 2009. aastal Prahas käivitatud idapartnerlust käsitlevat ühisavaldust;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist partnerlus- ja koostöölepingut, mis jõustus 1. märtsil 1998, ning partnerlus- ja koostöölepingut asendava assotsiatsioonilepingu üle peetavaid läbirääkimisi;

–   võttes arvesse Ukraina riiklikku näidisprogrammi aastateks 2011–2013;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et Ukraina on ELi jaoks strateegilise tähtsusega Euroopa riik; arvestades, et Ukraina suurus, loodusvarad, rahvastik ja geograafiline asukoht annavad talle Euroopas ainulaadse seisundi ning muudavad ta oluliseks tegutsejaks selles piirkonnas;

B.  arvestades, et Ukraina vastvalitud president Viktor Janukovitš, samuti Ukraina parlament (Ülemraada) on kinnitanud Ukraina kindlat soovi liituda Euroopa Liiduga;

C. arvestades, et Ukraina Euroopa-püüdlused kajastuvad täielikult assotsieerimiskavas, mille eesmärk on lihtsustada praegu läbirääkimiste teemaks oleva ELi–Ukraina assotsiatsioonilepingu rakendamist; arvestades, et uus leping loob raamistiku tihedamateks ja lähedasemateks suheteks ning sillutab teed Ukraina edasiseks integreerimiseks ELi ühistesse poliitikatesse ning poliitilise koostöö tihendamiseks;

D. arvestades, et on esitatud väide selle kohta, et demokraatlikke vabadusi, näiteks kogunemis-, sõna- ja ajakirjandusvabadust on hakatud Ukrainas järjest enam survestama;

E.  arvestades, et presidendivalimiste järel on ilmnenud üha murettekitavamaid märke demokraatia ja pluralismi nõrgenemise kohta, eeskätt seoses mõnede valitsusväliste organisatsioonide kohtlemisega ja ajakirjanike kaebustega, et väljaannete toimetajad või omanikud avaldavad survet teatud sündmuste kajastamiseks või kajastamata jätmiseks, samuti seoses Ukraina julgeolekujõudude aktiivsema ja poliitiliste motiividega tegevusega ning haldus- ja kohtusüsteemi ressursside poliitilise väärkasutusega; arvestades, et Konrad Adenaueri Fondi Kiievi büroo juhti, kes oli just esitanud kriitilise aruande Janukovitši esimese 100 valitsemispäeva kohta, hoiti juulis Kiievi lennujaamas 8 tundi põhjuseta kinni ning et tal lubati siseneda Ukrainasse alles pärast Saksa saatkonna sekkumist;

F.  arvestades, et Ukraina konstitutsioonikohtu 1. oktoobri 2010. aasta otsusega taastati presidentaalne valitsemissüsteem; arvestades, et demokraatliku, tulemusliku ja jätkusuutliku järelevalve ja võimude tasakaalu süsteemi rajamine peaks olema jätkuvalt prioriteet ning süsteemi loomisprotsess peaks olema avatud, kaasav ja juurdepääsetav Ukraina kõikide poliitiliste parteide ja osalejate jaoks;

G. arvestades, et Ukraina kohalikud ja piirkondlikud valimised toimusid 31. oktoobril 2010 rahulikus õhkkonnas ilma vahejuhtumiteta; arvestades, et kohal olnud VVOde ja institutsioonide, näiteks Euroopa Nõukogu vaatlejad on väljendanud kriitikat paljude valimiseelse perioodi korralduslike ja menetluslike aspektide suhtes, mis olid tingitud ka valimisseaduses viimasel minutil tehtud muudatustest, kandidaatide hilisest registreerimisest, poliitiliste parteide tasakaalustamata esindatusest valimiskomisjonides, suurest hulgast lisavalimissedelitest ja üldisest usaldamatuse õhkkonnast;

H. arvestades, et Ukraina president on nõudnud ranget valimisseaduse ja demokraatlike standardite järgimist; arvestades, et opositsiooniparteid on teatanud, et nad vaidlustavad mitmete valimisjaoskondade valimistulemused; arvestades, et opositsiooni väitel esines pettust ja manipuleerimist eriti valimiste läbiviimisel Harkivis;

I.   arvestades, et on loodud töörühm valimisseaduse parandamise ettepanekute väljatöötamiseks;

J.   arvestades, et OSCE esindaja ajakirjandusvabaduse küsimustes märkis 13. oktoobril 2010. aastal, et Ukraina on saavutanud heal tasemel ajakirjandusvabaduse, kuid peab selle kaitsmiseks kiiresti meetmeid võtma, ning kutsus valitsust üles hoiduma mis tahes katsetest mõjutada või tsenseerida meedia sisu, järgima rahvusvahelisi ajakirjandusvabaduse norme ja OSCEs ajakirjandusvabaduse osas võetud kohustusi,

1.  rõhutab, kui oluline on tugevdada Ukraina väljavaateid ühineda Euroopaga, ja loodab, et Ukraina poliitikud näitavad üles vajalikku otsustavust selle valiku kindlustamiseks ja jätkavad reformide teed vastavalt riigi püüdlustele;

2.  väljendab muret selle üle, et üha rohkem tuleb väiteid ja usaldusväärseid teateid selle kohta, et demokraatlikke vabadusi ja õigusi, näiteks kogunemisvabadust, sõnavabadust ja ajakirjandusvabadust on viimastel kuudel survestatud;

3.  väljendab muret rahvusvaheliste organisatsioonide ja VVOde vastuoluliste teadete pärast 31. oktoobri kohalike ja piirkondlike valimiste läbiviimise kohta; võtab teadmiseks mõne opositsiooniliidri suhtes esitatud väited võltsimise ja pettuse kohta;

4.  palub Ukraina pädevatel asutustel viia läbi kiire ja läbipaistev uurimine ja saada võimalikult kiiresti käegakatsutavaid tulemusi pooliku ja piirava valimisseaduse parandamiseks, et tulevasi valimisi paremini ette valmistada ja läbi viia;

5.  palub Ukraina ametivõimudel hoiduda edaspidi sekkumisest valimiseelsetesse protsessidesse, st kandidaatide ja parteide mitteregistreerimisse, opositsiooni ja meedia survestamisse;

6.  kutsub ametivõime üles uurima põhjalikult kõiki teateid õiguste ja vabaduste rikkumiste kohta ning heastama tuvastatud eksimused; ning uurima Ukraina julgeolekuteenistuse rolli demokraatlikku protsessi sekkumises;

7.  tunneb muret ajakirjanike vastase vägivalla ja nende ähvardamise pärast, samuti Novi Stili reporteri Vasil Klimentievi kadumise pärast 11. augustil 2010; on veendunud, et Ukraina ametivõimud astuvad kõik vajalikud sammud uurimise lõpuleviimiseks;

8.  on mures hiljutiste muutuste pärast, mis võivad kahjustada ajakirjanduse vabadust ja pluralismi; kutsub ametivõime üles võtma kõik vajalikud meetmed, et kaitsta demokraatliku ühiskonna nurgakive, ning hoiduma mis tahes katsetest kontrollida otseselt või kaudselt riikliku meedia esitatavat teavet; rõhutab tungivat vajadust meediasektori õigusliku reformimise järele ja tunneb seetõttu heameelt Ukraina avalik-õiguslikku ringhäälingut käsitleva hiljutise ettepaneku üle; tunneb samuti heameelt Ukraina ametivõimude avalikult antud kinnituse üle, et avalik-õigusliku ringhäälingu rajamiseks vajalik õigusraamistik luuakse aasta lõpuks; palub ametivõimudel tagada, et kohtumenetlused ei viiks ringhäälingusageduste valikulise tühistamiseni, ning vaadata läbi kõik otsused või ametissemääramised, mis võivad kaasa tuua huvide konflikti;

9.  kutsub Ukraina valitsust üles viima ajakirjandusvabadust käsitlevad õigusaktid vastavusse OSCE normidega;

10. nõuab, et võimalikult kiiresti võetaks vastu teabele juurdepääsu käsitlev õigusakt, mis kehtestab haldusasutustele ja avaliku teenistuse töötajatele seoses ajakirjanike ja kodanike teabele juurdepääsuga siduvad eeskirjad ja selged tähtajad;

11. väljendab muret selle üle, et möödunud aasta mais ja juunis toimunud rahumeelsed meeleavaldused ebaseadusliku tee-ehituse vastu Harkivis läbi Gorki pargi Euro 2012 ettevalmistusena suruti maha vägivaldselt ning julgeolekujõud ja muud jõustruktuurid vahistasid aktiviste;

12. väljendab kahetsust selle üle, et valimiseeskirjad on endiselt vaidlusküsimuseks, ning juhib tähelepanu sellele, et kehtiv valimisseadus, mida muudeti 2009. aasta augustis, on OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODHIR) arvates eelmise õigusaktiga võrreldes samm tagasi, mille tulemuseks on segane ja poolik õigusraamistik;

13. rõhutab vajadust tugevdada institutsioonide usaldusväärsust ja stabiilsust, sõltumatust ja tõhusust, et tagada demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimine ning edendada konsensuslikku põhiseaduse reformi, mis põhineb võimude selgel lahususel, tõhusal järelevalvel ja riigi institutsioonide vahelisel tasakaalul; rõhutab, et koostöö Euroopa Nõukogu komisjoniga „Demokraatia õiguse kaudu” (Veneetsia komisjon) on hädavajalik tagamaks, et praegu välja töötatav õigusreformi pakett oleks Euroopa normide ja väärtustega täielikult kooskõlas; kutsub kõiki asjaomaseid poliitilisi sidusrühmi, sh valitsust ja opositsiooni, selles protsessis osalema ning palub Ukraina ametivõimudel küsida seaduseelnõude lõppversiooni kohta Veneetsia komisjoni arvamust;

14. nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu koostaksid Ukrainale viisavaba reisimise tegevuskava, mille üks eesmärk on kehtivate viisatasude kaotamine; rõhutab siiski, et selliste lepingute nõudeid tuleb täita ja austada; on veendunud, et Ukraina demokraatliku arengu tugevdamine hõlbustab seda protsessi;

15. rõhutab Ukraina Euroopasse integreerumise suurt tähtsust majandus-, sotsiaal- ja poliitiliste reformide elluviimiseks Ukrainas; loodab seetõttu suurte edusammude tegemist järgmisel ELi ja Ukraina tippkohtumisel, mis toimub 22. novembril Brüsselis, et saavutada kiiremini assotsieerimislepingu sõlmimine; nõuab seetõttu, et komisjon ja Ukraina suurendaksid jõupingutusi ELi ja Ukraina assotsieerimiskava rakendamiseks;

16. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele ja OSCE Parlamentaarsele Assambleele.