Resolutsiooni ettepanek - B7-0672/2010Resolutsiooni ettepanek
B7-0672/2010

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Ukraina

23.11.2010

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

Jaromír Kohlíček fraktsiooni GUE/NGL nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0650/2010

Menetlus : 2010/2934(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B7-0672/2010
Esitatud tekstid :
B7-0672/2010
Vastuvõetud tekstid :

B7‑0672/2010

Euroopa Parlamendi resolutsioon Ukraina kohta

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist partnerlus- ja koostöölepingut, mis jõustus 1. märtsil 1998, ning partnerlus- ja koostöölepingut asendava assotsiatsioonilepingu üle peetavaid läbirääkimisi;

–   võttes arvesse Ukraina ja ELi ühiselt kokku lepitud 2010. aasta prioriteetsete meetmete nimekirja;

–   võttes arvesse 2010. aasta veebruaris toimunud Ukraina presidendivalimiste teise vooru tulemusi;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu 5. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni 1755 (2010) demokraatlike institutsioonide toimimise kohta Ukrainas;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et tulenevalt oma suurusest, geograafilisest asukohast ning ajaloolistest, kultuurilistest, majanduslikest ja muudest sidemetest Kesk- ja Lääne-Euroopaga on Ukraina ELi jaoks oluline partner ja keskse tähtsusega tegutseja selles piirkonnas;

B.  arvestades, et sellele riigile on aastaid põhjustanud kannatusi poliitiline ebastabiilsus, korruptsioon ja erastamine, mille tulemusena on tekkinud oligarhilised majandusstruktuurid, energia tarnimise ja Euroopasse edastamise probleemid, mille põhjuseks on eelmiste valitsuste Venemaa-vastane poliitika, samuti sotsiaalsed probleemid ja Ukraina kodanike rahulolematus oma poliitiliste juhtidega;

C. arvestades, et kuna Ukraina on suuresti sõltuv metallurgiatööstusest ning riigi pangandus- ja energiasektorid on väga nõrgad, avaldas ülemaailme majanduskriis talle rasket mõju; arvestades, et Ukraina sattus suurde sõltuvusse Rahvusvahelise Valuutafondi laenust, mille abil hoiti ära majanduslanguse tingimustes riigi pankrotistumine ja suudeti jätkata maksete tegemist Venemaa gaasi transiidi eest Euroopasse; arvestades, et majanduskriisi ja Rahvusvahelise Valuutafondi poolt seatud tingimuste tulemusel vähenesid tegelikud töötasud ja kasvas töötus, suurenesid gaasi hinnad kohaliku tarbija jaoks ja tekkisid muud tõsised sotsiaalsed probleemid;

D. arvestades, et Ukraina uus valitsus on selgelt määratlenud kaks välispoliitilist eesmärki: soov arendada tihedamaid suhteid ELiga ja suhete parandamine Venemaaga;

E.  arvestades, et Ukraina uue valitsuse jõupingutused suhete parandamiseks Venemaaga ning uued kokkulepped nende kahe riigi vahel erinevates koostöövaldkondades, nagu energiatööstus, lennundus, kultuur ja haridus, on aidanud raskest majanduslikust olukorrast välja tulla;

F.  arvestades, et Ukraina ühiskond on üksmeelsel arvamusel, et suhete süvendamine ELiga on vajalik; arvestades, et Ukraina ja ELi vahelistel jätkuvatel läbirääkimistel assotsiatsioonilepingu ja viisanõude kaotamise küsimuses ei ole võimalik lühikeses perspektiivis edu saavutada ega mõlema poole kodanikele tegelikke eeliseid võimaldada;

G. arvestades, et hiljuti vastuvõetud valimisseadus, muudatused põhiseaduses ning uued valitsusväliseid organisatsioone käsitlevad õigusaktid, samuti kasvav rahulolematus ajakirjanike hulgas, kes kaebavad sõnavabaduse piiramise üle massiteabevahendite toimetajate ja omanike poolt, on tekitanud rahvusvahelisel tasandil muret demokraatia arengu pärast Ukrainas,

1.  võtab teadmiseks Ukraina rahva Euroopa-suunalised püüdlused ja kinnitab veel kord valmisolekut pikaajaliseks partnerluseks, sealhulgas Ukraina Euroopaga seotud väljavaateid;

2.  rõhutab, et Euroopa-suunalised püüdlused ja vastastikuste kasulike suhete jätkumine Venemaaga ei ole omavahel vastuolus; rõhutab, et stabiilsed suhted Ukraina ja Venemaa vahel aitaksid kaasa stabiilsuse ja koostöö edendamisele kogu Euroopas;

3.  palub ELil ja kõikidel naaberriikidel täielikult austada ukraina rahva demokraatlikku valikut ning hoiduda igasugusest majanduslikust või muust survest, et muuta demokraatlikult langetatud otsuseid selle riigi edasise poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku arengu kohta;

4.  on seisukohal, et ELi ja Venemaa vahelise konkureerimise lõpetamine lähinaabruse üle ning nende püsivate ja kõikehõlmavate partnerlussuhete loomine aitaks leida lahenduse paljudele probleemidele ja konfliktidele selles piirkonnas ning annaks koostööle idapartnerluse riikidega vajaliku tõuke;

5.  leiab, et poliitiline stabiilsus on oluline tingimus demokraatia kindlustamiseks Ukrainas; peab tervitatavaks siiani saavutatud edu, kuid rõhutab, et kestvat poliitilist stabiilsust saab tagada ainult põhiseaduslike muudatustega, mille abil kehtestatakse täidesaatvas ja seadusandlikus võimuharus ja kohtusüsteemis ning nende vahel selge võimude lahusus ja tasakaalustatuse süsteem;

6.  peab taunitavaks asjaolu, et ELi ja Ukraina vahelised läbirääkimised ei ole siiani toonud kummagi poole kodanikele reaalset kasu; on seisukohal, et sellised küsimused nagu edasine viisanõude kaotamine ja eriti viisatasudest loobumine, lühiajalised projektid infrastruktuuri, tervishoiu, energiatõhususe, hariduse ja keskkonna valdkonnas võiksid anda partnerlusele vajaliku tõuke; rõhutab, et on vaja parandada transpordisidemeid ELi ja Ukraina vahel ning karmistada ohutuse ja turvalisuse standardeid selles sektoris; soovitab jätkuvalt ühtlustada tehnilisi standardeid;

7.  rõhutab kodanikuühiskonna tähtsust Ukraina demokraatlikule arengule ja seetõttu palub ametivõimudel kiirendada kodanikuorganisatsioone käsitlevate uute õigusaktide vastuvõtmist, et kõrvaldada puudujäägid, mida on praeguses õigusraamistikus märgatud valitsusväliste organisatsioonide puhul;

8.  kiidab heaks asjaolu, et uus president on seadnud korruptsioonivastase võitluse prioriteediks; peab kahetsusväärseks, et Ukraina parlament (Ülemraada) võttis vatsu otsuse lükata kuni 2011. aastani edasi korruptsioonivastaste õigusaktide paketi, mille aitas välja töötada Euroopa Nõukogu, jõustamise, ning samuti asjaolu, et eelmine president pani veto rahapesu vastasele seadusele; palub presidendil ja parlamendil tagada, et korruptsioonivastaste seaduste pakett võetaks viivitamata vastu ning rakendataks kõiki soovitusi, mille korruptsioonivastaste riikide rühm (GRECO) esitas oma ühises esimese ja teise vooru hindamisaruandes;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Ukraina valitsusele ja parlamendile ning Euroopa Nõukogu ja OSCE parlamentaarsetele assambleedele.