Resolutsiooni ettepanek - B7-0673/2010Resolutsiooni ettepanek
B7-0673/2010

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Ukraina

23.11.2010

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

Elmar Brok, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Michael Gahler, Ioannis Kasoulides, Gunnar Hökmark, Inese Vaidere, Paweł Zalewski, Cristian Dan Preda, Lena Kolarska-Bobińska, Joachim Zeller, Traian Ungureanu, Jan Kozłowski, Jacek Protasiewicz fraktsiooni PPE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0650/2010

Menetlus : 2010/2934(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B7-0673/2010
Esitatud tekstid :
B7-0673/2010
Vastuvõetud tekstid :

B7‑0673/2010

Euroopa Parlamendi resolutsioon Ukraina kohta

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina kohta;

–   võttes arvesse 31. oktoobril 2010. aastal toimunud kohalike valimiste tulemusi;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 5. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni 1755 demokraatlike institutsioonide toimimise kohta Ukrainas;

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee järelevalvekomisjoni aruannet, mis kiideti heaks 9. septembril 2010;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 16. septembri 2010. aasta järeldusi Ukraina kohta;

–   võttes arvesse 2010. aasta 22.–23. märtsil Brüsselis toimunud ELi–Ukraina parlamentaarse koostöökomisjoni 14. kohtumise avaldust ja soovitusi;

–   võttes arvesse 2010. aasta 4.–5. novembril Kiievis ja Odessas toimunud ELi–Ukraina parlamentaarse koostöökomisjoni 15. kohtumise avaldust ja soovitusi;

–   võttes arvesse viimasel hetkel tehtud muudatusi Ukraina valimisseaduses, mille Ukraina parlament (Ülemraada) võttis vastu 2010. aasta juunis veidi enne kohalikke valimisi;

–   võttes arvesse 4. detsembril 2009. aastal Kiievis toimunud ELi ja Ukraina tippkohtumisel vastu võetud ühisavaldust;

–   võttes arvesse 22. novembril 2010. aastal Brüsselis toimunud ELi ja Ukraina tippkohtumisel vastu võetud ühisavaldust;

–   võttes arvesse 7. mail 2009. aastal Prahas algatatud idapartnerlust käsitlevat ühisavaldust;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist partnerlus- ja koostöölepingut, mis jõustus 1. märtsil 1998, ning partnerlus- ja koostöölepingut asendava assotsieerimislepingu üle peetavaid läbirääkimisi;

–   võttes arvesse Ukraina riiklikku näidisprogrammi aastateks 2011–2013;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et Ukraina on ELi jaoks strateegilise tähtsusega Euroopa riik; arvestades, et Ukraina suurus, loodusvarad, rahvastik ja geograafiline asukoht annavad talle Euroopas ainulaadse seisundi ning muudavad ta oluliseks tegutsejaks selles piirkonnas;

B.  arvestades, et Ukraina vastvalitud president Viktor Janukovitš ja Ukraina parlament (Ukraina Ülemraada) on kinnitanud Ukraina kindlat soovi ühineda Euroopa Liiduga ning juba on astutud mõned olulised sammud Euroopa normide suunas, nt on Ukraina lubanud rakendada Euroopa majandus- ja energiapoliitika standardeid (mis on kajastunud muu hulgas ühinemises energiaühendusega) ning käivitanud majanduse põhjaliku reformikava, mida toetab Rahvusvaheline Valuutafond;

C. arvestades, et Ukraina valitsus valmistab ette põhjalikku reformikava, nõuab, et sellesse integreeritaks nõudmised, mille Euroopa Parlament esitas oma 25. veebruari 2010. aasta resolutsioonis;

D. arvestades, et Rahvusvaheline Valuutafond andis Ukrainale reservkrediiti;

E.  arvestades, et on esitatud väiteid selle kohta, et demokraatlikke vabadusi, näiteks kogunemis-, sõna- ja ajakirjandusvabadust on viimastel kuudel hakatud survestama;

F.  arvestades, et presidendivalimiste järel on ilmnenud üha murettekitavamaid märke demokraatia ja pluralismi nõrgenemise kohta, eeskätt seoses mõnede valitsusväliste organisatsioonide kohtlemisega ja ajakirjanike kaebustega, et väljaannete toimetajad või omanikud avaldavad survet teatavate sündmuste kajastamiseks või kajastamata jätmiseks, samuti seoses Ukraina julgeolekujõudude aktiivsema ja poliitiliste motiividega tegevusega ning haldus- ja kohtusüsteemi ressursside poliitilise väärkasutusega;

G. arvestades, et Ukraina konstitutsioonikohtu 1. oktoobri 2010. aasta otsusega kehtestati taas 1996. aasta konstitutsioon; arvestades, et demokraatliku, tulemusliku ja jätkusuutliku järelevalve ja võimude tasakaalu süsteemi rajamine peaks olema jätkuvalt prioriteet ning süsteemi loomisprotsess peaks olema avatud, kaasav ja juurdepääsetav Ukraina kõikide poliitiliste parteide ja osalejate jaoks;

H. arvestades, et kohalikud ja piirkondlikud valimised toimusid Ukrainas 31. oktoobril 2010. aastal; arvestades, et nende valimiste korralduse teatavaid aspekte on kritiseeritud selles osas, et ei järgitud avatuse ja õigluse Euroopa norme;

I.   arvestades, et kõik parteid ei saanud riigi kõikides provintsides ja linnades kandideerida;

J.   arvestades, et 31. oktoobril vaatles valimisi EP ajutine delegatsioon;

K. arvestades, et 22. novembril 2010. aastal Brüsselis toimunud ELi ja Ukraina 14. tippkohtumine andis täiendava panuse kahepoolse koostöö edenemisse, sest lepiti kokku viisanõude kaotamise tegevuskavas ja praeguse partnerlus- ja koostöölepingu protokollile allakirjutamises, mis annab Ukrainale võimaluse osaleda ELi programmides;

L.  arvestades, et OSCE esindaja ajakirjandusvabaduse küsimustes märkis 13. oktoobril 2010. aastal, et Ukraina on saavutanud heal tasemel ajakirjandusvabaduse, kuid peab selle kaitsmiseks kiiresti meetmeid võtma, ning kutsus valitsust üles hoiduma mis tahes katsetest mõjutada või tsenseerida meedia sisu, järgima rahvusvahelisi ajakirjandusvabaduse norme ja OSCEs ajakirjandusvabaduse osas võetud kohustusi,

1.  rõhutab, et Ukrainal on väljavaated saada ELi liikmeks ning tihedad ajaloolised, kultuurilised ja majanduslikud sidemed Euroopa Liiduga ning et ta on üks liidu peamine partner Ida-Euroopas, kes mõjutab oluliselt kogu kontinendi julgeolekut, stabiilsust ja heaolu, ning toetab täielikult Ukrainat selle teel majanduse põhjaliku reformikava poole;

2.  väljendab seetõttu muret selle üle, et üha rohkem tuleb väiteid ja usaldusväärseid teateid selle kohta, et demokraatlikke vabadusi ja õigusi, näiteks kogunemisvabadust, sõnavabadust ja ajakirjandusvabadust on viimastel kuudel survestama hakatud;

3.  taunib asjaolu, et kohalikud ja piirkondlikud valimised ei olnud vabad, õiglased ega demokraatlikud;

4.  tuletab meelde, et valimisseadust muudeti ühepoolselt vahetult enne valimisi kaalutletud eesmärgiga kahjustada uusi parteisid ja valimisliite ning et valimiste eel ei saanud kõik parteid end registreerida kõikjal riigis oma õige nime all;

5.  tuletab meelde, et kõikide või peaaegu kõikide kohalike ja territoriaalsete valimiskomisjonide koosseisus domineeris uus riiklikul tasandil valitsev partei, mis on suures osas riigist teravas vastuolus varasemate ja isegi hiljutiste valimiste vastavate kohalike tulemustega;

6.  tuletab meelde, et kohalikud ametivõimud registreerisid tahtlikult poliitilisi valeparteisid muude loodud poliitiliste parteide nime all või keeldusid registreerimast opositsiooniparteide tunnustatud esindajaid ning et suurimal opositsiooniparteil, mis sai aasta alguses toimunud presidendivalimistel absoluutse enamuse Kiievis, Lvovis ja muudes ringkondades, ei lubatud kohalikel valimistel Lvovis ning muudes piirkondades ja linnades kandideerida ja et Kiievi ringkonna nõukogud kaotati, nii et pealinnas hääletamist ei toimunud;

7.  kritiseerib tugevalt asjaolu, et üleriigilistes raadio- ja telekanalites ei kajastatud erinevaid arvamusi riigis nõuetekohaselt või tehti seda isegi täiesti tasakaalustamatult;

8.  taunib asjaolu, et ELi–Ukraina parlamentaarse koostöökomitee 15. kohtumise lõppavalduses ja soovitustes ei käsitletud Ukraina kohalike ja piirkondlike valimiste ebapiisavaid ja manipuleerivaid ettevalmistustöid ning läbiviimist, hoolimata sellest, et ei järgitud demokraatia aluspõhimõtteid ega demokraatlike valimiste rahvusvahelisi norme;

9.  palub Euroopa Ülemkogul mitte aktsepteerida demokraatlikest normidest taganemist nendel valimistel ning nõuda järjekindlat liikumist demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja läbipaistvuse poole valitsuse poliitikas;

10. kutsub ametivõime üles uurima põhjalikult kõiki teateid õiguste ja vabaduste rikkumiste kohta ning heastama tuvastatud eksimused ning uurima Ukraina julgeolekuteenistuse rolli demokraatlikku protsessi sekkumises;

11. on mures hiljutiste arengute pärast, mis võivad kahjustada ajakirjanduse vabadust ja pluralismi; kutsub ametivõime üles võtma kõik vajalikud meetmed, et kaitsta neid demokraatliku ühiskonna nurgakive, ning hoiduma mis tahes katsest kontrollida otseselt või kaudselt riikliku meedia esitatavat teavet; rõhutab tungivat vajadust meediasektori õigusliku reformimise järgi ja tunneb seetõttu heameelt Ukraina avalik-õiguslikku ringhäälingut käsitleva hiljutise ettepaneku üle; tunneb samuti heameelt Ukraina ametivõimude avalikult antud kinnituse üle, et avalik-õigusliku ringhäälingu rajamiseks on vaja õigusraamistikku ja et see luuakse aasta lõpuks; palub ametivõimudel tagada, et kohtumenetlused ei viiks ringhäälingusageduste valikulise tühistamiseni, ning vaadata läbi kõik otsused või ametissemääramised, mis võivad kaasa tuua huvide konflikti;

12. kutsub Ukraina valitsust üles viima ajakirjandusvabadust käsitlevad õigusaktid vastavusse OSCE normidega;

13. taunib asjaolu, et valimiseeskirjad on endiselt vaidlusküsimus, ning juhib tähelepanu sellele, et kohalike valimiste seadus on osutunud Ukraina jaoks sobimatuks; soovitab kõikidel asjaomastel valitsuse ja opositsiooni poliitilistel sidusrühmadel kaaluda meetmete võtmist, et suurendada kandidaatide ja valijate usaldust valimisprotsessi vastu; juhib tähelepanu OSCE/ODIHRi valimiste vaatlusmissiooni aruandele, milles märgitakse, et 2007. aasta parlamendivalimised olid enamjaolt kooskõlas OSCEs ja Euroopa Nõukogus võetud kohustustega ning muude demokraatlike valimiste rahvusvaheliste normidega, ja kinnitatakse, et valimised toimusid avatud ja konkurentsi soosivas õhkkonnas, ning nõuab kindlalt, et sellised saavutused tuleb tagada ka tulevastel valimistel;

14. rõhutab vajadust tugevdada institutsioonide usaldusväärsust ja stabiilsust, sõltumatust ja tõhusust, et tagada demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimine ning edendada konsensuslikku põhiseaduse reformi, mis põhineb võimude selgel lahususel, tõhusal järelevalvel ja riigi institutsioonide vahelisel tasakaalul; rõhutab, et koostöö Euroopa Nõukogu komisjoniga „Demokraatia õiguse kaudu” (Veneetsia komisjon) on hädavajalik tagamaks, et praegu arutlusel olevad seadusandlikud reformipaketid oleksid Euroopa normide ja väärtustega täielikult vastavuses; kutsub kõiki asjaomaseid poliitilisi sidusrühmi, sh valitsust ja opositsiooni, selles protsessis osalema ning palub Ukraina ametivõimudel küsida seaduseelnõude lõppversiooni kohta Veneetsia komisjoni arvamust;

15. nõuab igakülgset ja järjekindlat õigusreformi, mis tagaks õigusasutuste sõltumatuse täitevvõimust ja kindlustaks korruptsiooni vastu ning hoiaks koos sõltumatu meediaga ära võimu võimaliku monopoliseerimise mis tahes poliitilise jõu poolt Ukrainas;

16. nõuab tungivalt, et Ukraina parlament jõustaks avalikule teabele juurdepääsu käsitleva seaduseelnõu, mille valmistas ette parlamendiliige Ševtšenko ning mille on heaks kiitnud Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee, ning looks tulemuslikud mehhanismid selle rakendamiseks; usub, et see toetaks täiendavalt võitlust korruptsiooni vastu, mille Ukraina president ja peaminister on enda sõnul oma kindlaks eesmärgiks seadnud;

17. tunneb heameelt Ukraina viisanõude kaotamise tegevuskava üle, mis lepiti kokku ELi ja Ukraina 14. tippkohtumisel 22. novembril 2010. aastal; on seisukohal, et tegevuskava on praktiline vahend oluliste reformide edendamiseks asjaomastes valdkondades, eelkõige õigusriigi põhimõtte tugevdamise ja põhivabaduste austamise osas; rõhutab, et kõnealused reformid on otsustava tähtsusega viisanõude kaotamise kriteeriumite täitmiseks; kutsub Euroopa Komisjoni üles aitama Ukraina ametivõime nende jõupingutustes viisnõude kaotamise poole liikumisel;

18. tunneb heameelt kehtiva partnerlus- ja koostöölepingu protokolli allkirjastamise üle, mis võimaldab Ukrainal osaleda ELi programmides niisugustes valdkondades nagu majandus ja ettevõtlus, energia ja teave, kommunikatsioon ja tehnoloogia;

19. tunneb muret ajakirjanike vastase vägivalla ja nende ähvardamise pärast, samuti Novi Stili reporteri Vasil Klimentievi kadumise pärast 11. augustil 2010; on veendunud, et Ukraina ametivõimud astuvad kõik vajalikud sammud uurimise lõpuleviimiseks;

20. väljendab muret Ukraina lääneosas suurenenud natsionalistlike suundumuste üle, mis kajastusid šovinistlik-natsionalistliku partei „Swoboda” valimisedus, kusjuures kõnealune partei on 20–30%ga häältest muutunud oluliseks kohalikuks tegijaks kõnealuses piirkonnas; võtab teadmiseks meediateated, et kõnealune poliitiline partei on seotud uue riiklikul tasandil valitseva partei toetajatega;

21. võttes arvesse asjaolu, et EL andis 2010. aastal Ukrainale makromajanduslikku finantsabi 500 miljoni euro ulatuses, tunneb heameelt ELi lubaduse üle anda täiendavat toetust 610 miljonit euro suuruse makromajandusliku finantsabina, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et mis tahes finantsabi peaks olema tugevalt seotud reformide jätkamisega, nende vastavusega ELi nõuetele ja õigusriigi põhimõtte järgimisega;

22. nõuab, et Euroopa Komisjon peaks Ukrainaga läbirääkimisi põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu üle nii, et selle sätetega mitte üksnes ei avataks ELi ja Ukraina turud vastastikku kasulikuks kaubanduseks, vaid toetataks ka Ukraina majanduse ajakohastamist;

23. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele ja OSCE Parlamentaarsele Assambleele.