Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 2011. aasta tööprogrammi (KOM(2010) 623), mis võeti vastu 27. oktoobril 2010 ja mida komisjoni president esitles parlamendi novembrikuu teisel osaistungjärgul;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2;

–   võttes arvesse ELi 2020. aasta strateegiat;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsiooni ELi 2020. aasta strateegia kohta;

–   võttes arvesse uut raamkokkulepet Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel, mis võeti vastu 20. oktoobril 2010;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et praegune majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakriis nõuab rohkem kui kunagi varem tugevat Euroopa juhtrolli ja tõhustatud koostööd ELi tasandil;

B.  arvestades, et kõnealusest kriisist ei saa püsivalt väljuda, kui otsida abi poliitikast, mis selleni viis; arvestades, et oleks aeg vaadata üle meie mudel laiema poliitilise kontseptsiooni suunas liikumiseks, asetades inimesed ja keskkonnakaitse poliitika kujundamise keskmesse ning püüeldes heaolu ja kõigi jaoks parimate võimaluste loomise poole;

C. arvestades, et Euroopa Komisjoni töö hindamise aluseks peaksid olema saavutused selle kolmekordse kriisi ületamisel, Euroopa Liidu rolli kindlaksmääramisel ülemaailmsel tasandil poliitiliste meetmete kaudu inimõiguste, arengu, kaubanduse ja välispoliitika valdkonnas, Euroopa Liidu muutmisel demokraatlikumaks piirkonnaks, mis on oma kodanikele ligipääsetav ja kaitseb nende kodanikuõigusi, ning läbipaistvuse ja demokraatliku järelevalve tagamisel, mis kõik nõuab uusi ideid ja kindlakäelist tegutsemist;

D. arvestades, et eelarvet käsitlevate läbirääkimiste praegune ummikseis on pahaendeline märk komisjoni edasiste algatuste jaoks, rõhutades seetõttu vajadust komisjoni tugevama juhtrolli järele;

E.  arvestades, et majandus- ja rahaliidu toimimine on olnud erilise surve all tulenevalt sellest, et varem ei ole suudetud täita aluseks olevaid eeskirju, ja asjaolust, et olemasolev kontrolli- ja koordineerimiskord ei ole olnud piisavalt laiahaardeline;

F.  arvestades, et kriis on toonud esile vajaduse tugevate, kaugeleulatuvate ja igakülgsete reformide järele finantssektori reguleerimise ja järelevalve valdkonnas, et suurendada kontrolli ja läbipaistvust, piirata riske, vältida finantsmulle, suunata vahendeid paremini reaalmajandusse ning edendada vastutustundlikke ja jätkusuutlikke finantsteenuseid,

Säästev areng ja töövõimaluste parandamine

1.  väljendab heameelt, et koordineerimisvahendina võetakse kasutusele Euroopa poolaasta, mis aitab ära hoida edasisi kriise, kuid palub komisjonil tagada Euroopa Parlamendi tõsine ja tõhus kaasamine sellesse protsessi;

2.  on seisukohal, et ülemaailmne majanduskriis on seadnud kahtluse alla majanduspoliitika praegused järelevalve- ja kooskõlastusmehhanismid ELis ja toonud esile selle mitmed nõrgad küljed;

3.  on seisukohal, et euroala finantsturgude ebastabiilset olukorda ei saa pikas perspektiivis lahendada suure võlakoormusega riikidele lihtsalt uute laenude andmisega, millega kaasnevad kiirendatud kavad eelarve konsolideerimiseks; arvab, et praeguses rahvusvahelises ja Euroopas valitsevas olukorras esineb võlaga seotud deflatsioonilõksu tekkimise oht; on veendunud, et pikaajaline lahendus eeldab aluseks oleva maksejõuetuse ja jätkusuutmatu võlakoormuse probleemi lahendamist; on tõsiselt mures agressiivsete konsolideerimismeetmete sotsiaalse mõju pärast kogu ELis ja eelkõige haavatavates euroala liikmesriikides;

4.  väljendab heameelt majanduse juhtimise ettepanekute paketi üle, mis on ELi kaasseadusandjate vaheliste läbirääkimiste lähtepunktiks; on seisukohal, et lisaks vajadusele põhjalikumalt keskenduda rahanduse jätkusuutlikkusele ja eeskirjade rangemale järgimisele, on oluline laiendada majanduspoliitika koordineerimise ulatust, et võtta nõuetekohaselt arvesse selliseid laiemaid makromajanduslikke arenguid nagu jooksevkonto tasakaalustamatus ja erasektori võlgade kuhjumine; sellega seoses peab vajalikuks ülemäärase puudu- ja ülejäägi vastu võitlemist;

5.  on seisukohal, et tugevam ELi raamistik majanduse juhtimiseks nõuab püsivat ELi mehhanismi riigi võlakriisi lahendamiseks, mis hõlmab koormuse jaotamist käsitlevaid eeskirju, sealhulgas ühise tegutsemise nõuded, võlausaldajate ja aktsionäride osalemist lahendustega seotud kulude kandmisel, eurovõlakirju riigi võlakohustuse emiteerimiseks, et vähendada kursivahesid ja suurendada likviidsust, koordineeritud lähenemisviisi makromajanduse tasakaalu taastamiseks ning tõhustatud sünergiat ELi ja liikmesriikide eelarvete vahel antitsüklilise täiendusena eelarve jätkusuutlikule konsolideerimisele;

6.  kiidab heaks kavandatava õigusloomeettepaneku panganduskriisi juhtimiseks ja lahendamiseks; nõuab komisjonilt tungivalt konkreetsete ettepanekute esitamist koormuse eelneva jaotamise põhjalike eeskirjade kohta, et tagada võlakirjade omanike ja võlausaldajate osalemine mis tahes lahenduste kulude kandmises;

7.  võtab teadmiseks kavandatavad õigusloomeettepanekud finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi (MiFID) läbivaatamise ja turu kuritarvitamise direktiivi läbivaatamise kohta; on seisukohal, et selliste ettepanekutega tuleks püüda saavutada turu suurem läbipaistvus, börsiväliste tehingute turuosa järsk vähenemine ja samuti käsitleda nõuetekohaselt kaupadega spekuleerimise küsimust;

8.  võtab teadmiseks kapitalinõuete direktiivide kavandatava läbivaatamise; palub komisjonil tagada bilansiväliste kirjete täieliku konsolideerimise küsimuse nõuetekohane lahendamine; on seisukohal, et nn ebaõnnestumiseks liiga suurte finantsasutuste küsimusega tuleb tegeleda, mis tähendab seetõttu, et kapitali- ja likviidsusnõuded ning antitsüklilised puhvrid peaksid olema proportsioonis finantsasutuse suuruse, riskitaseme ja ärimudeliga; on seisukohal, et juhul kui pangandussektorile antakse uute standardite rakendamisel üleminekuperiood või võimalus säilitada senised standardid, peaks selle tingimuseks olema dividendide ja boonuste jagamisega seotud piirangute rakendamine, samuti reaalmajandusele laenude jagamist käsitlevate ambitsioonikate eesmärkide seadmine;

9.  avaldab kahetsust, et komisjoni 2011. aasta tööprogrammis ei ole ettepanekut kogu ELi hõlmava finantstehingute maksu kohta, ning tuletab meelde, et Euroopa Parlament nõudis finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi erikomisjoni käsitlevas resolutsioonis rahvusvahelise konsensuse puudumise korral sellise maksu kehtestamist ELi tasandil, kuna see aitaks kaasa finantsturgude stabiliseerimisele ja märkimisväärsete tulude loomisele;

10. avaldab kahetsust asjaolu üle, et komisjon ei võta endale kohustust teha muudatusi energia maksustamise direktiivi, et sätestada süsinikdioksiidimaksude miinimumtase;

11. rõhutab, et kavandatava Euroopa energiatõhususe 2020. aasta kavaga tuleb võtta õige suund selleks, et EList saaks 2050. aastaks täielikult energiatõhus ja taastuvenergial põhinev majandusruum; kutsub sellega seoses üles looma kavandatava 2050. aasta tegevuskava raames ambitsioonikas raamistik, et vähendada ELi kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks vähemalt 90–95% ja näha ette vajalikud vahendid ja investeeringud taastuvenergiasse, võrkudesse ja energiatõhususse;

12. märgib, et enamik energeetikat käsitlevatest 2011. aasta strateegilistest algatustest ei ole seotud õigusloomega, kuid väljendab siiski heameelt õigusloomeettepanekute üle, mis käsitlevad energiatõhusust ja säästmist, mille abil peab meie üldine energiatarbimine 2020. aastaks vähenema vähemalt 20% võrra; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks need õigusaktide tekstid vastu aegsasti enne 2011. aasta suve, et tarbijate kulutusi võimaluste piires vähendada, tunnistada, et energiatõhusus on kõige soodsam viis vähendada sõltuvust impordist ja kindlustada ELi konkurentsivõime;

13. taunib asjaolu, et energiatõhususe pakutavat suurt säästupotentsiaali praeguses ehitussektoris ei ole seni kasutatud, ja nõuab, et hiljemalt 2011. aasta juunis käivitataks strateegiliste algatuste osana ambitsioonikas Euroopa ehitiste algatus, et toetada energia nulltarbimisega hoonestuskeskkonna saavutamist ELis 2050. aastaks;

14. kritiseerib asjaolu, et määrust ühendusesiseste tuumakaupade veo aruandluse kohta ei ole praegu komisjoni 2011. aasta tööprogrammis ette nähtud, ja tuletab meelde, et määruste rakendamisega viivitamine tuumaohutusega seotud probleeme ei lahenda;

15. võtab teadmiseks komisjoni eesmärgi esitada ressursitõhusa Euroopa tegevuskava ja energeetika 2050. aasta tegevuskava; tuletab meelde, et kõnealused tegevuskavad peavad kajastama poliitilisi valikuid, mida kujundavad kliimamuutuse, konkurentsivõime ja säästva majandusega seotud kohustused;

16. väljendab heameelt arukate võrkude rakendamise toetamist käsitleva õigusloomega seotud algatuse üle; on seisukohal, et energiatõhususe suurendamise ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu tõttu on vaja, et EL ajakohastaks oma olemasolevat võrguinfrastruktuuri; nõuab tungivalt, et komisjon selle õigusakti 2011. aastal vastu võtaks;

17. avaldab kahetsust asjaolu üle, et algatusi ei ole esitatud keskkonnaalaste õigusaktide valdkonnas, eelkõige heitkoguste siseriiklike ülemmäärade läbivaatamise ja müra raamdirektiivi läbivaatamise kohta ning õigusaktide läbivaatamise kohta seoses keskkonnaalase vastutuse, mõju hindamise ja keskkonnajärelevalvega, et reageerida puudustele, mis leiti pärast Horizoni naftareostust ja nn punase muda katastroofi Ungaris;

18. on väga pettunud jätkuvate viivituste pärast autode energiamärgist käsitlevate ettepanekute esitamisel ja nõuab seetõttu, et komisjon otsiks viivitamatult uusi võimalusi, et võidelda transpordi poolt kliimale avaldatava mõju vastu;

19. tuletab meelde vajadust vaadata läbi töötajate lähetamise direktiiv, et tagada minimaalsete tingimuste kohaldamise ja kontrollimise võimalus kogu ELis;

20. kinnitab veel kord oma pühendumust tööaja direktiivi käsitlevale terviklikule lähenemisviisile ja vajadust tagada, et tööaja eeskirju kohaldatakse kõigi töötajate suhtes kogu Euroopas, et luua võrdne konkurentsiolukord;

21. taunib üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid puudutavate õigusloomega seotud ettepanekute puudumist; rõhutab sotsiaalteenuste tähtsust ja vajadust austada sotsiaalteenuste pakkumise erinevaid viise ning kinnitab veel kord vajadust selgema õigusraamistiku järele sellega seoses;

22. võtab teadmiseks pühendumise majanduse juhtimise ja finantssektori reguleerimise tugevdamisele, kuid tuletab meelde, et majandus- ja finantskriis on põhjustanud ka tõsise sotsiaalse kriisi ning tööpuuduse kõrge määra, ja kutsub seetõttu komisjoni üles esitama konkreetseid ettepanekuid ja õigusakte ka kriisi sotsiaalse poole kõrvaldamiseks;

23. avaldab kahetsust asjaolu üle, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaga ei ole veel saavutatud seda, et komisjoni tegevuskavas oleks toimunud üleminek ebaproportsionaalselt suurelt majanduskasvule keskendumiselt sotsiaalsele kaasatusele, kaasavale majanduskasvule, sotsiaalsele õiglusele ja inimväärsetele töö- ja elutingimustele keskendumisele;

24. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks õigusakti ettepaneku hästi tasakaalustatud kollektiivse hüvitamise mehhanismi kohta; lisaks julgustab komisjoni keskenduma ühtse turu ELi aspektidele ja austama subsidiaarsuse põhimõtet, eriti teenuste kontsessioonidega seoses;

25. väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon kavatseb esitada ettepaneku ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi kohta, ning tuletab meelde vajadust täiendada ettevõtete ühist konsolideeritud tulumaksubaasi minimaalse maksumääraga;

26. avaldab kahetsust asjaolu üle, et kuigi tunnistatakse vältimatut vajadust tegeleda majanduse elavdamisega ressursitõhususe kontekstis, on 2011. aasta tööprogrammis esitatud väga vähe konkreetseid ettepanekuid juhtalgatuse „Innovatiivne liit” ja tervikliku tööstuspoliitika raames; väljendab siiski heameelt uuendusliku partnerluse algatuse üle ja rõhutab vajadust toetada seda energeetikat ja ressursitõhusust käsitlevate ambitsioonikate eesmärkidega;

27. väljendab heameelt kavatsuse üle esitada ettepanek strateegia ja tegevuskava kohta biotehnoloogial põhineva majandussüsteemi suunas liikumiseks; juhib tähelepanu sellele, et igasugune poliitika kõnealuses valdkonnas peab olema suunatud bioloogilise mitmekesisuse vähenemise tõkestamisele, biootilise materjali säästvama majandamise tagamisele ja ökosüsteemi teenuste, sealhulgas toiduainete tootmise kaitsmisele;

28. nõuab uue mitmeaastase finantsraamistiku ning teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna ELi programmide raames esmajärjekorras assigneeringuid programmidele, mille eesmärk on saavutada parem ressursi- ja energiatõhusus; rõhutab vajadust lihtsustada väiksemate ettevõtete ja teadusasutuste juurdepääsu neile programmidele;

Vabadus, turvalisus ja õigus

29. nõuab, et põhiõigused oleksid tulevikus üldise keskse tähtsusega, hoolimata sellest, et praeguses komisjonis kuuluvad õigusküsimused ja julgeolek eri vastutusvaldkondadesse;

30. peab kahetsusväärseks, et kuigi õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse valdkonna kohta on esitatud terve rida ettepanekuid, siis ELi kodanike õigustele keskendutakse piiratult; tuletab sellega seoses meelde, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala laieneb kõigile ELi territooriumil elavatele isikutele, olenemata nende kodakondsusest;

31. tunneb heameelt ettepaneku üle koostada terviklik õigusraamistik isikuandmete kaitsmiseks, kuid peab väga tähtsaks kõnealuse vahendi olemasolu enne isikuandmeid mõjutava mis tahes muu tulevase õigusakti vastuvõtmist; rõhutab, et terviklik õigusraamistik tuleb tagada enne, kui võetakse vastu kavandatav nn arukate piiride pakett, mis hõlmab Euroopa piiride valvamise süsteemi, broneeringuinfot ja ELi terroristide rahastamise jälgimisprogrammi; tunneb muret mõju pärast, mida uue tehnoloogia kasutamine piirihaldamises avaldab ELi territooriumil asuvate varjupaigataotlejate ja dokumentideta sisserändajate isikuandmete kaitsele; rõhutab, et nende isikute õigused on püsivas ohus ELi tagasivõtulepingute kohaldamise ning asjaolu tõttu, et jätkuvalt ei hinnata ELis tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte rakendamist;

32. peab liigseks piirikontrolli ja järelevalvet käsitlevaid kavandatavaid vahendeid, võttes arvesse olemasoleva piirihaldusagentuuri FRONTEX (hõlmab piirikontrolli operatiivseid ja tehnilisi eesmärke) volituste käimasolevat läbivaatamist;

33. peab kahetsusväärseks, et ettepanek varjupaigataotlejate kohtlemist käsitleva ELi-sisese solidaarsusmehhanismi kohta ei ole seadusandlikku laadi ning sellest ei tulene liikmesriikidele tulevikus ühtegi kohustust; tuletab meelde, et vastavalt Dublini II määrusele piiratakse ELi praeguses süsteemis pagulaste õigust taotluse läbivaatamisele riigis, kus nad on otsustanud taotluse esitada, lähtudes parematest integreerumisvõimalustest, keelest, perekondlikest sidemetest ja/või kogukonna olemasolust;

34. nõuab kindlalt, et terrorismis kahtlustatavate rühmituste või isikute nimekirja lisamise või sealt eemaldamise protsessi läbivaatamisel tagatakse põhiõigused ja menetlusõigused;

35. rõhutab, et on väga tähtis seada kriminaalõiguse ja -menetluse ühtlustamist käsitlevad vahendid esmatähtsale kohale;

36. peab kahetsusväärseks, et puudub konkreetne vahend, millega kehtestatakse põhiõigustele avaldatava mõju hindamine kõigi kavandatavate ELi õigusaktide puhul, kooskõlas komisjoni võetud kohustusega;

37. peab ülimalt kahetsusväärseks, et puudub komisjoni algatus võrdse kohtlemise tagamiseks ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks, kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 21;

38. peab ülimalt kahetsusväärseks, et puuduvad õigusloomega seotud algatused, et jõustada romasid käsitlev Euroopa strateegia, pidades silmas, et komisjon piirdub strateegia puhul õigusloomega mitteseotud raamistikuga riiklike strateegiate jaoks ning seega hoidub romade laialt levinud diskrimineerimise probleemiga tegelemisest;

39. peab kahetsusväärseks, et paljulubavatest avaldustest hoolimata ei võeta soolist võrdõiguslikkust piisavalt arvesse ning nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon vaataks läbi olemasolevad õigusaktid, mis käsitlevad meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamist, nagu seda palus Euroopa Parlament oma 18. novembri 2008. aasta resolutsioonis; võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse konsulteerida Euroopa sotsiaalpartneritega täiendavate õigusloomega seotud meetmete osas, et parandada töö ja eraelu tasakaalu, ning kutsub seetõttu komisjoni üles koostama õigusakti ettepanekut, mis käsitleb isapuhkust ja puhkust ülalpeetava pereliikme hooldamiseks;

Euroopa roll maailmas

40. peab kahetsusväärseks, et tööprogrammis nähakse ette vaid praeguse kaubanduspoliitika rakendamise jätkamist, pidades mitmete kolmandate riikidega vabakaubanduslepingute läbirääkimisi eesmärgiga kaubandussuhteid võimalikult liberaliseerida väljaspool igasugust kooskõlastatud ELi tööstuspoliitikat;

41. jääb kahtlevale seisukohale seoses kavandatava õigusaktiga kolmandate riikide avalike hangete turgude kohustuslikuks avamiseks, eelkõige tärkava turumajandusega riikides; peab vastumeetmete rakendamist nende riikide suhtes, kes ei ole oma avalike hangete turgusid ELile avanud, sobimatuks poliitiliseks sõnumiks praeguses ülemaailmses majanduskriisis, kui tegemist ei ole osaga kooskõlastatud ELi tööstuspoliitika laiemast raamistikust ega vabakaubanduse aluspõhimõtete läbivaatamisega;

42. toetab kaasatuse, eristamise ja tingimuslikkuse põhimõtteid, mis on Euroopa naabruspoliitika aluseks; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et neil kõigil peaks olema kõnealuses poliitikas võrdne tähtsus; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et ENP-riikide puhul jääb tingimuslikkus üha enam tahaplaanile;

43. peab laienemist ELi välistegevuse esmatähtsaks prioriteediks; tunneb sellega seoses heameelt pingutuste üle integreerida Lääne-Balkani riigid ELi, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et edukaks laienemiseks on vaja täiendavaid pingutusi, eelkõige demokraatlike institutsioonide tugevdamiseks, rahvusvähemuste kaitsmiseks, piirkondliku koostöö tõhustamiseks, kahepoolsete küsimuste lahendamiseks, vastastikuseks tunnustamiseks ja heanaaberlikeks suheteks; kutsub seetõttu komisjoni üles tugevdama ühinemiseelse abi rahastamisvahendit, et lihtsustada piiriülest koostööd, arendada piiriülest infovahetust ja tihendada inimestevahelisi kontakte; kutsub komisjoni üles viivitamata kaasama Kosovo viisanõude kaotamise protsessi, alustades viisakõnelusi;

44. peab kahetsusväärseks, et hoolimata lubadustest ei saavutatud edu Küprose türgi kogukonna eraldatuse lõpetamisel; kutsub komisjoni üles tegema veelgi suuremaid pingutusi otsekaubanduse määruse vastuvõtmiseks ning saare põhjaosa majandusarengu soodustamiseks, et vähendada praeguseid majanduserinevusi ning luua võimalusi tervikliku ja jätkusuutliku rahukokkuleppe saavutamiseks;

45. tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle kaaluda finantstegevuse maksu kehtestamist, et vastata ülemaailmsetele ja Euroopa väljakutsetele; on seisukohal, et pangamaksude kehtestamise algatused tuleks ellu viia täiendavalt finantstehingute maksu kehtestamisele ning need ei peaks üksteist välistama; peab kahetsusväärseks, et komisjon toetab finantstehingute maksu vaid ülemaailmsel tasandil; on seisukohal, et finantstehingute maks, millest saadav tulu tuleks eraldada arengueesmärkide saavutamiseks ja kliimamuutuse probleemide lahendamiseks, tuleks kõigepealt kehtestada ELi tasandil;

46. nõuab tungivalt komisjonilt tulevase kaubanduspoliitika kujundamist viisil, et tagatakse selle täielik kooskõla ja sidusus peamise sihiga vähendada vaesust ning saavutada aastatuhande arengueesmärgid; kutsub komisjoni üles eelkõige vältima universaalset lähenemisviisi kaubandusele ning pühenduma arengustrateegiate omavastutuse põhimõttele;

47. nõuab tungivalt, et komisjon püüdleks arenguriikidega õiglase kaubanduse arendamise suunas, näiteks aktiivselt süvalaiendades ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtet kõikidesse oma poliitikatesse, ning eelkõige läbi kaubanduslepingute, lisaks kehtestades ettevõtetele selged juriidilised kohustused seoses inimõigustega ja tõhusad vahendid, mille abil ettevõtted rikkumise korral vastutusele võtta;

48. tuletab meelde, et maksuparadiisid, kaubavahetuse valesti hindamine ja kapitali ebaseaduslik väljavool takistavad oluliselt vaeste riikide arengut; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei esita uusi algatusi, et nende küsimustega asjakohaselt tegeleda; eelkõige nõuab tungivalt, et komisjon kaaluks kaubavahetuse valesti hindamise vastu võitlemiseks ulatuslikumat näitajate ja meetodite kogumit, muu hulgas USA nn võrreldava kasumi meetodeid; nõuab samuti sanktsioonimehhanismi kehtestamist nii koostööd mittetegevatele riikidele ja territooriumitele (sarnaselt USA seadusele maksuparadiiside kuritarvitamise lõpetamise kohta) kui ka maksuparadiisidega koostööd tegevatele finantseerimisasutustele;

49. kutsub komisjoni üles tegema kõigil tasanditel tihedat koostööd Euroopa välisteenistusega ning tagama kõrge esindaja ja komisjoni aseperesidendi vastutusel ühiselt Euroopa välisteenistusega ELi välistegevuse sidusus ja kooskõla, sealhulgas sisepoliitika välisaspektides; on seisukohal, et kõigi poliitikavaldkondade sidususe ja kooskõla tagamiseks on vaja ühist planeerimist ning seetõttu julgustab komisjoni ja Euroopa välisteenistust esitama tulevikus ühise iga-aastase tööprogrammi, järgides samas täielikult oma vastutusvaldkondi ja otsustamismenetlusi; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles kasutama täielikult ära võimalikku sünergiat oma vastavate talituste vahel ja vältima dubleerimist;

50. tuletab meelde, kui oluline on komisjoni ettepanek, mis käsitleb seost Euroopa välisteenistuse ning komisjoni kodanikukaitse ja humanitaarabi struktuuride vahel; rõhutab sellega seoses, et on tähtis jätta katastroofidele reageerimise planeerimine ja rakendamine komisjoni vastutusalasse, kuid töötada välja tugevad koordineerimisstruktuurid Euroopa välisteenistusega, et tagada ELi välistegevuse sidusus;

51. tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle luua Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkus ja keskus, mis oleks esimene samm liikmesriikide suutlikkuse ühendamiseks; on veendunud, et eelnevalt ettenähtud vahendid ja tihe kooskõlastamine ELi tasandil on hädavajalikud, et muuta ELi katastroofidele reageerimine kiiremaks, usaldusväärsemaks ja tõhusamaks, kuid teatav liikmesriigipõhine spetsialiseerumine ja koostöö Euroopa üksustega lünkade täitmiseks tõhustaksid Euroopa katastroofidele reageerimise süsteemi veelgi; rõhutab siiski, et süsteemi ärakasutamise vältimiseks on oluline, et katastroofidele reageerimise esmane vastutus jääks liikmesriikidele, kuna ELi tasandil kooskõlastamise ja suutlikkusega ei ole võimalik asendada asjakohaste struktuuride ja ressursside tagamist riigi tasandil;

52. tuletab meelde, et katastroofidele reageerimine on eelkõige tsiviiliseloomuga, mis välistab nii relvajõudude kasutamise kui ka vajaduse järgida ÜRO juhtivat koordineerijarolli humanitaarabioperatsioonide korral;

ELi poliitika rakendamine

53. rõhutab, et uue mitmeaastase finantsraamistikuga ja ettepanekutega eri poliitikavaldkondade kohta tuleb tagada, et eelarveeraldistes kajastuksid ELi poliitilised prioriteedid üleminekuks jätkusuutlikule majandusele, eelkõige teadusuuringute prioriteedid, mis peaksid olema suunatud energiatõhususele ja taastuvatele energiaallikatele, mitte suurte summade eraldamisele fossiilkütustele või kulukatele projektidele nagu ITER;

54. on veendunud, et ELi eelarve struktuur ja rahastamisviisid on iganenud ning ei ole enam asjakohased, et vastata ELi ees seisvatele suurimatele väljakutsetele, nagu kliimamuutus, ega rakendada ELi 2020. aasta strateegiat, mille kõik institutsioonid vastu võtsid; juhib tähelepanu asjaolule, et juba ammu oleks vaja olnud põhjalikult reformida ELi eelarve nii kulude kui ka tulude osa, et igakülgselt reageerida praegusele majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakriisile ning lõpetada lühinägelik arutelu nn netorahastajate üle, millega ei tunnistata ELi kulutuste ja nende aluseks oleva poliitika laiemat kasu;

55. võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse esitada õigusakti ettepanekuid 2013. aasta järgse uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta ja võtta vastu uus omavahendeid käsitlev otsus 2011. aasta juuniks, kuid tuletab meelde, et Euroopa Parlament moodustas ajutise erikomisjoni (poliitiliste väljakutsete komisjon), mis peab esitama oma tähelepanekud enne, kui komisjon õigusakti ettepanekud vastu võtab; tuletab meelde, et aluslepingu artiklite 312 ja 311 kohaselt on finantsraamistiku vastuvõtmiseks vajalik Euroopa Parlamendi nõusolek ja uute omavahendite asjus tuleb Euroopa Parlamendiga konsulteerida, lisaks on aluslepingu artikli 312 lõikes 5 ja artiklis 324 sätestatud, et peetakse struktureeritud dialoogi edendamaks vastastikust konsulteerimist ja seisukohtade lähendamist eesmärgiga hõlbustada aluslepingutes ette nähtud eelarvesätete vastuvõtmist ja rakendamist; rõhutab, et Euroopa Parlamendi varane kaasamine on kasulik ka nõukogule, kuna see aitab vältida hilisemat ummikseisu eelarvet puudutavate otsuste tegemisel; nõuab seega kindlalt, et tuleb kehtestada vajalikud menetlused ja töömeetodid tagamaks edasiviiv koostöö institutsioonide vahel, nagu on ette nähtud aluslepingutes;

56. rõhutab, et arutelu ELi eelarve kulude ja tulude reformi üle tuleb käsitleda ühtsena ning nõuab institutsioonidevahelist avatud ja ausat dialoogi nii 2013. aasta järgse eelarveraamistiku kui ka uusi omavahendeid käsitleva otsuse küsimuses, ilma tabuteemadeta ning võtmata vahendite vastuvõtmise menetluse jooksul eelnevalt kindlaid seisukohti;

57. kutsub komisjoni üles seadma liidu õiguse kohaldamise poliitiliseks prioriteediks, et täita oma kohust aluslepingute täitmise järelevalvajana;

58. rõhutab, et mõjuhindamistes tuleks võrdselt arvesse võtta keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte ning hindamisi tuleks läbi viia oluliste õigusakti ettepanekute puhul;

59. nõuab tungivalt, et komisjon mõistaks, et tema 2011. aasta tööprogrammi rakendatavus sõltub komisjoni suutlikkusest võtta endale juhtroll ja tuua liikmesriigid praegusest kriisiolukorrast välja, võttes kasutusele ühise strateegia.