Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0702/2010

Esitatud tekstid :

B7-0702/2010

Arutelud :

Hääletused :

PV 15/12/2010 - 9.6
CRE 15/12/2010 - 9.6

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 169kDOC 90k
8.12.2010
PE450.532v01-00
 
B7-0702/2010

komisjoni avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


Euroopa Parlamendi prioriteedid seoses komisjoni 2011. aasta tööprogrammiga


Malcolm Harbour fraktsiooni ECR nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Parlamendi prioriteede kohta seoses komisjoni 2011. aasta tööprogrammiga  
B7‑0702/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teatist 2011. aasta tööprogrammi kohta (KOM(2010)623);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

Majanduskasvu ja tööhõive taastamine: kiirendusega 2020. aastasse

 

Majanduse juhtimise tugevdamine ja „Euroopa poolaasta” algatus

 

1.  tunnustab Euroopa Liidu pingutusi nende probleemide lahendamisel, mis on ohtu seadnud stabiilsuse ja majanduskasvu pakti ning põhjustanud praeguse ebasoodsa olukorra mitme liikmesriigi eelarves; rõhutab, et eelarvedistsipliinist kinnipidamine on liikmesriikide kohus ning et täit vastutust nõudev ja läbipaistev ELi raamistik võib aidata riikide rahandust tugevdada ning tulevaste kriiside tõrjumise suutlikkust tõsta;

2.  tunnistab, et tugev ja konkurentsivõimeline euroala vastab ELi kõigi liikmesriikide huvidele; rõhutab aga, et kõikide reformide puhul tuleb täiel määral arvesse võtta nii euroala vajadusi kui ka nende liikmesriikide vajadusi, kes veel euroalasse ei kuulu või kellel ei ole kavas euroalaga ühineda;

3.  märgib ära „Euroopa poolaasta” kasutuselevõtu, mis hõlmab iga-aastast majanduspoliitika koordineerimise perioodi; on veendunud, et Euroopa Parlamendi komisjonidel peab olema tähtsam roll eksperdihinnangute andmisel ning selleks peaksid komisjonid koostama „aastalõpuraporteid” tähtsate eesmärkide täitmise tulemuste kohta, millele järgneksid fraktsioonide (ühis-)resolutsioonid;

4.  palub komisjonil arvesse võtta Euroopa Parlamendi fraktsioonide ettepanekut muudatuste tegemiseks Euroopa poolaasta kalendrisse, et tagada Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide valitud liikmetele piisav kaasarääkimise võimalus parlamentide ühisaruteludes;

Finantssektori reguleerimine: reformi lõpuleviimine

5.  võtab teadmiseks komisjoni esitatud nõudlikud finantsteenuste reguleerimise kavad 2011. aastaks ning mitte vähemal määral Basel III eeskirjade rakendamise ja finantsinstrumentide turgude direktiivi uuendamise; märgib, et kriisist alates on tehtud juba väga palju õigusloomereforme, ning rõhutab vajadust rakendada proportsionaalseid meetmeid, mis ei koormaks liigselt tööstust ega soodustaks õigusnormide erinevuste ärakasutamist; nõuab, et sõltumatutes mõjuhinnangutes vaadeldaks kõiki ettepanekuid mitte eraldi, vaid et arvestataks nende kogumõju;

6.  rõhutab, et finantsteenuste reguleerimise lõplikud kulud langevad paljudele inimestele, sealhulgas väikeinvestoritele, pensionisaajatele, hoiustajatele ja hüpoteeklaenude võtjatele; nõuab, et nende vajadusi võetaks täiel määral arvesse;

Arukas majanduskasv

7.  rõhutab, et digitaalarengu tegevuskava ning investeeringud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse on Euroopa pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks ülimalt tähtsad, ning nõuab, et liikmesriigid ja komisjon jätkaksid sideteenuste siseturu edasise liberaliseerimise kaudu turu ettevalmistamist järgmise põlvkonna võrkudele ja nendele võrkudele juurdepääsu loomist;

8.  toetab komisjoni poolt digitaalarengu tegevuskava juhtalgatuse raames üles näidatud aktiivsust, mis on suunatud Euroopa Liidus tervikliku ja tõhusa autoriõiguse korra sisseseadmise tagamisele, esmajoones seoses autoriõigusega internetis, ning tuletab meelde Euroopa Parlamendi resolutsiooni intellektuaalomandi õiguste tõhusama järgimise kohta; peab õigeks komisjoni kavatsust soodustada laialdasemat juurdepääsu sisule, parandades selleks autoriõiguste kollektiivse haldamise juhtimist ja läbipaistvust, ning ootab huviga komisjoni sellekohaseid ettepanekuid; võtab teadmiseks kavatsetud algatuse nn orbteoste (orphan works) kohta ning kutsub komisjoni üles jätkama tööd ettepanekute kallal, mille eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt juurdepääsu võimaldamine kultuuriliselt tähelepanuväärsetele teostele ja teiselt poolt õiguste omanike kaitse;

9.  tunnustab komisjoni püüdeid, mis on seotud juhtalgatusega „Innovatiivne liit” – vaadata läbi riigiabi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamistiku vajadusteks, suurendada Euroopa Investeerimispanga ja riskikapitali osa; hindab positiivselt ka riigihangete võimalikku rolli innovatsiooni ergutamisel, kuid on kindlalt vastu kohustuslike innovatsioonieelarvete kehtestamisele riigihangete puhul, on seevastu veendunud, et edasiviivaks jõuks peaksid olema ametkondade vajadustest lähtuvad innovatiivsed lahendused, mitte püüded teha innovatsiooni vastavalt etteantud normidele;

10. peab õigeks, et komisjon pöörab tähelepanu energeetika infrastruktuurile, ning nõuab ELi ja selle liikmesriikide tegevuse ranget koordineerimist, kuna oleme oluliselt muutmas võrgu arendamise moodust, et tagada paremat varustatust energiavarustuse kindluse säilitamiseks ja lahendada tõhususega seotud probleeme ning aidata ka otsustavalt kaasa majandusstrateegia ja siseturu arengule;

Jätkusuutlik majanduskasv

11. väljendab rahulolu selle üle, et komisjon peab esmatähtsaks ülesandeks olemasolevate keskkonnaalaste õigusaktide rakendamist, mitte õigusaktide koorma suurendamist;

12. rõhutab, et jätkusuutliku majanduskasvu huvides on ülimalt tähtis energiavarustuse kindlus – et oleks tagatud katkestusteta energiavarustus, samuti kokkulepetest kinnipidamine, õiglane turuhind ja sellise olukorra vältimine, kus ollakse sõltuvad liiga vähestest tootjatest;

13. rõhutab, et transpordisektoril on oluline osa Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamisel ning seetõttu on majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks ning Euroopa majanduslike ja keskkonnaalaste huvide rõhutamiseks oluline teha järgmist:

–  lõpuni välja arendada kõikide transpordiliikide jaoks vaba ja liberaliseeritud ühtne turg, kus kehtiksid selged ja kergesti rakendatavad vaba ja õiglase konkurentsi reeglid ning kus kõiki transpordiliike koheldaks võrdselt,

–  välja arendada tõhus, mitmeliigiline ja terviklik ELi transpordivõrk (mh tegeleda selliste probleemidega nagu nõuetekohase infrastruktuuri puudumine, halb juurdepääsetavus ja nõrk koostalitlusvõime ELi eri osade vahel) – lõpuni välja ehitada üleeuroopaline transpordivõrk, likvideerida ummistuvad teelõigud, nn pudelikaelad ning rajada ühendusteed, mis veel puuduvad, eriti piiriülestes lõikudes;

Kaasav majanduskasv

14. tunnustab meetmeid, mille eesmärk on parandada töötajate lähetamist (seoses teenuste osutamisega) käsitleva direktiivi täitmist ja tõlgendamist, eriti seoses töötajate vaba liikumisega Euroopa Liidus, kuid on olemasoleva direktiivi reguleerimisala sisulise muutmise vastu;

15. nõuab, et komisjon võtaks tööaja direktiivi ajakohastamise eelnõu koostamisel arvesse subsidiaarsuse põhimõtet ning liikmesriikide traditsioonide ja prioriteetide mitmekesisust ning paneks rõhku paindliku, konkreetset inimest arvestava töökorralduse toetamisele, et võidelda tööpuuduse vastu, luua töötamisvõimalusi, tõsta tööviljakust ja parandada konkurentsivõimet;

16. peab murettekitavaks, et ühtekuuluvuspoliitika tegevuskava mainitakse tööprogrammis peamiste poliitikasuundade hulgas harva, kuigi ühtekuuluvuspoliitika, mille eesmärk on ELi konkreetsete piirkondade ja linnade kasvupotentsiaali järjepideva kasutamisega suurendada nende sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust, järgib aluslepingutel rajanevat püsiväärtusega ideed – ületada lahknevused Euroopas;

17. tuletab komisjonile meelde, pidades silmas selle peatselt avaldatavat valget raamatut pensionide kohta, et liikmesriigid on avatud koordinatsiooni meetodit kasutades juba kokku leppinud pensionipoliitika peamised eesmärgid ning mitmed näitajad selle poliitika kontrollimiseks; palub komisjonil tegeleda nende olemasolevate näitajate täiustamisega ning kord juba kokku lepitud eesmärkidest ja näitajatest mitte loobuda; on seisukohal, et demograafilisi muutusi arvestades tuleks liikmesriikidel soovitada kaaluda tõsiseid sotsiaalseid ja majanduslikke pooltargumente selliste poliitiliste meetmete kõrvaldamiseks, mis võivad vanematel töötajatel takistada pikemaajalist aktiivset tööturul osalemist;

18. tunnustab komisjoni algatust „Uued oskused ja töökohad”, kuna majanduskriis on kogu Euroopas esile kutsunud tööturu üha suureneva polariseerumise ning struktuurse tööpuuduse kasvu; nõuab ELi kahe peamise koolitusküsimustega tegeleva ameti – Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) ja Euroopa Koolitusfondi (ETF) – tegevuse tõhustamist ja tulemuslikumaks muutmist;

19. palub komisjonil oma aruannetes uute oskuste ja töökohtade algatuse ning vaesusevastase võitluse platvormi kohta võtta arvesse spetsiifilisi raskusi, millega puutuvad kokku naised, ja eriti rõhutada võrdõiguslikkuse suurendamist töökohtadel kui vaesuse vastu võitlemise vahendit ning julgustada naisi ettevõtjateks saama, kasutades meetmeid, millega jagada häid tavasid, tunnistades aga samal ajal, et iga üksik liikmesriik suudab kõige paremini luua õigusnorme, mis käsitlevad naiste koolituse ja tööhõive küsimusi; rõhutab, et kõikide uute meetmete puhul, mis on mõeldud kaasava majanduskasvu edendamiseks, tuleb võtta arvesse tõsiasja, et kõige efektiivsem relv võitluses vaesuse vastu on suureneva tööhõivega kasvav majandus;

Ühtse turu võimaluste ärakasutamine majanduskasvuks

20. toetab ettepanekut standardimise õigusraamistiku loomiseks, kuna see aitab parandada Euroopa Liidu konkurentsivõimet ja innovatsiooni; loodab, et Euroopa Komisjon pöörab piisavalt tähelepanu Euroopa Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportile;

21. väljendab rahulolu selle üle, et Euroopa Parlamendi algatuste tulemusena võetakse riigihangete korra reformimist nüüd esmatähtsa ülesandena; ootab üksikasjalikku ettepanekut, milles sisalduksid ka komisjoni nõuded, et täiel määral ära kasutada riigihangete võimalusi innovatsiooni ja jätkusuutlikkuse vallas:

22. avaldab toetust komisjoni kavadele lahenduste leidmiseks tarbijate päevast päeva korduvatele probleemidele, kasutades alternatiivset vaidluste lahendamise moodust; on kindlal seisukohal, et see on tähtsam kui kogu ELi hõlmav kollektiivse hüvitamise mehhanism;

23. rõhutab, et ühtset turgu käsitleva õigusakti lõpliku versiooniga tuleks kindlaks määrata selged prioriteedid, millega tagada ühtse turu seaduse selge suunitlus, nii et see ei oleks lihtsalt 50 ettepanekust koosnev „ostunimekiri”;

24. on seisukohal, et tuleks selgelt eeldada, et liikmesriigid järgivad kõiki ühtset turgu käsitlevaid ettepanekuid; rõhutab, et praegu on ülim aeg võtta liikmesriikide õigusaktidesse presumptsioon, et üldjuhul peab liikmesriik täitma ühtset turgu käsitlevaid õigusnorme, või siis välja tooma vastuvõetavad põhjused, miks ta ei suuda oma kohustusi täita;

25. peab väga õigeks komisjoni energilist positsiooni, et täies ulatuses rakendada teenuste direktiivi; tõstab esile vastastikuse hindamise aruande tulemusi, millest on näha liikmesriikide selge poolehoid reguleerimise vähendamisele; peab tähtsaks, et liikmesriigid kohustuksid selgelt järgima vastastikuse hindamise protseduuri (nagu on sätestatud teenuste direktiivis), et üldiselt kõrvaldada ühtse turu lõplikku väljakujundamist takistavad asjaolud;

26. rõhutab, et kuna Euroopa Parlament ja nõukogu on komisjoni esitatud tarbijakaitse direktiivi algse eelnõu kindlalt tagasi lükanud, ning arvestades peatselt esitatavat eelnõu tarbijate käitumise kohta digitaalkeskkonnas ja ebaausate kaubandustavade direktiivi läbivaatamist, siis on tingimata vaja, et komisjon töötaks selge tarbijapoliitika strateegia integreeritud viisil välja tingimata 2011. aastal ja mitte 2014. aastal, nagu praegu esildatud;

27. peab õigeks reisipakettide direktiivi läbivaatamist ja toodete üldise ohutuse direktiivi läbivaatamist rõhuasetusega turujärelevalve aspektile;

28. ootab huviga rohelist raamatut interneti hasartmängude kohta, teatist e-valitsuse tegevuskava kohta ja rohelist raamatut kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitleva direktiivi kohta;

29. nõuab, et komisjon seisaks direktiivi 89/105/EMÜ (mis käsitleb inimtervishoius kasutatavate ravimite hinnakujundust reguleerivate meetmete läbipaistvust ja nende hõlmamist siseriiklike tervisekindlustussüsteemidega) läbivaatamisel hea selle eest, et direktiiv oleks kooskõlas eesmärgiga, mille kohaselt EL peab kujunema ülemaailmses ulatuses juhtiva farmaatsiatööstuse asukohaks ühes sellest tulenevate eelistega investeeringute saamisel ja kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade loomisel, ning eeskätt seisaks hea selle eest, et reguleerimisel ja hinnakujunduses loobutaks n-ö ülalt alla suhtumisest, mis üksnes pärsib konkurentsi;

 

 

 

Kodanikekeskne tegevuskava: vabadus, turvalisus ja õigus

30. on seisukohal, et hästi toimiva vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva Euroopa ala loomiseks peab Euroopa Liit välja töötama süsteemi, mis võtaks paindlikult arvesse iga liikmesriigi õiguslikku ja poliitilist eripära, ning et seetõttu tuleb mehhanisme luua vaid vajaduse korral ning tuleb austada iga liikmesriigi suveräänsust;

31. nõuab, et kõikides õigusaktides pandaks rõhku liikmesriikide sujuva ja tulemusliku koostöö moodustele ning et samal ajal ei kehtestataks ühtlustatud, n-ö ühemõõdulist poliitikat, olgu tegemist kriminaalõiguse, perekonnaõiguse või immigratsioonipoliitikaga;

32. tunnistab, et Euroopa Liidu ja selle kodanike turvalisuse ja julgeoleku tagamiseks on eluliselt tähtsad tugevad transatlantilised sidemed, seda eriti võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu;

33. rõhutab, et võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu tuleks täiel määral austada ELi kodanike õigusi ja vabadusi, ning et usaldusväärse ja tõhusa julgeolekupoliitika seisukohalt on olulise tähtsusega andmekaitse ja õigus kasutada õiguskaitse vahendeid;

34. nõuab kindlalt, et kõik justiits- ja siseküsimustega tegelevad asutused peavad olema tasuvad, töötama tulemuslikult ja, mis kõige tähtsam, vastutama oma tegevuse eest;

35. võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku võtta vastu Euroopa lepinguõigust käsitlev õigusakt ja avaldab kahetsust, et see eeldab nähtavasti komisjoni poolt selles küsimuses korraldatud ja praegu kestvate konsultatsioonide tulemusi;

36. hoiatab komisjoni selle eest, et esildatud lepinguõiguse kord võib mõjutada common law' jurisdiktsioone, kuna ettepanek põhineb tsiviilõigusel;

37. väljendab tõsist muret seoses lepinguõiguse valdkonda käsitleva õigusakti kehtestamisega, kuna selle ettepanekuga pannakse praeguses raskes majandusolukorras koormavad kulud ettevõtetele ja tarbijatele, ja seda mitte ainult seoses rakendamise ja koolitamisega, mis on olulised asjad, vaid ka seoses kohtuvaidlustega, mille kulusid tuleb paratamatult kanda õiguskindluse puudumise tõttu, mis tuleneb uue korra kehtestamisest; märgib, et piiriülest kaubandust takistavad asjaolud ei ole esmajärjekorras seotud lepinguõigusega, vaid laiemate probleemidega, nagu keel, logistika ja hüvitamismenetlused; palub komisjonil seetõttu ettepaneku veel kord läbi mõelda;

Euroopa roll maailmas: suurendada oma mõju rahvusvahelisel areenil

38. rõhutab transatlantilise julgeolekupartnerluse suurt tähtsust uuenenud NATOs; on seisukohal, et EL peaks toetama Aasia demokraatiaid (eriti Indiat, Jaapanit, Indoneesiat, Bangladeshi ja Taiwani), toetama Araabia ja Iisraeli rahuprotsessi, jätkama pingutusi tuumarelva leviku tõkestamiseks, eriti seoses Iraani ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigiga, ning toetama inimõiguste kaitsjaid ja demokraatlikke muutusi Venemaal, tugevdades demokraatlikel väärtustel ja õigusriigi põhimõtetel rajanevat koostööd;

39. rõhutab, et inimõiguste edendamine kogu maailmas on Euroopa Liidu üks olulisi eesmärke rahvusvahelisel areenil ning paremad kaubandussidemed ja tõhustatud arenguabi soodustavad edasiminekut selles valdkonnas; teeb ettepaneku pöörata erilist tähelepanu laste ja naiste kaitsele, seda eriti konfliktipiirkondades, ning võitlusele selle eest, et vähemusi ei diskrimineeritaks rahvusliku kuuluvuse, seksuaalse sättumuse või usutunnistuse alusel (sealhulgas teatavad usuvähemused, mis sageli jäävad tähelepanuta, nagu näiteks kristlased Lähis-Idas ja kommunistlikes riikides);

Mitmekülgne kaubanduspoliitika

40. rõhutab, et EL peab toetama Maailma Kaubandusorganisatsiooni tegevust majanduse stabiilsuse ja majanduskasvu edendamisel, kaubandustülide ärahoidmisel ning protektsionismi vastu võitlemisel, milleks tuleb kõrvaldada kaubandustõkked ja kaubandusvälised tõkked ning tagada, et õiguspäraseid kaubanduse kaitsemeetmeid kasutatakse vaid viimase abinõuna; palub komisjonil seetõttu toetada Maailma Kaubandusorganisatsiooni uute kandidaatriikide jõupingutusi, pidades silmas selle organisatsiooni liikmeskonna suurendamist ning selle kaudu tema mõjuvõimu suurendamist kaubandussuhete normide koostamisel ja rakendamisel kogu maailmas;

41. rõhutab, et ELi 2020. aasta strateegia edu tagamiseks oleks vaja, et strateegial oleks ka tugev kaubandust puudutav mõõde, milles rõhutataks nii mitme- kui ka kahepoolseid kaubandussidemeid ELi ja kolmandate riikide vahel, kuna need on oluliseks vahendiks ELi majandusliku stabiilsuse taastamisel, sest nende toel luuakse töökohti, mida vajatakse nii ELis kui ka väljaspool seda;

ELi laienemis-, naabrus- ja arengupoliitika ning humanitaarabi

42. on seisukohal, et EL peab oma väärtuste ja põhimõtete tulemuslikuks levitamiseks ning oma naabruses poliitilise stabiilsuse ja majandusarengu edendamiseks toetama noori demokraatiaid üle kogu Euroopa ning tugevdama suhteid idapartneritega;

43. tuletab meelde, et seoses aastatuhande arengueesmärkidega on võetud rahvusvahelised kohustused, millest paljud on ikka veel täitmata; on seisukohal, et sellega seoses tuleb ELi tasandil teha arengutegevuse kulutusi eelistatavalt koostöös iga liikmesriigiga eraldi, et tagada arengutegevuse tulemuslikkus;

44. rõhutab, et ELi arengupoliitika jätkuv toetamine ELi kodanike poolt on praeguseid eelarvepiiranguid arvesse võttes väga vajalik, et kinnitada ja täita vaesuse vähendamisega seotud kohustusi; kõige paremini saab seda eesmärki saavutada jõukuse loomise ja omandiõiguse väljakujundamisega arengumaades;

45. rõhutab, et poliitika sidusust tuleb tõendada kõikidel tasanditel, ning märgib, et iga uus algatus ELi arengupoliitika toetamiseks peab olema täiesti läbipaistev;

46. nõuab, et EL kooskõlastaks oma tegevuse humanitaarkatastroofidele reageerimisel paremini laiema arengukoostöö eest vastutava kogukonnaga, ning et EL uuriks, millised võimalused on tal veel tsiviilsuutlikkuse edasiarendamiseks olemasolevate mehhanismide raames, nagu liidu kodanikukaitse mehhanism;

Suurem tähelepanu panustamise asemel mõjule: ELi poliitika parimal viisil ärakasutamine

Ajakohane eelarve Euroopa tuleviku jaoks

47. avaldab kahetsust, et komisjon ei esitanud eelarve läbivaatamisel ühtegi olulist kvantitatiivset analüüsi praeguste kulutuste kohta mitmeaastase finantsraamistiku raames; rõhutab, et kõnealune ELi kulude ja tulude ülevaade on väga oluline, enne kui hakatakse koostama uut mitmeaastast finantsraamistikku;

48. rõhutab asjaolu, et ELi tulevaste finantsperspektiivide kehtestamisel tuleb rakendada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid, et igasugune kulutus oleks nõuetekohane, otstarbekas ning sellega saavutataks parim vastav tulu;

49. on vastu uute omavahendite kehtestamisele ning soovib ELis kindlalt ennetada maksukoormuse suurendamist uute omavahendite arvelt, sealhulgas on vastu uute otseste maksude, nagu ülemaailmse finantstehingute maksu kehtestamisele ELis;

50. nõuab, et tõhusamalt ja läbipaistvamalt hallataks Euroopa Sotsiaalfondi, mis on väga oluline vahend liikmesriikide poolt kokkulepitud ELi 2020. aasta strateegias sätestatud tööhõive eesmärkide saavutamiseks; nõuab tungivalt, et Euroopa Sotsiaalfond jääks ühekuuluvuspoliitika vahendeid käsitlevaid üldsätteid sisaldava määruse raamistikku;

51. on vastu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kavandatud laiendamisele, eelkõige seoses eraldi eelarverea loomisega nimetatud fondi jaoks;

52. on seisukohal, et selle asemel, et võtta rohkem arvesse kulude kvaliteeti, arutletakse liiga tihti kvantiteedi üle, ning et liiga palju tähelepanu pööratakse poliitika tegemisele ja liiga vähe tulemustele; nõuab seega ELi programmide, nii sisepoliitika kui ka arenguabi programmide süstemaatilisi, korrapäraseid ja sõltumatuid hindamisi, et tagada, et nende abil saavutatakse soovitud tulemused ning et seda tehakse majanduslikult tõhusal viisil;

53. nõuab tungivalt, et komisjon parandaks kõikide halva juhtimise ja petmise juhtudega seoses rakendatava nulltolerantsi raames ELi kulutuste kontrolli, muutes maksed makse saajatele läbipaistvamaks, võttes eelkõige viivitamata kasutusele täielikud, kasutajasõbralikud online-andmebaasid; ning kutsub komisjoni üles jätkuvalt pingutama, et tagada liikmesriikide täielik osalemine koostöös hallatavate programmide eelarve aruandlusprotsessis riiklike haldusdeklaratsioonide ja riigi auditeerimisasutuste abil ning mis moodustaks osa pingutusest ehitada üles tõhus ühtne sisekontrolli raamistik, kuid samal ajal tagaks selle, et eelarve mõistlik haldamine jääks peamiselt komisjoni vastutusse;

54. kutsub komisjoni Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF) käsitlevates läbivaadatud ettepanekutes üles toetama OLAFi täielikku sõltumatust, kuna see on parim viis selle tagamiseks, et uurimised toimuksid tulemuslikult ja õiglaselt ning paistaksid ka avalikkusele õiglased;

Aruka reguleerimise edendamine

55. tunneb heameelt selle üle, et komisjon on pühendunud otsuste tegemise protsessi paremaks muutmisele Euroopa Liidu institutsioonides, pidades eelkõige silmas aruka reguleerimise tegevuskavas sisalduvaid algatusi, millega kehtestatakse ja tugevdatakse Euroopa Liidu õigusloomeprotsessile olulisi tavasid ja põhimõtteid; on arvamusel, et nende meetmetega saab aidata vastu võtta õigusakte, mis on tõhusad ja tulemuslikud ning ei too kaasa suurt koormust kodanikele, äriühingutele ja ametiasutustele;

56. märgib, et algatuste oluliseks osaks saab selge ja kõikehõlmav lähenemisviis mõjuhinnangutele, et parandada Euroopa õigusaktide kvaliteeti, ning toetab selle meetodi kavandatud muudatusi, mille raames neid rakendatakse kavandatud ettepanekute suhtes; kiidab heaks mõjuhinnangute rolli kindlate tõendite puhul, millele tuginedes saab teha poliitilisi otsuseid, ning kutsub komisjoni üles võtma arvesse kontrollikoja kriitikat selle kohta, et kõiki tegevussuundi ei hinnata põhjalikult

57. nõuab tungivalt, et komisjon teeks kõik võimaliku, et saavutada ja ületada eesmärk vähendada 2012. aastaks halduskoormust 25%;

Jätkuv töö

Euroopa Parlamendi õiguslooja ja kontrollija roll

58. nõuab tungivalt, et parlamendi asjaomased juhtorganid võtaksid teadmiseks, et komisjoni tööprogrammis ei keskenduta enam ainult uute ettepanekute tegemisele, vaid ka kehtivate õigusaktide tõhusa rakendamise tagamisele; on arvamusel, et selle tagajärjel peaks parlament üha rohkem tegelema kontrollimisega; kutsub seega kõnealuseid juhtorganeid üles mõtlema sellele, kuidas jätta parlamendikomisjonidele rohkem tööaega, võimaldades neile tavapärast koosolekute programmi täiskogu istungjärkude ajal (nendel aegadel, mil ei toimu olulisemaid arutelusid) ning muutes tavaliselt eraldatud komisjonide ja fraktsioonide koosoleku nädalate süsteemi; on seisukohal, et kõikide kõnealuste koosolekute korraldamine ühes asukohas oleks majanduslikult tulusam;

Kalandus

59. kutsub komisjoni üles tagama, et ühise kalanduspoliitika reformimiseks tehtavate ettepanekutega tagatakse ühise kalanduspoliitika jätkusuutlik areng ning et need ettepanekud põhineksid teadusuuringutel ning hõlmaksid piirkondlikke ja kohalikke kogemusi ja teadmisi;

60. kutsub komisjoni üles tagama, et detsentraliseerimine oleks ühise kalanduspoliitika lahutamatu osa;

61. kutsub komisjoni üles tagama jätkusuutlike väikesemahuliste kalatööstuste edasiarendamist ning võtma vastu ettepanekuid Euroopa elujõulise ja jätkusuutliku vesiviljelussektori edendamiseks;

Kultuur

62. kutsub komisjoni üles tagama, et iga kultuurivaldkonda käsitleva õigusakti kavandamisel järgitaks nõuetekohaselt subsidiaarsuse põhimõtet, ning seoses paljudes ELi liikmesriikides võetud kokkuhoiumeetmetega soovitab komisjonil hoiduda uute kultuuriprogrammide kavandamisest, mis võiksid tuua kaasa uusi või suuremaid kulutusi;

Põllumajandus

63. kutsub komisjoni üles tagama, et ettepanekutega ühise põllumajanduspoliitika, kvaliteedipaketi ja piimapaketi reformimise kohta tagataks jätkuvalt suurem tähelepanu turule, mis võimaldaks talunikel teenida stabiilset tulu ja tagaks samal ajal õiglasema toetuste jagamise üle kogu ELi;

64. kutsub komisjoni üles tagama, et kõigis kavandatavates õigusaktides oleks peamine talunikele kehtestatud bürokraatliku koormuse vähendamine ja põllumajanduspoliitikaga seotud eeskirjade lihtsustamine;

Kokkuvõte

65. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 

 

 

Viimane päevakajastamine: 13. detsember 2010Õigusalane teave