Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidus ja Tuneesia vahelist Euroopa–Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingut(1), eriti selle artiklit 2;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu ja Tuneesia tegevuskava;

–   võttes arvesse ELi ja Tuneesia assotsiatsiooninõukogu 11. mai 2010. aasta deklaratsiooni;

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone inimõiguste olukorra kohta Tuneesias;

–   võttes arvesse 16. veebruaril 2006. aastal vastu võetud raportit inimõiguste ja demokraatia klausli kohta Euroopa Liidu lepingutes;

–   võttes arvesse Tuneesia valimist ÜRO Inimõiguste Nõukogusse ja Tuneesia lubadusi inimõiguste valdkonnas;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et Tuneesia president Zine al-Abidine Ben Ali astus 14. jaanuaril ametist tagasi;

B.  arvestades, et Tuneesias on praegu eriolukord;

C. arvestades, et kokkupõrgetes julgeolekujõududega on teadaolevalt hukkunud vähemalt 35 inimest;

D. arvestades, et Tuneesia on olnud Lähis-Ida piirkonnas ilmalikkuse, edumeelsuse ja demokraatliku ühiskonna poolest tuntud riik, kus naistel on õigused ja vabadused,

1.  kinnitab oma solidaarsust Tuneesia rahvaga ja väljendab kaastunnet vägivaldsete kokkupõrgete ohvrite perekondadele ja sõpradele;

2.  kutsub Tuneesia ametivõime üles kehtestama uuesti demokraatlikud protsessid, et taastada avalik kord;

3.  kutsub kõikide Euroopa riikide, kaasa arvatud Šveitsi, valitsusi üles tegema koostööd Ben Ali perekonna omastatud raha ja kaupade tagastamisel;

4.  on tõsiselt mures Tuneesias radikaalset islamit propageerivate salafide leviku võimaliku laienemise üle;

5.  kinnitab veel kord, et Tuneesia ametivõimud peavad lahendama tõsised sotsiaal-majanduslikud probleemid, mis on toonud kaasa vägivaldse protesti;

6.  kutsub kõiki asjaosalisi üles viivitamatult lõpetama vägivald riigis;

7.  märgib, et kodanikuühiskond on osa demokraatiaprotsessist ja et kodanikel on valitud ja demokraatlikus riigis õigus rahumeelsele protestimeeleavaldusele;

8.  palub tulevasel delegatsioonil Tuneesias anda Euroopa Parlamendi väliskomisjonile ja inimõiguste allkomisjonile aru oma järelduste ja olukorra kohta;

9.  palub ELi kõrgel esindajal jälgida olukorda Tuneesias ja esitada Euroopa Parlamendile aruanne;

10. palub komisjonil ja nõukogul neid viimase aja suundumusi ELi ja Tuneesia tegevuskavas ajavahemikuks 2011–2016 ja Tuneesiale edasijõudnud riigi staatuse andmise protsessis arvesse võtta;

11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Tuneesia valitsusele ja parlamendile.

(1) EÜT L 97, 30.3.1998, lk 2.