Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni teostatud Lissaboni strateegia hindamist (SEK(2010)114);

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2010. aasta resolutsiooni EL 2020 kohta(1);

–   võttes arvesse oma 16. juuni 2010. aasta resolutsioone majanduse juhtimise kohta(2) ja ELi 2020. aasta strateegia kohta(3);

–   võttes arvesse komisjoni 12. jaanuari 2011. aasta teatist „Iga-aastane majanduskasvu analüüs”;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

ÜLDISED TÄHELEPANEKUD

Euroopa 2020. aasta strateegia peaks olema julgem, et välditaks läbikukkunud Lissaboni strateegia kordumist

1.  kardab, et nõrga juhtimisstruktuuri tõttu, mis ikka veel põhineb avatud kooskõlastusmeetodil, ei suudeta Euroopa 2020. aasta strateegiaga täita antud lubadusi, nagu keskkonnasõbralike töökohtade loomine ja majanduskasv; on veendunud, et komisjon peaks rohkem pöörama tähelepanu küsimuse kiireloomulisusele, ning kutsub komisjoni üles esitama Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamiseks julgemaid õigusakti ettepanekuid;

2.  asub seisukohale, et avatud kooskõlastusmeetod on läbi kukkunud; on seisukohal, et ELi 2020. aasta strateegia peaks sisaldama komisjoni poolt liikmesriikidele kehtestatud siduvaid eesmärke koos maksimum- ja miinimumväärtustega, mida kohaldatakse liikmesriikide majanduse teatavatele makromajanduslikele aspektidele; on veendunud, et komisjon peaks kasutama „piitsa ja prääniku” strateegiat, et sundida liikmesriike eesmärke täitma;

3.  rõhutab, et Euroopa 2020. aasta strateegia praegune sisu, nagu peamised eesmärgid, juhtalgatuste ettepanekud, kitsaskohad ja näitajad, on väga üldise iseloomuga; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon esitaks üksikasjalikumad kavad täpsustamaks, kuidas neid algatusi edukalt rakendada;

Majanduse juhtimise raamistikku tuleks tugevdada

4.  tunneb heameelt, et ELi valitsused astusid oma 4. veebruari 2011. aasta kohtumisel sammu majanduse juhtimise tugevdamise suunas; on siiski tungivalt vastu pakutud meetodile; on veendunud, et ainult valitsustevaheline süsteem väljaspool aluslepingute struktuuri ei oma soovitud mõju; toonitab, et distsipliini saab tõhusalt tagada vaid ühenduse meetodi rakendamise ja komisjonile suuremate volituste andmisega; on veendunud, et Euroopa Komisjonist möödaminek on vastuvõetamatu;

5.  tundes heameelt komisjoni ettepanekute üle majandusliku juhtimise vallas, on siiski veendunud, et need ettepanekud ei vaata piisavalt kaugele ja et nendes tuleks arvesse võtta automaatsust ja sanktsioone, vajadust avaliku arutelu järele, nõukogu ja komisjoni aruandluskohustust Euroopa Parlamendi ees ja vajadust luua stiimuleid; asub ka seisukohale, et nende ettepanekute tulemuseks peaks olema tõelise majandusliku lähenemise poliitika loomine ning et struktuurikohandused ja reformid, mida riigid Euroopa 2020.aasta strateegia raames rakendavad, peavad olema õiguslikult siduvad ja jõustatavad;

6.  märgib, et praeguseid stabiilsuspakti reformimise ettepanekuid tuleks tugevdada ning et komisjonil peaks olema erandjuhtudel võimalik võtta viivitamata meetmeid ja kehtestada pakti rikkuvatele liikmesriikidele sanktsioone ilma nõukogu eelneva heakskiiduta (st et reegliks peaks saama ümberpööratud kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine);

7.  nõuab tungivalt, et komisjon muudaks menetluse automaatsemaks, uuriks vajadust aluslepingu muutmise järele ning teeks võimalikult kiiresti ettepanekud alalise kriisimehhanismi loomiseks (nt Euroopa Valuutafond) ja Euroopa 2020. aasta strateegia täielikuks integreerimiseks stabiilsusraamistikku ning euroala ühtseks esindamiseks väljaspool;

8.  asub seisukohale, et liikmesriigid peaksid suurendama oma majandustulemusi struktuurireformide käivitamisega, et vähendada avaliku sektori kulusid ja bürokraatiat, suurendada kodanike kaasatust ja edendada nende vastutustunnet, ergutada ettevõtlust ja innovatsiooni, muuta õigusaktid VKE-sõbralikemaks ja anda inimestele sotsiaalhoolekandest sõltumise asemel võimalus suurendada oma potentsiaali;

9.  toonitab, et rahapoliitika sammas ilma sotsiaalmajandusliku sambata on määratud läbikukkumisele; on veendunud, et distsipliin tuleb ühendada majanduskasvuga; usub, et selle edukus sõltub väga suurel määral sellest, kas finantsraskustes liikmesriigid suudavad kiirendada eelarvete konsolideerimist, reformida oma tööturgu, korrastada pangandussektorit ja parandada tootlikkust;

10. leiab, et ELi 2020. aasta strateegia tulemuslik juhtimine on lahutamatu kahjuliku maksukonkurentsi, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimisega võitlemise ühiste vahendite tugevdamisest ja arendamisest; tunneb sellega seoses heameelt kiire ettepaneku üle esitada konsolideeritud maksubaasi õigusakti ettepanek;

11. märgib, et Euroopa Komisjon ei ole pärast kriisi andnud mõjuhinnangut turu suhtes kehtestatud uute finantsmääruste kogukulude ja tagajärgede kohta ning selle kohta, kuidas need määrused mõjutavad siseturu ja reaalmajanduse toimimist; kutsub komisjoni üles andma üksikasjalikku mõjuhinnangut uute finantsmääruste rakendamise majanduslike tulemuste kohta;

12. asub seisukohale, et ühtekuuluvuspoliitika vahendite suhtes kehtestatud tingimuslikkusel puudub majanduspoliitika kontekstis selge alus praegustes aluslepingute sätetes ja seda on raske ühitada ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidega; nõuab, et kehtestataks ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidega kohandatud piisavad eeltingimused ja vahendid, et vältida olukorda, kus abisaajad riigi valitsuse ebaõnnestumiste tõttu raskesse olukorda satuvad;

Siseturu lõpuleviimiseks on vaja julgemaid algatusi

13. märgib sellega seoses, et EL peaks kasutama täielikult ära siseturu kasvupotentsiaali ja siseturu Monti aruande vaimus lõpule viima, eelkõige teenuste, transpordi, energia ja telekommunikatsiooni vallas; on seisukohal, et EL peab selle lõpuleviimisel saavutama paindlikuma ja mobiilsema tööturu ning tervishoius patsientide tõelise liikuvuse liikmesriikide vahel; tunneb heameelt ühtse turu akti avaldamise üle, kuid on veendunud, et ettepanekud peaksid olema kaugeleulatuvamad ja konkreetsemad; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon kiirendaks ja parandaks finantsteenuste määruse integreerimist ja ühtlustamist; nõuab seetõttu Euroopa lepinguõiguses uusi algatusi, et vähendada ettevõtete ja tarbijate ees seisvaid takistusi piiriülestes lepingutes;

14. tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle tõhustada koostööd Euroopa patendi loomise vallas;

15. kutsub liikmesriike üles täielikult ja viivitamata rakendama teenuste direktiivi ning eeskätt parandama ühtsete kontaktpunktide toimimist, et edendada teenuste vaba liikumist siseturul; palub komisjonil algatada rikkumismenetlused liikmesriikide suhtes, kes ikka veel ei ole teenuste direktiivi täielikult rakendanud; julgustab komisjoni tegema kaugeleulatuvaid ettepanekuid, et veelgi avada teenuste sektorit ja seeläbi vabastada edasine kasvupotentsiaal;

16. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama kommertskasutusele eelnevate riigihangete läbipaistvust, et anda otsustav esmane tõuge innovaatilistele ja keskkonnasõbralikele uutele turgudele ning parandada ühtlasi avalike teenuste kvaliteeti ja tõhusust;

17. tuletab meelde, et transpordipoliitika eesmärk on siseturu lõpuleviimine ning et selleks tuleb täielikult avada raudteesektor, liberaliseerida kabotaažitransport, kuid ka rakendada ühtne piletisüsteem ning suurendada kodanike ohutust ja turvalisust;

Euroopa eelarve peaks olema paremas kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega

18. rõhutab, et ELi 2020. aasta strateegias tuleb kõrvaldada lõhe selle väljakuulutatud eesmärkide, olemasolevate ressursside ja kasutatava metoodika vahel; nõuab Euroopa 2020. aasta strateegia piisavat rahastamist, et see strateegia saaks tegelikkuseks, ja ootab, et Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid kajastuksid järgmises mitmeaastases finantsraamistikus; nõuab tungivalt, et komisjon teeks julgeid ja innovaatilisi ettepanekuid omavahendite kehtestamise kohta, et tagada liidule reaalsed ja autonoomsed rahalised vahendid ja vähendada seeläbi otsemakseid liikmesriikide riigikassast;

19. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks oma ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku kohta põhjapaneva raamistiku, mis võimaldaks liidul täita oma suurenenud kohustusi; leiab, et selles raamistikus on suure tähtsusega paindlikkus, ning toetab viis aastat kestvat mitmeaastast finantsraamistikku, mis põhineb parlamendi, komisjoni ja nõukogu vahel pärast parlamendivalimisi kokkulepitud poliitilistel prioriteetidel;

20. tunneb heameelt Euroopa poolaasta juurutamise ja kavade üle rohkem kooskõlastada ja ühtlustada liikmesriikide eelarveid, leida selleks sünergia ja avastada võimalik dubleerimine võimalikult vara;

21. kutsub komisjoni üles esitama 1. juuliks 2011 sisulisi ettepanekuid ELi omavahendite kohta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 311, ning nõuab, et nõukogu peaks kinni oma kohustusest arutada neid ettepanekuid Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentidega järgmise mitmeaastaste finantsraamistiku läbirääkimiste käigus, nagu näeb ette 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe deklaratsiooni nr 3;

22. rõhutab, et komisjon peaks avalikumalt toetama rahandusministrite allkirjastatud riikide kohustuslikke haldusdeklaratsioone; toonitab, et komisjon peaks liikmesriikidelt tungivalt nõudma riigi haldusdeklaratsiooni väljastamist; tunneb sellega seoses heameelt Madalmaade ja Rootsi vastavate sammude üle;

Välispoliitikavahendite maksimaalne ärakasutamine

23. tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuse üle püüelda Doha läbirääkimistevooru eduka lõpuleviimise poole ning kutsuda sel eesmärgil kokku ministrite kohtumine Davosis, ning peab neid läbirääkimisi ülioluliseks Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks vajaliku majanduskasvu stimuleerimiseks Euroopas; kiidab heaks vabakaubanduslepingu hiljutise sõlmimise Lõuna-Koreaga ja edusammud muudes kahepoolsetes läbirääkimistes, kuid rõhutab, et ELi kaubanduses peaks jääma esikohale mitmepoolsus ja kahepoolsed lepingud peaksid jääma täiendavaks;

24. tuletab meelde, et välismaised otseinvesteeringud on nüüd liidu pädevuses, mis peaks andma kasvuvõimalusi tänu investeeringute liberaliseerimisele ja kaitsele ning välismaiste otseinvesteeringute sissevoolule ELi; tunneb pettumust, et komisjoni teatis avaldati peaaegu aasta pärast Lissaboni lepingu jõustumist, ning hoiatab, et liikmesriigid peaksid liidu asjaomase poliitika arendamist pigem toetama kui sellele vastu seisma;

25. toonitab, et arenguabi mehhanismide eesmärk peab olema jõukuse loomise edendamine, ning kutsub ELi üles parandama oma strateegilisi partnerlussuhteid arengumaadega; selleks et edendada vaesemate riikide majanduskasvu, peab EL oma kaubanduspoliitikas täiendavalt toetama era- ja avaliku sektori partnerlust, piirkondlikku integratsiooni ja lõuna-lõuna suunalist kaubandust; palub komisjonil võtta vastu Frank-Doddi seaduse sarnane õigusakt, et teha lõpp arengumaade loodusvarade ebaseaduslikule ekspluateerimisele;

Ühtekuuluvuspoliitika

26. tunneb heameelt struktuurifondide rolli tunnustamise üle ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel; rõhutab siiski, et ühtekuuluvuspoliitika ei ole ainult pidevate rahaliste toetuste allikas; selle peamised põhimõtted – terviklik lähenemine, mitmetasandiline juhtimine ja tõeline partnerlus – on strateegia edukuse põhielemendid ja need tuleks sellesse täielikult integreerida; kordab oma seisukohta, et kuigi ühtekuuluvuspoliitika prioriteedid tuleks ELi 2020. aasta strateegia eesmärkidega kohandada, tuleks samas võimaldada ka piisavat paindlikkust piirkondlike erisuste arvestamiseks;

27. rõhutab, et tugev ja hästi rahastatud ühtekuuluvuspoliitika, mis hõlmab kõiki Euroopa piirkondi, peab olema ELi 2020. aasta strateegia keskne element; usub, et see poliitika koos oma horisontaalse lähenemisviisiga on ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide eduka saavutamise eeltingimus ning samuti ELi sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eeltingimus; on vastu igasugustele katsetele ühtekuuluvuspoliitikat renatsionaliseerida ja palub, et piirkondlikku mõõdet toetataks ELi eelarve läbivaatamisel täiel määral; nõuab ELi 2020. aasta strateegiale paremat juhtimissüsteemi, mis rajaneks mitmetasandilisel vastutusel ja kaasaks kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused ja kodanikuühiskonna sidusrühmad;

Iga-aastane majanduskasvu analüüs

28. toetab komisjoni iga-aastases majanduskasvu analüüsis võetud seisukohti; on arvamusel, et struktuurireformid aitavad taastada konkurentsivõimet nendes liikmesriikides, kes on praegu teistest tagapool; tunneb heameelt püüdluste üle saavutada tasakaalustatud eelarve ja vähendada üldist võlga nii, et see jääks alla 60 % SKPst; toetab püüdlusi tagada nende liikmesriikide likviidsus, kelle juurdepääs kapitaliturule on takistatud, samal ajal kui neis riikides toimuvad struktuurireformid; nõuab tungivalt struktuurilise tasakaalu taastamist; rõhutab, et majanduskriisi ületamiseks on vaja luua säästvat arengut soodustav keskkond;

PEAMISED EESMÄRGID

75 % elanikkonnast vanuses 20–64 aastat peab olema tööga hõivatud;

29. nõuab, et liikmesriigid teeksid Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamiseks rohkem ära tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas; märgib, et väga oluline on tõhusam parimate tavade ja kogemuste vahetamine liikmesriikide vahel peamiste ülesannete valdkonnas, nagu sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine ja vaesuse vähendamine, ning et see aitab saavutada iga peamise eesmärgi alla kuuluvaid sihte;

30. on veendunud, et ülioluline on võtta meetmeid, et suurendada eelkõige noorte inimeste, koolilõpetajate, eakamate inimeste, ebasoodsamas olukorras olevate ja puuetega isikute ning sisserändajate osalemist tööturul, ning et tuleb teha rohkem pingutusi; kutsub liikmesriike üles kohandama oma tööturgu nende inimeste vajaduste ja oskustega ning võitlema tulemuslikult diskrimineerimise vastu tööturul vanuse, puude, soo, rassi, seksuaalse sättumuse või usu või veendumuste põhjal, nii nagu näevad ette ELi õigusaktid;

31. nõuab meetmeid, millega saaks võidelda deklareerimata töö vastu, moderniseerida tööturgu vastavalt sellele, mida vajavad töötajad ja tööandjad, vähendada tööandjate halduskoormust vastavalt ELi sihtidele ja võtta vastu tööhõivealaseid uusi õigusakte, kui vajadus nende järele on tõestatud; palub komisjonil tagada, et kuulda võetakse ka nende tööandjate ja töötajate häält, kes ei ole hetkel sotsiaalturu osapoolte mudelis, et mitte kedagi ei tõrjutaks;

32. palub liikmesriikidel astuda vajalikud sammud, et tagada piisavad ja jätkusuutlikud pensionid; märgib, et seda nõuet ei tohi kokkuhoiuprogrammide rakendamisel eirata;

3 % ELi SKPst tuleks investeerida teadus- ja arendustegevusse;

33. rõhutab vajadust tõhustada, stimuleerida ja kindlustada teadusuuringute, innovatsiooni ja arendustegevuse rahastamist ELis, suurendades selleks märkimisväärselt teadusuuringute kulutusi alates 2013. aastast ning säilitades vähemalt üldise sihi investeerida 3 % SKPst teadus- ja arendustegevusse, ning nõuab jätkuvaid pingutusi, et lihtsustada teadusuuringute, innovatsiooni ja arendustegevuse rahastamist ja asjaomast programmijuhtimist, eelkõige VKEde heaks, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2010. aasta raportis teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise kohta; nõuab uurimis- ja arengustegevuses suuremat rahvusvahelist koostööd;

34. nõuab tungivalt, et komisjon suhtuks uurimis- ja arendustegevuse programmidesse suurema riskitaluvuse ja usaldusega, et vähendada bürokraatiat ja suurendada uuenduslike ettevõtete osalemist projektides; komisjon peaks veelgi rohkem edendama avaliku ja erasektori partnerlust, et soodustada uurimis- ja arendustegevust ning innovatsiooni Euroopas;

Täita tuleb kolm kliima- ja energiaalast eesmärki (20 %, 20 %, 20 %) (sealhulgas heitkoguste vähendamise sihtmärgi suurendamine 30 %ni);

35. rõhutab, kui tähtis on tõelise ja konkurentsivõimelise energiaturu olemasolu Euroopa Liidus; rõhutab ka vajadust suurendada selliste jätkusuutlike energiaallikate kasutamist, mis tekitaksid väiksemaid süsinikdioksiidi heitkoguseid, ja tugevdada sõltumatust süsinikdioksiidiga saastavast energiast;

36. nõuab suuremate ressursside eraldamist ELi majanduse süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks;

37. väljendab kahetsust, et liikmesriigid ei suhtu ELi energiatõhususe eesmärki piisavalt tõsiselt ning et EL ei ole seetõttu võimeline saavutama oma eesmärki vähendada energia tarbimist aastaks 2020 20%; nõuab, et kehtestataks siduvad energiatõhususe eemärgid;

38. on veendunud, et liikumine ELi kasvuhoonegaaside 30 %lise vähendamise eesmärgi suunas vastavalt ELi kliimaeesmärkidele aitab luua rohkem töökohti ja tugevdada majanduskasvu ja innovatsiooni ELis ning tagada, et EL jääb jätkusuutliku väikeseid süsinikdioksiidi heitkoguseid tekitava tehnoloogia alal maailmas juhtivale kohale;

39. tuletab meelde, et energiatõhusus on majanduslikult kõige tulusam viis vähendada heitkoguseid, parandada energiajulgeolekut ja konkurentsivõimet ning muuta energia tarbimine taskukohasemaks ja luua töökohti; on sügavalt mures esialgse hinnangu pärast, et liikmesriikide praegused pingutused energiatõhususe vallas võimaldavad saavutada vähem kui poole 20 %lisest üldisest energiatarbimise vähendamise eesmärgist aastaks 2020, ning tunneb kahetsust, et Euroopa Ülemkogu ei ole suutnud muuta seda eesmärki siduvaks; nõuab seetõttu, et komisjon võtaks kiiresti vastu kaugeleulatuva energiatõhususe tegevuskava ja arvestaks selles nõuetekohaselt parlamendi seisukohta ning et liikmesriigid täidaksid oma kohustused ja rakendaksid energiatõhususe meetmeid, mis toovad majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonna-alast kasu;

40. kutsub liikmesriike üles kiiresti ja täielikult rakendama energia siseturu kolmandat paket; tunneb heameelt energiaturgu ja energia infrastruktuuri käsitlevate komisjoni ettepanekute üle ja ootab huviga vajalike investeeringute rahastamist ja arukate võrkude raamistikku käsitlevate konkreetsete ettepanekute avaldamist;

Koolist väljalangenute osakaal peab jääma alla 10 % ning vähemalt 40 % uuest põlvkonnast peab omandama kolmanda taseme hariduse

41. on arvamusel, et haridus ja koolitus on suurima tähtsusega ning et selleks on vaja pikaajalisi, kuid paindlikke strateegiaid, et luua kindel alus majanduskasvule, ning et seetõttu tuleks need lisada komisjoni kümne prioriteetse majanduskasvu stimuleeriva meetme hulka; rõhutab, et igasugune lünk tulevikku suunatud haridussüsteemis toob hiljem kaasa tööpuudusega seonduva lünga majanduses;

42. tõdeb, et liikmesriikide vahel on suur erinevus ühiste eesmärkide saavutamisel seoses koolist väljalangejate aru vähendamise ja kolmanda taseme hariduse omandajate arvu suurendamisega, ning märgib, et on olemas oht, et neid sihte Euroopa tasandil ei saavutada, palub komisjoni ka tagada, et saavutuste mõõtmise kriteeriumid oleksid liikmesriigiti võrreldavad;

Vaesuse ohus elavate inimeste arvu tuleks vähendada 20 miljoni võrra

43. märgib, et tööpuudus on praeguse kriisi üle peetavates aruteludes põhiküsimus; rõhutab, et turvalise paindlikkuse süsteemide abil tuleb luua kaasavad ja konkurentsivõimelisemad tööturud;

44. nõuab meetmeid, millega saaks võidelda deklareerimata töö vastu, moderniseerida tööturgu vastavalt sellele, mida vajavad olemasolevad töötajad ja tööandjad, vähendada tööandjate halduskoormust vastavalt ELi sihtidele ja võtta vastu uusi tööhõivealaseid õigusakte, kui vajadus nende järele on tõestatud; palub komisjonil tagada, et kuulda võetakse ka nende tööandjate ja töötajate häält, kes ei kuulu hetkel sotsiaalturu osapoolte hulka, et mitte kedagi ei tõrjutaks;

JUHTALGATUSE ETTEPANEKUD

45. tunneb heameelt, et komisjon on nüüdseks esitanud kõik juhtalgatusi käsitlevad teatised;

46. nõuab tungivalt, et komisjon määraks kindlaks konkreetsed õigusakti ettepanekud, mida juhtalgatused hõlmavad;

Juhtalgatus „Innovatiivne liit”

47. nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon vähendaks haldustakistusi; nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon parandaks innovatsiooni soodustavaid tingimusi, näiteks ühtne ELi patendi kehtestamine; konkurentsivõime suurendamiseks ja jätkusuutliku majanduse kujundamiseks loodud heade kavatsustega projektid ei toimi korralikult, sest VKEde ja ülikoolide osalemist Euroopa programmides ei soodustata;

48. tunneb heameelt komisjoni innovatiivset liitu käsitleva teatise üle; on veendunud, et Euroopa ettevõtetel ei ole mitte vaja toetusi, vaid rohkem vabadust ja paremat juurdepääsu riskikapitalile; Euroopa Liit peaks selle vajaduse täitma, laiendades riskijagamisrahastu kaudu Euroopa Investeerimispanga pakutavate püsivate riskijagamistoodete valikut; on ka arvamusel, et EL peaks rakendama „preemiasüsteemi”, millega kustutataks nende ettevõtjate laen, kes pakuvad konkreetseid innovatsioonitulemusi;

49. palub komisjonil esitada innovatsioonialaste partnerluste juhtimise ja rahastamise üksikasjad ning võtta nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi 11.novembri 2010 aasta resolutsiooni innovatsioonialaste partnerluste kohta, eelkõige seoses turule keskenduva käsitlusega;

Juhtalgatus „Noorte liikuvus”

50. rõhutab, kui tähtis on parandada noorte inimeste teadmisi, oskusi ja kompetentsust ning tagada, et need vastaksid muutuva tööturu vajadustele ja töötama selleks välja õiglased, paindlikud ja tõhusad kõrgekvaliteedilised haridus- ja –koolitussüsteemid; palub komisjonil laiendada ELi programme, mis toetavad haridust, oskuste arendamist ja elukestvat õpet, et hõlbustada sujuvat üleminekut hariduselt ja koolituselt või töötuselt ja mitteaktiivsuselt tööturule;

51. rõhutab, et noorte kõrge tööpuuduse probleemi lahendamiseks tuleks pöörata rohkem tähelepanu selliste ELi programmide loomisele, mis edendavad ettevõtlust ja liikuvust noorte hulgas kõigil haridustasemetel; rõhutab sellega seoses, kui oluline anda noortele kvaliteetseid töökohti, arendades integreeritud turvalise paindlikkuse poliitikat, et edendada nii tööturu paindlikkust ja kindlat tööhõivet kui ka julgustada ning hõlbustada noorte ettevõtlust; selleks tuleks edendada vastavat haridust, koolitust, praktikavõimalusi ja nõustamisprogramme;

52. kordab oma veendumust, et juurdepääs asjakohasele haridusele ja selle kvaliteet on alaline eeldus selleks, et majandus saaks kasvada; rõhutab seetõttu, et kui liikmesriigid on seadnud ühise eesmärgi saavutada majanduskasv ja haridusalased eesmärgid, on ülioluline tagada asjakohased investeeringud nende haridus- ja koolitussüsteemidesse, sealhulgas kutseharidusse ja –koolitusse;

53. rõhutab vajadust edendada ülikoolide ja ettevõtete partnerlust ning tagada piisav rahastamine, et toetada ülikoolide kavade moderniseerimist ja eesmärki arendada välja maailma tasemel konkurentsivõimelised Euroopa kõrgetasemelised keskused;

Juhtalgatus „Euroopa digitaalne tegevuskava”

54. tunneb heameelt komisjoni ettepanekute üle, mis käsitlevad raadiosagedusi, Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametit ja lairiba arendamist, ning palub kiirendada ühtse digitaalse turuga (e-kaubandus, intellektuaalne omand, usaldus ja turvalisus internetis, rändlus, e-audentimine jms) seotud ettepanekute vastuvõtmist;

55. isikuandmete tõhus kaitse on internetiteenuste vastu usalduse loomisel hädavajalik; eraelu kaitse on põhiväärtus ning kõigil kodanikel peaks olema kontroll oma isikuandmete üle; nõuab seetõttu andmekaitse direktiivi kohandamist vastavalt praegusele digitaalkeskkonnale;

56. Pluralistlik ja sõltumatu ajakirjandus on Euroopa demokraatia tugisammas, mida tuleb kaitsta; samuti tuleb kaitsta ajakirjandust internetis; tuleb tugevdada ELi sõltumatut ajakirjandust ja ELi teemalist teavitamispoliitikat;

57. rõhutab vajadust intellektuaalomandi õigusi käsitleva õiguse reformimise järele, et kohandada see intellektuaalomandi kaitse Euroopa raamistikuga; palub komisjonil seada ELi ühtse digitaalse turu ühtlustamine esmatähtsale kohale;

58. tuletab komisjonile meelde mitmel juhul korratud tungivat nõuet esitada ettepanek ajakirjanduse pluralismi direktiivi vastuvõtmiseks;

59. esmatähtsale kohale tuleks ka seada traditsioonilise ajakirjanduse edendamine ja kohandamine uue sidetehnoloogiaga, rõhutades eriti ELi kohta teabe andmist ja üleeuroopalise arutelu edendamist;

Juhtalgatus „Ressursitõhus Euroopa”

60. tunneb heameelt ELi 2020. aasta strateegia juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa” üle ja nõuab komisjonilt tungivalt, et ta jätkaks tööd konkreetse poliitika väljatöötamiseks, mis tagaks ülemineku ressursitõhusale ja vähem süsihappegaasi heiteid tekitavale majandusele; palub komisjonil välja töötada konkreetsed võrdlusalused ja siduvad eesmärgid, mida saaks ELi 2020. aasta strateegia majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raames jälgida;

61. palub tagada juurdepääsu taskukohastele ja mitmekesistele kliimasõbralikele energiaallikatele ja nende olemasolu ning rakendada selleks integreeritud energiaturgu, arendada Euroopa energiainfrastruktuuri, eelkõige säästva ja vähem süsihappegaasi heiteid tekitavate energiaallikate vallas, ning edendada energiatõhusust kõigis asjakohastes valdkondades;

62. eeldab, et komisjon täidab oma kohustuse muuta ressursitõhusus kõikides ELi poliitikavaldkondades juhtpõhimõtteks; rõhutab eriti vajadust rakendada neid põhimõtteid eelseisvates ÜPP, ühise kalanduspoliitika, integreeritud merenduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika reformides; nõuab tungivalt, et komisjon alustaks viivitamata selle juhtalgatuse rakendamist, et stimuleerida keskkonnasõbralikke investeeringuid ja anda ettevõtjatele vajalik kindlustunne;

63. tuletab meelde „saastaja maksab” põhimõtet; kutsub liikmesriike üles vastavalt rahvusvahelistele lepingutele järkjärgult kaotama keskkonnale kahjulikke toetusi; toetab keskkonna-alase maksureformi ideed, mille puhul maksukoormus nihkuks töö maksustamiselt ressursside kasutamise ja saastamise maksustamisele, et majanduses suunduks tähelepanu rohelisele majanduskasvule;

64. märgib, et energiainfrastruktuuri on vaja kuni 2020. aastani ja ka pärast seda teha märkimisväärseid investeeringuid, et lahendada kliimamuutusega seotud probleemid, uuendada Euroopa energiavõrke, sealhulgas üleeuroopalisi energiavõrke, luua Euroopa supervõrk, arendada arukaid võrke ja luua ühendused, mis on hädavajalikud energia siseturu stimuleerimiseks ja järjest suurema osa taastuvate energiaallikate integreerimiseks, ning arendada edasi suuri infrastruktuuriprojekte kolmandates riikides, eelkõige Vahemere piirkonnas ja Euraasia piirkondades; tuletab meelde, et taastuvad energiaallikad on meie kontinendi parimad kohalikud energiaallikad, ning kutsub seetõttu liikmesriike üles oma taastuvenergia alaseid kohustusi täiel määral täitma;

Juhtalgatus „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika”

65. tunneb heameelt, et viiakse sisse konkurentsivõimelisust käsitlevate uute õigusaktide mõju hindamine ja olemasolevate õigusaktide kvaliteedi hindamine;

66. avaldab pettumust selle üle, et kaks aastat pärast väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” vastuvõtmist on komisjon näidanud vähe konkreetseid meetmeid ja algatusi; nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu edendaksid VKE-sõbralikumat õiguskeskkonda, hinnates selleks hoolikalt kõigi uute reguleerivate või seadusandlike meetmete mõju VKEdele; kõigil poliitika tasanditel tuleks nõuda kõigi poliitikaettepanekute mõju süstemaatilist ja sõltumatut hindamist; nõuab ka konkreetseid algatusi, et parandada VKEde juurdepääsu finants- ja muudele rahvusvahelistele turgudele;

67. on veendunud, et Euroopa võlakirjade loomine on hädavajalik, et liit saaks rahastada innovatsiooni ja infrastruktuure; nõuab tungivalt, et EL käivitaks teatavad konkreetsed ELi majandusprojektid, nagu Euroopa energia supervõrk ja arukas võrk, viiks lõpule Galileo projekti, rohelise tehnoloogia projekti, e-tervise projekti, üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) programmi ning tagaks vaba ja võrdse juurdepääsu IKTle ja lairibaühendusele;

Juhtalgatus „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”

68. toonitab, et tööpuudust ja vaesust saab vähendada ja tööhõive määra tõsta ainult hariduse ja oskuste edendamise kaudu;

69. palub komisjoni kiiresti liikmesriikidele nõu anda, kuidas pikaajaliste e-oskuste ja digitaalse kirjaoskuse poliitikat kõige paremini rakendada; e-oskused ja digitaalne kirjaoskus on õppimise jaoks järjest tähtsamad; need oskused omavad järjest suuremat tähtsust ka töövõimaluste saamisel tööturul;

Suurprojekt „Euroopa vaesusevastase võitluse platvorm”

70. mõistab hukka asjaolu, et Lissaboni strateegia läbikukkumise tõttu on nüüd ELis üle 80 miljoni vaese inimese – see on peaaegu võrdne Saksamaa elanikkonnaga; nõuab tungivalt, et niisugust inimeste, sotsiaalset ja majanduslikku raiskamist tuleb käsitleda ELi 2020. aasta strateegias; nõuab tungivalt, et ELi 2020. aasta strateegiasse võetaks eesmärk vähendada vaesust ELis poole võrra;

71. kutsub liikmesriike ja komisjoni täiel määral rakendama põhimõtet, et võrdse töö eest saadakse võrdset tasu, ja vähendama meeste ja naiste palkade erinevust 2020. aastaks 0–5%, esitama õigusakti ettepanekut olemasolevate õigusaktide läbivaatamiseks ja algatama rikkumismenetlusi liikmesriikide vastu, kes nõudeid ei täida; rõhutab, kui tähtis on tagada naiste, noorte, eakate, puuetega inimeste ja väheste oskustega inimeste osalemine tööjõuturul ning sisserändajate ja etniliste vähemuste parem integreerimine sellesse;

72. rõhutab, et tööturu liikuvus ELis muutub töökohtade loomise ja majanduskasvu alaseid eesmärke arvestades järgnevatel aastatel eriti tähtsaks; on seetõttu arvamusel, et tuleb kaotada takistused piiriüleselt ja riigisiseselt liikuvuselt;

73. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 349E, 22.12.2010, lk 30. (2) Vastuvõetud tekstid: P7_TA(2010)0223. (3) Vastuvõetud tekstid: P7_TA(2010)0224.