RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Komisjoni avaldus – Jaapani tuumaavarii õppetunnid Euroopa tuumaohutuse jaoks
4.4.2011
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Marita Ulvskog fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0236/2011
B7‑0237/2011
Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni avalduse kohta – Jaapani tuumaavarii õppetunnid Euroopa tuumaohutuse jaoks
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi raportit tuumaohutuse kohta;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2011. aasta raportit toiduainete ja loomasööda saastatuse lubatud piirmäärade kohta;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 3. mai 2001. aasta resolutsiooni tuumaohutuse probleemi kohta 15 aastat pärast Tšernobõli õnnetust, ja selle tervisemõjude kohta;
– võttes arvesse energeetikanõukogu 28. veebruari ja 21. märtsi järeldusi;
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 25. märtsi järeldusi;
– võttes arvesse Jaapani Fukushima Daiichi tuumajaamas aset leidnud katastroofi;
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et Fukushima Daiichi tuumajaamas 11. märtsil Jaapanit tabanud maavärina ja sellele järgnenud tsunami tagajärjel aset leidnud tuumaõnnetusel on lisaks materiaalsele kahjule ning inimtervisele ja keskkonnale avalduvale mõjule olnud kaugeleulatuvad tagajärjed, mille kogu ulatus on veel teadmata;
B. arvestades, et Fukushima Daiichi tuumajaamas erinevaid ohtlikke olukordi põhjustanud jahutussüsteemide rivist väljalangemise tegelik põhjus oli elektrivarustuse katkemine ning et kõigis liikmesriikides võib elektrivarustus mitmesugustel põhjustel katkeda;
C. arvestades, et kuigi Jaapani õnnetus tekitab tõsist muret, jääb tuumaenergia tulevikus ilmselt energiaallikate valiku üheks osaks, seda ka mitmetes ELi liikmesriikides, ning seetõttu tuleb kõigis elektrijaamades tagada suurim võimalik ohutuse tase, et olla ettenägematuteks ohuolukordadeks võimalikult hästi ette valmistatud;
D. arvestades, et energeetikanõukogu järeldustes rõhutatakse laiaulatusliku energeetikastrateegia tähtsust, et tagada ELi kodanikele, tööstusele ja majandusele Euroopa konkurentsivõimet toetava ohutu, kindla, säästva ja mõistliku hinnaga energia kättesaadavus, ning tunnistatakse sellega seoses täielikult integreeritud energiaturu ja energiainfrastruktuuri olulisust,
E. arvestades, et tuumaõnnetus on taas tõstatanud vajaduse muuta oluliselt Euroopa energiaparadigmat ning nõuab selliste meetmete kiiret juurutamist nagu taastuvenergia kasutamise suurendamine, siduv energiasäästu eesmärk ning asjakohased maksu- ja finantsstiimulid;
F. arvestades vajadust analüüsida, kuidas saavutada sellist olulist nihet Euroopa energiapoliitikas, vajadust jätkuvate ja järjekindlate taastuvenergia ja selle allikate toetamise skeemide järele ning vajadust tulemuslikult tegeleda selle laialdasemat kasutamist takistavate teguritega;
G. arvestades, et varustuskindlust ei tohiks saavutada energiatootmise ohutuse arvel ning esikohale tuleb seada energianõudlust mõjutavad meetmed ja elektrienergia tootmise mitmekesisuse tagamine;
H. arvestades, et tuumajäätmete käitluse eri lahenduste edasise süvendatud uurimisega samaaegselt tuleb uurida kiirguse mõju ning praeguste tuumajaamade ohutuse suurendamise võimalusi; rõhutab samas, et see ei tohi takistada alternatiivsete, näiteks taastuvate energiaallikate alaseid uuringuid, ning nõuab, et kiiresti suurendataks teiste jätkusuutlike energialiikide alase uurimis-, arendus- ja uuendustegevuse rahastamist;
I. arvestades, et tuumaõnnetuse tagajärjed on piiriülesed, mistõttu võimalike tuumaõnnetustega paremini toime tulemiseks on vajalik tihe koostöö, kooskõlastamine ja teabevahetus Euroopa Liidu siseselt ja kolmandate naaberriikidega;
J. arvestades, et naaberriikides kavandatakse tuumajaamade rajamist maavärina- ja üleujutusohtlikele aladele;
K. arvestades, et igas liikmesriigis on selgelt vaja tuumaenergiat käsitlevat avatud ja avalikku arutelu, et enne mis tahes poliitiliste otsuste tegemist tõsta üldsuse teadlikkust tuumaenergia mõjudest;
L. arvestades vajadust tagada kõigi sidusrühmade, sealhulgas kodanike kaasamisega läbipaistvate ja teabeküllaste demokraatlike menetluste tugevdamine;
M. arvestades, et tänapäeva Euroopa tuumatööstuses on töö korraldatud ulatuslike allhangetena, kusjuures väljaõpe ei ole alati piisav, asjaomased töötajad puutuvad kokku ohtliku saastega ning protsesside kõige kriitilisemad etapid võivad lõpuks kontrolli alt väljuda;
N. arvestades, et EURATOMi leping sõlmiti 1957. aastal ning tuumaenergiaga seotud ootused, mida nimetatud leping viie aastakümne eest väljendas, tuleb ümber hinnata,
1. avaldab tuumaõnnetuse puhul täielikku toetust ja sügavat kaastunnet Jaapani rahvale ja energeetikutele, kes töötavad Fukushima Daiichi tuumaelektrijaama eesliinil;
2. tunnistab, et tähtis on teha Fukushima Daiichi tuumajaama õnnetusest kiiresti vajalikud järeldused ja püüda saavutada tuumaohutuse aluspõhimõtetele vastavat kõige kõrgemat ohutustaset;
3. tervitab komisjoni ettepanekut võtta kasutusele kõigi ELi tuumaelektrijaamade riski ja ohutuse hindamine (nn stressitest), kuid kahetseb, et seda saab läbi viia ainult vabatahtlikult; lisaks palub komisjonil kiiremas korras teha konkreetsed ettepanekud eelnimetatud stressitestide (mida peavad teostama sõltumatud üksused) osade ja erinõuete kohta; rõhutab vajadust kaasata samasugusesse olemasolevate ja võimalike tulevaste tuumajaamade ohutuse ja riskide hindamisse kolmandad naaberriigid;
4. rõhutab, et stressitestide juures tuleks arvesse võtta paljusid keerukaid põhjuseid ning et Jaapani maavärin ise ei olnud tuumaõnnetuse põhjustaja; lisaks peaks stressitest hõlmama kogu tootmisahelat, ka transporti ning jäätmete käitlemist ja ladustamist;
5. nõuab eelnimetatud stressitestide tulemuste avalikustamist ning kõige nendega seonduva avalikkust ja läbipaistvust; nõuab parlamendi samasugust teavitamist meetmetest, mida komisjon ja liikmesriigid võivad võtta testide järel;
6. kritiseerib Euroopa Ülemkogu 24.–25. märtsi 2011. aasta kohtumisel vastu võetud otsust, mille kohaselt peaksid stressitestid ühtse üleeuroopalise lähenemise asemel toimuma liikmesriikide ametiasutuste egiidi all ja vastastikuste eksperthinnangute kujul;
7. palub komisjonil teha ettepanek kasutada olemasolevate tuumaelektrijaamade jaoks nn eesrindlikkuse mudelit, mille järgi kõik jaamad peavad orienteeruma parimale kättesaadavale tehnoloogiale ja ohutusnõuetele; stressitestid peaksid aitama neid nn eesrindlasi liikmesriikides välja selgitada ja aitama koostada liigendatud ülevaadet tuumaenergiast loobumise võimalusest;
8. kutsub liikmesriike koostama tuumaenergiast pikemas või keskpikas perspektiivis loobumise võimalikke strateegiaid ning oma riiklike programmide rakendamise võimaliku piiriülese mõju korral kiiresti teavitama piiriüleseid piirkondlikke ja kohalikke asutusi;
9. palub komisjonil, nõukogul ja liikmesriikidel kõigi asjakohaste vahenditega tagada, et tuumajaamu ei rajataks ELis ja selle naaberriikides piirkondadesse, kus on suur maavärina- ja üleujutuste oht; tuumaelektrijaamade ehitamine ELi välispiiridel peab toimuma kooskõlas tuumaohutuse rahvusvaheliste keskkonnastandarditega;
10. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tihedas koostöös Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning Espoo konventsiooni raames võtaksid ühise vastutuse rahvusvaheliste tuumaohutusnõuete tugevdamise ning nõuetekohase rakendamise eest; palub komisjonil esitada 2011. aasta juuniks kõikehõlmava ja konkreetsete meetmetega tegevuskava selle saavutamiseks;
11. rõhutab vajadust tagada kõigi sidusrühmade, sealhulgas ametiühingute ja kodanike kaasamisega läbipaistvate ja teabeküllaste demokraatlike menetluste tugevdamine;
12. nõuab ametiasutustele veebipõhist otsest juurdepääsu tuumarajatiste tegevust ja toimimist kajastavatele andmetele; riigipiiri lähedal asuvate tuumajaamade puhul kehtib sama nõue naaberpiirkondade ametiasutuste suhtes;
13. palub komisjonil esitada ettepanekud tuumaohutuse reguleeriva raamistiku lõplikuks väljatöötamiseks ja kõigi tuumarajatiste jaoks investeerimiskavade koostamiseks, mis hõlmavad kogu nende olelusringi ja tooteahelat – näiteks tuumajaama ohutust, transporti, jäätmekäitlust ja kasutatud tuumakütuse ladustamisrajatisi, eesmärgiga kehtestada kogu ELis kohustuslikud ohutusnõuded;
14. arvestades ettepanekut võtta vastu direktiiv kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise kohta (KOM(2004) 526 lõplik), nõuab, võttes nõuetekohaselt arvesse radioaktiivse saaste tekitajate vastutust, põhimõtte „saastaja maksab“ juurutamist;
15. kutsub liikmesriike üles säilitama ja parandama töötajate oskusi ja töötingimusi, mis on vajalikud kogu elektrijaamade olelusringi kestel, nende tegevuse lõpetamise etapis ja tuumajäätmete käitlemisel;
16. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles mõtisklema ELi energiapoliitika üle ning kaaluma uue kliimaseadusandluse kehtestamist, mis sisaldaks: kõrgemaid sihteesmärke, kohustuslikke energiatõhususnõudeid, taastuvate energiaallikate mahu järsku suurendamist Euroopas koos investeerimisega vajalikesse võrgu- ja ladustamisinfrastruktuuridesse, teadusuuringute ja uuendustegevuse stimuleerimist, ning energia- ja süsinikdioksiidi maksude kehtestamist ELi tasandil; lisaks kutsub komisjoni ja liikmesriike üles energiatõhusaid lahendusi soosivate riigihanke-eeskirjade kaudu toetama olulisi investeeringuid energiatõhusatesse infrastruktuuridesse;
17. kutsub komisjoni ja nõukogu üles tõstma 2020. aasta õiguslikult siduvat taastuvenergia osakaalu eesmärki 30%-ni ning seadma pikaajalised eesmärgid muutusteks, mis võimaldavad tõsta taastuvenergia toodangut 2030. aastaks 45% ja 2050. aastaks 95% tasemele;
18. palub komisjonil uurida tuumaenergiat välistavaid Euroopa tulevase energiaallikate valiku variante ning esitada vastavad ettepanekud, näidates, milliseid järjestikuseid meetmeid tuleb sel juhul võtta energia- ja kliima-alaste eesmärkide täitmiseks pikas ja keskpikas perspektiivis;
19. palub, et komisjon Lissaboni lepingu tulevase läbivaatamise käigus paigutaks tuumaenergiaga seotud küsimused lepingu artikli 194 alla;
20. nõuab EURATOMi lepingu artikli 1 tühistamist ning kiirguskaitse temaatika ja EURATOMi lepingu kaitsemeetmeid, s.h leviku tõkestamist käsitleva 7. peatüki lisamist Lissaboni lepingusse; nõuab tungivalt ELi energiapoliitika ühtse ja põhjaliku institutsioonilise korralduse kehtestamist eeskätt Lissaboni lepingu raames;
21. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Aatomienergiaühendusele ning Euroopa tuumaohutuse reguleerivate asutuste rühmale (ENSREG).