Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria ja Jeemeni kohta;

–   võttes arvesse oma 24. märtsi 2010. aasta raportit ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu suhete kohta;

–   võttes arvesse oma 10. oktoobril 2006. aastal vastu võetud raportit Euroopa Parlamendi soovituse kohta nõukogule Euroopa – Vahemere piirkonna assotsieerimislepingu sõlmimiseks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Süüria Araabia Vabariigi vahel;

–   võttes arvesse 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni;

–   võttes arvesse 1966. aastal vastu võetud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille osaliste hulka Süüria kuulub;

–   võttes arvesse ÜRO 1975. aastal vastu võetud piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastast konventsiooni, mille Süüria ratifitseeris 18. septembril 2004. aastal;

–   võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja ELi kõrge esindaja 10. märtsi, 15. märtsi ja 17. märtsi 2011. aasta avaldusi Bahreini kohta;

–   võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja ELi kõrge esindaja 10. märtsi ja 17. märtsi 2011. aasta avaldusi Jeemeni kohta;

–   võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja ELi kõrge esindaja 18. märtsi, 22. märtsi, 24. märtsi ja 26. märtsi 2011. aasta avaldusi Süüria kohta;

–   võttes arvesse välisasjade nõukogu 21. märtsil 2011. aastal Brüsselis toimunud istungi järeldusi;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 24. ja 25. märtsil 2011 toimunud kohtumise järeldusi;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et Bahreinis, Süürias ja Jeemenis ning muudes araabia maades ja Lähis-Ida ning Põhja-Aafrika piirkonna (MENA) riikides, nagu Tuneesia, Egiptus, Liibüa, Alžeeria, Maroko, Jordaania ja ka Iraan, on viimastel kuudel toimunud miljonite osavõtjatega meeleavaldused, kus nõutakse reforme, mis tagaksid võimu ja jõukuse parema jaotumise, sotsiaalsete ja kodanikuõiguste kaitse ning demokraatlikuma poliitilise süsteemi;

B.  arvestades, et suurem osa MENA riikide elanikkonnast on alla 35-aastased ning majandus- ja finantskriis ahendab veelgi nooremate põlvkondade tulevikuväljavaateid väiksemate loodusvaradega riikides;

C. arvestades, et valitsused on üritanud meeleavaldusi aina jõulisemalt maha suruda, kehtestades erakorralisi seisukordi ja terrorismivastaseid seadusi, et õigustada tõsiseid kuritegusid, nagu kohtuvälised hukkamised, röövid ja kadumised, meelevaldsed vahistamised, piinamised ja ebaõiglased kohtuprotsessid;

Süüria

D. arvestades, et Bashar al-Assadi asumine presidendi ametikohale tekitas Süürias lootuse muutustele ja poliitilistele reformidele; arvestades, et pärast Al-Assadi võimuletulekut ei ole reforme algatatud ja ootused ei ole täitunud;

E.  arvestades, et alates 1963. aastast pidevalt kohaldatud erakorralise seisukorra seadust on kasutatud kõikvõimaliku opositsiooni ja teisitimõtlemise mahasurumiseks ning see on suurendanud julgeolekuteenistuste võimu; arvestades, et erakorralise seisukorra seadus, mis takistab kodanikke oma kodaniku- ja poliitilisi õigusi rakendamast ning annab võimudele püsiva kontrolli kohtusüsteemi üle, on vastuolus kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga, mille osaline Süüria on;

F.  arvestades, et meeleavaldused algasid Süüria lõunaosas Dara linnas ning levisid kiiresti paljudesse teistesse linnadesse ja küladesse; arvestades, et Süüria võimud surusid meeleavaldusi julmalt maha, kasutades rahumeelsete kogunemiste laialiajamiseks lahingkuule ja vahistades sadu tsiviilisikuid; arvestades, et kolmapäeval, 23. märtsil tungisid sõjaväelased Dara linnas Omari mošeesse ja avasid relvitute inimeste pihta tule;

G. arvestades, et Süüria võimud on kehtestanud valitsusvastaseid meeleavaldusi kajastada püüdvate riigisiseste ja välismaiste meediakanalite suhtes range tsensuuri ning vahistanud nii kohalikke kui välisajakirjanikke, nende seas 28-aastase blogija Ahmed Hadifa ja kaks Beirutis Reutersi televisiooni heaks töötavat Liibanoni ajakirjanikku;

H. arvestades, et vastuseks meeleavaldustele teatas president Bashar al-Assad, et erakorraline seisukord lõpetatakse, tühistatakse Süüria põhiseaduse artikkel 8, mille kohaselt riiki ja ühiskonda juhib Baathi partei, ning lahendatakse 1962. aastal al-Hasaka maakonnas toimunud uuringu tagajärjed, mille tulemusel sadadelt tuhandetelt kurdidelt võeti passid ja nad registreeriti välismaalastena;

I.   arvestades, et väljapaistev Süüria inimõigusteaktivist ja valitsuse kritiseerija Haitham al-Maleh vabastati 2011. aasta märtsis vanglast ning ta kutsus rahvusvahelist üldsust üles Süüria võimudele survet avaldama, et need täidaksid oma rahvusvahelisi kohustusi seoses inimõigustega;

Bahrein

J.   arvestades, et Tuneesia ja Egiptuse protestidest innustatult puhkesid Bahreinis 14. veebruaril meeleavaldused, kus nõuti poliitilisi reforme, sealhulgas konstitutsioonilist monarhiat ja valitsuse moodustamist valimiste teel, samuti korruptsiooni kaotamist ja riigi elanikkonnast 60% moodustavate šiiitide kõrvaletõrjumise lõpetamist;

K. arvestades, et vägivaldsed repressioonid peatusid lühikeseks ajaks, kui valitsus tegi ettepaneku alustada üleriigilist dialoogi, kaasates ka opositsiooniaktivistid ja poliitilised ühendused, kuid vägivald jätkus, kui Saudi Araabia saatis Bahreini valitsuse toetuseks riiki tuhat sõdurit ja Araabia Ühendemiraatidest saabus 500 politseinikku;

L.  arvestades, et kuningas Hamad bin Isa Al Khalifa valitsus kuulutas 15. märtsil välja kolmekuulise erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ning on meeleavaldustele vastanud repressioonidega, mille käigus on teadete kohaselt hukkunud 11 inimest, kellest enamik kaotas elu seetõttu, et julgeolekujõud kasutasid liigset vägivalda, nimelt rahvahulkade laialiajamiseks mõeldud vahendeid väga väikese vahemaa juures, samuti lahinglaskemoona; hukkunud on ka neli julgeolekujõudude liiget, sajad inimesed on saanud vigastada ja kümned jäänud kadunuks;

M. arvestades, et suuremad meeleavaldused on lõppenud, kuid šiiidi külades ning mõnedes pealinna osades kehtib endiselt kella kümnest õhtul kella neljani hommikul liiklemiskeeld, mida väidetavalt kasutatakse öisteks haaranguteks ning opositsioonijuhtide, protestiliikumise aktivistide, inimõigusvaatlejate, kunstnike ja isegi vigastatud meeleavaldajaid ravinud arstide ja põetajate vahistamiseks;

N. arvestades, et julgeolekujõud on korduvalt sooritanud läbiotsimisi kiirabiautodes ja meditsiinikeskustes, lohistanud raskelt haigeid patsiente haiglatest välja ning sundinud meditsiinitöötajaid muutma haiglaid osaliselt vanglateks, kus haavatud meeleavaldajaid kinni peetakse ja kus julgeolekujõud nende kallal vägivallatsevad;

O. arvestades, et viimastel päevadel vahistatute advokaadid ja pereliikmed ei ole suutnud nende asukohta ega vahistamise põhjust välja selgitada;

P.  arvestades, et kontrollpunktides peetakse šiiite kinni, sageli neid mõnitatakse ja röövitakse; arvestades, et vaatlejate sõnul on tegemist kollektiivse karistamise ja jätkuva šiiitide vastase hirmutamiskampaaniaga; arvestades, et paljud šiiidid on meeleavaldustel ja üldstreikides osalemise eest riigiametitest vallandatud ning 40 üliõpilast on samal põhjusel stipendiumi kaotanud;

Q. arvestades, et protestiks Bahreini võimude vägivalla vastu on tagasi astunud vähemalt kaks ministrit, viis Šuura Nõukogu liiget, kuninga nõunik ning paljud šariaadi (al-Ja’fariya) kohtute kohtunikud, kes kõik on šiiidi moslemid;

Jeemen

R.  arvestades, et Jeemenis on miljonid inimesed jaanuarist alates osalenud enamjaolt rahumeelsetel meeleavaldustel, kus on esitatud samalaadseid nõudmisi nagu Tuneesias ja Egiptuses, julgeolekujõud on aga protestijaid majakatustelt ja avalikest hoonetest lahinglaskemoonaga tulistanud, mille tagajärjel on hukkunud ligi sada inimest ja mitusada on saanud vigastada; arvestades, et väidetavalt on riigihaiglad keeldunud haavatud meeleavaldajaid vastu võtmast;

S.  arvestades, et pärast 18. märtsi meeleavaldusi kuulutas president Saleh välja erakorralise seisukorra ning parlament võttis 23. märtsil vastu erakorralise seisukorra seaduse, millega julgeolekujõud said ulatuslikud kinnipidamise õigused, kehtestati ranged rahvakogunemiste piirangud ja nähti ette laialdane tsensuur;

T.  arvestades, et president Saleh, kes on riigi põhjaosa valitsenud viimased 32 aastat ja lõunaosa alates riigi ühendamisest 1994. aastal, on demokraatialiikumise survel nõustunud 2013. aasta valimistel mitte kandideerima;

U. arvestades, et Jeemen on MENA piirkonna vaeseim riik, kus hinnanguliselt kolmandik elanikkonnast kannatab krooniliselt nälga, 80% toiduainetest tuleb sisse osta, üle 40 protsendi 23 miljonist elanikust peab toime tulema vähem kui kahe dollariga päevas ning nafta- ja veevarud on lõppemas;

V. arvestades, et kuna veebruaris maa põhjaosa šiiidi mässulistega sõlmitud vaherahu on ebakindel, maa lõunaosas jätkub lahkulöömist pooldav liikumine ning väidetavalt kasutavad paljud al Qaeda võitlejad Jeemenit tugipunktina, on tekkinud tõsised kartused, et riik võib laguneda,

Süüria

1.  mõistab kindlalt hukka julgeoleku- ja politseijõudude vägivalla rahumeelsete meeleavaldajate vastu ning avaldab tõsist muret Süüria olukorra ja kasvava ohvritearvu pärast;

2.  nõuab tungivalt, et Süüria võimud teeksid lõpu jõhkratele repressioonidele meeleavaldajate vastu ning hoiduksid mis tahes vägivallast; kutsub Süüria võime eelkõige üles võtma viivitamata meetmeid, et lõpetada julgeolekujõudude vägivald tsiviilisikute vastu ning rahvusvahelise inimõigusi käsitleva õiguse rikkumised; nõuab vahistatud meeleavaldajate, ajakirjanike, inimõiguslaste ja poliitvangide viivitamatut vabastamist ning Baathi partei võimumonopoli lõpetamist Süüria riigi ja rahva üle;

3.  palub, et inimõiguste ülemvolinik saadaks Süüriasse kõrgetasemelise inimõigusdelegatsiooni, ning nõuab sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni moodustamist, et uurida Süürias meeleavalduste mahasurumisel väidetavalt aset leidnud rahvusvahelise inimõigusi käsitleva õiguse rikkumisi;

4.  võtab teadmiseks valitsuse tagasiastumise 29. märtsil, kuid on veendunud, et sellest ei piisa Süüria rahva kasvava rahulolematuse leevendamiseks;

5.  avaldab pettumust seoses president Al-Assadi 30. märtsi teleesinemisega Damaskuses parlamendi liikmete ees, sest tegemist oli rohkem ajavõitmismanöövriga kui vastamisega Süüria rahva tegelikele nõudmistele vabaduse ja muutuste järele; nõuab sellega seoses erakorralise seisukorra seaduse kiiret tühistamist ning riikliku julgeoleku ülemkohtu laialisaatmist ja avaldab kindlat vastuseisu nimetatud seaduse asendamisele terrorismivastase seadusega, mis samal moel põhiõigusi piirab; kordab oma üleskutset laialisaatmiseks;

6.  lükkab tagasi president Al-Assadi väited, nagu oleksid kaks nädalat kestnud valitsusvastaste meeleavalduste taga vandenõulased, kuna selle väite sihiks on meeleavalduste tähendust ja jõudu vähendada;

7.  nõuab tungivalt, et president Al-Assadi moodustatud komitee, mille ülesandeks on otsida võimalusi 1962. aasta Hasaka statistikauuringu põhjustatud probleemi lahendamiseks, taastaks Süüria kurdide kodakondsuse ja annaks neile võrdsed õigused;

8.  rõhutab asepresidendi ja kõrge esindaja ning komisjoni kohustusi seoses ühisteatisega partnerluse kohta Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel, eesmärgiga jätkata demokraatlike muutuste ja kodanikuühiskonna toetamist vastuseks selles piirkonnas praegu toimuvatele ajaloolise tähtsusega sündmustele; kutsub seetõttu kõrget esindajat ja asepresidenti, nõukogu ja komisjoni toetama Süüria rahva seaduslikke püüdlusi ning poliitilisi ootusi ja seoses asetleidnud vägivaldsete repressioonidega loobuma survest ELi–Süüria assotsieerimislepingu sõlmimiseks; on arvamusel, et niisuguse lepingu sõlmimine peaks sõltuma Süüria võimude suutlikkusest nõutavad demokraatlikud reformid ellu viia, pidades eriti silmas reformide asjakohasust;

9.  seetõttu kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat suurendama Süüria kodanikuühiskonna toetuseks eraldatavaid summasid, sest kodanikuühiskonna organisatsioonid on ELi kindlaimad ja tugevaimad liitlased demokraatlike väärtuste, hea haldustava ja inimõiguste edendamisel;

Bahrein

10. mõistab karmilt hukka Bahreini julgeolekujõudude mõõdutu vägivalla rahumeelsete meeleavaldajate vastu, kohtuvälised hukkamised, meelevaldsed vahistamised ja inimeste kadumise, vahistatute võimaliku piinamise ja eelkõige rünnakud kiirabiautode ja haiglate vastu;

11. kutsub Bahreini valitsust üles leidma poliitilise dialoogi kaudu rahumeelset vastust rahva õiguspärastele nõudmistele ning täitma oma kohustusi rahvusvahelise inimõigusi käsitleva õiguse ja humanitaarõiguse raames;

12. kutsub Bahreini võime üles lõpetama erakorralist seisukorda, austama oma kodanike õigust sõna- ja liikumis- ning kogunemise vabadusele ning vabastama kõiki neid, kes viimasel ajal on rahumeelsete meeleavalduste eest vahistatud, samuti muid meelsusvange;

13. avaldab pettumust Pärsia lahe koostöönõukogu ja mõnede selle liikmete reaktsiooni üle, kes aktiivselt pooldasid Bahreini valdavalt rahumeelsete meeleavalduste mahasurumist; samal ajal aga kutsusid rahvusvahelist üldsust üles Liibüa rahva protestiliikumist toetama; palub koostöönõukogul rakendada oma piirkondlikku mõjuvõimu vahendustegevuseks rahumeelsete reformide toetamisel Bahreinis;

14. kutsub valitsust üles avalikult aru andma kõigi nende inimeste kohta, kes on tapetud või kadunud, ning uurima kõiki valitsusjõudude või ametnike põhjustatud surmajuhtumeid, vigasaamisi, vahistamisi, kinnipidamisi ja muid võimalikke inimõiguste rikkumisi 14. veebruaril alanud meeleavalduste kestel, samuti nõuab tungivalt, et kõik inimõiguste rikkujad vastutusele võetaks, vaatamata nende ametiseisundile, positsioonile või sidemetele;

15. väljendab muret seoses Bahreini välisministri šeik Khalid bin Ahmed Al Khalifa avaldusega, kus ta liigitas oma riigi kodanikud kahte rühma, „kes on üksteist 1400 aastat vihanud”, ning kutsub valitsust üles ennetama edasist vihavaenu õhutamist sunniidi ja šiiidi kogukondade vahel ja eriti šiiitidest kodanike hirmutamist ja tagakiusamist;

16. avaldab kartust, et Bahrein võib muutuda Saudi Araabia ja Iraani vaheliseks konfliktipiirkonnaks, ning tervitab šiiidi opositsiooni tähtsaimate juhtide hulka kuuluva Ali Salmani avalikku ülesastumist mis tahes välisriigi – sealhulgas Saudi Araabia ja Iraani – sekkumise vastu Bahreini siseasjadesse;

17. mõistab hukka Euroopa välisteenistuse nõuniku Robert Cooperi 22. märtsi avalduse Euroopa Parlamendi ees, kus Cooper avalikult õigustas Bahreini võimude jõhkraid repressioone ja nimetas relvastamata meeleavaldajate ja kõrvalseisjate hukkumist „õnnetusteks”, mida korravalveoperatsioonide ajal ikka ette tuleb;

18. kutsub ELi viivitamata keelama mis tahes julgeolekuabi Bahreinile, kaasa arvatud meeleavalduste kontrollimiseks kasutatavate vahendite ja sõjatehnika müük, kuni Bahrein on kuritarvitused lõpetanud ja süüdlased vastutusele võtnud;

19. nõuab tungivalt, et EL nõuaks seoses Bahreini inimõiguste olukorra halvenemisega ÜRO inimõiguste nõukogu eriistungi kokkukutsumist, et peatada Bahreini liikmestaatus selles nõukogus;

Jeemen

20. nõuab, et president Saleh astuks tagasi ja annaks võimaluse demokraatlike valimiste korraldamiseks;

21. väljendab solidaarsust Jeemeni elanikega, tervitab nende püüdlusi riigis demokraatlikke muudatusi teha ning avaldab tunnustust seoses sellega, et meeleavaldused on olnud valdavalt rahumeelsed, kuigi Jeemen kuulub maailma relvastatuimate ühiskondade hulka;

22. mõistab hukka vägivalla kasutamise meeleavaldajate vastu, kutsub julgeolekujõude hoiduma mõõdutundetust jõukasutamisest ning nõuab tungivalt, et ametivõimud uuriksid meeleavaldajate hukkumise ja vigasaamise asjaolusid, annaksid kuritegude sooritajad kohtu alla ning maksaksid ohvritele ja nende peredele hüvitist;

23. avaldab tõsist muret ränga vaesuse ja tööpuuduse ning kasvava poliitilise ja majandusliku ebastabiilsuse pärast Jeemenis; nõuab tungivalt 2006. aasta rahastajate konverentsi lubaduste kiiremat täitmist; lisaks kutsub ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu üles tegema erilisi jõupingutusi Jeemeni rahaliseks ja tehniliseks toetamiseks, niipea kui president Saleh on valmis demokraatlikult moodustatud valitsuse ees taanduma;

24. kutsub ELi üles viivitamata algatama inimõiguste nõukogu eriistungi kokkukutsumist, et käsitleda Süürias, Jeemenis ja Bahreinis meeleavalduste ning teisitimõtlejate mahasurumisel toimepandud kuritarvitusi;

25. nõuab tungivalt, et liikmesriigid korraldaksid ELi egiidi all konverentsi, et juhtumhaaval arutada välisvõlgade kustutamist või maksegraafiku muutmist nendes MENA piirkonna riikides, kus on ellu viidud olulisi demokraatlikke reforme;

26. palub, et EL vaataks MENA piirkonna majandusarengu toetamise raames kiiresti läbi oma rändepoliitika seoses selle piirkonna riikidega ning ELi sisese rändepoliitika, et valmistuda senisest palju suuremateks rändevoogudeks nendest riikidest;

27. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Magribi ja Mašriki liikmesriikide delegatsioonile, Pärsia lahe koostöönõukogule ja inimõiguste nõukogule.