Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Côte d’Ivoire’i kohta;

–   võttes arvesse ELi ja AKV riikide vahel 2000. aasta juunis sõlmitud Cotonou partnerluslepingut;

–   võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone Cote d’Ivoire’i kohta, eelkõige resolutsioone nr 1893(2009), 1933(2010), 1946(2010), 1951(2010) ja 1962(2010);

–   võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni asepresidendi paruness Catherine Ashtoni avaldusi valimisprotsessi kohta, eelkõige 3. detsembri 2010. aasta avaldust Côte d’Ivoire’i valimistulemuste ning 1. detsembri 2010. aasta avaldust Côte d’Ivoire’i presidendivalimiste teise vooru kohta;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu, Aafrika Liidu ja Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) valimisvaatlusmissioonide esialgseid järeldusi, milles üksmeelselt leitakse, et Côte d'Ivoire’i presidendivalimiste teine voor oli vaba ja demokraatlik;

–   võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu pressiteadet Côte d’Ivoire’i valimiste kohta ning ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni 2. detsembri 2010. aasta avaldust;

–   võttes arvesse ÜRO peasekretäri Côte d’Ivoire’i eriesindaja Young Joon Choi 3. detsembri 2010. aasta avaldust presidendivalimiste 28. novembril 2010. aastal toimunud teise vooru tulemuste kinnitamise kohta;

–   võttes arvesse AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee 3. detsembril 2010. aastal Kinshasas vastuvõetud deklaratsiooni 28. novembri 2010. aastal toimunud Côte d’Ivoire’i presidendivalimiste teise vooru tulemuste teatavakstegemise kohta;

–   võttes arvesse ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni 4. detsembri 2010. aasta avaldust, milles väljendatakse muret Côte d’Ivoire’i presidendivalimistele järgnenud poliitilise vastasseisu üle, mis tekkis vaatamata sellele, et valimisjärgsete küsitluste kohaselt võitis Alassane Dramane Ouattara valimised kümneprotsendilise edumaaga;

–   võttes arvesse Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Durão Barroso 4. detsembri 2010. aasta avaldust, kus kinnitatakse, et Côte d’Ivoire’i presidendivalimiste õiguspärane võitja on Alassane Dramane Ouattara;

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni peasekretäri Abdou Dioufi 5. detsembri 2010. aasta kommünikeed, kus kõiki poliitilisi osalisi kutsutakse üles Côte d’Ivoire’i sõltumatu valimiskomisjoni poolt välja kuulutatud ning ÜRO kinnitatud presidendivalimiste tulemusi tunnistama;

–   võttes arvesse 7. detsembril 2010. aastal Nigeerias Abujas toimunud ECOWASi tippkohtumise lõppavaldust;

–   võttes arvesse Aafrika Liidu 9. detsembri 2010. aasta otsust peatada Côte d’Ivoire’i liikmestaatus, et sundida riigi endist presidenti Laurent Koudou Gbagbod võimust loobuma;

–   võttes arvesse rahvusvahelise üldsuse ühist üleskutset, et endine president Laurent Koudou Gbagbo esimesel võimalusel tagasi astuks, et säilitada rahumeelse võimuvahetuse väljavaade;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et pärast rohkem kui kümne aasta möödumist ja mitmeid edasilükkamisi peeti Côte d’Ivoire’is 31. oktoobril 2010. aastal presidendivalimiste esimene voor, mis toimus kooskõlas 4. märtsi 2007. aasta Ouagadougou poliitilise kokkuleppega;

B.  arvestades, et valimiste esimest vooru iseloomustas ajalooline osalusmäär, mis moodustas umbes 80% registreeritud valijatest, ning et valimised toimusid üldiselt rahulikus õhkkonnas, kuigi tulemuste väljakuulutamist hiljem edasi lükati;

C. arvestades, et lõpuks avaldas sõltumatu valimiskomisjon ametisoleva presidendi Laurent Koudou Gbagbo ja endise peaministri Alassane Dramane Ouattara nimed, teatades, et nende kahe juhtiva kandidaadi vahel toimub 28. novembril 2010. aastal presidendivalimiste teine voor;

D. arvestades, et ELi Côte d’Ivoire’i valimiste vaatlusmissioon nentis oma 30. novembri 2010. aasta esialgses avalduses, et valimiste teise vooru eelset kampaaniat saatis vägivald, mille tagajärjeks olid mitmed hukkunud ja vigastatud;

E.  arvestades, et 2010. aasta 2. detsembri õhtul kuulutas sõltumatu valimiskomisjoni esimees Youssouf Bakayoko valimiste võitjaks Alassane Dramane Ouattara, kelle poolt hääletas 54,1% valijatest, ja arvestades, et see avaldus tehti üldise pinge õhkkonnas, mida teravdasid ekspresidendi toetajaskonnalt lähtuvad pettusesüüdistused ning hr Ouattara toetajate ja Euroopa Liidu valimisvaatlejate vastu suunatud hirmutamine ja vägivald;

F.  arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu avaldas heameelt Côte d’Ivoire’i sõltumatu valimiskomisjoni avaldatud esialgsete tulemuste üle ning kordas, et on resolutsiooni 1946(2010) lõike 6 kohaselt valmis võtma asjakohaseid meetmeid rahuprotsessi ja eriti sõltumatu valimiskomisjoni tegevuse takistajate vastu;

G. arvestades, et Côte d’Ivoire’i konstitutsiooninõukogu juht kuulutas sõltumatu valimiskomisjoni avaldatud tulemused kehtetuks, tühistas valimistulemused riigi neljas põhjapoolses piirkonnas, kus hr Ouattara oli saavutanud ülekaaluka võidu, ning kuulutas presidendivalimiste võitjaks hr Gbagbo;

H. arvestades, et pärast konstitutsiooninõukogu otsust suleti Côte d’Ivoire’i riigipiirid ning kõigi välisriikide televisioonikanalite teabe edastamine riigis peatati, jättes elanikud täielikku infosulgu ning muutes rahvusvahelisele üldsusele keeruliseks võimalike inimõigusrikkumiste ja õigusriigi põhimõtete rikkumise jälgimise riigis;

I.   arvestades, et pärast seda kinnitas ÜRO peasekretäri eriesindaja Choi, et Côte d’Ivoire’i presidendivalimised toimusid nõuetekohaselt ning seega on sõltumatu valimiskomisjoni avaldatud tulemused õiged ja väljendavad kodanike vaba tahet;

J.   arvestades, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu aseprokurör Fatou Bensouda kutsus Côte d'Ivoire’i ametivõime üles nõuetekohaselt uurima kõiki presidendivalimiste teise vooru eel ja ajal toimunud vägivallaakte, kinnitades seega eesmärki uurida kõiki kohtule teatavaks saanud vägivallategusid;

K. arvestades, et hoolimata rahvusvahelise üldsuse jätkuvatest protestiavaldustest vannutati hr Gbagbo 4. detsembril 2010 toimunud tseremoonial ametisse, samal ajal kui hr Ouattara andis ametivande konstitutsiooninõukogule saadetud kirjas;

L.  arvestades, et pidevalt suureneb nende Côte d’Ivoire’i Aafrika ja lääneriikide kaubanduspartnerite arv, kes on avaldanud toetust Alassane Dramane Ouattarale, tunnistades ta presidendivalimiste õigusjärgseks võitjaks ning õigusjärgseks presidendiks, kes tõusis võimule Côte d’Ivoire’i kodanike tahteavalduse tulemusel;

M. arvestades, et ekspresident ja Aafrika Liidu eriesindaja Côte d’Ivoire’is Thabo Mbeki külastas Côte d’Ivoire’i lootuses kahe vastasleeri läbirääkimisi vahendada;

N. arvestades, et 5. detsembril 2010 teatas hr Ouattara valitsuse moodustamisest, mida juhib endine peaminister Guillaume Soro; arvestades, et hr Gbagbo vastas sellele omapoolse peaministri väljakuulutamisega, hoolimata mitme tuhande inimese protestiavaldustest riigi põhjaosas Bouaké linnas;

O. arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu 8. detsembri 2010. aasta koosolekul mõisteti kõige karmimalt hukka kõik katsed väärata Côte d’Ivoire’i kodanike tahet ning avaldati tunnustust ECOWASi otsusele kinnitada hr Ouattara Côte d'Ivoire’i presidendiks,

1.  nõuab tungivalt, et kõik Côte d’Ivoire’i poliitilised jõud austaksid rahva vaba tahet, mis väljendus 28. novembri 2010. aasta valimistulemustes, mille kuulutas välja sõltumatu valimiskomisjon, mida kinnitas ÜRO peasekretäri eriesindaja ning millega tunnistati Allassane Dramane Ouattara Côte d’Ivoire’i valitud presidendiks; nõuab kõigilt Côte d’Ivoire’i osapooltelt, et nad hoiduksid, väldiksid ja kaitseksid tsiviilelanikke mis tahes vormis sunnimeetmete ja inimõiguste rikkumise eest;

2.  mõistab kõige karmimalt hukka endise presidendi Gbagbo ja tema poolehoidjate katsed väärata Côte d’Ivoire’i kodanike tahet, õhutades vägivalda ja kahjustades valimisprotsessi ausust; rõhutab, et demokraatlike valimiste tulemusi peavad tunnustama kõik osalised, kaasa arvatud lüüasaanud kandidaadid, ning toonitab, et vastasel juhul seatakse Côte d’Ivoire’is rahu ja stabiilsus veelgi suuremasse ohtu;

3.  taunib õigusriigi põhimõtete olukorra jätkuvat halvenemist Côte d’Ivoire’is, mida muu hulgas iseloomustavad ekspresident Gbagbo leeri teostatavad pankade seadusevastased natsionaliseerimised ning raha ja vara meelevaldsed sundvõõrandamised;

4.  mõistab karmilt hukka kõik Euroopa Liidu valimisvaatlejate ja üldiselt ELi kodanike hirmutamiskatsed, mis sundisid ELi vaatlusrühma julgeolekukaalutlustel Côte d’Ivoire’ist lahkuma;

5.  väljendab sügavat kaastunnet kõigile õigusetuse ja vägivalla süütutele ohvritele ja nende perekondadele; kutsub seetõttu ÜRO operatsiooni Côte d’Ivoire’is (UNOCI) üles täitma resoluutselt oma mandaati, et tagada tsiviilisikute, eriti naiste, laste ja ümberasustatud isikute kaitse;

6.  tervitab Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) 7. detsembri 2010. otsust rakendada Côte d’Ivoire’i vastu sanktsioone, sh eemaldada vastavalt demokraatia ja hea valitsemistava protokolli artiklile 45 Côte d’Ivoire kuni täiendava teatiseni kõigist ECOWASi otsuseid langetavatest organitest;

7.  tervitab Aafrika Liidu esimehe 6. detsembri 2010. aasta kommünikeed ning Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu 9. detsembri 2010. aasta avaldust peatada Côte d’Ivoire’i osalemine kõigis Aafrika Liidu tegevusvaldkondades, kuni demokraatlikult valitud president Alassane Ouattara tegelikult võimule tuleb;

8.  tunnustab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi paruness Catherine Ashtoni korduvaid avaldusi, milles toetatakse Côte d’Ivoire’i valimisprotsessi ja hr Ouattara valimist riigipeaks, ning tervitab eriti tema 3. märtsi 2011. aasta avaldust, milles ta mõistab resoluutselt hukka süütute tsiviilisikute tapmise Laurent Gbagbole lojaalsete vägede poolt, kes avasid tule vastvalitud presidenti hr Ouattarat toetava rahumeelse meeleavalduse pihta Abidjanis;

9.  avaldab rahulolu Aafrika-poolsete meetmete toetuseks võetud ELi sanktsioonidega, mis jäävad kehtima, kuni Laurent Gbagbo tunnistab valimiste tulemusi ning annab võimu üle seaduslikult valitud presidendile; peab seoses sellega oluliseks, et rahvusvaheline kogukond ja ÜRO säilitaksid ühtsuse Côte d’Ivoire’i demokraatiale ülemineku toetamisel;

10. kutsub ÜRO Julgeolekunõukogu ning ÜRO peasekretäri Côte d’Ivoire’i eriesindajat Young Joon Choid üles jälgima tähelepanelikult julgeolekuolukorra halvenemist Côte d’Ivoire’is, et vältida võimalike sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude toimepanemist, ning võtma vajadusel vastu resolutsiooni, mis näeks õigusriigi põhimõtete tagamiseks ette võimaluse sõjaliseks sekkumiseks Côte d’Ivoire’is rahvusvaheliste või Aafrika Liidu vägede juhtimisel;

11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, kõrgele esindajale ja asepresidendile paruness Catherine Ashtonile, ÜRO Julgeolekunõukogule ja ÜRO peasekretärile, ÜRO esindusele Côte d’Ivoire’is, Aafrika Liidu institutsioonidele, ECOWASile, AKV–ELi parlamentaarsele assambleele ning ELi liikmesriikide valitsustele.