Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0261/2011

Esitatud tekstid :

B7-0261/2011

Arutelud :

PV 06/04/2011 - 17

Hääletused :

PV 07/04/2011 - 6.7

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 115kDOC 63k
4.4.2011
PE459.798v01-00
 
B7-0261/2011

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


Côte d’Ivoire


Marie-Christine Vergiat, Jacky Henin, Patrick Le Hyaric, Elie Hoarau, Sabine Lösing, Gabriele Zimmer, Joao Ferreira, Willy Meyer fraktsiooni GUE/NGL nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Côte d'Ivoire’i kohta  
B7‑0261/2011

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Côte d'Ivoire’i kohta, eelkõige 2010. aasta detsembri resolutsiooni;

–   võttes arvesse 3. novembri 2000. aasta Bamako deklaratsiooni demokraatia, õiguste ja vabaduste kohta;

–   võttes arvesse ÜRO 1975. aasta resolutsiooni;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades tõsist poliitilist ja institutsioonilist kriisi, mis valitseb Côte d'Ivoire ’is pärast 28. novembril 2010. aastal toimunud presidendivalimiste teist vooru; arvestades, et kriisi tagajärjel on hukkunud vähemalt mitusada inimest ning ümberasunuid on üle miljoni;

B.  arvestades, et juba mõne päeva eest on Ouattarad toetavate jõudude juhitud relvarünnak paisanud Côte d'Ivoire’i kodusõtta; arvestades, et kahe vastasleeri sõjategevus on intensiivistunud, mis võib kaasa tuua üha enam tsiviilohvreid;

C. arvestades, et viimastel päevadel on lahingud olnud eriti ägedad Abidjanis; arvestades, et paljud rahvusvahelised inimõiguste kaitse organisatsioonid on teatanud, et Duékoué piirkonnas „on kõik konfliktiosalised pannud toime raskeid inimõiguste rikkumisi, eelkõige ebaseaduslikke hukkamisi, samuti vägistamisi ja seksuaalvägivalla kasutamist naiste suhtes”; arvestades, et Duékoué vallutamise käigus on hukkunud mitusada inimest;

D. arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku sõnul on Ouatarad toetavad jõud pannud toime „rüüstamisi ja raskeid inimõiguste rikkumisi, nagu röövimised, meelevaldsed vahistamised ja tsiviilelanike väärkohtlemine”;

E.  arvestades, et Côte d'Ivoire’i kriisi põhjused on kaugel minevikus ning need toodi välja 2000. aasta novembris vastu võetud Bamako deklaratsioonis, kus märgiti juba siis, et lisaks vaieldamatutele edusammudele vaba demokraatia taastamisel esineb puudujääke ja ebaõnnestumisi, nagu konfliktide puhkemine, demokraatliku protsessi katkemine, genotsiidid ja massimõrvad, inimõiguste rasked rikkumised, jätkuvad demokraatia arengut pidurdavad ilmingud, teatavate asutuste vähene sõltumatus ning majanduslikud, rahalised ja sotsiaalsed raskused, mis tekitavad kodanikes rahulolematust demokraatlike protsesside suhtes; arvestades, et Rahvusvahelise Valuutafondi aastaid kestnud struktuuride kohandamise kavad on aidanud kaasa süsteemi lagunemisele;

F.  arvestades, et rahvusvahelise üldsuse nn vahendustegevus on vaid süvendanud erimeelsusi riigis; arvestades, et teatavate riikide, eelkõige Prantsusmaa jõupoliitika vaid suurendab veelgi vägivalda;

G. arvestades, et Prantsusmaa, kelle sõjavägi on jätkuvalt Côte d'Ivoire’is, on viimastel päevadel suurendanud sõjaväelaste arvu 900 isikult 1400ni; arvestades, et kaks täiendavat üksust ehk ligi 300 sõjaväelast on saadetud Abidjani; arvestades, et 3. aprillil võtsid Prantsuse Licorne’i väed rahvusvahelist mandaati omamata oma kontrolli alla Félix Houphouët Boigny lennuvälja;

H. arvestades, et lisaks poliitilisele ja institutsioonilisele kriisile on nüüdseks tekkinud majandus-, sotsiaal- ja humanitaarkriis; arvestades, et Euroopa sanktsioonid on tekitanud erakordselt suure tööpuuduse, kütusepuuduse, inflatsiooni ja põhiliste tarbekaupade nappuse; arvestades, et kujunenud olukord tekitab suurimaid kannatusi Côte d'Ivoire’i elanikele,

1.  väljendab sügavat muret Côte d'Ivoire’is kujunenud kodusõja seisukorra ja mõlema konfliktipoole vägivallategude pärast; mõistab hukka jõu kasutamise poliitilise kriisi lahendamisel Côte d'Ivoire’is selle asemel, et lahendada konflikt diplomaatiliste vahendite abil;

2.  mõistab hukka ÜRO 1975. aasta resolutsiooni rikkumise Ouattara jõudude poolt; kutsub võitlevaid pooli kehtestama relvarahu, järgima rahvusvahelist humanitaarõigust ja inimõigusi, lõpetama rüüstamised ja verevalamise ning tagama sõna- ja ajakirjandusvabaduse;

3.  mõistab hukka hiljutised rüüstamised ja rünnakud ÜRO Inimõiguste Nõukogu vastu Côte d'Ivoire’is

4.  kutsub rahvusvahelist üldsust looma erakorralise humanitaarabifondi, et oleks võimalik lahendada kriisist tekkinud majanduslikke ja sotsiaalseid raksusi ning tagada pagulaste vastuvõtmine;

5.  mõistab hukka asjaolu, et rahvusvaheline üldsus on süvendanud erimeelsusi riigis; on seisukohal, et riigis viibivad jõud peavad tegema jõupingutusi kriisi rahumeelseks poliitiliseks lahendamiseks; on seepärast igasuguse sõjalise sekkumise vastu, mida pooldab Prantsusmaa, sest see toob kaasa vaid täiendavat verevalamist;

6.  mõistab seepärast hukka Prantsusmaa mitmeid päevi kestnud relvarünnaku, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega; toetab Aafrika Liidu nõudmist viia viivitamata välja Prantsuse väed;

7.  peab oluliseks kõrvaldada kooskõlas Bamako deklaratsiooniga majandus-, sotsiaal- ja institutsioonide süsteemi puudujäägid ja ebaõnnestumised, et oleks võimalik leida kestev lahendus praegusele kriisile;

8.  avaldab kahetsust asjaolu pärast, et Aafrika Liidu ja Lõuna-Aafrika presidendi Sud Jacob Zuma vahenduskatsed on ebaõnnestunud;

9.  nõuab seepärast, et kõik osapooled otsiksid Aafrika Liidu soovitatud kriisi üldise poliitilise lahendamise võimalusi, nimetades eelkõige ametisse kriisi üldise poliitilise lahendamise eest vastutava kõrge esindaja, nagu soovitati Aafrika Liidu rahu ja julgeolekunõukogu 10. märtsi tippkohtumise otsuses;

10. nõuab, et viimaste nädalate vägivallas süüdistatavad isikud antaks Haagi Rahvusvahelise Kohtu või Rahvusvahelise Kriminaalkohtu alla;

11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ÜRO-le, Aafrika Liidule ja ECOWASile ning Côte d’Ivoire’i ametivõimudele.

Viimane päevakajastamine: 11. aprill 2011Õigusalane teave