Menetlus : 2011/2848(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0538/2011

Esitatud tekstid :

B7-0538/2011

Arutelud :

PV 26/10/2011 - 13
CRE 26/10/2011 - 13

Hääletused :

PV 27/10/2011 - 8.8
CRE 27/10/2011 - 8.8
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0473

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 140kDOC 91k
20.10.2011
PE472.734v01-00
 
B7-0538/2011

suuliselt vastatavate küsimuste B7‑0633/2011 ja B7‑0634/2011 alusel

vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5


Ravimiresistentsusest tulenev oht rahvatervisele


Françoise Grossetête, Linda McAvan, Theodoros Skylakakis, Miroslav Ouzký, Bart Staes, Kartika Tamara Liotard, Oreste Rossi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon ravimiresistentsusest tuleneva ohu kohta rahvatervisele  
B7‑0538/2011

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni antibiootikumiresistentsuse kohta, milles keskendutakse loomatervisele,

–   võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 2011. aasta augustis esitatud teaduslikku arvamust tervishoiuohtude kohta seoses laiendatud spektriga β-laktamaase ja/või ampC tüüpi β-laktamaase tootvate bakteritüvedega toidus ja toiduloomades,

–   võttes arvesse komisjoni talituste 18. novembri 2009. aasta töödokumenti ravimiresistentsuse kohta (SANCO/6876/2009r6),

–   võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ning Euroopa Ravimiameti 2009. aasta septembris avaldatud ühist tehnilist aruannet „Bakteriaalne väljakutse: aeg reageerida”, milles kutsutakse üles vähendama lõhet ELis levinud multiresistentsete bakterite ja uute antibakteriaalsete toimeainete väljatöötamise vahel,

–   võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2001. aasta soovitust, mis käsitleb antimikroobsete toimeainete arukat kasutamist inimmeditsiinis (2002/77/EÜ) ja Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2001. aasta resolutsiooni eespool nimetatud nõukogu soovituse kohta (KOM(2001)333 – C5-0411/2001 – 2001/2164(COS)),

–   võttes arvesse komisjoni 20. juuni 2001. aasta teatist, milles käsitletakse ühenduse strateegiat antimikroobse resistentsuse vastu (KOM(2001)0333),

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et antimikroobsed toimeained hävitavad baktereid, viiruseid ja muid mikroorganisme ja pärsivad nende kasvu (antibiootikumid on mikroobsed ained, mis pärsivad ainult bakterite paljunemist) ning on seetõttu mänginud tähtsat rolli rahvatervise parandamises, aidates vähendada suremist haigustesse ja nakkustesse, mis olid varem ravimatud või surmavad;

B.  arvestades, et nende kasutamine on põhjustanud selle, et mõnedel antimikroobsetele toimeainetele varem reageerinud mikroorganismidel on kujunenud nende suhtes välja resistentsus ehk ravimiresistentsus;

C. arvestades, et seda loomulikku protsessi kiirendab eespool nimetatud antimikroobsete toimeainete ülemäärane ja kontrollimatu kasutamine, misläbi kahjustatakse saavutatud meditsiinilisi edusamme;

D. arvestades, et iga uue antibiootikumi kasutuselevõtu tulemuseks on olnud ja saab alati olema sihtmärgiks oleva bakteri resistentsuse teke; arvestades, et säilitamaks võimet nakkushaigustega tõhusalt toime tulla, on vaja nii uute antimikroobsete toimeainete väljatöötamist kui ka olemasolevate antibiootiliste ressursside paremat säilitamist, mis viitab sellele, kui tähtis on tagada antibiootikumide kasutuse tõhus kontrollimine ja piirdumine ainult vajaliku raviga;

E.  arvestades, et farmaatsiatööstus tõi umbes 40 aasta jooksul (1940.–1970. aastad) järjepidevalt turule uusi antibiootikume, sealhulgas mitmeid uute toimemehhanismidega antibiootikume, mis vältisid paljusid varasemaid toimeainete resistentsusega seotud probleeme; arvestades, et pärast seda on välja töötatud ja loa saanud vähesed uued antimikroobikumid;

F.  arvestades, et ravimiresistentsus on tähtis ja suures osas lahendamata probleem, mis ohustab tõsiselt rahvatervist nii Euroopas kui ka maailmas, põhjustades pikemat ja keerulisemat ravi, elukvaliteedi langust, suuremat surmaohtu (igal aastal sureb Euroopa Liidus u 25 000 patsienti resistentsete mikroorganismide põhjustatud nakkushaiguste kätte), täiendavaid tervishoiukulusid ning tööviljakuse langust vähemalt 1,5 miljardi euro suuruses summas aastas;

G. arvestades, et suure osa haiglanakkustest põhjustavad väga resistentsed bakterid, nagu metitsilliinresistentne Staphylococcus aureus (MRSA) ja C. difficile, mis on tõsiseks ohuks patsientide tervisele;

H. arvestades, et ravimiresistentsus on muutunud nii tähtsaks probleemiks, et Maailma Tervishoiuorganisatsioon võttis selle oma sel aastal 7. aprillil toimuva ülemaailmse tervisepäeva teemaks, ning arvestades, et Euroopa Liit korraldab alates 2008. aastast iga aasta 18. novembril Euroopa antibiootikumidele tähelepanu juhtimise päeva;

I.   arvestades, et antibiootikumide ebakohane ja väär kasutamine loob soodsad tingimused resistentsete mikroorganismide tekkeks, levikuks ja püsimiseks;

J.   arvestades, et ravimiresistentsust põhjustab inimestel sageli ebapiisav antibiootikumide annus, vale ravi ja patogeenide pidev kokkupuude antimikroobsete ainetega haiglates;

K. arvestades, et veterinaareesmärkidel kasutatavate antibiootikumide ja inimestel tekkiva ravimiresistentsuse vahel on selge seos; arvestades, et vaatamata antibiootikumide kasvukiirendajatena kasutamise keelustamisele ei ole märkimisväärselt vähenenud antibiootikumide kasutamine veterinaaria valdkonnas, kus mittesäästvate põllumajandustavade tõttu jätkub nende süstemaatiline kasutamine profülaktilistel eesmärkidel;

L.  arvestades, et head loomapidamistavad vähendavad vajadust antibiootikumide järele;

M. arvestades, et meetmeid antimikroobsete toimeainete resistentsuse vastu inimmeditsiinis saab ainult võtta koos meetmetega võitluseks antimikroobsete toimeainete resistentsuse vastu veterinaarravimites, loomasöödas ja põllukultuuride kasvatuses;

N. arvestades, et EPRUMA(1) on Euroopa algatus, milles osalevad mitmed sidusrühmad ja millega edendatakse veterinaarravimite vastutustundlikku kasutamist; arvestades, et ühtse tervise (One-Health) kontseptsioon hõlmab nii inim- kui ka veterinaarravimeid ning et EPRUMA peab antimikroobseid aineid ühtse tervise teemaks;

O. arvestades, et ravimiresistentsus on seega nähtus, millel on selgelt piiriülene mõju, ning ei saa välistada ka muid mõjusid, millega võitlemiseks praegustest vahenditest ja teadmistest suure tõenäosusega ei piisa ja mis võivad anda ettenägematuid meditsiinilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke tagasilööke;

1.  võtab murega teadmiseks, et ravimiresistentsus ohustab Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil võetud meetmetele vaatamata järjest rohkem rahvatervist nii Euroopas kui ka mujal maailmas;

2.  nõuab, et veelgi tugevdataks võitlust antimikroobsete toimeainete resistentsuse vastu inimmeditsiinis, keskendudes järgmistele prioriteetidele:

–  antimikroobsete toimeainete ettevaatlik kasutamine nii inimeste kui ka loomade puhul, tagades, et neid kasutatakse ainult haiguse tegelikuks raviks õige annuse, annuste vahemiku ja annustamise kestusega;

–  ravimiresistentsuse kontroll ja järelevalve;

–  vajadus teha teadusuuringuid ja välja töötada uued antimikroobsed toimeained ja nende alternatiivid;

–  seotus meetmetega võitluseks antimikroobsete toimeainete resistentsuse vastu veterinaarravimites, loomasöödas ja põllukultuuride kasvatuses;

3.  kutsub komisjoni üles esitama viivitamata ettepanekut ravimiresistentsuse vastaste meetmete õigusraamistiku kohta, edendades vastutustundliku kasutamise algatusi ja toetades nende levikut ning teabe levitamist selliste algatuste kohta;

Antimikroobsete toimeainete ettevaatlik kasutamine

4.  kinnitab taas, et on vaja kiiresti meetmeid resistentsete mikroorganismide jätkuva tekkimise vältimiseks või isegi selle protsessi ümberpööramiseks, vähendades antimikroobsete toimeainete tarbetut ja väärkasutust;

5.  rõhutab, et peamine eesmärk on hoida antimikroobseid aineid tõhusa vahendina haiguste vastu võitlemisel nii loomade kui ka inimeste puhul, kasutades samas antimikroobseid aineid ainult juhtudel, kui see on hädavajalik;

6.  märgib, et komisjoni aruandes nõukogu 2001. soovituse rakendamise kohta(2) ja 2010. aasta Eurobaromeetri uuringus loetleti mitmed puudused, mis esinevad antimikroobsete toimeainete ettevaatliku kasutamise edendamises;

7.  märgib, et ravimiresistentsust puudutava teabe kättesaadavus ja mõju kodanike tarbijakäitumisele on liidus endiselt ebaühtlane, eelkõige seoses selliste õigusaktide jõustamisega, mis reguleerivad antibiootikumide kasutamist ainult retsepti alusel, sest 2008. aastal erines ilma retseptita müüdud antibiootikumide protsent liikmesriigiti tugevalt;

8.  märgib sellega seoses, et Euroopa on nii nõrk, kui on tema nõrgim lüli, seepärast tuleks erilist tähelepanu pöörata riikidele, kus ravimiresistentsuse tase on kõrge;

9.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut antibiootikumide kasutamise märkimisväärse vähendamise ja antimikroobsete toimeainete ettevaatliku kasutamise alaste üldiste põhimõtete ja parimate tavade kindlaksmääramise ning täpsustamise kohta, et arendada edasi nõukogu 15. novembri 2001. aasta soovitust ning tagada eespool nimetatud põhimõtete ja meetodite nõuetekohane rakendamine Euroopa Liidus;

10. tunnistab, et antibiootikumide ja nende mõju kohta on palju väärarvamusi ja et komisjoni tellitud uuringu kohaselt usub 53% eurooplastest siiani, et antibiootikumid tapavad viiruseid, ja 47% eurooplastest usub, et antibiootikumid aitavad tulemuslikult külmetuse ja gripi vastu (Eurobaromeetri 2010. aasta aprilli eriuuring 338 ravimiresistentsuse kohta);

11. tunnistab, et kui patsiendid ei järgi ettekirjutusi, näiteks ei vii ravikuuri lõpuni või ei võta ravimit soovitatud annustes, suurendab see oluliselt ravimiresistentsuse teket;

12. kutsub komisjoni üles uurima retsepti alusel või retseptita müüdavate antimikroobsete toimeainete tarbetut kasutust ja müüki ning kõigi asjaosaliste käitumist kogu ahelas, st arstist ja apteekrist kuni patsiendini, ja rakendama ulatuslikku pikaajalist strateegiat kõigi osaliste teadlikkuse suurendamiseks;

13. rõhutab, et antimikroobsete ainete ettevaatliku kasutamise tagamiseks peavad asjaomased pooled pöörama tähelepanu saadaolevate antibiootikumide paremale kasutamisele, uurides hoolikalt annuseid, ravi kestust ja ravimite kombineerimist;

14. tunneb seepärast heameelt 18. novembril toimuva iga-aastase Euroopa antibiootikumidele tähelepanu juhtimise päeva üle, mille eesmärk on liikmesriikides mitmesuguste meetmetega suurendada avalikkuse teadlikkust ravimiresistentsusega seonduvatest terviseohtudest ja kutsuda üles antibiootikumide vastutustundlikumale kasutusele;

Ravimiresistentsuse kontroll ja järelevalve

15. rõhutab hästi toimiva kontrolli- ja järelevalvesüsteemi tähtsust, mis aitaks koguda usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid patogeenide vastuvõtlikkuse kohta antimikroobsete toimeainete suhtes ja nende põhjustatud nakkuste kohta ning võimaldaks analüüsida resistentsuse levikuga seotud suundumusi ja teha selleteemalisi varaseid hoiatusi ning teostada järelevalvet selle üle nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil ning koguda andmeid antimikroobsete toimeainete määramise ja kasutuse üle, et jälgida nende üldist kasutust;

16. tunneb seetõttu heameelt, et Euroopa antimikroobse resistentsuse seire süsteem (EARSS) ja Euroopa antimikroobsete ainete veterinaarmeditsiinis tarbimise üleeuroopaline seire (ESVAC) alustasid kvaliteetsete ja võrreldavate andmete kogumist ravimiresistentsuse kohta kogu ELis ja et seda jätkab nüüd Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, kuid tunnistab samas, et mõnedes riikides on jätkuvalt palju probleeme seoses andmetele juurdepääsuga ja nende kvaliteediga; tunneb heameelt ka antimikroobsete ainete tarbimise üleeuroopalise seire projekti alustatud töö üle, mida jätkab nüüd Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, kogudes kvaliteetseid ja võrreldavaid andmeid antimikroobsete ainete tarbimise kohta kogu ELis;

17. rõhutab diagnostika tähtsust võitluses ravimiresistentsuse vastu ja nõuab suuremaid investeeringuid sellesse valdkonda, samuti olemasolevate diagnostikavahendite tõhusamat ja paremat kasutamist;

18. kutsub komisjoni, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust ning teisi asjaomaseid ELi ameteid üles töötama üheskoos viivitamata välja Euroopa ravimiresistentsuse ja antimikroobsete ainete kasutamise ühtlustatud ja integreeritud seiresüsteemi, sealhulgas uute resistentsusmehhanismide ja resistentsete tüvede varase hoiatuse ja reageerimise süsteemi;

Vajadus teha teadusuuringuid ja välja töötada uued antimikroobsed toimeained ja nende alternatiivid

19. tunnistab, et järjest suurenev lõhe resistentsete mikroorganismide põhjustatud nakkuste sageduse ja uute antimikroobsete toimeainete alase teadus- ja arendustegevuse vähenemise vahel ähvardab viia rahvatervise valdkonna tagasi antibiootikumide-eelsesse aega;

20. on seisukohal, et teadus- ja arendustegevuse vähenemist põhjustab turutõrge, ja kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid stiimulite loomise või täiustamise kohta regulatiivsete vahendite ja muude meetmetega, et innustada farmaatsiatööstust suurendama investeeringuid uute antimikroobsete toimeainete ja nende võimalike alternatiivide alasesse teadus- ja arendustegevusse;

21. tuletab meelde vajadust viia ELi teadusuuringute raamprogrammide raames läbi täiendavaid teadusuuringuid uute antimikroobsete toimeainete ja nende võimalike alternatiivide vallas ja julgustab teadusuuringute alast koostööd ELi tasandil, mis võib pakkuda võimalusi tõhususe suurendamiseks;

22. märgib, et kiire diagnostika puudumine on soodustanud antibiootikumide liigset kasutamist ja nende väljatöötamise kulude kasvu;

23. tunnistab, et on vaja edendada täiendavaid meetmeid, näiteks tõhusate vaktsiinide kasutamine infektsioonide ennetamiseks, nagu on märgitud nõukogu 1. detsembri 2009. aasta järeldustes innovatiivsete stiimulite kohta mõjusate antibiootikumide väljatöötamiseks;

Terviklik lähenemisviis

24. kutsub komisjoni üles tagama, et ravimiresistentsuse ja rahvatervise alased meetmed oleksid osa terviklikust lähenemisviisist ravimiresistentsusele, mille puhul võetakse arvesse seost meetmetega võitluseks antimikroobsete toimeainete resistentsuse vastu veterinaarravimites, loomasöödas ja põllukultuuride kasvatuses, pidades eriti silmas rist-ülekandumise ohtu;

25. kutsub komisjoni üles tegelema teabe puudumisega antibiootikumide kasutamise kohta veterinaarravimites kogu ELis ja koguma selleks kõikidelt liikmesriikidelt kvaliteetseid, võrreldavaid ja liigispetsiifilisi andmeid;

26. tunneb heameelt jõupingutuste üle ühtlustada ja täiendada uute antibiootikumide regulatiivset hindamist;

27. kutsub komisjoni üles toetama jätkuvalt Euroopa antimikroobse resistentsuse seire süsteemi (EARSS) ja Euroopa antimikroobsete ainete veterinaarmeditsiinis tarbimise üleeuroopalise seire (ESVAC) tegevust andmete kogumisel antibiootikumide kasutamise kohta, et võtta nende alusel tulevasi meetmeid vastutustundliku kasutamise tagamiseks;

28. kutsub komisjoni esitama seadusandlikke ettepanekuid, et lõpetada järk-järgult antibiootikumide profülaktiline kasutamine loomakasvatuses;

29. rõhutab, et loomakasvatuse ja intensiivse kalakasvatuse sektoris tuleks keskenduda haiguste ennetamisele hügieeni, heade laudatingimiste ja heade loomakasvatustavade abil, samuti rangete bio-ohutusmeetmetega, mitte aga antibiootikumide profülaktilise kasutamisega;

30. nõuab eelkõige, et loomakasvatuses võetaks kasutusele head tavad, et vähendada ravimiresistentsuse ohtu; rõhutab, et neid tavasid tuleks eelkõige kohaldada noorloomadele, kes tuuakse kokku erinevatelt tõuloomapidajatelt, mille tõttu suureneb nakkushaiguste oht;

31. märgib, et kui ravimijäätmeid ei kõrvaldata õigesti, satuvad nad vette, mis suurendab tahtmatut kokkupuudet mitmesuguste ainetega, mis on seotud ravimiresistentsusega; palub, et komisjon edendaks teadusuuringuid selle kohta, missugust mõju avaldab pikaajaline kokkupuude ravimijäätmetega vee ja pinnase kaudu;

32. nõuab vahetegemist inimmeditsiinis ja veterinaarias kasutatavate aktiivsete toimeainete ja mõjumehhanismide vahel võimalikult suures ulatuses, et vähendada antibiootikumide resistentsuse loomadelt inimestele ülekandumise ohtu;

33. on seisukohal, et problemaatiliste inimpatogeenide ravis nn viimase ravivormina kasutatavate antibiootikumide kasutamine põllumajanduses tuleks keelustada;

Rahvusvaheline koostöö

34. kutsub komisjoni üles tugevdama tihedat koostööd Maailma Terviseorganisatsiooniga, Maailma Loomatervise Organisatsiooniga ja muude asjaomaste osaliste ja organisatsioonidega rahvusvahelisel tasandil, et tegeleda ülemaailmsel tasandil tulemuslikumalt ravimiresistentsusega; tunneb sellega seoses heameelt ELi ja USA Atlandi-ülese kiireloomulise ravimiresistentsuse töörühma (TATFAR) loomise üle;

35. kutsub komisjoni üles tagama, et asjaomaste strateegiate rakendamiseks oleks kasutada piisavalt rahalisi ja inimressursse;

36. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

European Platform for the Responsible Use of Medicines in Animals (Loomakasvatuses vastutustundliku ravimite kasutuse Euroopa platvorm).

(2)

Komisjoni töödokument. Komisjoni teise aruande saatedokument nõukogule aruannete alusel, mille liikmesriigid on esitanud nõukogu soovituse (2002/777/EÜ) kohta, mis käsitleb antimikroobsete ainete arukat kasutamist inimmeditsiinis.

Viimane päevakajastamine: 26. oktoober 2011Õigusalane teave