Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 8. juuli 2010. aasta resolutsiooni ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta pärast 2013. aastat(1), 18. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni põllumajanduse tunnistamise kohta strateegiliselt tähtsaks sektoriks toiduga kindlustatuse tagamisel(2) ning 23. juuni 2011. aasta resolutsiooni ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide kohta 2020. aastaks toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamisel(3),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Toiduainete tarneahela parem toimimine Euroopas” (COM(2009)0591),

–   võttes arvesse komisjoni 30. juuli 2010. aasta otsust, millega luuakse kõrgetasemeline foorum toiduainete tarneahela toimimise parandamiseks (2010/C 210/03),

–   võttes arvesse põllumajandus- ja toiduainetetööstuse konkurentsivõime küsimustega tegelenud kõrgetasemelise töörühma 17. märtsi 2009. aasta lõplikke soovitusi,

–   võttes arvesse õigusega toidule tegeleva ÜRO eriraportööri aruannet „Põllumajandustööstus ja õigus toidule”,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et komisjoni teatises „Toiduainete tarneahela parem toimimine Euroopas” (COM (2009) 0591) sedastatakse, et toidukulutused moodustavad 16 % Euroopa leibkondade kuludest ning seetõttu on kõrgemad tarbijahinnad murettekitavad, kuna need survestavad leibkondade tulusid;

B.  arvestades, et komisjoni teatises tuuakse välja mitmed toiduainete tarneahela tasakaalustamatuse ilmingud, sealhulgas järgmised: nn valitseva ostujõu kuritarvitamine, ebaõiglased lepingutingimused, hilinenud maksed, lepingu ühepoolne muutmine, turulepääsu piiramine ja kasumimarginaalide ebaühtlane jaotumine toiduainete tarneahelas ning hulk probleeme, mis on seotud jaemüügisektori suurema kontsentratsiooniga;

C. arvestades, et toiduainete ja toorme hindade hiljutised kõikumised on tekitanud tõsist muret seoses toiduainete tarneahela toimimisega ning suutlikkusega täita tarneahela põhieesmärke – tagada jätkusuutliku tootmise üldises raamistikus Euroopa põllumajandustootjatele õiglane tulu ja Euroopa tarbijatele kindel varustatus kvaliteetsete toodetega, mille hind on tarbijale taskukohane;

D. arvestades, et väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele tuleb kogu tarneahela ulatuses tagada parem pääs turgudele;

E.  arvestades, et turu kontsentratsiooni mõjul alaneb igas majandussektoris hinnatase ning seetõttu on kontsentreerumine tarbijale kasulik, kui aga konkurentsijärelevalveasutused seda tõhusalt ei kontrolli, võib see mõjuda negatiivselt, kahjustades vaba konkurentsi;

F.  arvestades, et kuna tarneahelas on palju osalisi ja esmatoode võib lõpptoote maksumusest moodustada ainult väikse osa, ei ole alati lihtne kindlaks teha, kui suures ulatuses on teineteisega seotud põllumajandustootjatele makstav hinna ja tarbijahind;

G. arvestades, et põllumajandustootjad müüvad oma tooteid sageli töötlemisettevõtetele ja tarnivad otse jaemüüjatele, ning arvestades, et töötlemise osa toiduainete tarneahelas nõuab veel põhjalikumat analüüsi;

H. arvestades, et potentsiaalselt ebaõiglaste kaubandustavade ja potentsiaalselt konkurentsivastaste tavade vahel on selge vahe ning kummagi puhul ei ole tegemist ebavõrdse läbirääkimispositsiooni vältimatu tagajärjega;

I.   arvestades, et oma kaubamärgiga tooted on ainult sellised tooted, mis on valmistatud jaemüüjate poolt või nende jaoks ja millega pakutakse suuremat väärtust ja suuremat valikut tarbijatele ning turustamisvõimalusi arvukatele väikestele ja keskmise suurusega tarnijatele paljudes liikmesriikides; arvestades, et sellised tooteid valmistab mõne muu kaubamärgi juhtiv tootja ning need tooted on tarbijainfo ja rahvatervise aspekte arvesse võttes turul sageli esimesel kohal;

1.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles selgesõnaliselt tunnistama, et hästi toimiva toiduainete tarneahela parimaks toeks on vaba konkurentsiga turg, kus kõik osalised saavad tegutseda majanduslikult arukalt ja teenida õiglast kasumit ning kus õigusnorme kasutatakse konkurentsi tagamiseks ja rakendamiseks, uutele osalejatele turulepääsu võimaldamiseks, julgeoleku kindlustamiseks ning tõendatud turutõrke korral parandusmeetmete rakendamiseks;

2.  on seisukohal, et toiduainete tooraine hinna ja tarbijahinna asümmeetriline muutumine võib olla märk toiduainete tarneahela tasakaalustamatusest ja see võib avaldada negatiivset mõju nii tootjatele kui ka tarbijatele; palub komisjonil jälgida ja vajaduse korral tugevdada ELi instrumente, et vähendada hinnakõikumist põllumajandus- ja toiduainete turul;

3.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et konkurentsiõigus ja selle rakendamine oleksid piisavad toiduainete tarneahela konkurentsimoonutuste vastu võitlemiseks; rõhutab, et eeskirju tuleb muuta ainult sel juhul, kui on kindlalt tõendatud, et nõuetekohaselt jõustatud kehtivate eeskirjade abil ei ole võimalik selgelt konkurentsivastase tegevuse vastu erapooletult võidelda;

4.  kutsub liikmesriikide ja ELi konkurentsiasutusi üles uurima konkurentsivastast tegevust ja võtma vajaduse korral toiduainete tarneahela kõikide osaliste suhtes meetmeid sellise tegevuse vastu, sh tegevuse vastu, mis võib põllumajandustootjad läbirääkimistel panna ebaõiglasse olukorda;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles välja selgitama siseturu toimimist kahjustavad ebaausad kaubandustavad, mille järgijaid on ka hulgi- ja jaemüüjate seas ning millega põllumajandustootjad võidakse läbirääkimistel panna väga ebaõiglasse olukorda, ja võitlema selliste tavade vastu; rõhutab, et lepinguliste õiguste parem tundmine aitab sellistest tavadest hoiduda;

6.  kutsub liikmesriike üles seadma lepingulised suhted kogu toiduainete tarneahela ulatuses kindlamale alusele – koostama hea lepingutava vabatahtlikud juhendid;

7.  teeb ettepaneku, et esimese sammuna peaks komisjon soovitama heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel ning uurima vabatahtlikke ja liikmesriikides kasutatavaid regulatiivseid meetodeid ebaõiglaste kaubandustavade väljaselgitamiseks ja neist vabanemiseks;

8.  soovitab kõikidel liikmesriikidel nimetada ametisse ombudsmanid, kes oleksid vahekohtunikeks kõigi osaliste vahelistes vaidlustes, uuriksid kaebusi ning annaksid soovitusi, kuidas viia tegevust paremini kooskõlla õigusaktide ja vabatahtlike hea tava juhenditega; kutsub neid ombudsmane üles vahetama häid tavasid ja kooskõlastama oma tegevust;

9.  võtab teadmiseks komisjoni esialgsetes ettepanekutes ühise põllumajanduspoliitika reformi kohta esitatud meetmed, mille eesmärk on tootjaorganisatsioonide ja valdkondlike organisatsioonide toetamise kaudu tugevdada põllumajandustootjate positsiooni toiduainete tarneahelas; on seisukohal, et põllumajandustootjate positsiooni tugevdamine aitab neil saada õiglasemat osa lisandväärtusest;

10. palub komisjonil ja liikmesriikidel julgustada tarnijaid, eelkõige põllumajandustootjaid tarneahela osalistena tõhusamalt tegutsema, nimelt koonduma kooperatiividesse ja/või tootjate organisatsioonidesse, et oma läbirääkimispositsiooni parandada; soovitab neil investeerida tarneahela järgmistesse etappidesse, et saada kasu oma toodete lisandväärtusest;

11. palub komisjonil tagasi lükata kõik ettepanekud, mis põhinevad seisukohal, et oma kaubamärgiga toodete arendus on konkurentsivastane või ebaõiglane, samuti ettepanekud, mis seavad ohtu oma kaubamärgiga toodetega hea hinna ja kvaliteedi suhte võimaldamise ning nii väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kui ka suuremate tootjate turulepääsu vabas ausas ja avatud konkurentsis teiste kaubamärkidega; rõhutab, et jaemüüjad on ettevõtjad ning neil on õigus konkurentsiseadusi ja head tava järgides otsustada, milliseid tooteid nad müüa soovivad, ning oma kaubamärgiga toodete kohta peaksid kehtima samad tingimused kui teiste kaubamärkidega toodete kohta;

12. palub liikmesriikidel kehtestada piisavad ja asjakohased tingimused nende ettevõtete ja isikute õiguslikule vastutusele võtmiseks, kes toiduainete turgu kuritarvitavad.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0286. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0006. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0297.