RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni sõlmimise kohta (2012/2519(RSP))
10.2.2012
vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5
Emilio Menéndez del Valle, Vital Moreira rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel
B7‑0061/2012
Euroopa Parlamendi resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni sõlmimise kohta (2012/2519(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma 27. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni läbivaadatud Barcelona protsessi kohta[1] ja 25. novembri 2009. aasta resolutsiooni, mis käsitleb Euroopa – Vahemere piirkonna majandus- ja kaubanduspartnerlust seoses kaheksanda Euroopa – Vahemere piirkonna kaubandusministrite konverentsiga[2],
– võttes arvesse 28. novembri 1995. aasta Barcelona deklaratsiooni, mis rajas partnerluse Euroopa Liidu ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide vahel, ning selle konverentsi ajal vastu võetud töökava,
– võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2011. aasta ühisteatist Euroopa Ülemkogule, Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel” (COM(2011) 200 lõplik),
– võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna kaubanduse teekaarti kuni aastani 2010 ja edasiseks, mis võeti vastu 2009. aastal toimunud kaheksandal Vahemere Liidu kaubandusministrite konverentsil,
– võttes arvesse komisjoni 25. mai 2011. aasta ühisteatist Euroopa Ülemkogule, Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele” (COM(2011) 303 lõplik),
– võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna assotsieerimislepinguid ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia[3], Iisraeli[4], Maroko[5], Jordaania[6], Egiptuse[7], Liibanoni[8] ja Alžeeria[9] vahel ning ajutist Euroopa – Vahemere piirkonna assotsieerimislepingut Euroopa Ühenduse ja Palestiina omavalitsuse nimel toimiva Palestiina Vabastusorganisatsiooni vahelise kaubanduse ja koostöö kohta[10],
– võttes arvesse EÜ–Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsust nr 1/95 tolliliidu lõppetapi rakendamise kohta (96/142/EÜ),
– võttes arvesse Euroopa − Vahemere piirkonna vabakaubanduspiirkonna säästva arengu mõjuhinnanguid, mille koostas Manchesteri ülikooli arengupoliitika ja juhtimise instituut,
– võttes arvesse oma 21. detsembri 2006. aasta raportit Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubandusala loomise kohta (2006/2173(INI)) ja kõnealuses raportis käsitletud asjakohaseid kaalutlusi,
– võttes arvesse Barcelona protsessi algusest saadik toimunud Euroopa − Vahemere piirkonna riikide ministrite konverentside ja valdkondlike ministrite konverentside järeldusi, eelkõige 11. novembril 2010. aastal toimunud üheksanda Vahemere Liidu kaubandusministrite konverentsi järeldusi,
– võttes arvesse Euroopa Kohtu 25. veebruari 2010. aasta otsust kohtuasjas C-386/08, firma Brita GmbH versus Hauptzollamt Hamburg-Hafen,
– võttes arvesse ELi avaldust 17.–18. novembril 2003. aastal Brüsselis toimunud EL–Iisraeli assotsiatsiooninõukogu neljanda kohtumise puhuks,
– võttes arvesse ELi ja Iisraeli tehnilist kokkulepet ELi ja Iisraeli assotsieerimislepingu protokolli 4 kohta ning komisjoni teadaannet importijatele „Import Iisraelist ühendusse”[11],
– võttes arvesse 8. detsembril 2009. aastal Brüsselis toimunud 2985. välisasjade nõukogu kohtumisel nõukogu poolt vastu võetud järeldusi Lähis-Ida rahuprotsessi kohta,
– võttes arvesse komisjoni teatist päritolureegleid käsitlevate protokollide kohaldamise kuupäeva kohta, millega sätestatakse päritolu diagonaalne kumuleerumine Euroopa Liidu ning Alžeeria, Egiptuse, Fääri saarte, Islandi, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Maroko, Norra, Šveitsi (kaasaarvatud Liechtenstein), Süüria, Tuneesia, Türgi, Jordani läänekalda ja Gaza sektori vahel[12],
– võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse vahelist kokkulepet[13],
– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et Euroopa – Vahemere piirkonna päritolu diagonaalse kumuleerumise piirkond põhineb arvukatel kahepoolsetel päritolureegleid käsitlevatel protokollidel, mis on ettevõtete, eelkõige VKEde, ja riikide jaoks liiga komplekssed, et nendest kasu saada;
B. arvestades, et 2007. aasta oktoobris Lissabonis toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna kaubandusministrite kohtumisel anti nõusolek koostada konventsioon, mis koondab kõik Euroopa – Vahemere piirkonna protokollid üheks lihtsustatud õigusaktiks, misläbi muudetakse Euroopa – Vahemere piirkonna päritolu kumulatsiooni kasutamine lihtsamaks; arvestades, et see konventsioon kinnitati üheksandal Vahemere Liidu kaubandusministrite konverentsil 11. novembril 2010;
C. arvestades, et konventsiooni geograafilist ulatust laiendati, et kaasata sellesse stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevad riigid, mille tulemusena mitmekordistub Euroopa – Vahemere piirkonna päritolu kumulatsioonist tulenev kasu;
D. arvestades, et kuigi tegemist on väga positiivsete sammudega, on nende tulemuseks olukord, kus igal päritolu kumulatsiooniga seotud eeskirja rikkumisel või sellest kõrvalehoidmisel on ka laiem geograafiline mõju;
E. arvestades, et ELil on assotsieerimisleping nii Iisraeli kui ka Palestiinaga ja mõlemad lepingud sisaldavad vabakaubanduslepingut, milles on eri sätted kaubandusliku sooduskohtlemise kohta;
F. arvestades, et Euroopa Liidu Nõukogu kinnitab oma 8. detsembri 2009. aasta järeldustes Lähis-Ida rahuprotsessi kohta, „et asundused […] on rahvusvahelise õiguse kohaselt ebaseaduslikud, takistavad rahu saavutamist ning ähvardavad muuta võimatuks kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse”;
G. arvestades, et ELi seisukoht on selline, et alates 1967. aastast Iisraeli valitsusalasse kuuluvatest piirkondadest pärinevad kaubad ei kuulu ELi ja Iisraeli vahelise assotsieerimislepingu järgse sooduskorra alla;
H. arvestades, et ELi ja Iisraeli vahelise assotsieerimislepingu kohaldamine Iisraeli poolt selle okupeeritud aladel tekitas olukorra, kus kohaldati sobimatult ELi õigust, mis, nagu kinnitas Euroopa Kohus firma Brita GmbH versus Hauptzollamt Hamburg-Hafen kohtuasjas, ei luba liikmesriikide tolliasutustel ELi ja Iisraeli vahelise assotsieerimisepingu raames kohaldada sooduskohtlemist Iisraeli okupatsiooni all olevatelt aladelt pärinevate toodete suhtes;
I. arvestades, et Euroopa kodanikud on väljendanud selgelt oma tahet seoses okupeeritud Palestiina aladelt pärit kaupadega;
J. arvestades, et seoses okupeeritud alade asundustest pärinevate toodetega on ELil olnud mitmesuguseid probleeme päritolureeglite jõustamisega; arvestades, et oma avalduses 2003. aastal toimunud ELi–Iisraeli assotsiatsiooninõukogu neljanda kohtumise puhuks rõhutas EL enne päritoluprotokolli muutmist kõigepealt kahepoolse päritolureeglite küsimuse lahendamise tähtsust, et oleks võimalik kohaldada Euroopa – Vahemere piirkonda hõlmavat päritolu kumulatsiooni; arvestades, et sellise lahenduse puudumisel püüdis komisjon lahendada kõnealuseid probleeme Iisraeliga sõlmitud õiguslikult mittesiduva kahepoolse tehnilise kokkuleppe abil, mille alusel lisab Iisrael igale päritolu tõendavale dokumendile nende kohtade postikoodid, kus konkreetne toode on toodetud, nii et ELi tolliasutustel on Iisraeli asundustes toodetud kaupade suhtes otsekohe võimalik kehtestada soodustuseta tollimaksu;
K. arvestades, et kõnealune tehniline kokkulepe on olemas ühelt poolt ELi ja Iisraeli vahel ning teiselt poolt EFTA riikide ja Iisraeli vahel; arvestades, et kavandatav konventsioon ei laienda seda kokkulepet mingil moel geograafilisele territooriumile, mida see hõlmab, samuti ei seo see ka teisi osalisi;
L. arvestades, et vastavalt tehnilise kokkuleppe eeskirjadele on Iisrael ja tema eksportijad kohustatud kohaldama eristust 1967. aastast Iisraeli haldusalas olnud territooriumil sooritatud tootmistegevuse ja rahvusvaheliselt tunnustatud Iisraeli Riigi territooriumil sooritatud tootmistegevuse vahel;
M. arvestades, et konventsioon oma praegusel kujul ei taga täiendavaid õiguskaitsevahendeid Euroopa Liidule ega teistele konventsiooniosalistele juhtumiteks, kui kumulatsiooni eeskirju ei ole asjakohaselt täidetud;
N. arvestades, et üksikute ELi liikmesriikide tolliasutuste vastutuse hulka kuulub kontroll selle üle, et väited ELi imporditud toodete sooduspäritolu kohta kehtivad; arvestades, et tollil ei ole oma pingutustest hoolimata võimalik kontrollida iga päritolu tõendavat dokumenti ja iga üksikut Iisraelist ELi eeliskorras imporditud saadetist; arvestades, et konventsioon võib muuta eelnimetatud logistilise probleemi lahendamise keerukamaks, suurendades partnerriikide arvu, kuhu kumuleerub Iisraelist eksporditud materjalide töötlemine või täiendamine toodete eksportimisel ELiga sõlmitud kokkulepete alusel;
O. arvestades, et kuigi Iisraelist eksporditud toodete tegeliku päritolu kindlakstegemisega seotud probleemiga tuleks tegeleda asjakohasemalt, ei tohiks see siiski takistada piirkonna kui terviku sotsiaalset ja majanduslikku integreerimist;
P. arvestades, et araabia kevad on rõhutanud vajadust ausate ja õiglaste eeskirjade järele, mis võimaldavad kõikide Vahemere piirkonna riikide ja maade inimestel saada täit kasu oma majandusalastest jõupingutustest, ning ELi jaoks vajadust neid jõupingutusi selgelt toetada; arvestades, et araabia kevade järel on EL korduvalt kinnitanud oma kohustust luua tihedamad kaubandussuhted araabia maadega;
Q. arvestades, et komisjon nimetab oma 8. märtsi 2011. aasta ühisteatises „Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel” konventsiooni vastuvõtmist üheks piirkonnas kaubanduse ja investeeringute mõju maksimeerimise vahendiks;
R. arvestades, et Euroopa – Vahemere vabakaubanduspiirkonda ei õnnestunud 2010. aastaks luua; arvestades, et ebaõnnestumise üks peamisi põhjusi oli Vahemere lõunapiirkonna riikide vahelise piirkondliku sotsiaalse, kaubandusliku ja majandusliku integratsiooni puudumine;
S. arvestades, et lepingul võib olla riigile ja piirkonnale väga oluline mõju;
1. usub, et rahvusvaheline kaubandus võib aidata kaasa majanduskasvule, majanduslikule mitmekesistamisele ja vaesuse vähendamisele, mis kõik on Vahemere piirkonnas demokraatia edendamise olulised komponendid; toetab komisjoni püüdlusi lubada ELi siseturule soodustatud juurdepääs kaupadele, mis on toodetud ja kumuleeritud Vahemere piirkonnas;
2. väljendab heameelt algatuse üle lihtsustada päritolureeglite kumulatsiooni süsteemi kasutamist Euroopa – Vahemere piirkonnas; usub, et Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon on oluline samm lõunanaabruse kaubanduse lihtsustamise ning sotsiaalse ja majandusliku integreerimise suunas;
3. on mures selle pärast, millises seisus on Euroopa − Vahemere piirkonna vabakaubanduspiirkonna loomine, mis pidanuks olema teostunud aastaks 2010, ent seda ei ole siiani; peab kahetsusväärseks asjaolu, et erinevad asjaosalised ei ole teinud tegelikke edusamme vajalike tingimuste loomisel; soovitab arendada lõunapiirkonna kahepoolset ja mitmepoolset majanduskoostööd, mis annaks konkreetset kasu asjaomaste riikide kodanikele ja parandaks piirkonna poliitilist kliimat; möönab, et piirkonnasisese kaubanduse puudumine Vahemere lõunapiirkonna riikide vahel on olnud oluline takistus projekti elluviimisel; nõuab kindlalt, et Euroopa − Vahemere piirkonna vabakaubanduspiirkonna loomine jääks ELi ja tema lõunapoolsete partnerite üheks eesmärgiks; peab kõnealust konventsiooni oluliseks sammuks vabakaubanduspiirkonna loomise suunas ning võimalikuks stiimuliks lõuna-lõuna suunal toimuvale kaubavahetusele;
4. loodab, et piirkonnas pärast araabia kevadet välja kujunev uus demokraatia edendab inim- ja sotsiaalseid õigusi ning süvendab poliitilist dialoogi, mis peaks looma piirkonnasisesele kaubandusele soodsama keskkonna, sest kaubavahetuse puudumise üks põhjustest on olnud varasemate diktaatorlike juhtide rakendatud poliitika; julgustab seda uut demokraatiat tegema rühmas „Agadir Group” tihedat koostööd ning kasutama täies ulatuses ära kõnealust konventsiooni; palub komisjonil anda selle uue demokraatia elluviijatele tehnilist abi, et nad saaksid täielikult ära kasutada kättesaadavaid kaubanduslikke vahendeid, kaasa arvatud see konventsioon;
5. peab tervitatavaks tõsiasja, et konventsioon on ainus vahend, mis mitte ainult ei loo vajaliku õigusraamistiku diagonaalseks kumulatsiooniks traditsiooniliste Vahemere lõunapiirkonna partnerite vahel, vaid mis hõlmab ka stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalejaid ning EFTA riike, andes kumulatsioonile laiema geograafilise ulatuse ja luues suurema turu kumuleeritud ekspordile;
6. peab kahetsusväärseks asjaolu, et konventsioon ei sisalda vaidluste lahendamise mehhanismi niisuguste küsimustega tegelemiseks, mis on seotud päritolutõendi kontrollimisega; usub, et konventsiooniga loodav ühiskomitee ei ole sobiv organ selliste küsimustega tegelemiseks; märgib, et seetõttu tuleb niisuguste küsimustega tegeleda kahepoolsete vaidluste lahendamise mehhanismide abil, kui need on olemas;
7. on seisukohal, et konventsioon oleks olnud oluliselt parem, kui sellesse oleks lisatud ühtne tõhus vaidluste lahendamise mehhanism, mis soodustaks kiire ja rahuldava lahenduse leidmist toodete päritolu ja kumulatsiooni puudutavates vaidlustes; kutsub komisjoni üles hindama võimalust sellise mehhanismi lisamiseks konventsiooni selle edaspidise läbivaatamise korral;
8. peab kahetsusväärseks asjaolu, et konventsiooni tekstis ei ole sätestatud mingit edaspidist läbivaatamise või muutmise korda; usub, et sellisele komplekssele ja ulatuslikule vahendile nagu konventsioon tuleks ettenähtud aja järel toimuv läbivaatamine kasuks; palub seetõttu komisjonil kaaluda läbivaatamisklausli lisamist konventsiooni;
9. toonitab, kui oluline on see, et konventsiooni sõlmimisega kaasneks võimalikult kiiresti konventsiooni osaliste suhtes kohaldatavate päritolureeglite läbivaatamine ning et kõnealune läbivaatamine viidaks läbi nii, et selle käigus viiakse Vahemere lõunapiirkonna riikide päritolureeglid kooskõlla uues üldist soodustuste süsteemi käsitlevas määruses esildatud päritolureeglitega; usub, et vähem soodsad päritolureeglid vähendaksid võimalust kasutada kõiki konventsioonist tulenevaid võimalusi ja jätaksid lõunanaabruse vähem soodsasse olukorda;
10. on tõsiselt mures niisuguste teatavate äriühingute tegevuse pärast, kes kasutavad järjepidevalt ära ELi ja Iisraeli vahelise assotsieerimislepingu sätteid, eksportides okupeeritud aladel toodetud kaupu; taunib niisugust tegevust ja on seisukohal, et see ei ole kooskõlas ELi välispoliitikaga ning kujutab endast liidu siseturule õigusjärgse eelisjuurdepääsu ulatuslike võimaluste kuritarvitamist; kutsub seepärast komisjoni üles koostama musta nimekirja niisugust tegevust jätkavatest äriühingutest ja teavitama liikmesriike;
11. tuletab meelde, et firma Brita GmbH versus Hauptzollamt Hamburg-Hafen kohtuasja puudutavas otsuses kinnitas Euroopa Kohus, et importivate liikmesriikide tolliasutused peavad keelduma ELi ja Iisraeli vahelise assotsieerimislepinguga ELi eksporditavatele toodetele kehtestatud sooduskohtlemisest toodete puhul, mis pärinevad Iisraeli okupeeritud aladelt ning mille kohta ei ole Iisraeli ametiasutused võimelised esitama piisavat teavet, mis võimaldaks määrata kindlaks nende tegeliku päritolu;
12. on seisukohal, et konventsiooni rakendamine ei tohiks alal hoida või luua olukorda, mis lihtsustab või suurendab sellist reeglite kuritarvitamist; rõhutab, et nii nagu on märgitud konventsiooni preambulas, ei tohiks konventsioon muuta olukorda ebasoodsamaks, kui see oli diagonaalset kumulatsiooni kohaldatavate vabakaubanduspartnerite vahelistes suhetes varem; palub komisjonil teha koostööd Euroopa Parlamendiga, et need kaks institutsiooni saaksid oma poliitilise tahte ja kaaluga toetada jõupingutusi, mis on suunatud seesugusele siseturu reeglite kuritarvitamisele lahenduse leidmisele; kutsub komisoni üles esitama antud probleemile tõhusamate lahenduste leidmiseks uusi ettepanekuid;
13. märgib, et ELil ja EFTA liikmesriikidel on Iisraeliga tehniline kokkulepe, milles käsitletakse territoriaalsuse küsimust ning mis pakub piiratud ulatuses mõningaid lahendusi; on seisukohal, et kõnealuste tehniliste kokkulepetega pakutud lahendused ei ole rahuldavad; rõhutab lisaks, et kõnealused tehnilised kokkulepped ei seo piirkondliku konventsiooni teisi osalisi; on seetõttu mures, et piirkondlik konventsioon võib luua juurde olukordi, kus teistel lepinguosalistel tekib probleeme kumulatsiooni tagamisel vastavalt nende ELiga sõlmitud lepingutele, kui nad töötlevad või täiendavad oma territooriumil tooteid, mis nad on importinud Iisraeliga sõlmitud lepingu alusel;
14. kutsub komisjoni üles tehnilist kokkulepet läbi vaatama ja vajaduse korral pidama uuesti läbirääkimisi, et muuta see tulemuslikumaks ja lihtsamaks; palub, et komisjon leiaks lahenduse, mida saaks kasutada ka nende kaupade puhul, mille on importinud kolmandad osapooled, kes on kumuleerinud töötlemise või täiendamise oma territooriumile, kasutades materjale, mis on imporditud nende ja Iisraeli vahel sõlmitud kokkulepete alusel; palub, et komisjon toetaks piirkondliku konventsiooni mis tahes tulevase läbivaatamise osana selliste sätete lisamist, mille tulemusel hakkaksid kõik konventsiooniosalised kohaldama territoriaalsuse põhimõtet ühtselt;
15. märgib, et vastavalt praegu ühelt poolt ELi ja Iisraeli vahel ning teiselt poolt EFTA ja Iisraeli vahel kehtivas tehnilises kokkuleppes sätestatud menetlustele kohaldavad Iisraeli toll ja eksportijad juba eristust okupeeritud aladel asuvates Iisraeli asundustes sooritatud tootmistegevuse ja rahvusvaheliselt tunnustatud Iisraeli Riigi territooriumil sooritatud tootmistegevuse vahel; märgib, et nendes menetlustes ei nähta ette teavitamist niisuguste eristuste tulemusest, mida Iisraeli ametivõimud ja eksportijad on kasutanud, et ELi tolliasutustel oleks võimalik samasuguseid eristusi korralikult, lihtsalt ja tõhusalt kasutada; kutsub komisjoni üles tegema koostööd liikmesriikide tolliasutustega, et leida lahendus, mille eesmärk on muuta kõnealune tehniline kokkuleppe lihtsaks, tõhusaks ja usaldusväärseks mehhanismiks;
16. on seisukohal, et Iisraeliga tuleks kokku leppida lihtne, tõhus ja usaldusväärne mehhanism, mis asendab olemasoleva tehnilise kokkuleppe ning mille alusel Iisraeli eksportijad ja tolliasutused kohaldaksid sama eristust ning märgiksid selged asjakohased andmed toodete kohta, millele nad on määranud päritolustaatuse sõltuvalt 1967. aastast Iisraeli haldusalas oleval territooriumil läbi viidud tootmise etappidest;
17. nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid, et nende tolliasutused kohaldavad tõhusalt tehnilist kokkulepet ja toimivad vastavalt kohtuotsusele, mille Euroopa Kohus langetas nende Iisraeli toodete kohta, mis jõuavad Euroopa Liitu piirkondlikus konventsioonis sätestatud diagonaalse kumulatsiooni raames; on veendunud, et komisjon peaks juhtima selliste kogu ELi hõlmavate jõupingutuste koordineerimist ja võtma ka meetmeid teadlikkuse loomiseks ELi üksikute liikmesriikide tolliasutuste hulgas selle osas, kuidas tuleks kohaldada tehnilist kokkulepet Iisraeli kumuleeritud toodete puhul; usub, et soodustuste süsteemi kuritarvitamise vältimiseks peaksid ELi tolliasutused tõhustama järelevalvet tehnilise kokkuleppe kohaldamise üle;
18. palub komisjonil, kuna konventsiooni tekstis ei ole sellekohast sätet, viia kolme aasta pärast läbi mõjuhinnang, et muu hulgas hinnata konventsiooni vastuvõtmisega loodud kasu, samuti konventsioonist tulenenud kumulatsiooni mõju teatavate eespool osutatud äriühingute tegevusele;
19. toonitab vajadust suurendada teadlikkust uue Euroopa – Vahemere piirkonna konventsiooniga lihtsamaks muudetud kumulatsiooni pakutavatest võimalustest, eelkõige Vahemere lõunapiirkonna riikide äriringkondades; toetab komisjoni niisuguste algatuste tegemises, mis on ette nähtud sellise teadlikkuse loomiseks;
20. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa – Vahemere piirkonna päritolureeglite piirkondliku konventsiooni osalisriikide valitsustele ja parlamentidele ning Vahemere Liidu parlamentaarse assamblee presidendile.
- [1] ELT C 272 E, 9.11.2006, lk 570.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P7_TA-PROV(2009)0091.
- [3] EÜT L 97, 30.3.1998, lk 2.
- [4] EÜT L 147, 21.6.2000, lk 3.
- [5] EÜT L 70, 18.3.2000, lk 2.
- [6] EÜT L 129, 15.5.2002, lk 3.
- [7] ELT L 304, 30.9.2004, lk 39.
- [8] ELT L 143, 30.5.2006, lk 2.
- [9] ELT L 265, 10.10.2005, lk 2.
- [10] EÜT L 187, 16.7.1997, lk 3.
- [11] ELT C 20, 25.1.2005, lk 2.
- [12] ELT C 156, 26.5.2011, lk 3.
- [13] EÜT L 53, 22.2.1997, lk 2.