Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0279/2012

Esitatud tekstid :

B7-0279/2012

Arutelud :

PV 13/06/2012 - 6
CRE 13/06/2012 - 6

Hääletused :

PV 13/06/2012 - 9.1
CRE 13/06/2012 - 9.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 111kDOC 64k
6.6.2012
PE489.308v01-00
 
B7-0279/2012

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


Mitmeaastane finantsraamistik ja omavahendid (2012/2678(RSP))


Martin Callanan, Richard Ashworth, Geoffrey Van Orden, Anthea McIntyre, James Nicholson, Struan Stevenson fraktsiooni ECR nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta (2012/2678(RSP))  
B7‑0279/2012

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 17. mail 2006. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 5,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 311 ja 312,

–   võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel,

–   võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2011. aasta ettepanekut Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks oleva eelarve kohta, I ja II osa,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 312 lõike 2 kohaselt võtab nõukogu määruse, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik, vastu ühehäälse otsusega pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist;

B.  arvestades, et eesistujariik Taani kavatseb esitada juunis kogunevale Euroopa Ülemkogule nn läbirääkimispaketi, pakkudes välja võimalusi läbirääkimiste kõigi aspektide, kaasa arvatud tulude kohta, kuid välistades selles etapis arvnäitajate esitamise;

C. arvestades, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga seotud mitmeaastased programmid vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt;

1.  on seisukohal, et eelarve konsolideerimine on jätkusuutliku majanduskasvu eeltingimus ja et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimised toimuvad ajal, mil liikmesriigid võtavad erakorralisi meetmeid avaliku sektori eelarvepuudujäägi ning avaliku sektori võla vähendamiseks jätkusuutlikule tasemele kooskõlas tugevdatud eelarve ja makromajanduse järelevalve raamistikuga;

2.  tuletab meelde, et Euroopa avaliku sektori kulutused ei saa jääda välja märkimisväärsetest pingutustest, mida liikmesriigid oma avaliku sektori kulutuste kontrolli alla saamiseks teevad, ja toonitab, et viimastel aastatel võetud meetmeid ELi eelarve maksete assigneeringute iga-aastase kasvu piiramiseks tuleks selle finantsperspektiivi viimastel aastatel seetõttu järk-järgult intensiivistada ning maksete assigneeringute kasv ei tohiks järgmise finantsperspektiivi ajal ületada inflatsioonimäära; kooskõlas sellega ei tohiks maksete assigneeringud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal ületada 2013. aasta taset ja kasvumäär peaks jääma alla inflatsioonimäära;

3.  on seisukohal, et Euroopa lisaväärtuse põhimõte peaks olema kõigi tulevaste kulutuste nurgakivi ning juhinduda tuleb ka tõhususe, mõjususe ja kulutustele vastava tulu põhimõtetest, järgides samas subsidiaarsuse põhimõtet, mis on määratletud ELi lepingu artiklis 5 ja kinnistatud protokollis nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus;

4.  märgib, et praeguste eelarvepiirangute tingimustes on äärmiselt oluline tagada Euroopa kodanike täielik toetus, et taas kinnitada ja saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia kohased eesmärgid; nõuab seetõttu olemaolevate rahalise vahendite paremat kasutamist ja toonitab, et Euroopa Liidu suur ülesanne ei ole mitte kulutada rohkem, vaid kulutada tõhusamalt;

5.  tuletab meelde, et ELi eelarve on tugeva võimendava mõjuga investeerimiseelarve ning võib olla väga hea vahend Euroopa lisaväärtusega strateegiliste investeeringute tegemiseks kooskõlas lähenemisega, mille eesmärk on luua majanduskasvu ja töökohti; toonitab, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik peaks peamiselt kajastama Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke, eeskätt keskendades kulutused nn arukale kasvule, mis võimaldab kohaldada liidu ees seisvatele probleemide lahendamiseks sidusat ja järjepidevat pikaajalist strateegilist lähenemist;

6.  märgib, et ELi toimimise lepingu teises lõigus sätestatakse, et eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest; on seisukohal, et praegune tulude süsteem on seaduslik ning kooskõlas lepingu vaimuga ning kordab oma vastuseisu komisjoni 29. juunil 2011 tehtud seadusandlikule ettepanekule omavahendite süsteemi reformimiseks, sealhulgas finantstehingute maksu ja ELi uut käibemaksupõhiseid omavahendeid käsitlevatele ettepanekutele,

7.  kordab oma kindlat seisukohta korrektsioonimehhanismide kohta ja rõhutab, et ettepanekuid kehivat süsteemi muuta või kaotada ei toetata; kutsub kõiki seotud pooli üles otsima pragmaatilist lahendust ja keskenduma mitmeaastase finantsraamistiku neile valdkondadele, kus on võimalik saavutada konsensus;

8.  arvestades makromajanduslikku keskkonda ja muutuva maailmaga kaasnevaid suuri probleeme ning selleks et tagada olemasolevate ELi rahaliste vahendite parem ja tõhusam kasutamine, nõuab, et aastaid 2014–2020 hõlmav mitmeaastane finantsraamistik võimaldaks suuremat paindlikkust, et asjakohaselt tegelda muutuvate asjaolude ja prioriteetidega, pidades samas kinni kokku lepitud maksete assigneeringute tasemetest;

9.  toonitab ELi eelarve ühtsuse põhimõtet, rõhutades, et kõik ELi poliitikavaldkonnad ja programmid tuleks lisada mitmeaastasesse finantsraamistikku koos nõuetekohase rahastamisega, aidates seega suurendada selle läbipaistvust, ennustatavust ja aruandekohustust;

10. väljendab heameelt nõukogu eesistujate(2) võetud kohustuse üle tagada avatud ja konstruktiivne dialoog ja koostöö parlamendiga ELi toimimise lepingu artikli 312 raames; kinnitab valmisolekut teha läbirääkimiste käigus tihedat koostööd nõukogu ja komisjoniga täielikus kooskõlas Lissaboni lepingu sätetega;

11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning muudele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele.

(1)

ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(2)

Peaminister Yves Leterme’i 8. detsembri 2010. aasta kiri president Buzekile.

Viimane päevakajastamine: 8. juuni 2012Õigusalane teave