Menetlus : 2012/2694(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0376/2012

Esitatud tekstid :

B7-0376/2012

Arutelud :

Hääletused :

PV 05/07/2012 - 13.5

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 150kWORD 83k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0373/2012
27.6.2012
PE491.991v01-00
 
B7-0376/2012

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


Euroopa Liidu poliitika seoses Jordani Läänekalda ja Ida-Jeruusalemmaga (2012/2964(RSP))


Kyriacos Triantaphyllides, Patrick Le Hyaric, Willy Meyer, Nikolaos Chountis, Jacky Hénin, João Ferreira, Sabine Lösing fraktsiooni GUE/NGL nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu poliitika kohta seoses Jordani Läänekalda ja Ida-Jeruusalemmaga (2012/2964(RSP))  
B7‑0376/2012

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

–   võttes arvesse asjakohaseid ÜRO resolutsioone, eriti ÜRO Peaassamblee 1947. aasta resolutsiooni 181 ning ÜRO Julgeolekunõukogu 1967. aasta resolutsiooni 242, 1968. aasta resolutsiooni 252, 1973. aasta resolutsiooni 338, 1980. aasta resolutsiooni 476, 1980. aasta resolutsiooni 478, 2002. aasta resolutsiooni 1397, 2003. aasta resolutsiooni 1515 ja 2008. aasta resolutsiooni 1850,

–   võttes arvesse 1949. aasta neljandat Genfi konventsiooni tsiviilisikute sõjaaegse kaitse kohta;

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Kohtu 9. juuli 2004. aasta nõuandvat arvamust Palestiina okupeeritud aladele turvamüüri ehitamise õiguslike tagajärgede kohta,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eriti 29. septembri 2011. aasta resolutsiooni olukorra kohta Palestiinas ja 9. septembri 2010. aasta resolutsiooni Jordani jõe olukorra kohta, eelkõige alamjooksu piirkonnas,

–   võttes arvesse nõukogu 14. mai 2012. aasta, 18. juuli ja 23. mai 2011. aasta 2010. aasta ning 8. detsembri 2009. aasta järeldusi Lähis-Ida rahuprotsessi kohta,

–   võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni 12. juunil 2012 Euroopa Parlamendi täiskogu istungil peetud kõnet viimase aja sündmuste kohta Lähis-Idas ja Süürias,

–   võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni avaldusi, eriti 8. juuni 2012. aasta avaldust asunduste laiendamise kohta, 25. aprilli 2012. aasta avaldust seoses Iisraeli ametivõimude otsusega okupeeritud Palestiina aladel paiknevate Sansana, Rechelimi ja Bruchini asunduste staatuse kohta ning 22. veebruari 2012. aasta avaldust Iisraeli asunduste tunnustamise kohta,

–   võttes arvesse ELi missioonijuhtide 2012. aasta jaanuaris esitatud aruannet Ida-Jeruusalemma kohta,

–   võttes arvesse ELi missioonijuhtide 2011. aasta juulis esitatud aruannet piirkonna C ja Palestiina riigi ülesehitamise kohta,

–   võttes arvesse Palestiina peaministri Salam Fayyadi 2009. aasta augustis esitatud riigi ülesehitamise kahe aasta plaani „Okupatsiooni lõpetamine ja riigi loomine”,

–   võttes arvesse 18. septembril 1995 sõlmitud vahelepingut Jordani Läänekalda ja Gaza sektori kohta,

–   võttes arvesse 13. septembril 1993 vastu võetud Oslo kokkulepet („Ajutise omavalitsuse korraldamise põhimõtete deklaratsioon”),

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et Jordani Läänekallas ja Ida-Jeruusalemm ning Gaza sektor on okupeeritud alad; arvestades, et nende alade kohta kehtib täiel määral rahvusvaheline humanitaarõigus, kaasa arvatud neljas Genfi konventsioon; arvestades, et Iisrael kui okupeeriv riik on muu hulgas kohustatud heas usus tagama okupeeritud Palestiina elanike põhivajaduste rahuldamise, korraldama oma okupatsiooni kohalikele elanikele soodsal viisil, kaitsma ja säilitama tsiviilobjekte ning hoiduma oma elanike ümberpaigutamisest okupeeritud aladele ja okupeeritud alade elanike ümberpaigutamisest oma territooriumile;

B.  arvestades, et kahtluse alla ei saa seada palestiinlaste võõrandamatut õigust enesemääramisele ja oma riigile, samuti ei saa kahtluse alla seada Iisraeli õigust turvalistele piiridele; arvestades, et Palestiina rahva omariikluse püüe ning nii iisraellaste kui ka palestiinlaste püüe edendada oma elu turvalises keskkonnas on ülimalt tähtsad tegurid kestva rahu, stabiilsuse ja heaolu saavutamiseks selles piirkonnas;

C. arvestades, et Iisraeli asundused on rahvusvahelise õiguse järgi ebaseaduslikud ja on suureks takistuseks rahupüüetele, arvestades, et Iisraeli valituse kavandatud ja juhitud asunduste ehitus ja laiendamine ohustab tõsiselt nn kahe riigi lahenduse teostatavust, nagu märgitakse ka ELi missioonijuhtide hiljutistes, ka ajakirjandusse lekitatud aruannetes piirkonna C ja Palestiina riigi ülesehitamise ning Ida-Jeruusalemma kohta;

D. arvestades, et ebaseaduslike asunduste jätkuv laiendamine ja asunike vägivallatsemine, planeerimispiirangud ja nendest tingitud suur elamute nappus, majade lammutamine, inimeste väljatõstmine ja ümberasustamine, maade konfiskeerimine, raskendatud juurdepääs veele ja muudele loodusvaradele, põhiliste sotsiaalteenuste ja sotsiaalabi puudulikkus jms avaldavad suurt negatiivset mõju palestiinlaste elutingimustele Jordani Läänekaldal, eriti piirkonnas C ja Ida-Jeruusalemmas; arvestades, et nendel aladel on peamine probleemide tekitaja endiselt majanduslik olukord, mille muudavad veelgi raskemaks juurdepääsu-, liikumis- ja planeerimispiirangud;

E.  arvestades, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni aastaaruande kohaselt on Jordani Läänekaldal 53,5% noori naisi ja 32,3% noori mehi vanuses 15-24 eluaastat töötud ning selle peamiseks põhjuseks on okupatsioonivõimude kehtestatud tingimused;

F.  arvestades, et 1993. aasta Oslo kokkuleppega jagati Jordani Läänekallas kolmeks tsooniks – A, B ja C piirkonnaks; arvestades, et piirkond C, mis on Iisraeli tsiviil- ja julgeolekukontrolli all, moodustab 62% Läänekalda territooriumist ja on Läänekalda kõige viljakama pinnasega ja ressurssiderikkaim piirkond; arvestades, et 1995. aasta vahelepingus Läänekalda ja Gaza sektori kohta deklareeritakse, et piirkond C viiakse järk-järgult üle Palestiina jurisdiktsiooni alla, kuid seda ei ole seni tehtud;

G. arvestades, et Iisraeli valitsuse poliitilised meetmed on palestiinlaste kohaloleku piirkonnas C ohtu seadnud; arvestades, et nende meetmete tulemusena elab piirkonnas C vaid 5,8% Läänekalda palestiinlastest, samal ajal kui Iisraeli asunikke on seal hinnanguliselt 310 000 ehk üle kahe korra rohkem kui palestiinlastest elanikke; arvestades, et seetõttu on palestiinlaste ja nende õiguste kaitse piirkonnas C ülimalt tähtis, et hoida kahe riigi lahendust elujõulisena;

H. arvestades, et 1980. aastal vastu võetud alusseaduses (basic law) Iisraeli pealinna Jeruusalemma kohta kuulutatakse Jeruusalemm rahvusvahelise õiguse vastaselt „Iisraeli terviklikuks ja ühendatud pealinnaks”; arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu 1980. aasta resolutsioonis 478 on määratud, et kõik Iisraeli kui okupeeriva riigi poolt võetud seadusandlikud ja halduslikud meetmed – sealhulgas eriti ülalnimetatud alusseadus –, millega on muudetud või tahetakse muuta Jeruusalemma olemust ja staatust, on õigustühised ja need tuleb viivitamatult tühistada; arvestades, et nõukogu 14. mai 2012. aasta järeldustes rõhutatakse taas, et moodus Jeruusalemma kui kahe riigi tulevase pealinna staatuse küsimuse lahendamiseks tuleb leida läbirääkimiste teel;

I.   arvestades, et praegu Ida-Jeruusalemmas toimuv – seda rõhutatakse ka ELi missioonijuhtide aruandes – muudab võimaluse, et Jeruusalemm saaks edaspidi kahe riigi pealinnaks, üha vähem tõenäoliseks ja vähem teostatavaks ning sellega seatakse ohtu ka kahe riigi lahendus; arvestades, et Ida-Jeruusalemm on üha rohkem eraldatud Jordani Läänekaldast, samal ajal kui Jeruusalemma ajalooline osa (Historic Basin) on üha rohkem eraldatud ülejäänud Ida-Jeruusalemmast ning palestiinlased elavad lähiasulates, nagu Silwan and Sheikh Jarrah, kus neid pidevalt ähvardab elamutest väljatõstmine ja vara sundvõõrandamine;

J.   arvestades, et piirkonna seostatust lõhub tugevasti ka eranditult asunikele kasutamiseks mõeldud teede ehitus, mis omakorda jagab Palestiina territooriumi ning suleb okupeeritud piirkonna elanikele juurdepääsu oma maale, veele ja muudele ressurssidele ning pääsu naaberkogukondadesse, häirides tuntavalt inimeste igapäevast elu;

K. arvestades, et Ida-Jeruusalemmas elavad palestiinlased moodustavad 37% Jeruusalemma elanikkonnast ja nendelt laekub 36% linnaeelarve tuludest, kuid Ida-Jeruusalemma vajadusteks kasutatakse kõigest 10% linnaeelarve kuludest ning Ida-Jeruusalemmas osutatavad teenused on täiesti ebapiisavad; arvestades, et Iisraeli ametivõimud on Ida-Jeruusalemmas sulgenud enamiku Palestiina asutusi, kaasa arvatud Oriendi maja, ning tekitanud sellega kohalikule palestiinlastest elanikkonnale institutsioonilise ja juhtimistühimiku, mis on ülimalt tähtis lahendamist nõudev probleem; arvestades, et Iisraeli ametivõimud rakendavad poliitilisi ja taktikalisi meetmeid, mis on suunatud palestiinlaste väljatõrjumisele Jeruusalemmast – näiteks Palestiina seadusandliku kogu liikmete pagendamist Jeruusalemmast;

L.  arvestades, et Ida-Jeruusalemmas elavatel palestiinlastel on alalise elaniku staatus, mille saab lastele üle kanda vaid teatavatel tingimustel ja mis ei ole automaatselt ülekantav abielu kaudu, ning seega ei ole paljude Ida-Jeruusalemma alaliste elanike abikaasadel ja lastel võimalik oma perekonnaliikmetega koos elada; arvestades teisalt, et Ida-Jeruusalemmas ja selle ümbruskonnas elab umbkaudu 200 000 Iisraeli asunikku;

M. arvestades, et Iisraeli valitsuse poliitilised meetmed on palestiinlaste kohaloleku piirkonnas C ja Ida-Jeruusalemmas ohtu seadnud; arvestades, et asunduste ehitamine ja laiendamine on nende meetmete üks peamisi koostisosi; arvestades, et Iisraeli asundused on rahvusvahelise õiguse järgi ebaseaduslikud ja on suureks takistuseks rahupüüetele, kuna Iisraeli valitsus toetab neid aineliselt, tehes suuri soodustusi maksustamise, elamuasemete, infrastruktuuri ja maanteede valdkonnas ning vee, hariduse ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks; arvestades, et 2011. aastal toimus Jeruusalemma piirkonnas suurim asunduste laiendamine 1967. aastast saadik; arvestades, et Iisraeli sõjaväelise kaitse all vägivallatsevad asunikud palestiinlastest tsiviilelanike kallal ja ahistavad neid ning see on viinud tõsiste vahejuhtumite ja inimeste surmaga lõppenud vigastuste tekitamiseni; arvestades, et ELi tõhusa kontrollimehhanismi puudumise tõttu jätkub Iisraeli asundustes valmistatud toodete sooduskorras importimine Euroopa turule;

N. arvestades, et Iisraeli ehitatud eraldusmüür, mis ei järgi nn eraldusjoont (Green Line), lõikab ära suure osa Palestiina territooriumist nii Jordani Läänekaldal kui ka Ida-Jeruusalemmas ning lahutab kogukondi ja perekondi, suleb lastele juurdepääsu koolidele ega lase täiskasvanutel majandustegevuses osaleda; arvestades, et Rahvusvahelise Kohtu 2004. aasta nõuandvas arvamuses Palestiina okupeeritud alale turvamüüri ehitamise õiguslike tagajärgede kohta rõhutatakse, et Iisraeli kui okupeeriva riigi poolt müüri ehitamine okupeeritud Palestiina aladele, sealhulgas Ida-Jeruusalemma ja selle ümbrusse, ning müüriga seonduv kord on vastuolus rahvusvahelise õigusega;

O. arvestades ELi ja Iisraeli assotsieerimislepingu artiklit 2, milles on kirjas, et ELi ja Iisraeli vahelised suhted põhinevad inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete järgimisel ning osapooled juhinduvad nii oma sise- kui ka välispoliitikas nendest põhimõtetest, mis on lepingu tähtis koostisosa;

P.  arvestades, et rohkem kui 4000 palestiinlastest vangi, kelle seas on naisi ja lapsi ning isikuid, keda on kinni peetud üle 20 aasta, sealhulgas 27 Palestiina seadusandliku kogu liiget, ning rohkem kui 300 haldusaresti korras kinnipeetavat palestiinlast on endiselt Iisraeli vanglates ja kinnipidamiskeskustes;

Q. arvestades, et Jordani Läänekalda, eriti piirkonna C palestiinlastest elanikel, samuti Ida-Jeruusalemmas elavatel palestiinlastel on tõsiseid probleeme seoses veenappusega; arvestades, et Palestiina põllumajandustootjaid mõjutab tugevasti niisutamiseks kasutatava vee nappus, kuna suurema osa veest kasutavad ära Iisrael ja Iisraeli asunikud; arvestades, et piisavate veevarude kättesaadavus on hädavajalik tulevase Palestiina riigi elujõulisuse kindlustamiseks;

R.  arvestades, et Gaza sektoris jätkub blokaad ja kestab humanitaarkriis, kuigi rahvusvaheline üldsus on korduvalt esitanud üleskutseid piiriületuskohtade viivitamatuks, püsivaks ja tingimusteta avamiseks, et toimetada humanitaarabi, kaupu ja inimesi Gazasse ja Gazast välja, ning seda üleskutset korratakse ka nõukogu 14. mai 2012. aasta järeldustes;

S.  arvestades, et araabia beduiinid on põliselanikud, kes viljelevad väheliikuvat ja traditsiooniliselt põllumajanduslikku eluviisi oma esivanemate maadel ning taotlevad oma ainulaadse seisundi ja staatuse ametlikku ja püsivat tunnustamist; arvestades, et araabia beduiinid, kellel elatise hankimine on Iisraeli poliitika tõttu ohus ning keda muu hulgas ähvardab sunniviisiline ümberasustamine, on nii okupeeritud Palestiina aladel kui ka Negevis (Naqab) eriti haavatav elanikerühm; arvestades, et Iisraeli armee on otsustanud hakata väljastama lammutuskorraldusi Jahalini kogukonnale (2300 inimest, neist 2/3 lapsed) Ma’ale Adumimi asunduses ning sellest tulenevalt võidakse purustada üle 90% elamutest ja muudest struktuuridest, kaasa arvatud Khan al-Ahmaris ja Wadi Abu Hindis asuvad kaks kooli, kus õpib umbes 200 Jahalini last, millega need lapsed jäetaks tegelikult väljapoole haridussüsteemi; arvestades, et Iisraelil on kavas paigutada see kogukond ümber alale, mis asub vaid 300 meetri kaugusel Palestiina linna Abu Disi lähedal olevast prügilast;

T.  arvestades, et Euroopa Liit on Palestiina omavalitsuse suurim toetaja; arvestades, et humanitaar- ja arenguabi, mida annab rahvusvaheline üldsus ning eriti Euroopa Liit ja selle liikmesriigid, ei vabasta Iisraeli kui okupeerivat riiki kohustustest, mida tal tuleb täita rahvusvahelise õiguse järgi; arvestades, et Iisraeli jõud on 2011. aasta jaanuarist saadik kahjustanud või purustanud rohkem kui 60 ELi või selle liikmesriikide rahastatavat projekti ning purustuste oht püsib veel saja samalaadse projekti puhul;

U. arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud oma toetust kahe riigi lahendusele, mille puhul Iisraeli riik ning tema naabrina sõltumatu, demokraatlik ja elujõuline Palestiina riik elaksid kõrvuti rahus ja julgeolekus, on kutsunud üles taastama osapoolte vahelisi otseseid rahukõnelusi ning kinnitanud, et ei tunnustata 1967. aasta eelsete piiride muutmist, ka Jeruusalemmaga seoses, välja arvatud muudatused, milles osapooled kokku lepivad;

1.  kinnitab taas oma kindlat toetust kahe riigi lahendusele, mille aluseks oleks 1967. aasta piirid ja Jeruusalemm kummagi riigi pealinnana ning mille puhul Iisraeli riik ning tema naabrina sõltumatu, demokraatlik ja elujõuline Palestiina riik eksisteeriksid kõrvuti rahus ja julgeolekus; tunnustab nõukogu 14. mai 2012. aasta järeldusi Lähis-Ida rahuprotsessi kohta, milles kinnitatakse, et EL ei tunnusta 1967. aasta eelsete piiride muutmist, ka Jeruusalemmaga seoses, välja arvatud muudatused, milles osapooled kokku lepivad, ning kutsub ELi üles alustama viivitamatult iseseisva Palestiina riigi tunnustamise protsessi;;

2.  rõhutab veel kord, et Iisraeli asundused Jordani Läänekaldal ja Ida-Jeruusalemmas on rahvusvahelise õiguse järgi ebaseaduslikud; nõuab Iisraeli asunduste ehitamise ja laiendamise viivitamatut, täielikku ja püsivat peatamist, kuna asunduste tõttu muutub kohapealne olukord ja rahvastiku koosseis, mis ohustab tõsiselt kahe riigi lahenduse teostatavust, ning nõuab, et lammutataks kõik tugipunktid, mis on rajatud 2001. aasta märtsist saadik; tunnustab ja toetab täielikult nõukogu 14. mai 2012. aasta järelduste lõikeid 6 ja 7, milles käsitletakse asunduste, Ida-Jeruusalemma ja piirkonnaga C seonduvaid probleeme; nõuab, et need Iisraeli-poolsed rikkumised võetaks arutusele kõrgeimal poliitilisel tasandil, sealhulgas EL-Iisraeli assotsiatsiooninõukogu kohtumistel;

3.  rõhutab, et rahvusvahelise õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimise nõudest tulenevalt on oluline kaitsta piirkonna C ja Ida-Jeruusalemma palestiinlastest elanikke ja nende õigusi, kuna see on tähtis selleks, et hoida kahe riigi lahendust elujõulisena;

4.  mõistab kindlalt hukka kõik asunike ekstremistlikud, vägivaldsed ja ahistavad teod, mis on suunatud palestiinlastest tsiviilelanike vastu, ning esitab Iisraeli valitsusele ja ametivõimudele üleskutse toimetada asunikud minema, lõpetada nende kaitsmine ning anda selliste tegude toimepanijad kohtu alla ning panna nad oma tegude eest vastutama, kuna vastutuse puudumine tekitab karistamatust;

5.  kordab oma nõudmist, et Gaza sektori blokaad viivitamatult, püsivalt ja tingimusteta lõpetataks ning võetaks meetmeid, mis võimaldaksid selle piirkonna taas üles ehitada ja sealset majandust elavdada; rõhutab, et kiiresti on vaja taasluua Gaza sektori ja Jordani Läänekalda vaheline poliitiline ühendus ja sideühendus;

6.  nõuab EL ja Iisraeli assotsieerimislepingu viivitamatut, täielikku ja püsivat peatamist kooskõlas lepingu artikliga 2; palub komisjonil ja nõukogul tagada, et samalaadne kaitseklausel ja -mehhanism võetaks ka programmis Horisont 2020 (seitsmendale raamprogrammile järgnev programm) osalemise eeskirjadesse; on täielikult vastu Iisraeli osalemisele Euroopa Kaitseagentuuri programmides ja sõjalistest projektides; kutsub liikmesriike üles järgima ELi ühist seisukohta relvakaubanduse küsimustes (selles nähakse ette, et enne relvade ekspordiks loa andmist tuleb uurida, kas importiv riik täidab rahvusvahelise humanitaarõiguse nõudeid);

7.  nõuab, et ELi ja Iisraeli olemasolevate kahepoolsete lepingutega seoses rakendataks täielikult ja tegelikult ELi kehtivaid õigusnorme, ning nõuab, et komisjon töötaks välja asjakohase ja tõhusa ELi kontrollimehhanismi, et vältida Iisraeli asundustes valmistatud toodete sooduskorras importimine Euroopa turule; palub liikmesriikidel kasutada õiget ja kohast märgistust;

8.  palub Iisraeli valitsusel ja ametivõimudel täita Iisraeli kui okupeeriva riigi kohustusi eriti järgmistes punktides:

–   lõpetada viivitamata palestiinlaste majade lammutamine ning palestiinlaste väljatõstmine ja sunniviisiline ümberasustamine,

–   hõlbustada palestiinlaste projekteerimis-ja ehitustegevust ning Palestiina arenguprojektide teostamist,

–   hõlbustada juurdepääsu ja liikumist,

–   kaotada perekonna taasühinemise keeld Ida-Jeruusalemmas,

–   lõpetada piirkonnas C viivitamatult palestiinlaste maade sundvõõrandamine asunduste rajamiseks või muudeks ehitustöödeks,

–   hõlbustada palestiinlaste juurdepääsu põllu- ja karjamaadele,

–   tagada õiglane veega varustamine, mis vastaks palestiinlastest elanike vajadustele,

–   parandada asjakohaste sotsiaalteenuste ja sotsiaalabi kättesaadavust eriti hariduse (piisaval hulgal koole) ja rahvatervishoiu valdkonnas,

–   hõlbustada humanitaartegevust piirkonnas C ja Ida-Jeruusalemmas;

9.  nõuab Palestiina asutuste, eriti Oriendi maja taasavamist Ida-Jeruusalemmas;

10. nõuab, et Iisraeli ametivõimud lõpetaksid palestiinlastele haldusaresti kohaldamise ning et Palestiina poliitvangid ja haldusaresti kandjad viivitamatult vabastataks;

11. nõuab, et kaitstaks okupeeritud Palestiina aladel ja Negevis (Naqab) elavaid araabia beduiine; nõuab, et selle elanikerühma suhtes koheselt lõpetataks igasugune sunniviisiline ümberasustamine ning vara võõrandamine või lammutamine, ning nõuab, et selle elanikerühma elutingimusi parandataks sellega, et nendele pakutakse piisavalt teenuseid oma esivanemate maadel; nõuab sellega seoses, et Iisraeli valitsus võtaks tagasi nn Praweri kava;

12. rõhutab veel kord, et kiiresti on vaja saavutada õiglane ja püsiv rahu iisraellaste ja palestiinlaste vahel; kutsub Iisraeli üles peatama viivitamata asunduste rajamise, et oleks võimalik uuesti alustada kahe osapoole otseseid rahukõnelusi;

13. toetabjätkuvalt president Abbasi vägivallatu vastupanu poliitikat ning kutsub palestiinlasi üles Palestiina-sisesele lepitusele ja Palestiina riigi ülesehitamisele, kusjuures selle protsessi olulisteks osadeks oleksid presidendi- ja parlamendivalimised;

14. palub nõukogul ja komisjonil jätkata abi ja toetuse andmist Palestiina asutustele ja arenguprojektidele piirkonnas C ja Ida-Jeruusalemmas, et kaitsta ja tugevdada Palestiina elanikkonda; nõuab ka, et Iisrael kannaks rahalist vastutust ELi ja selle liikmesriikide rahastatud projektide kahjustamise eest okupeeritud Palestiina aladel; rõhutab, et Iisraelile tuleks avaldada survet, et see lõpetaks Palestiina omavalitsusele kuuluvate tolli- ja maksutulude kinnipidamise;

15. palub komisjonil ja nõukogul nõuda Iisraeli ametivõimudelt, et 1990. aastal vastuvõetud ÜRO lapse õiguste konventsiooni rakendataks Palestiina laste suhtes täielikult nii Iisraelis kui ka Jordani Läänekaldal ja Ida-Jeruusalemmas ning sealjuures pandaks erilist rõhku artiklile 37, mis käsitleb laste karistamist, vahistamist ja kinnipidamist;

16. kutsub kõiki Euroopa Parlamendi liikmeid ja liikmesriikide parlamentide liikmeid üles tõstatama oma Knesseti kolleegidega suheldes küsimusi, mis on seotud Iisraeli-poolsete rikkumistega okupeeritud Palestiina aladel;

17. kutsub ELi ja selle liikmesriike veel kord üles etendama aktiivsemat poliitilist osa jõupingutustes, mis on suunatud õiglase ja kestva saavutamisele iisraellaste ja palestiinlaste vahel;

18. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ELi eriesindajale Lähis-Ida rahuprotsessis, Lähis-Ida neliku eriesindajale, Iisraeli Knessetile ja valitsusele, Palestiina omavalitsuse presidendile ning Palestiina seadusandlikule kogule.

 

Viimane päevakajastamine: 29. juuni 2012Õigusalane teave