Menetlus : 2012/2850(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0006/2013

Esitatud tekstid :

B7-0006/2013

Arutelud :

Hääletused :

PV 17/01/2013 - 12.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0022

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 149kWORD 74k
8.1.2013
PE503.511v01-00
 
B7-0006/2013

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


ELi ja Iraagi vaheline partnerlus- ja koostööleping (2012/2850(RSP))


Mario Mauro väliskomisjoni nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi ja Iraagi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu kohta  (2012/2850(RSP))  
B7‑0006/2013

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahelist partnerlus- ja koostöölepingut(1),

–   võttes arvesse neljandat, 12. augusti 1949. aasta Genfi konventsiooni tsiviilisikute sõjaaegse kaitse kohta ning selle I ja II lisaprotokolli,

–   võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 31. oktoobri 2000. aasta resolutsiooni 1325 (2000) naiste, rahu ja julgeoleku kohta,

–   võttes arvesse 12. detsembri 2003. aasta Euroopa julgeolekustrateegiat „Turvaline Euroopa paremas maailmas”,

–   võttes arvesse 22. novembri 2005. aasta Euroopa konsensust arengu küsimuses,

–   võttes arvesse nõukogu 7. märtsi 2005. aasta ühismeedet 2005/190/ÜVJP Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni EUJUST LEX kohta Iraagis, mis võeti vastu Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames, ning hilisemaid, missiooni volitusi muutvaid ja pikendavaid ühismeetmeid,

–   võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2006. aasta teatist „Soovitused Euroopa Liidu uuendatud suhete arendamiseks Iraagiga” (COM(2006)0283),

–   võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni naiste olukorra kohta relvastatud konfliktides ja nende rolli kohta konfliktijärgsete riikide ülesehitus- ja demokratiseerimisprotsessis(2),

–   võttes arvesse 3. mail 2007 Egiptuses Sharm el Sheikhis Iraagiga sõlmitud rahvusvahelist kokkulepet,

–   võttes arvesse oma 13. märtsi 2008. aasta soovitust nõukogule Euroopa Liidu rolli kohta Iraagis(3) ja oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni Iraagi kohta – surmanuhtlus (eriti Tariq Azize juhtum) ja rünnakud kristlaste kogukondade vastu(4),

–   võttes arvesse nõukogu 22. novembri 2010. aasta järeldusi,

–   võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 15. detsembri 2010. aasta resolutsioone 1956 (2010), 1957 (2010) ja 1958 (2010),

–   võttes arvesse oma 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni kristlaste olukorra ja usuvabaduse kohta(5),

–   võttes arvesse komisjoni ühist strateegiadokumenti Iraagi kohta (2011–2013),

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et alates 2005. aastast on Iraagi Vabariik korraldanud kolmed mitmeparteilised valimised, võtnud rahvahääletusel vastu põhiseaduse, pannud aluse föderaalriigile ja teinud demokraatlike institutsioonide rajamise ning riigi ülesehitamise ja olukorra normaliseerimise alaseid jõupingutusi;

B.  arvestades, et Euroopat ja Iraaki seob aastatuhandeid kestnud vastastikune kultuurimõju ja ühine ajalugu;

C. arvestades, et 21. detsembril 2010. aastal jõuti kõikide Iraagi poliitiliste jõudude vahel kokkuleppele moodustada rahvusliku ühtsuse valitsus, mis vastab Iraagi kodanike 7. märtsi 2010. aasta valimistel väljendatud tahtele; arvestades, et Iraagi valitsus ei ole seda kokkulepet veel rakendanud; arvestades, et rakendamisega viivitamine süvendab Iraagis valitseva olukorra ebakindlust ja killustatust;

D. arvestades, et Iraagis on kaua eksisteerinud mitmesugused usulised rühmitused, sealhulgas sunni ja šiia moslemid, kristlased, juudid, mandalased ja jeziidid, samuti on Iraagis olemas arvestatav sektideväline ilmalik keskklass;

E.  arvestades, et 2003. aastal elas Iraagis 800 000 kristlasest kodanikku (Iraagi Kaldea katoliku kiriku, Iraagi Süüria katoliku kiriku ja teiste kristlike vähemuste liikmed) ning et kristlased on Iraagi ammused põliselanikud, keda ähvardab nüüd tõsine tagakiusamine ja eksiil; arvestades, et sajad tuhanded kristlased on endiselt nende vastu suunatud vägivalla eest põgenenud, olles kas riigist lahkunud või riigi piires ümber asunud;

F.  arvestades, et 2013. aastal peaksid toimuma kohalikud valimised ning 2014. aastal parlamendivalimised;

G. arvestades, et vastupidiselt kogu maailmas nähtuvale surmanuhtluse keelustamise suundumusele on surmanuhtluste arv Iraagis tõusuteel; arvestades, et teiste hulgas on ÜRO inimõiguste ülemvolinik Navi Pillay väljendanud tõsist muret seoses asjaoluga, et kohtumenetlused, mis lõpevad surmanuhtluse määramisega, ei ole kooskõlas õiglase kohtupidamise rahvusvaheliste normidega, sh sellistel põhjustel nagu kohtumenetluse ebapiisav läbipaistvus või süüdistatava piinamise või muu väärkohtlemise kasutamine nn ülestunnistuste saamiseks; arvestades, et surmanuhtlus on julm ja ebainimlik karistusvorm ning et Iraagi ametivõimudega surmanuhtluse kaotamise alase poliitilise dialoogi pidamine peaks olema esmatähtis;

H. arvestades, et Süüria kriisi tõttu on Iraaki tabanud uus arvestatav pagulaste ja tagasipöördujate laine, kusjuures tulijad kogevad Iraagis suurt isiklikku ja majanduslikku ebakindlust ning on väga haavatavas olukorras;

I.   arvestades, et Bagdadis asuval ELi delegatsioonil peavad olema vajalikud rahalised vahendid ja ressursid, et olla täielikult toimimisvõimeline ja suuteline etendama olulist rolli demokraatliku protsessi toetamisel, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste edendamisel ning Iraagi ametivõimude ja rahva abistamisel riigi ülesehitamise, olukorra stabiliseerimise ja normaliseerimise protsessis;

J.   arvestades, et Iraak on suutnud oma naftatootmise peaaegu täiel määral taastada; arvestades, et Iraagi riigil on sellegipoolest endiselt tõsiseid raskusi põhiteenuste osutamisel (sh korrapärane elektrivarustus suvel, puhas vesi ja rahuldavad tervishoiuteenused); arvestades, et äärmiselt tähtis on anda Iraagi naftavarude kasutamisel tehnilist abi, järgida õigusriigi põhimõtteid ning rakendada täielikult lepinguid ja hankeid käsitlevaid rahvusvahelisi norme, et soodustada sotsiaalse kaasamise protsessi ja heaolu;

K. arvestades, et noorte meeste seas on töötuse määr peaaegu 30%, mistõttu on kuritegelikel jõukudel ja relvarühmitustel neid lihtne värvata; arvestades, et Iraagi ametivõimude põhieesmärk peaks endiselt olema korruptsioonivastane võitlus; arvestades, et EL peaks tegema kõik endast oleneva, et luua Euroopa ettevõtetele Iraagi korruptsioonivastaste meetmete toetamiseks tugevaid stiimuleid; arvestades, et Iraagi ametivõimud peaksid kasutama riigi naftatulu vahendi ja võimalusena, mille abil teostada Iraagi ühiskonnale üldiselt kasuks tulevaid jätkusuutlikke sotsiaalseid ja majanduslikke ülesehitamistöid, samuti peaksid nad edendama demokraatlike reformide protsessi;

L.  arvestades, et pärast USA vägede lahkumist Iraagist 2011. aasta lõpul on Iraagi julgeolekujõud riigi stabiilsuse ja pikaajalise püsivuse tagamisel otsustava tähtsusega;

M. arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel on Iraagis praegu ümber asustatud üle 1 500 000 inimese, kellest 500 000 on kodutud, ning naaberriikides – peamiselt Süürias ja Jordaanias – viibib veel 230 000 pagulast;

N. arvestades, et Kurdistan on Iraagi suhteliselt rahulik ja stabiilne piirkond, kus tehakse järjest rohkem rahvusvahelist arengukoostööd ja kuhu suunatakse rohkem erainvesteeringud;

O. arvestades, et hoolimata julgeolekuolukorra märgatavast paranemisest esineb pommiplahvatusi ja tulistamisi ikka veel sageli ning vägivald on Iraagis igapäevane, mistõttu on suurema osa iraaklaste tulevik ebakindel ning kogu Iraagi rahva majandusliku ja sotsiaalse integratsiooni edendamine võimatu;

P.  arvestades, et piirkonna stabiilsuse edendamiseks peaks Euroopa Liit võtma osa vastutust uue demokraatliku Iraagi ülesehitamise eest enda kanda, ja arvestades, et ELi poliitika Iraagi suhtes peaks kajastama liidu strateegilise partnerluse laiemat konteksti lõunapoolsete naaberriikide ja Lähis-Idaga;

Q. arvestades, et riigi ülesehitamise ja olukorra normaliseerimise alased põhiprobleemid on institutsioonilist ja sotsiaalset laadi – nimelt institutsioonide ja haldusorganite suutlikkuse suurendamine, õigusriigi tugevdamine ning õiguskaitse ja inimõiguste austamine;

R.  arvestades, et EL peaks kohandama oma ressursikasutust Iraagi konkreetsetele sisemistele, piirkondlikele ja humanitaarprobleemidele, ning arvestades, et ELi osatähtsuse suurendamise eeltingimuseks Iraagis on tõhusus, läbipaistvus ja nähtavus;

S.  arvestades, et EL ja liikmesriigid on eraldanud alates 2003. aastast Iraagi abistamiseks üle miljardi euro (eelkõige Iraagi ülesehituse rahvusvahelise fondi (IRFFI) kaudu), ning arvestades, et EL on osalenud alates 2005. aastast Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika missiooni EUJUST LEX kaudu otseselt ka Iraagi õigusriigi edendamisel; arvestades, et missiooni EUJUST LEX volitusi pikendati 31. detsembrini 2013;

T.  arvestades, et partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimine annab ELile Iraagiga pikaajaliste poliitiliste ja majanduslike sidemete arendamiseks uue lepingulise raamistiku, rajades ühtlasi ka tugeva aluse inimõiguste edendamiseks ja austamiseks riigis;

U. arvestades, et Iraak võib olla ELi energiaallikate suurema mitmekesistamise tagamisel ja seega ka Euroopa energiajulgeoleku suurendamisel oluline partner;

1.  väljendab heameelt ELi ja Iraagi Vabariigi vaheliste läbirääkimiste eduka lõpuleviimise üle seoses partnerlus- ja koostöölepinguga, millega luuakse poolte vahel esmakordselt lepingulised suhted; tunneb heameelt selle üle, et partnerlus- ja koostöölepinguga luuakse koostöönõukogu, koostöökomitee ja parlamentaarne koostöökomitee, ning loodab, et sellised foorumid annavad uut hoogu liidu poliitilisele osalusele Iraagis kõige kõrgemal tasandil (Iraagi ametivõimudega kõrgeimal tasandil peetavate korrapäraste poliitiliste kohtumiste ja majandussuhete arendamise vormis);

2.  on seisukohal, et kõnealuse lepingu poliitilised ja kaubanduslikud sätted loovad aluse kahepoolseid, piirkondlikke ja maailma tasandi küsimusi käsitleva korrapärase poliitilise dialoogi süvendamiseks ning püüavad samal ajal elavdada Iraagi arengu ja reformide alaste pingutuste toetamise kaudu ka Iraagi ja ELi vahelisi kaubandussuhteid, et hõlbustada Iraagi integratsiooni maailmamajandusse;

3.  toetab Iraagi ühinemist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ning rõhutab, et partnerlus- ja koostöölepingu rakendamine peaks sellele protsessile märkimisväärselt kaasa aitama;

4.  tunneb heameelt partnerlus- ja koostöölepingu selle klausli üle, milles käsitletakse ELi ja Iraagi vahelist koostööd Iraagi ühinemiseks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudiga; rõhutab, kui oluline on, et EL toetaks võimalikult kindlalt Rooma statuudi võimalikult kiiret ratifitseerimist Iraagis, Iraagi ühinemist nimetatud statuudiga ning esmatähtsa küsimusena ka rahvusvaheliste inimõigustealaste normide ja õigusaktide rakendamist; peab sellega seoses kiiduväärseks partnerlus- ja koostöölepingu klauslit, milles käsitletakse inimõiguste edendamise ja tõhusa kaitse alast koostööd Iraagis, kuid hoiatab siiski, et Iraagi suutmatus kaitsta, edendada ja austada inimõigusi kahjustaks koostöö- ja majandusarengu programme; rõhutab, kui oluline on säilitada range tingimuslikkus vastavalt põhimõttele, mille kohaselt sõltub toetus saavutatud edusammudest, ning toonitab vajadust panna rohkem rõhku arvestatavate edusammude tegemise olulisusele Iraagi inimõiguste küsimuses; peab kiiduväärseks Iraagi valitsuse lubadust edendada kodanikuühiskonnaga tulemuslikku dialoogi ning soodustada kodanikuühiskonna tõhusat kaasamist;

5.  toonitab asjaolu, et ELi ja Iraagi ametivõimude vahelise poliitilise dialoogi raames tuleb esmajoones keskenduda inimõiguste ning põhiliste kodaniku- ja isikuvabaduste austamisega seotud küsimustele, pöörates erilist tähelepanu inimõiguste rikkumisega seotud jätkuvatele süüdistustele ning kõikide usu- ja etniliste vähemuste õiguste kaitsele, samuti tuleks täiendavalt keskenduda demokraatlike institutsioonide, õigusriigi, hea valitsemistava, läbipaistva otsustamisprotsessi, nõuetekohase menetluse ja rahvusliku leppimise tugevdamisele; nõuab tungivalt, et Iraagi valitsus teeks jõupingutusi äärmiselt killustunud ühiskonna rahvuslikuks lepitamiseks;

6.  rõhutab vajadust seada absoluutsele esikohale Iraagi võimudega peetav poliitiline dialoog surmanuhtluse kaotamise ja Euroopa Liidu aluspõhimõtete toetamise küsimuses; kutsub Iraagi valitsust üles keelustama esimese asjana surmanuhtluse, kuulutama hukkamistele viivitamatult moratooriumi ja seda rakendama;

7.  tunneb heameelt asjaolu üle, et partnerlus- ja koostöölepinguga luuakse parlamentaarne koostöökomitee, mis kujutab endast foorumit, kus Iraagi parlament ja Euroopa Parlament kohtuvad ja arvamusi vahetavad, kus neid teavitatakse koostöönõukogu soovitustest ja kus nemad saavad esitada nimetatud nõukogule soovitusi; toetab seda tähtsat parlamentaarset mõõdet ja on seisukohal, et selline komitee on demokraatliku dialoogi pidamise väärtuslik võimalus, millega toetatakse Iraagi demokraatiat;

8.  kinnitab oma pühendumust parlamentaarse demokraatia edendamisele ning tuletab meelde oma algatust toetada 2008. aasta eelarvest demokraatia kehtestamist koostöös kolmandate riikide parlamentidega; väljendab veel kord oma valmisolekut toetada aktiivselt Iraagi esindajatekogu, pakkudes välja algatusi Iraagi valitud rahvaesindajate suutlikkuse suurendamiseks seoses nende põhiseadusest tulenevate ülesannete täitmisega ning pakkudes kogemuste jagamist tõhusa halduse ja personali koolitamise valdkonnas;

9.  rõhutab, et tähtis on luua vajalikud tingimused tugevaks tehniliseks dialoogiks ja koostööks Iraagiga ning jätkata Iraagi valitsuse toetamist, et kehtestada riigis lepinguid ja hankeid käsitlevad asjakohased rahvusvahelised normid, rakendada neid täielikult ning suurendada investeerimisvõimalusi;

10. väljendab heameelt ELi delegatsiooni loomise üle Bagdadis Iraagis ning ELi delegatsiooni juhi ametisse nimetamise üle; tuletab siiski meelde vajadust tagada ELi delegatsioonile asjakohased tööruumid ning vajalikul hulgal töötajaid ja materiaalseid vahendeid, et täita ELi poolt väljendatud eesmärki etendada olulist osa Iraagi üleminekul demokraatiale ning võimaldada tagada delegatsiooni täielik teovõime; rõhutab, et äärmiselt oluline on tagada delegatsiooni juhile võimalikult turvaline võimalus reisida riigi kõikidesse piirkondadesse, et teostada järelevalvet Euroopa Liidu rahastatud programmide nõuetekohase rakendamise, inimõiguste olukorra ja reformiprotsessi üle;

11. rõhutab, kui oluline on Iraagi tuleviku jaoks Iraagi juhtide poliitiline kokkulepe moodustada rahvusliku ühtsuse valitsus, mis kajastab nõuetekohaselt Iraagi ühiskonna poliitilist, usulist ja etnilist mitmekesisust ning peegeldab Iraagi rahva poolt 7. märtsil 2010. aastal toimunud üldvalimistel väljendatud tahet; nõuab kõnealuse kokkuleppe viivitamatut ja täielikku rakendamist ning palub, et Iraagi poliitilised jõud pühenduksid ühtse eesmärgi nimel jätkuvalt tugevate ja püsivate demokraatlike institutsioonide rajamise protsessile ning looksid nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil tingimused vabadeks ja õiglasteks valimisteks, mis on demokraatiale ülemineku protsessi jaoks hädavajalik; märgib, et kõnealuse kokkuleppe rakendamine võib olla tõelise rahvusliku leppimise protsessi alustamiseks ainus elujõuline lahendus; kordab, kui oluline on alaliste ministrite määramine kaitse- ja siseministeeriumisse, et vältida võimu koondumist ning edendada demokraatlikku dialoogi, järelevalvet, poliitilist vastutust ja aruandekohustust julgeolekuga seotud poliitiliste otsuste suhtes;

12. väljendab muret seoses järjest kasvavate pingetega usurühmade vahel ning suure usaldamatusega Iraagi valitsuse ja opositsiooni vahel, sest kui neid probleeme ei lahendata, võivad need viia vägivaldse konflikti taaspuhkemiseni; on väga mures Süüria konflikti võimaliku negatiivse ülekandumise pärast Iraaki, kuna see võib suurendada pingeid Iraagi usurühmade vahel; kutsub kõiki Iraagi toimijaid käituma vastutustundlikult ja ohjeldatult, et sellist stsenaariumi ära hoida;

13. kutsub Iraagi valitsust üles tagama, et riigi ressursse kasutatakse läbipaistvalt ja vastutustundlikult kõikide Iraagi elanike hüvanguks;

14. on sellegipoolest endiselt väga mures tsiviilelanike, haavatavate rühmade ja kõikide usukogukondade, sh kristlastest vähemuste vastu suunatud jätkuvate vägivallategude pärast, mis tekitavad elanikkonnas sügavat hirmu ja ebakindlust nii enda kui ka nende riigi tuleviku ees; märgib, et selles vallas on siiski tehtud teatavaid edusamme, ning kutsub Iraagi võime üles parandama jätkuvalt julgeolekut ja avalikku korda ning võitlema kogu riigis terrorismi ja usurühmadevahelise vägivalla vastu; on seisukohal, et samuti tuleks esmatähtsaks pidada uue õigusraamistiku kehtestamist, millega piiritletaks selgelt julgeolekujõudude kohustused ja õigused ning hõlbustataks piisava järelevalve teostamist julgeolekujõudude üle, nagu on sätestatud põhiseaduses; on seisukohal, et esindajatekogu peab täitma uue seadusandluse koostamisel ning demokraatliku kontrolli teostamisel asjakohast rolli; kutsub Iraagi ametivõime üles tõhustama oma jõupingutusi, et kaitsta kristlastest vähemusi ja kõiki muid haavatavaid vähemusi, tagada kõikidele Iraagi kodanikele õigus praktiseerida oma usku või väljendada oma identiteeti vabalt ja turvaliselt, võtta otsustavamaid meetmeid rahvuste- ja religioonidevahelise vägivalla vastu, kaitsta ilmalikku elanikkonda ning teha kõik endast olenev, et võtta rikkumiste toimepanijad kooskõlas õigusriigi põhimõtte ja rahvusvaheliste normidega vastutusele; on veendunud, et partnerlus- ja koostööleping annab võimaluse edendada veelgi lepitusprogramme ja religioonidevahelist dialoogi, mille eesmärk on taastada Iraagi ühiskonnas ühtekuuluvustunne ja partnerlus;

15. juhib tähelepanu pakilisele vajadusele lahendada Iraagi rahvast vaevavad humanitaarprobleemid; rõhutab vajadust tagada, et haavatavate rühmade, sh pagulaste ja riigisiseselt ümberpaigutatud isikute abistamiseks võetakse Iraagi võimude ja kohapeal tegutsevate rahvusvaheliste abiorganisatsioonide vahel kooskõlastatud meetmeid, mille eesmärk on nimetatud rühmi kaitsta ning luua nende julgeoleku ja väärikuse tagamiseks asjakohased tingimused;

16. märgib murelikult, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti hinnangul on Süüria sõja algusest saadik Iraagi Kurdistanis varjupaika otsinud 34 000 Süüria pagulast; nõuab Iraagi ametivõimude abistamist Iraaki saabuva põgenikevoolu haldamisel, et tagada eelkõige see, et pagulased lubatakse humanitaarkaalutlustel riiki ja suunatakse pagulaslaagritesse; nõuab samuti tungivalt, et EL aitaks Iraagi valitsusel tagada sellistes pagulaslaagrites inimlikud elamistingimused;

17. väljendab heameelt asjaolu üle, et Iraagi ametivõimud on jätkuvalt pühendunud sellele, et tagada Ashrafi ja Hurriya pagulaslaagrite elanikele rahuldavad elamistingimused; palub liikmesriikidel järgida ELi ja Iraagi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu artikli 105 lõike 3 punkti b ja nimetatud artikli lõiget 4 ning teha kõik endast olenev, et hõlbustada Hurriya pagulaslaagri elanike ümberasumist või repatrieerimist üksikjuhtumite kaupa, et lahendada lõpuks nende Iraagi territooriumil viibimise küsimus;

18. nõuab põhiseaduse, karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku läbivaatamist, et tagada soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste austamine täies ulatuses; kordab, et naistel võib olla ühiskonnastruktuuri taastamisel oluline osatähtsus, ning rõhutab, kui vajalik on nende täielik poliitiline osalus, sealhulgas riiklike strateegiate väljatöötamisel, et võtta arvesse nende seisukohti;

19. ergutab valitsusväliseid organisatsioone osalema Iraagi demokraatia ja inimõiguste tugevdamisel, andes sihipärast abi naistele, kes on vägivalla, sundabielude, aukuritegude, inimkaubanduse või suguelundite moonutamise ohvrid;

20. nõuab tungivalt, et Iraagi parlament ja valitsus võtaksid vastu õigusaktid laste tööjõu kasutamise, laste prostitutsiooni ja lastega kauplemise keelustamiseks ning tagaksid ÜRO lapse õiguste konventsiooni järgimise;

21. palub erilise tähelepanu pööramist naiste osalemisele konfliktijärgses ülesehitusprotsessis ning poliitilise ja majanduselu kõige kõrgematel tasanditel, eelkõige vähemuskogukondadest pärit naiste puhul, keda diskrimineeritakse sageli mitmekordselt (nii soo kui ka etnilise või usulise identiteedi tõttu); nõuab tungivalt, et Iraagi ametivõimud võtaksid vajalikke meetmeid, et kujundada välja kaasav kodanikuühiskond, kes oleks võimeline poliitilistes protsessides täielikult osalema, ning edendaksid sõltumatut, pluralistlikku ja professionaalset meediasektorit;

22. väljendab sügavat muret naiste arvukate, sundabieludega seotud enesetapujuhtumite ja aumõrvade pärast ning muude naistevastase vägivalla sagedaste vormide esinemise pärast, nagu naiste suguelundite moonutamine ja koduvägivald; rõhutab, et oluline on võtta vastu naiste ja tütarlaste õiguste ning sotsiaalse, kultuurilise ja füüsilise puutumatuse toetamist ja kaitset käsitlevad asjakohased ja tõhusad õigusaktid, edendada naiste täielikku osalemisvõimalust sotsiaalmajanduslikus integratsioonis ning lõpetada naiste diskrimineerimine seadusandluses vastavalt Iraagi põhiseadusele ja inimõiguste valdkonna rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevatele kohustustele;

23. väljendab heameelt aastateks 2011–2013 koostatud komisjoni ühise strateegiadokumendi üle, mis tähistab üleminekut ELi arengukoostöö mitmeaastasele kavandamisele, mille aluseks on konsulteerimine Iraagi ametivõimudega ja kooskõlastatus muude Iraagis tegutsevate rahvusvaheliste osalejatega (Maailmapank, ÜRO); märgib, et see uus käsitus on kooskõlas Euroopa Parlamendi 13. märtsil 2008. aastal nõukogule esitatud soovituse põhielementidega;

24. väljendab heameelt missiooni EUJUST LEX positiivsete tulemuste üle ning komisjoni projektiga kooskõlastatud katseprojektide esmakordse rakendamise üle Iraagis; nõuab tungivalt, et kogutud teadmistepagasit kasutataks ära ka selle missiooni lõppedes, rakendades ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning liidu vahendeid selleks, et võimaldada ELil jätkata kohapealset abi andmist Iraagi politsei ja karistussüsteemi tugevdamise valdkonnas;

25. kordab oma palvet esitada ELi poolt Iraagile antava abi läbipaistvust ja tõhusust tõendavad materjalid tegelikke väljamakseid ja ELi abi kasutamist käsitlevate üksikasjalike, korrapäraste ja läbipaistvate andmetena, seda eelkõige nende assigneeringute puhul, mis eraldatakse Iraagi ülesehituse rahvusvahelise fondi kaudu, mille peamine rahastaja on EL;

26. märgib, et ühiskonna ja inimarengu valdkonnas kavandatavate ELi koostöömeetmete eesmärk on võidelda vaesuse vastu ning katta põhivajadused tervishoiu, hariduse ja tööhõive valdkonnas, edendades samal ajal kõikide, sealhulgas kõige haavatavamate rühmade (näiteks pagulased, ümberasustatud isikud ja kõik usuvähemused) põhivabadusi; rõhutab, et kõikide nende meetmete rakendamine peab tõstma institutsioonide suutlikkust ning seejuures tuleb arvesse võtta kaasatuse, läbipaistvuse ja hea valitsemistava põhimõtteid;

27. rõhutab Iraagi tundlikku geopoliitilist asukohta Süüria, Iraani, Türgi, Saudi Araabia ja Jordaania naabrina; loodab, et Iraagil on piirkonnas stabiliseeriv roll (eelkõige Süüria käimasoleva kodusõja taustal); loodab, et Iraak toetab demokraatlikule ja kaasavale korrale üleminekut Süürias;

28. väljendab heameelt selle üle, et hiljuti asutati sõltumatu asutusena Iraagi inimõiguste kõrgetasemeline komisjon, mis on võimeline mõtestama Iraagi põhiseaduses tagatud õigusi ja etendama nimetatud õiguste kaitsmisel keskset rolli; rõhutab, kui oluline on säilitada nimetatud asutuse sõltumatus poliitilisest mõjust ning anda selle tegevusele piisavat, kindlat ja sõltumatut rahalist toetust; rõhutab, et valitsusasutused peavad tegema komisjoni uurimisorganitega korrapärast, läbipaistvat ja pidevat koostööd; kutsub liikmesriike üles toetama komisjoni arengut tehnilise abi, pideva dialoogi ning kogemuste vahetamisega inimõiguste kaitse valdkonnas;

29. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, komisjoni presidendile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide parlamentide esimeestele ning Iraagi Vabariigi valitsusele ja esindajatekogule.

(1)

ELT L 204, 31.7.2012, lk 20.

(2)

ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 287.

(3)

ELT C 66 E, 20.3.2009, lk 75.

(4)

ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 115.

(5)

ELT C 136 E, 11.5.2012, lk 53.

Viimane päevakajastamine: 11. jaanuar 2013Õigusalane teave