Menetlus : 2017/2593(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B8-0241/2017

Esitatud tekstid :

B8-0241/2017

Arutelud :

PV 05/04/2017 - 6
CRE 05/04/2017 - 6

Hääletused :

PV 05/04/2017 - 7.1

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 290kWORD 60k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0237/2017
31.3.2017
PE598.582v01-00
 
B8-0241/2017

arutelu lõpetamiseks läbirääkimiste üle Ühendkuningriigiga pärast Ühendkuningriigi teadet kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda

vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2


läbirääkimiste kohta Ühendkuningriigiga pärast Ühendkuningriigi teadet kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda (2017/2593(RSP))


Gabriele Zimmer, Martina Anderson, Barbara Spinelli, Lynn Boylan, Matt Carthy, Liadh Ní Riada, Kateřina Konečná, Marina Albiol Guzmán, Paloma López Bermejo, Rina Ronja Kari, Patrick Le Hyaric, Martina Michels, Cornelia Ernst, Marie-Christine Vergiat, Marisa Matias, Eleonora Forenza, Maria Lidia Senra Rodríguez, Lola Sánchez Caldentey, Tania González Peñas, Estefanía Torres Martínez, Xabier Benito Ziluaga, Miguel Urbán Crespo fraktsiooni GUE/NGL nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon läbirääkimiste kohta Ühendkuningriigiga pärast Ühendkuningriigi teadet kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda (2017/2593(RSP))  
B8-0241/2017

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 5,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 8,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu II jaotist („Sätted demokraatia põhimõtete kohta“),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. aprilli 1990. aasta erakorralise Dublini kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse oma 13. novembri 2014. aasta resolutsiooni Põhja-Iirimaa rahuprotsessi kohta(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et igal liikmesriigil on õigus EList demokraatlikul teel välja astuda;

B.  arvestades, et Ühendkuningriigi elanikkond on mitmerahvuseline ning kõik selle elanikud on väärt ühesugust lugupidamist;

C.  arvestades, et Iirimaa ja Ühendkuningriigi kodanike vaba liikumine Iirimaa ja Ühendkuningriigi territooriumide vahel sai alguse aastakümneid enne mõlema riigi ühinemist toonase EMÜga 1973. aastal; arvestades, et Ühendkuningriigi ja Iirimaa vahelised kahepoolsed lepingud võivad olla abiks ELi ja Ühendkuningriigi tulevastele suhetele sõbralike lahenduste leidmisel;

D.  arvestades, et Šoti parlament hääletas Šotimaa iseseisvusreferendumi korraldamise poolt;

E.  arvestades, et Iirimaal võib saare põhja- ja lõunaosa eraldava mis tahes piiri taastamine rahu ohtu seada; arvestades, et suure reede kokkulepe hoiab tasakaalu kolmel tasandil – Põhja-Iirimaa siseselt, Belfasti ja Dublini vahel ning Dublini ja Londoni vahel;

F.  arvestades, et igasuguste nii tariifsete kui ka mittetariifsete kaubandustõkete kehtestamine Iirimaa saarel mõjutaks tõsiselt kogu saart puudutavaid ammu välja kujunenud tööstusharusid ja töötlemisahelaid;

G.  arvestades, et põllumajanduslik toidutööstus Iirimaal on äärmiselt integreeritud ning paljud sektorid on täielikult saareülesed; arvestades, et piirikontrollide taastamine Iirimaal, sh päritolu kontrollimine, impordilitsentside nõuded, dokumentatsioon ja täiendav bürokraatia, aga ka tegelikud piirikontrollid seaks selle sektori nii põhjas kui ka lõunas tõsisesse ohtu; arvestades, et kala ja kalatoodete tollimaksuvaba turulepääsu tühistamine võib seada kalurid, tootjad ja kõrvalsektorid kogu saarel väga halba olukorda; arvestades, et kui kogu saare kaluritele ei tagata ajalooliselt kombeks olnud vastastikust juurdepääsu, on tagajärjed nii põhja kui ka lõuna jaoks halvad;

H.  arvestades, et Brexit mõjutab eriti tugevalt Iirimaad, sest Põhja-Iirimaa väljumine ühtselt turult ja tolliliidust põhjustab kogu saarel tohutut poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku kahju, kui seda ei õnnestu leevendada liikuvuse, päritolureeglite ja kumulatsiooni küsimustele lahenduste leidmisega;

I.  arvestades, et ohus on enam kui 12 000 ELi piirialatöötajate töökohta Gibraltaril ning see võib tähendada Gibraltari ja selle naabruses asuva Hispaania piirkonna jaoks sotsiaalselt ja majanduslikult laastavaid tagajärgi, kui olukorda ei õnnestu leevendada sarnase lahenduse leidmisega;

J.  arvestades, et ELi poliitikapõhimõtete ja valikute tagajärjel on tekkinud üha suurem demokraatia defitsiit, mille näol on tegemist tohutu probleemiga ning paljud kodanikud tunnevad, et institutsioonid ei esinda neid; arvestades, et olukorda saab lahendada üksnes poliitika radikaalse muutmise, läbipaistvuse, avatuse, demokraatia väärtuste kaitse, rahu, sallivuse, progressi, solidaarsuse ja rahvaste koostöö abil;

K.  arvestades, et Brexit mõjutab eriti 1,2 miljonit Ühendkuningriigi kodanikku, kes elavad teistes ELi liikmesriikides, ja enam kui 3 miljonit ELi liikmesriikide kodanikku, kes elavad Ühendkuningriigis, rääkimata 1,8 miljonist Põhja-Iirimaal elavast inimesest, kellel on juriidiline õigus Iiri ja seega ka ELi kodakondsusele;

L.  arvestades, et Ühendkuningriik peab endiselt järgima rahvusvahelist õigust ja täitma kohustusi, mis ta on võtnud rahvusvaheliste lepingutega, mille osaline ta on (sh Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, Euroopa sotsiaalharta ja Pariisi kliimakokkulepe);

M.  arvestades, et ilma kahepoolse kaubandusleppeta tuleks WTO raames rakendada vastastikku nii ELi kui ka Ühendkuningriigi tollitariife;

N.  arvestades, et EL on juba demonstreerinud, et keerukate territoriaalsete oludega seotud probleemid on võimalik pragmaatiliselt lahendada;

I. Üldpõhimõtted

1.  võtab teadmiseks, et Ühendkuningriigis hääletas enamus EList lahkumise poolt, ning austab seda otsust;

2.  võtab teadmiseks, et Põhja-Iirimaal ja Šotimaal oli enamus ELi jäämise poolt, ning austab seda otsust;

3.  on veendunud, et Ühendkuningriigi kõigi osade huve tuleks kaitsta ning et läbirääkimistesse tuleb kaasata nende poliitilised esindajad;

4.  ei luba läbirääkimiste käigus vähimatki survestamist ega väljapressimist; toonitab, et EList lahkumise otsuse realiseerimise põhjendamatuks takistamiseks ei tohiks kasutada ei artikli 50 käivitamist ega ka muid aluslepingute sätteid; toonitab vajadust viia läbirääkimised läbi võimalikult avatult ja koostöö vaimus, lähtudes lojaalse koostöö põhimõttest ning vältides kokkulepitud tulemuste saavutamise tarbetut takistamist;

5.  on vastu kõikidele püüetele kasutada julgeoleku- ja kaitseküsimusi teiste läbirääkimispeatükkide arutamisel survevahendina;

6.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi nõusolek eesootavate läbirääkimiste tulemustega on seaduspärane ainult juhul, kui parlamendi ette nähtud õigust teabele läbirääkimiste kõigis etappides järgitakse ning kui Euroopa Parlamendi õiguspärased esindajad saavad ELi seisukohtade kujundamisel aktiivselt osaleda; nõuab samal ajal, et Euroopa Parlamendi seisukohtade väljatöötamine selles küsimuses toimuks parlamendi töö kindlates raamides;

7.  toonitab, et ELi ja Ühendkuningriigi kokkulepped ei tohi viia liikmesriikides ja/või ELis standardite alandamiseni, muu hulgas keskkonna-, sotsiaalsete ning töötajate õiguste ja tarbijakaitsestandardite puhul; rõhutab samuti, et ELi ja Ühendkuningriigi kokkulepe ei tohi õõnestada finantsstabiilsust (finantsteenuste liberaliseerimise hõlbustamise kaudu) ega sisaldada avalike teenuste liberaliseerimise kohustust;

8.  väljendab valmisolekut jõuda ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete küsimuses õiglasele kokkuleppele, mis teeniks kõikide eri jurisdiktsioonides elavate inimeste huve;

II. Väljaastumisleping

II.1 Õigused

9.  on veendunud, et äärmiselt tähtis on tagada kiirelt ja tingimusteta õiguskindlus kõigile Ühendkuningriigis elavatele ELi liikmesriikide kodanikele ja teistes liikmesriikides elavatele Ühendkuningriigi kodanikele, lähtudes seejuures vastastikkusest ja mittediskrimineerimisest;

10.  on seisukohal, et nende õigused hõlmavad muu hulgas (ja mitte ainult) järgmist: elamisõigus; õigus võrdsele kohtlemisele; sotsiaalsed õigused; õigus kasutada avalikke teenuseid, sh tervishoiuteenuseid; õigus kanda oma sotsiaalkindlustushüvitised mujale üle; õigus perekonna taasühinemisele; õigus akadeemiliste diplomite ja kutsekvalifikatsiooni vastastikusele tunnustamisele, sh Erasmuse programmide jätkamisele nende senisel tasemel; õpilaste, akadeemikute ja kunstnike õigus liikuvusele;

11.  nõuab sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise küsimuses määruse (EÜ) nr 883/2004 ja rakendusmääruse (EÜ) nr 987/2009, samuti määruse (EÜ) nr 859/2003 jätkamise klauslit, et tagada kehtivad õigused seni, kuni ELi ja Ühendkuningriigi suhete tulevik on kokku lepitud; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja Ühendkuningriik allkirjastaksid ja ratifitseeriksid Euroopa sotsiaalkindlustuse konventsiooni (ETS nr 78);

12.  palub, et ELi institutsioonid ja Ühendkuningriigi valitsus töötaksid kolme kuu jooksul välja õigussätted, mille eesmärk on säilitada ja kaitsta nende ELi liikmesriikide ja Ühendkuningriigi kodanike õigusi ja õiguslikku seisundit, kes on kasutanud ELi aluslepingute ja direktiivi 2004/38/EÜ kohast liikumisvabadust; palub, et need sätted lisataks otse ja üksikasjalikult väljaastumislepingusse ning et need võetaks üle tulevaste suhete raamistikku;

13.  nõuab erilise tähelepanu pööramist töötajate liikuvusele (liikuvad töötajad ja piirialatöötajad) ning maksimaalset mõistvat keskendumist Iirimaa ja Gibraltari ainulaadsetele oludele; on veendunud, et lahendus tuleb leida ka lähetatud töötajate küsimusele;

II.2 Finantsmõõde

14.  on veendunud, et esimene samm Ühendkuningriigi ja ELi vahel finantsküsimustes kokkuleppele jõudmiseks peaks olema kohaldatava metoodika valimine ELi ühiste kohustuste ja varade ning Ühendkuningriigi proportsionaalse osa kindlaksmääramiseks; see hõlmab ka makseid, mis on seotud Ühendkuningriigi osaga täitmata kulukohustustest;

15.  on seisukohal, et sellise rahastamise ja nende programmide puhul, mille tähtaeg ulatub Ühendkuningriigi EList lahkumise prognoositavast kuupäevast kaugemale, tuleks Ühendkuningriigi kohustused säilitada Ühendkuningriigi EList lahkumiseni piisaval määral, et programmid ei satuks ohtu; leiab, et kui Ühendkuningriik otsustab ELi programmides osalemist jätkata, jätkab ta ka oma finantskohustuste täitmist;

II.3 Iirimaa

16.  märgib, et alates suure reede kokkuleppe ratifitseerimisest ja võimujagamise taastamisest 2007. aastal on Euroopa Liit olnud Iirimaal rahu tagamise oluline partner, kes on pakkunud arvestataval määral poliitilist tuge ja rahalist abi, mis on aidanud kogu saarel saavutada suuri majanduslikke ja sotsiaalseid edusamme;

17.  märgib, et EL on kohustatud kaitsma suure reede kokkuleppega antud tagatisi, sh poliitilisi institutsioone, inimõigustealaseid tagatisi, kogu Iirimaad hõlmavaid organeid ning elanike konstitutsioonilist ja juriidilist õigust kasutada oma enesemääramisõigust;

18.  tunnistab, et suure reede kokkuleppe tingimuste kohaselt on Iirimaa saare nii põhja- kui ka lõunaosas sündinud isikutel õigus Iiri või Ühendkuningriigi kodakondsusele või mõlemale ning õigus Iiri kodakondsusele tähendab ka õigust ELi kodakondsusele;

19.  nõuab, et Põhja-Iirimaale antaks ELis eriseisund, millega tagataks tema jäämine ELi liikmeks, tolliliitu, ühtsele turule ja Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni; nõuab lisaks, et säiliks liikumisvabaduse neli mõõdet – kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine;

20.  nõuab, et Põhja-Iirimaa kodanikud saaksid jätkuvalt kasutada oma õigust võtta endale Iiri ja seega ka ELi kodakondsus; nõuab lisaks ELi kodakondsusega seonduvate õiguste ja kohustuste järgimist;

21.  nõuab rahastamisvoogude säilitamist tulevikus, sest see on rahuprotsessi kindlustamise ja edendamise põhiline alustala;

22.  nõuab mis tahes kokkuleppe eeldusena Ühendkuningriigi ja Iirimaa ühise reisipiirkonna täielikku austamist ja järgimist;

23.  toonitab vajadust suure reede kokkulepet ja sellele järgnenud leppeid täielikult rakendada;

24.  mõistab, et Iirimaa saarel võib ELi ja Ühendkuningriigi vahelise mis tahes edasise kokkuleppe tulemusena toimuda suuri ja arvestatavaid sotsiaalseid ja majanduslikke muutusi; nõuab, et EL teeks nii poliitiliselt kui ka majanduslikult kõik endast oleneva, et leevendada ja neutraliseerida Iirimaa saart mõjutada võivat kahju;

25.  leiab, et EL peab teadvustama Iirimaa huve Ühendkuningriigi mis tahes agressiooni ees seoses Carlingford Loughi ja Lough Foyle’i puudutavate territoriaalsete vaidlustega;

III. Üleminekukord

26.  tuletab meelde, et kuni väljaastumislepingu sõlmimiseni on Ühendkuningriik ELi täisliige, kes kasutab liikmesusest tulenevaid õigusi ja täidab kohustusi, muu hulgas ka lojaalse koostöö kohustust ja kohustust tagada, et Ühendkuningriik ei takista otsuseid, mis teda ei mõjuta;

27.  peab õiguskindluse ja õigusriigi põhimõtete kaitsmise nimel asjakohaseks näha Ühendkuningriigi väljaastumisläbirääkimiste ajal väljaastumislepingus ette üleminekukord, et reguleerida ELi kohtutes (Üldkohus ja Euroopa Kohus) tehtud kohtuotsuste ja otsuste ulatust, jõustamist ja õiguskaitsevahendeid seoses ELi õiguse rikkumistega, millel on tõenäoliselt inimõigustele ja põhivabadustele nii pikaajaline mõju, et see ulatub läbirääkimiste perioodist kaugemale;

28.  on seisukohal, et Ühendkuningriigi lahkumine EList peaks kehtivat mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020) ja sellega seotud iga-aastasi eelarvemenetlusi võimalikult vähe mõjutama; rõhutab, et ühtekuuluvusfondi ja struktuurifonde tuleks täielikult kaitsta;

29.  rõhutab, et EL peab püüdma saavutada Ühendkuningriigiga üleminekuleppe, mis järgneks väljaastumislepingule, et vältida kaubandusteede katkemist tulevaste kaubandussuhete alaste läbirääkimiste ajal, võttes arvesse iga liikmesriigi ja kolmandate riikide huve;

30.  rõhutab, kui oluline on tagada üleminekukorra abil see, et haridus- või koolitusprogrammide osalejad (nii bakalaureuse- kui ka kõrgemas kraadiõppes, praktikal või muus kutseõppes osalejad) ning liikuvus- või vahetusprogrammide osalejad saaksid lõpetada oma õppe või programmi pärast seda, kui Ühendkuningriik on EList lahkunud, samadel rahalistel ja juriidilistel tingimustel, mis neile õpet alustades ette nähti;

IV. Tulevased suhted

31.  on veendunud, et ELi ja Ühendkuningriigi tulevased suhted peaksid põhinema sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine;

32.  rõhutab, et mandaat, mille alusel Ühendkuningriigiga uut lepingut läbi räägitakse, peaks hõlmama demokraatia klauslit ja kohustuslikku inimõiguste klauslit, sh kõiki juriidilisi kohustusi, mis on kohustuslikud kolmandate riikidega sõlmitavate kokkulepete puhul;

33.  on veendunud, et Ühendkuningriigi loobumine Euroopa inimõiguste konventsiooni osaliseks olemisest muudab edasise koostöö kodanikuvabaduste, justiits- ja siseküsimuste vallas äärmiselt keeruliseks; ärgitab seega tungivalt Ühendkuningriiki jääma Euroopa inimõiguste konventsiooni osaliseks;

34.  on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata isikuandmete kaitsele, kuna see on seotud arvukate valdkondadega; palub seetõttu, et mõlemad läbirääkimistel osalevad pooled säilitaksid vähemalt kehtivad ühised Euroopa tasandil välja töötatud standardid, vältides uute ja ajutiste raamistike kasutuselevõttu; seega ei tohiks ajakohastatud andmekaitse-eeskirjadest kõrvale kalduda;

35.  on veendunud, et tulevaste suhete aluseks peaks olema miinimumeeldusena ühised standardid mitmesugustes valdkondades, nagu keskkond, toiduohutus, finantseeskirjad, töötajate õigused ja sotsiaalsed õigused; on samuti veendunud, et sellised standardid ei tohiks mitte mingil tingimusel olla ELis praegu kehtivatest standarditest madalamad;

36.  rõhutab, et ELi standardite järgimine maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja rahapesu vastu võitlemise vallas peaks olema ELi ja Ühendkuningriigi vahelise mis tahes lepingu kindlaks eeltingimuseks; on samuti veendunud, et sellised standardid ei tohiks mitte mingil tingimusel olla ELis praegu kehtivatest standarditest madalamad;

37.  usub, et Euroopa Parlament peaks kontrollima kõiki otsuseid, millega komisjon annab mis tahes kolmandale riigile finantsturgude määrusega seoses võrdse staatuse;

38.  peab murettekitavaks asjaolu, et mitu praegu Ühendkuningriigis asuvat rahvusvahelist korporatsiooni on teatanud kavatsusest asuda juhul, kui Ühendkuningriigi, ELi ja kolmandate riikide vahel taastatakse kõrgemad tollimaksud, mittetariifsed kaubandustõkked või päritolureeglite piirangud, ümber ELi ühisturule kuuluvatesse riikidesse; mõistab hukka majandus- ja finantsvaldkonna korporatsioonide poolsed surveavaldused ja väljapressimise, mille eesmärk on raskendada liikmesriigi jaoks EList lahkumise otsuse elluviimist; on solidaarne kõikide töötajatega, kes püüavad kaitsta oma töökohti ja õigusi;

39.  rõhutab, et kaubandusleping ei ole õige raamistik ELi ja Ühendkuningriigi vahelise regulatiivse koostöö küsimustega tegelemiseks; toonitab, et tulevaste kaubandus- ja majandussuhete puhul ei saa järgida CETA ja TTIPi puhul järgitud käsitust, sest see tähendaks ELi või Ühendkuningriigi standardite külmutamist või alandamist õigusnormide lähendamise nimel; kordab, et tulevikus on nii ELis kui ka Ühendkuningriigis vaja tagada finantssektori korralik kontroll ja reguleerimine võimalikult kõrgete standardite alusel; kordab, et ei kiida heaks ELi praegust vabakaubanduspoliitikat ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamist käsitlevaid sätteid kahepoolsetes kaubanduslepingutes; nõuab, et töötajate õiguste ja keskkonna kaitsmine peab olema ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste majandussuhete oluline alustala;

40.  juhib tähelepanu vajadusele leevendada Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise mõju arenguriikide jaoks, kes eksportisid Ühendkuningriiki ELi üldiste soodustuste kava kohaselt; ergutab Ühendkuningriigi valitsust valmistuma arenguriikide jaoks sarnase kaubandussoodustuste süsteemi loomiseks;

41.  on seisukohal, et kehtivad kahe-, mõne- ja mitmepoolsed kaubanduslepingud tuleb läbi vaadata, et võtta arvesse uut olukorda, vältida õiguskindlusetust ja ka probleeme suhetes kolmandate riikidega; rõhutab sellega seoses vajadust muuta kolmandate riikidega sõlmitud lepinguid või rääkida need uuesti läbi ning teha nende uueks põhieesmärgiks sotsiaal- ja keskkonnaküsimuste alased edusammud ja koostöö, et aidata lahendada Brexiti ajendiks olnud majandus- ja sotsiaalprobleemid; juhib tähelepanu asjaolule, et eelkõige tuleb alandada põllumajandussektorit puudutavates kaubanduslepingutes kokku lepitud turulepääsu kvoote, mida tuleb kohandada praeguste kaubandusvoogudega ELi 27 liikmesriigi ja partnerite vahel;

42.  rõhutab, kui oluline kaubanduspartner on Ühendkuningriik Iirimaa põllumajandusliku toidutööstuse jaoks, moodustades teatavates sektorites enam kui 50 % põllumajanduslike toiduainete ekspordist ja enam kui 40 % nende impordist; tõstab lisaks esile Brexiti võimalikku kahjulikku mõju kalandussektorile;

43.  rõhutab, et Ühendkuningriigiga sõlmitava tulevase leppega tuleb vältida sotsiaalset dumpingut; nõuab seega tungivalt, et Ühendkuningriik võtaks Iirimaast eeskuju ning allkirjastaks ja ratifitseeriks muudetud Euroopa sotsiaalharta ja selle lisaprotokolli kollektiivkaebuste süsteemi kohta;

44.  pooldab Ühendkuningriigi ja ELi vahelise koostöö jätkamist mitmesugustes valdkondades, nagu haridus, teadus- ja uurimistegevus, tervishoid, energeetika, keskkonnakaitse ja toiduohutus; toetab lisaks Ühendkuningriigi jätkuvat osalemist väiksemate Euroopa keelte kaitse projektides mitmesuguste ELi programmide kaudu; on veendunud, et Ühendkuningriigi jätkuv osalemine ELi eri programmides peaks põhinema sellel, et programmidele tehakse õiglasi makseid;

45.  on veendunud, et tulevane koostööleping peaks hõlmama ka finantstingimusi, mis puudutavad Ühendkuningriigi võimalikku osalemist sellistes struktuurides ja lepingutes, mis jäävad ELi eelarvest välja (näiteks Euroopa Arengufond, usaldusfondid ja Euroopa Investeerimispank);

46.  usub, et igal liikmesriigil peaks olema õigus arendada Ühendkuningriigiga suhteid, mis põhinevad vastastikuse huvi, rahvastevahelise sõpruse ja suveräänsete riikide vahelise koostöö põhimõtetel, võttes nõuetekohaselt arvesse ELi ja Ühendkuningriigi vahelist lõplikku kokkulepet;

V. Seotud küsimused

47.  usub, et Iirimaa esindatust ELi organites tuleks kohandada, et võtta arvesse Põhja-Iirimaa Iiri/ELi kodakondsusega elanikke;

48.  toonitab, et EL ja kõik asjaomased osalised peavad võtma oma pädevusvaldkondades konkreetseid meetmeid, et tagada eriti mõjutatud piirkondade toetamine;

VI. Uus Euroopa

49.  usub, et poliitikas peab toimuma põhimõtteline muutus, st tuleb loobuda ELi praegusest poliitilisest suunast, mida paljud liikmesriigid toetavad, ning võtta eesmärgiks selline poliitika, mille abil saavutada jätkusuutlik majanduskasv ja täielik tööhõive ning võidelda vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja sissetuleku ebavõrdsusega liikmesriikides ja nende vahel;

50.  toonitab, et Brexitit tuleks käsitleda võimaluse ja kohustusena ehitada üles uus Euroopa; on arvamusel, et see näitab vajadust sellise Euroopa järele, mida iseloomustab võrdsus, sotsiaalne progress ja rahu, ning see tuleb saavutada rahvaste ja kodanike nõusolekul ja osalusel, järgides liikmesriikide võrdseid õigusi;

51.  nõuab ELi kokkuhoiupoliitika lõpetamist ja muu hulgas fiskaalkokkuleppe kehtetuks tunnistamist; nõuab selle asemel, et avalik sektor investeeriks reaalmajandusse, keskendudes inimväärsete ja kindlate töökohtade loomisele; nõuab samuti aktiivset poliitikameetmete võtmist ebavõrdsuse ja vaesuse vastu võitlemiseks ning avaliku kontrolli edendamist pangandussektori üle ja selle detsentraliseerimist;

52.  ärgitab komisjoni uurima, mida on vaja teha, et Euroopa Liit saaks ühineda muudetud Euroopa sotsiaalhartaga, ja esitama ajakava selle eesmärgi täitmiseks; usub, et nende meetmete võtmine on vajalik selleks, et muudetud Euroopa sotsiaalhartast kujuneks üks ELi alustalasid;

53.  on arvamusel, et Euroopa peaks tagama põhiõiguste ja -vabaduste austamise, liikmesriikidevahelise solidaarsuse, mis toetab ülespoole suunatud sotsiaalset ja majanduslikku ühtlustamist, ning inimeste ja territooriumide ühtekuuluvuse;

54.  ei ole nõus Euroopa julgeolekustrateegiaga, ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (ÜVJP) ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga (ÜJKP) ning on kindlalt vastu ELi ja Ühendkuningriigi koostööle nendes valdkondades; nõuab ELi ja NATO koostöö lõpetamist ja lükkab tagasi NATO praeguse laienemispoliitika; nõuab lisaks kõikide välisriikide sõjaväebaaside kaotamist Euroopas ja NATO laialisaatmist; on vastu Euroopa kaitsekoostöö liidule; toonitab, et Brexitit ei tohiks kasutada ettekäändena sõjaliste kulutuste suurendamiseks, ning on seega vastu julgeoleku- ja kaitse-eelarve suurendamisele liikmesriikides; ei ole nõus ELi eelarve kasutamisega sõjalisel või tsiviil-sõjalisel eesmärgil; toonitab, et liikmesriigid peaksid tegema jõupingutusi rahu nimel;

VII. Lõppsätted

55.  nõuab, et Euroopa Parlamenti hoitaks viivitamatult ja täielikult kursis läbirääkimiste ja rahvusvahelise lepingu sõlmimise protsessi kõikide etappidega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 sätetele, et võimaldada parlamendil täita demokraatliku kontrolli ülesannet ja langetada kokkuleppe suhtes oma otsus;

56.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles võtma läbirääkimismandaadi kindlaks määramisel arvesse parlamendi seisukohti ning tegema mandaadi avalikuks;

o

o  o

57.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning kõikide liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT C 285, 5.8.2016, lk 9.

Viimane päevakajastamine: 3. aprill 2017Õigusalane teave