RESOLUTSIOONI ETTEPANEK kliimamuutuste ning Euroopa pikaajalise strateegilise visiooni kohta, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni
11.3.2019 - (2019/2582(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Lynn Boylan, Younous Omarjee, Marie‑Christine Vergiat, Patrick Le Hyaric, Barbara Spinelli, Anja Hazekamp, Marie‑Pierre Vieu, Stefan Eck, Eleonora Forenza, Luke Ming Flanagan, Rina Ronja Kari, Marisa Matias, Martina Michelsfraktsiooni GUE/NGL nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0195/2019
B8‑0203/2019
Euroopa Parlamendi resolutsioon kliimamuutuste ning Euroopa pikaajalise strateegilise visiooni kohta, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni
Euroopa Parlament,
–võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2018. aasta teatist „Puhas planeet kõigi jaoks. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“ (COM(2018)0773),
–võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle Kyoto protokolli,
–võttes arvesse Pariisi kokkulepet, otsust 1/CP.21 ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP21) ning Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste 11. konverentsi (CMP11), mis toimus 30. novembrist 11. detsembrini 2015 Prantsusmaal Pariisis,
–võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 24. istungjärku (COP24), Kyoto protokolli osaliste koosoleku 14. istungjärku (CMP14) ja Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva osaliste konverentsi 3. istungjärku (CMA1.3), mis peeti 2.–14. detsembril 2018 Poolas Katowices,
–võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke,
–võttes arvesse oma 25. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni Poolas Katowices toimuva 2018. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP24)[1] kohta,
–võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 22. märtsi 2018. aasta kohtumise järeldusi,
–võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruannet „Globaalne soojenemine 1,5 °C“, selle 5. hindamisaruannet (AR5) ja selle kokkuvõtvat aruannet,
– võttes arvesse 27. novembril 2018. aastal vastu võetud ÜRO 9. aruannet keskkonnaheite erinevuste kohta,
– võttes arvesse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni,
–võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni
ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni resolutsiooni ettepanekut,
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et Katowice COP24 tulemusel võeti vastu Katowice eeskirjad, mis näevad ette õiguslikku selgust Pariisi kokkuleppe rakendamisel;
1. rõhutab, et kliimamuutused mõjutavad Euroopa kodanikke juba praegu vahetult; rõhutab, et Euroopa Keskkonnaameti andmetel oli aastatel 2010–2016 äärmuslikest ilmastiku- ja kliimaoludest põhjustatud iga-aastane keskmine kahjum liidus ligikaudu 12,8 miljardit eurot ning kui edasisi meetmeid ei võeta, võivad ELi kliimakahjud ulatuda 2080. aastaks vähemalt 190 miljardi euroni, mis tähendab heaolu netovähenemist suurusjärgus 1,8% liidu praegusest SKPst; rõhutab, et suurte heitkoguste stsenaariumi korral võivad ELis üleujutuste aastased kulud ulatuda 2100. aastaks kuni 1 triljoni euroni ja ilmastikuga seotud katastroofid võivad 2100. aastaks mõjutada umbes kahte kolmandikku Euroopa kodanikest, võrreldes praeguse 5%-ga; rõhutab lisaks, et Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel kannatab 2030. aastaks 50% ELi asustatud piirkondadest veepuuduse all;
2. tuletab meelde 2018. aasta novembri Eurobaromeetri järeldusi, mille kohaselt 93% eurooplastest arvas, et kliimamuutus on põhjustatud inimtegevusest, ning 85% nõustub, et kliimamuutuse vastu võitlemine ja energia tõhusam kasutamine võivad Euroopas luua majanduskasvu ja töökohti; märgib, et kliimamuutus on Euroopa inimeste jaoks esmatähtis küsimus;
3. rõhutab, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruanne 1,5 °C kohta kujutab endast kõige põhjalikumat ja ajakohasemat teaduslikku hinnangut kliimamuutuste leevendamise viisidele kooskõlas Pariisi kokkuleppega;
4. rõhutab, et IPCC 1,5 °C eriaruande kohaselt tähendab globaalse soojenemise piiramine 1,5 °C-ni, ilma ületamiseta või piiratud ületamisega, et kasvuhoonegaaside netoheide tuleb kogu maailmas nullini viia hiljemalt 2067. aastaks, ning aastaste ülemaailmsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine maksimaalselt 27,4 gigatonni CO2-ekvivalendini (GtCO2eq) aastas tuleb saavutada 2030. aastaks; rõhutab, et nende järelduste valguses peab liit ülemaailmse liidrina ja selleks, et tagada ohutu võimalus hoida 2100. aastaks globaalne temperatuur alla 1,5 °C, püüdma saavutada kasvuhoonegaaside netoheite nulliviimise nii kiiresti kui võimalik, hiljemalt 2050. aastaks;
5. väljendab muret ÜRO 2018. aasta keskkonna heitkoguste erinevuste aruande kohta, milles leitakse, et praegune tingimusteta riiklikult kindlaksmääratud panus ületab kaugelt Pariisi kokkuleppe kliimasoojenemise piirväärtust, mis on tunduvalt alla 2 °C, mille tulemuseks on hinnanguliselt 3,2 °C[2] kliimasoojenemine 2100. aastaks; rõhutab, et kõik osapooled peavad 2020. aastaks suurendama oma kliimaeesmärke;
6. tunneb heameelt komisjoni teatise „Puhas planeet kõigile. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni” avaldamisest, milles rõhutatakse võimalusi, mida üleminek nullilähedasele kasvuhoonegaaside majandusele pakub Euroopa kodanikele ja Euroopa majandusele, mis hõlmab ELi institutsioone, riikide parlamente, äri- ja sotsiaalsektorit, valitsusväliseid organisatsioone ja kodanikke; toetab eesmärki vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid nullini ja nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid sama ka 2019. aasta mais Sibius toimuval ELi tippkohtumisel;
Sajandi keskpaigani ulatuva Euroopa heiteneutraalsuse strateegia tegevusviisid
7. kutsub Euroopa Liitu üles lisama oma põhiväärtuste hulka võitluse globaalse soojenemise vastu;
8. märgib, et strateegias esitatakse kaheksa tegevusviisi majanduslikuks, tehnoloogiliseks ja sotsiaalseks ümberkujundamiseks, mis on vajalik selleks, et liit saaks täita Pariisi kokkuleppe pikaajalist temperatuurieesmärki; märgib, et ainult kaks nendest võimaldaks liidul saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste nulli viimist hiljemalt 2050. aastaks; rõhutab, et see nõuab kiiret tegutsemist ja märkimisväärseid jõupingutusi nii kohalikult ja piirkondlikul tasandilt kui ka riiklikult ja Euroopa tasandilt, kaasates ka kõiki mitteriiklikke osapooli; tunnistab, et piirkondlikud kindlaksmääratud panused ja kohalikud kindlaksmääratud panused võivad olla olulised vahendid heitkoguste lõhe ületamisel; tuletab meelde liikmesriikide kohustust võtta vastu riiklikud pikaajalised strateegiad, nagu on sätestatud valitsemise määruses[3]; kutsub seetõttu liikmesriike üles kehtestama selged lühi- ja pikaajalised eesmärgid ja poliitikad, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega, ning andma investeeringutoetust nullilähedaste tegevusviiside jaoks;
9. märgib murega, et ELi energiaimpordi sõltuvus praegu on umbes 55%, millest 90% on naftast ja 70% gaasist sõltuvus; toonitab, et nullilähedase heite stsenaariumi kohaselt väheneks see 2050. aastaks 20%-ni, mõjutades positiivselt ELi kaubandusbilanssi ja geopoliitilist positsiooni; märgib, et fossiilkütuste impordikulude kumulatiivne kokkuhoid ajavahemikul 2031–2050 oleks 2-3 triljonit eurot, mida saaks kulutada Euroopa kodanike teistele prioriteetidele;
10. rõhutab, et vähenenud õhusaaste vähendaks nullheite stsenaariumi kohaselt enneaegseid surmasid tahkete peenosakeste tõttu rohkem kui 40%; märgib, et sellise stsenaariumi korral vähendatakse tervisekahjustusi ligikaudu 200 miljardi euro võrra aastas;
11. tunneb heameelt kahe tegevusviisi lisamise üle, mille eesmärk on saavutada 2050. aastaks nullilähedased kasvuhoonegaaside heitkogused, ja komisjoni toetuse üle, ning peab seda sajandi keskpaigaks seatud eesmärki ainsaks, mis on kooskõlas ELi Pariisi kokkuleppega võetud kohustustega, ning avaldab kahetsust, et strateegias ei ole käsitletud enne 2050. aastat kasvuhoonegaaside netoheite nulli viimise tegevusviise;
12. rõhutab, et kliimamuutused ja bioloogiline mitmekesisus on omavahel vastastikku seotud; on sügavalt mures ülemaailmse suutmatusega peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist; rõhutab, et bioloogilisel mitmekesisusel on oluline sisemine väärtus ja see on meie olemasolu jaoks ülioluline;
Kliimamuutuste sotsiaalsed aspektid ja õiglane üleminek
13. rõõmustab komisjoni seisukoha üle, et netoheite nullini vähendamine on võimalik ilma reaalse töökohtade kaotuseta ja võtab positiivselt teadmiseks energiamahuka tööstuse ülemineku üksikasjaliku hindamise; toonitab, et kui kõige haavatavamaid piirkondi, sektoreid ja kodanikke asjakohaselt toetatakse, siis õiglane üleminek nullilähedasele kasvuhoonegaaside heitkogustele annab võimaluse luua liidus uusi töökohti – 2,1 miljonit täiendavat töökohta aastaks 2050 nullilähedase heite stsenaariumi alusel, võrreldes tööhõive suurenemisega 1,3 miljoni täiendava töökoha võrra 80% heitkoguste vähendamise stsenaariumi kohaselt; on seetõttu seisukohal, et komisjon peaks ELi oskuste ülevaate raames töötama välja uuendatud oskuste auditi, mis sisaldab piirkondlikke andmeid kliimaneutraalse Euroopa oskuste vajaduste kohta, et toetada neid kõige haavatavamaid piirkondi, sektoreid ja inimesi ümberõppega, et nad töötaks ka tulevikus edasi kvaliteetsetel töökohtadel samades piirkondades;
14. on veendunud, et kliimamuutustega seotud üleminek Euroopas peab olema ökoloogiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt kestlik; rõhutab, et kõigi kodanike poliitilise heakskiidu tagamiseks on oluline võtta arvesse kliimaga seotud ja süsinikdioksiidi heite vähendamise poliitikate leviku mõju, eriti madala sissetulekuga inimestele; on seetõttu seisukohal, et sotsiaalset mõju tuleks kõikides ELi ja riiklikes kliimapoliitikates täielikult arvesse võtta, et tagada Euroopas sotsiaalne ja ökoloogiline ümberkujundamine; rõhutab sellega seoses, et kõikidel tasanditel põhinevaid kohandatud ja piisavalt rahastatud strateegiaid tuleb kavandada kaasavate protsesside alusel ning tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike ametiasutuste, ametiühingute, haridusasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja erasektoriga, et tagada õiglased ja võrdsed võimalused kõigile Euroopa kodanikele selles üleminekus;
15. tuletab meelde, et umbes 50–125 miljonit Euroopa kodanikku ohustab praegu energiavaesus[4]; rõhutab, et energiasüsteemi ümberkujundamine võib ebaproportsionaalselt mõjutada madala sissetulekuga inimesi ja suurendada energiavaesust; tunnistab, et energiapoliitika peab hõlmama sotsiaalset mõõdet ja tagama, et kedagi ei jäetaks tagaplaanile; kutsub liikmesriike üles võtma tulevikku suunatud meetmeid, et tagada õiglane energiasüsteemi ümberkujundamine ja kõigi ELi kodanike juurdepääs energiale;
16. on veendunud, et noortel on üha tugevam sotsiaalne ja keskkonnaalane teadlikkus, millel on võime muuta meie ühiskonnad tulevikuks kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ja noorte haridus on üks tõhusamaid vahendeid kliimamuutuse vastu võitlemisel; rõhutab vajadust kaasata noored põlvkonnad aktiivselt rahvusvaheliste, kultuuridevaheliste ja põlvkondadevaheliste suhete loomisesse, mis põhinevad kultuurilistel muutustel, et toetada ülemaailmseid jõupingutusi kestlikuma tuleviku nimel;
17. tunneb heameelt selle üle, et inimesed kogu Euroopas on muutumas üha aktiivsemaks, et avaldada meelt kliimaõigluse poolt, eelkõige koolistreikide kaudu; tunneb heameelt nende aktivistide üleskutsete üle suuremale pühendumisele ja usub, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning EL peaksid neid üleskutseid arvesse võtma;
Vahe-eesmärgid
18. rõhutab, et kasvuhoonegaaside heite nulli viimine 2050. aastaks on kõige kulutasuvam viis ning eeldab 2030. aastaks nõudlikumate eesmärkide püstitamist ja nende kooskõlastamist 2050. aasta nullheite kavadega; peab kõige tähtsamaks, et liit annaks hiljemalt 2019. aasta septembris New Yorgis toimuval ÜRO kliimatippkohtumisel selgelt märku, et on valmis oma panust Pariisi kokkuleppesse uuesti kaaluma;
19. toetab liidu riiklikult kindlaks määratud panuse ajakohastamist kogu majandust hõlmava eesmärgiga vähendada liidusisest kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 %, võrreldes 1990. aasta tasemetega; kutsub seetõttu ELi juhte üles toetama vastavalt liidu riiklikult kindlaks määratud panuse suurendamist 2019. Aasta mais Sibius toimuval ELi erakorralisel tippkohtumisel, pidades silmas 2019. aasta septembris toimuvat ÜRO kliimatippkohtumist;
20. on seetõttu seisukohal, et komisjon peaks hiljemalt 2022.–2024. aastal 2030. aasta kliimapaketi ja muude asjakohaste õigusaktide läbi vaatamisel esitama seadusandlikud ettepanekud, et suurendada eesmärkide taset kooskõlas ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud panusega ja heitkoguste nulli viimise eesmärgiga; on veendunud, et kui 2030. aastaks piisavalt nõudlikke eesmärke ei seata, piirab see tulevasi võimalusi ja võib näiteks piirata teatavate CO2-heite kulutõhusa vähendamise võimaluste kasutatavust; peab neid läbivaatamisi vajalikuks, et tagada ELi kliimakohustuste täitmine;
21. on veendunud, et turgude suurema stabiilsuse tagamiseks on ELi jaoks kasulik kehtestada 2040. aastaks täiendava heite vähendamise vahe-eesmärgi, mis võib stabiilsust suurendada ja tagada 2050. aasta eesmärgi täitmise;
Valdkondlik panus
22. Rõhutab, kui oluline on võtta vastu integreeritud, valdkondadevaheline lähenemisviis, et hõlbustada CO2-heite vähendamise jõupingutusi kogu energiasüsteemis ja teistes seotud sektorites ning saada kasu suurenenud tõhususest; tunnistab, et energiasüsteemide integreerimine võib pakkuda suuremat paindlikkust, paremat süsteemi tõhusust, taastuvate energiaallikate suuremat kasutuselevõttu kõigil energiakandjatel ja kulutõhusat energiasüsteemi ümberkujundamist;
23. rõhutab, et ELi heitkogustega kauplemise süsteem ei ole saavutanud heitkoguste vähendamist alates selle loomisest 2005. aastal ja on lükanud edasi tõsiseid ELi tasandi kliimameetmete üle peetud vestluseid; usub, et süsinikuturg kujutab endast puudulikku süsteemi, mida ei ole võimalik läbi vaadata ja kliimamuutust ei saa turujõudude abil peatada; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid loobuksid ELi heitkogustega kauplemise süsteemist ja eelistaksid otsest reguleerimist fossiilkütuste tööstuse ja suurimate saastajate suhtes;
24. rõhutab, kui oluline on innovatsioon ja toetab seda mitmesugustes tehnoloogiates, et vähendada majanduse CO2-heidet, nagu nullheitega transport, ringmajandus ja biomajandus; nõuab tungivalt, et lõpetataks fossiilkütuste toetamine ja kasutataks majandustegevuse rahastamist, keskendudes eelkõige mikroettevõtete ja VKEde sektorile, teadusuuringutele ja disainile, mis on seotud keskkonnasäästliku tehnoloogia ja (kohaliku) taastuvenergia tootmisega ning intensiivsest põllumajandustootmisest eraldiseisva kohaliku jätkusuutliku toiduainete tootmisega;
25. tuletab meelde, et 71% kogu energiast kasutatakse ainult ruumide kütmiseks ja seetõttu on energiatõhusad kodud muutunud normiks kliimaneutraalses ELis, pakkudes kõigile eurooplastele paremat tervist ja mugavust;
26. rõhutab taastuvate energiaallikate keskset rolli üleminekul nullilähedasele kasvuhoonegaaside majandusele, kuna energia moodustab praegu 75% Euroopa kasvuhoonegaaside heitkogustest;
27. on seisukohal, et kasvuhoonegaaside heite vähendamisel on võtmetähtsusega tehnoloogia areng ja lahendused, energiatõhusus nii pakkumisel kui ka nõudlusel ning säästev taastuvenergia transpordi-, hoonete-, kütte-, jahutus- ja energiasektoris ning ringmajanduse põhimõtted;
28. nõuab energiasäästlikku ja taastuvenergial põhinevat energiasüsteemi ning palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta selle suhtes kõik vajalikud meetmed, kuna sellel on ülekanduv mõju kõigile majandussektoritele; nõuab tungivalt siduva energiatõhususe direktiivi deklareerimist, et edukalt oma eesmärke saavutada: rõhutab, et kõik tegevusviisid eeldavad hiljemalt 2050. aastaks energiasektori täielikult heitevabaks muutmist, fossiilkütuste kasutamise järsku vähendamist ja taastuvate energiaallikate kasutamise kiiret levikut;
29. rõhutab, et energiatõhususe esimest põhimõtet tuleb arvesse võtta kogu energiaahelas, sealhulgas energiatootmises, -ülekandes, -jaotamises ja lõppkasutuses ning energiatõhusust tuleb kaaluda alati, kui võetakse vastu energiasüsteemi asjakohased planeerimis- või rahastamisotsused;
30. rõhutab, et ökodisaini direktiiv[5] on aidanud märkimisväärselt kaasa ELi kliimaeesmärkidele, vähendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid 320 miljoni tonni CO2 ekvivalendi võrra aastas ja hinnanguliselt säästavad ELi tarbijad 2020. aastaks kokku kuni 112 miljardit eurot ehk umbes 490 eurot aastas leibkonna kohta; nõuab ökodisaini direktiivi kohaste täiendavate toodete, sealhulgas tahvelarvutite ja nutitelefonide reguleerimist ning olemasolevate standardite ajakohastamist, et kajastada tehnoloogia arengut;
31. märgib, et strateegias kinnitatakse, et transpordisektoris jätkub kasvuhoonegaaside heite suurenemine ning et praegusest poliitikast ei piisa, et transpordisektor 2050. aastaks heitevabaks muuta; rõhutab, et tähtis on tagada üleminek õhutranspordilt raudteetranspordile ning ühistranspordi ja jagatud liikuvuse suunas; märgib, et maanteetransport moodustab umbes viiendiku ELi süsinikdioksiidi heitkogustest; kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles astuma otsustavaid samme, et võimaldada kõikidele liikmesriikidele juurdepääs null- ja vähese heitega sõidukitele, vältides samas vanade väga saastavate sõidukite suuremat kasutuselevõttu madala sissetulekuga liikmesriikides; rõhutab lisaks arukate tehnoloogiate, näiteks aruka maksustamise infrastruktuuri rolli, et luua sünergia transpordi elektrifitseerimise ja taastuvate energiaallikate kasutamise vahel;
32. taunib asjaolu, et mõnede liikmesriikide poolt nimetuse „konversioonipreemia“ all loodud toetused soodustavad tegelikult diislikütuse ja bensiinimootoriga autode ostmist rohkem kui 90% võrra ning kutsub liikmesriike üles neid soodustusi muutma, et saavutada vähemalt 50% elektri- ja keskkonda mittesaastavate autode tõhus omandamine;
33. rõhutab, et kliimaneutraalsuse saavutamiseks kogu ELi majanduse jaoks peavad andma oma panuse kõik sektorid, kaasa arvatud rahvusvaheline lennundus ja laevandus; märgib, et komisjoni analüüs näitab, et Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni poolt ette nähtud praegused globaalsed eesmärgid ja meetmed, isegi kui neid rakendatakse täielikult, ei vasta vajalikule heitkoguste vähendamisele ja on vaja olulisi täiendavaid meetmeid, mis on kooskõlas kogu majanduse eesmärgiga nullilähedase heitkoguse saavutamiseks; rõhutab vajadust investeerida nendes sektorites null- ja vähese CO2-heitega tehnoloogiatesse ja kütustesse; kutsub komisjoni üles rakendama nendes sektorites „saastaja maksab“ põhimõtet, eelkõige seoses petrooli maksustamise ja lennupiletite hindadega; tuletab meelde, et rahvusvahelisest laevandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide peaks 2050. aastaks suurenema koguni 250%; tunneb heameelt asjaolu üle, et rahvusvaheline laevandussektor on seadnud endale kasvuhoonegaaside heitkoguste absoluutse vähendamise eesmärgi; märgib murega edusammude puudumist selle eesmärgi muundamisel konkreetseteks meetmeteks, näiteks Vahemere käsitlemine väävliheite kontrolli piirkonnana, kontrollitud väävlitsoonina ookeanilaevadele, suurtele laevakandjatele, nagu on juba tehtud Põhjamerel ja La Manche'i väinas;
34. rõhutab, et põllumajandussektor, eelkõige loomakasvatussektor, moodustades ligikaudu 10% ELi kasvuhoonegaaside koguheitest, on suurim metaani heitkoguste tekitaja ja avaldab kogu maailma bioloogilisele mitmekesisusele tõsist negatiivset mõju; on sügavalt mures, et põllumajanduslikud kasvuhoonegaaside heitkogused on viimastel aastatel tõusnud ja moodustavad kuni 60% praegusest ülemaailmsest metaanist; rõhutab, et võimsate, kuid lühiajaliste kasvuhoonegaaside metaani heitkoguste vähendamine on hädavajalik strateegia, et hoida globaalne kliimasoojenemine alla 1,5 °C;
35. tuletab meelde, et metaan on tugev kasvuhoonegaas, mille 100-aastane soojenemispotentsiaal on 28 korda suurem kui CO2-l[6] ning metaani heitkoguste vähendamine võib mängida olulist rolli osoonisisalduse vähendamisel ja selle negatiivsel mõjul õhu kvaliteedile ja inimeste tervisele; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle vähendada metaani heitkoguseid asjaomastes sektorites, mis võiksid osoonikontsentratsiooni veelgi ELis vähendada, ning edendada rahvusvaheliselt metaani vähendamist;
36. märgib, et ELi ehitussektor moodustab praegu 40% Euroopa energia lõpptarbimisest ja 36% CO2 heitest[7]; nõuab energiasäästupotentsiaali vabastamist ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamist kooskõlas hoonete energiatõhususe direktiivi[8] eesmärgiga saavutada 2050. aastaks väga energiasäästlik ja dekarboniseeritud hoonestus; rõhutab, et tõhusam energiatarbimine hoonetes on oluline potentsiaal Euroopa kasvuhoonegaaside heite edasiseks vähendamiseks; on lisaks seisukohal, et madala energianõudlusega hoonete, mis on täielikult varustatud taastuvenergiaga, saavutamine on Pariisi kokkuleppe eeltingimus ning ELi majanduskasvu, kohalike töökohtade ja kodanike elutingimuste parandamise kava kogu Euroopas;
37. kordab oma üleskutset, et komisjon võimalikult peatselt uuriks poliitilisi valikuid metaaniheite probleemi kiireks käsitlemiseks liidu vastavas strateegilises erikavas ning esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandlikud ettepanekud; rõhutab, et põllumajandusest saab 2050. aastaks üks peamisi ELi kasvuhoonegaaside heite allikaid, eelkõige metaani ja dilämmastikoksiidi heite tõttu;rõhutab põllumajandussektori potentsiaali kliimamuutustega seotud probleemide lahendamisel, näiteks vähendades kariloomade arvu, ning ökoloogilisi, tehnoloogilisi uuendusi ja süsinikdioksiidi kogumist pinnases;
38. rõhutab aastate jooksul ELi poliitika vastutust ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas, suurendades tootmise kontsentreerumist, intensiivse põllumajandustootmise ja loomade kuritarvitamise taset, kasutades suures koguses kemikaale (pestitsiide ja väetiseid), laiendades seega piirkondlikku ebavõrdsust ja välist sõltuvust põllumajanduskaupadest; kutsub üles alustama iga riigi tegelikust bioloogilise mitmekesisuse traditsioonist, mis suudab vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid kooskõlas üleminekuga kliimaneutraalsele majandusele, selle asemel, et tekitada keskkonnale suur löök, mis põhjustab rohkem maa-, vee- ja õhusaastet Euroopas, ning taastama kõigis liikmesriikides jätkusuutliku põllumajanduspoliitika;
39. avaldab kahetsust, et komisjoni strateegias ei ole võetud arvesse võimalust tugevdada ELi meetmeid fluoritud kasvuhoonegaaside suhtes; rõhutab, et ebaseadusliku HFC kaubanduse tõkestamine HFC litsentsimissüsteemi vastuvõtmise kaudu, HFCde kasutamise keelamine sektorites, mis neid enam ei vaja, HFC kvootide eraldamine enampakkumissüsteemi kaudu ning F-gaaside määruse[9] täielik rakendamine, keelates kõik SF6 tarbetud kasutusalad, on selged võimalused aidata ELil täita oma Pariisi kokkuleppe eesmärke;
40. tunneb muret vabakaubanduse ja kliimameetmete ambitsioonide ja tulevaste kaubanduslepingute, nagu Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse, laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ja teenustekaubanduse lepingu, negatiivse mõju pärast säästva arengu eesmärkide suhtes; kutsub seetõttu Euroopa Komisjoni üles tagama inimõigused ja kestliku arengu eesmärgid siduvalt kõikides kaubanduspoliitikates ning austama tõhusalt valitsuste demokraatlikku suveräänset poliitikat, et reguleerida ja teha otsuseid oma elanike kasuks;
41. nõuab, et rakendataks täielikult, järgides riiklikke pädevusi, laiemat Euroopa õigusraamistikku, mille kohaselt Euroopa Kohus saaks otsustada kliima- ja keskkonnakuritegude üle;
42. rõhutab vajadust kasutada metsade säästva majandamise tavasid, mis hoiavad tasakaalu säästva arengu kolme peamise samba vahel: ökoloogiline, majanduslik ja sotsiaalkultuuriline areng, et toetada märkimisväärse süsinikdioksiidi säilitamise ja sidumisega seotud majandamismeetmeid, näiteks puidu kasutamist ehitusmaterjalina nii linnades kui ka maapiirkondades, fossiilkütuste asendamist ja vahendina vee parema säilitamise jaoks;
43. tunnistab Euroopa metsastamise positiivset, kuid lõppkokkuvõttes piiratud potentsiaali; on seetõttu veendunud, et metsastamisalgatusi tuleb täiendada konkreetsete algatuste ja stiimulitega, mille eesmärk on parandada sidumispotentsiaali, samal ajal kindlustades ja parandades olemasolevate metsamaade tervist, et saada kasu kliima, kestliku biomajanduse ja bioloogilise mitmekesisuse seisukohast; toetab seetõttu mahajäetud ja vähese produktiivsusega põllumajandusmaa metsastamist, agrometsandust ja metsapiirkondade ümberkorraldamise minimeerimist, samuti metsade ja märgalade kaitse ja taastamise edendamist loodusliku süsiniku eemaldamise kujul;
44. juhib tähelepanu sellele, et ELi tegevus ja poliitika mõjutavad ka väljaspool Euroopat asuvaid looduslikke neeldajaid, maad ja metsi ning ELi nullilähedase heite strateegia peaks vältima ELi meetmete kahjulikku mõju kliimale kolmandates riikides; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles toetama tugevaid rahvusvahelisi eeskirju Pariisi eeskirjade raames, eriti mis puudutab Pariisi kokkuleppe artiklit 6, et vältida lünki raamatupidamises ja kahekordset metsastamismeetmete arvestamist, mis võivad vähendada ülemaailmseid kliimaalaseid jõupingutusi;
45. nõuab hoiatava paberimaksu kehtestamist, et minimeerida paberi kasutamist kõigil tasanditel, eriti reklaamis ja pakendites, ning keelata puude mahavõtmine paberi ja mööbli kasutamiseks väljaspool kultiveeritavaid metsi; nõuab tungivalt, et arendataks alternatiivseid tavasid, mis on võimaldanud kaasaegse ühiskonna väga suure digitaalse toe arendamist;
46. juhib tähelepanu kiirele vajadusele vähendada ELi tarbimis- ja tootmismudelite jalajälge mitte ainult ELis, vaid ka väljaspool ELi, kus eriti sööda ja biokütuste tootmine avaldab suurt survet kliimale ja kõrge süsinikusisaldusega ökosüsteemidele, näiteks vihmametsadele ja turbaaladele; nõuab tugevat toetust valkude ja energia üleminekule, mis võib oluliselt vähendada Euroopa jalajälge, ning toetab bioloogilise mitmekesisuse, toiduainetega kindlustatuse, inimeste tervise ja loomade heaolu täiendavaid eeliseid nende üleminekute tulemusel;
47. rõhutab pikaajaliste puittoodete rolli ja nende rolli maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris aastani 2030; rõhutab, et tulevane raamistik peaks kaaluma nende panust ka põllumajandusmaa kategooriatesse, mitte ainult majandatavasse metsa ja metsastatud maadesse;
48. rõhutab, kui oluline on lihtsustada põllumajandusmudeleid, mis toetavad ilmastikutingimuste ja kahjurite nakatumise vastaseid põllumajandussüsteeme, parandades mulla süsiniku sidumist, veepeetust ja põllumajanduse bioloogilist mitmekesisust;
Rahastamine ja teadusuuringud
49. on seisukohal, et mitmeaastast finantsraamistikku 2021–2027 tuleks enne selle vastuvõtmist hinnata, pidades silmas eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne majandus, ning tuleb kehtestada standardne test ELi eelarvest tulenevate kliimakindlate kulude jaoks; rõhutab, et kliimamuutuste süvalaiendamine peab olema täielikult integreeritud teadusuuringute ja innovatsiooni sisusse ning seda tuleks rakendada kõigis teadusuuringu tsükli etappides, mis on üks ELi rahastamise põhimõtetest;
50. rõhutab, kui oluline on luua õiglane üleminekufond, eriti süsinikdioksiidi heite vähendamisest kõige rohkem mõjutatud piirkondadele, muu hulgas söekaevanduspiirkondadele, võttes nõuetekohaselt arvesse sotsiaalset mõju olemasolevale kliimamuutuste rahastamisele;
51. kutsub Euroopa Keskpanka kui Euroopa institutsiooni ja seega Pariisi lepinguga seotud asutust ulatuslikult suurendama laene, mis on antud kestliku arengu ja ökoloogilise ülemineku toetamiseks, ning seadma eesmärgiks nende oluline iga-aastane suurendamine fossiilkütuste sektoritele antavate laenude arvelt;
52.peab kahetsusväärseks, et fossiilkütuste nii otsesed kui ka kaudsed toetused kasvavad endiselt ja ulatuvad umbes 55 miljardi euroni aastas; kutsub ELi ja liikmesriike üles[10] viivitamatult lõpetama kõik Euroopa ja riiklikud fossiilkütuste toetused ning lõpetama nafta või gaasi uute uuringu- või kasutamislubade andmise ja lõpetama olemasolevate soodustuste kasutamise aastaks 2030;
Tarbijate ja ringmajanduse roll
53. märgib, et hoolimata ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni statistikast, mis näitab liha ja loomsete saaduste kogutarbimise vähenemist elaniku kohta EL28-s alates 1990. aastatest, on liha kogutoodang samal perioodil suurenenud ülemereturgude laienemise tõttu, mis on veelgi süsinikumahukamad, ning ELi kaubanduskava tõttu. märgib, et ELi piiratud suutlikkus liha ja loomsete saaduste tootmiseks tähendab, et ELi kaubanduspoliitika peab soodustama nende toodete lühiajalisi tarneahelaid;
54. nõuab täiendavaid meetmeid selle suundumuse toetamiseks, muu hulgas fiskaalreformi vormis, et muuta tervislikud ja keskkonnasõbralikud toiduvalikud atraktiivsemaks, toetada säästva toidu uuendusi, riiklikku haridust kliimat mõjutava toidu valdkonnas ja lõpetada rahaline toetus loomsete valkude turustamiseks;
55. nõuab lühikese tarneahela ja mahepõllumajanduslike toiduainete ja toodete kaudu varustavate restoranide puhul vähendatud käibemaksu rakendamist;
56. rõhutab, kui oluline on, et EL saavutaks mitte ainult energiaallikate asendamise, vaid sama palju ka toote ja materjali asendamise, st et fossiilkütusel põhinevad tooted või materjalid, mis tekitavad tootmise käigus suuri heitkoguseid, asendataks taastuvatest energiaallikatest toodetud toodetega;
EL ja ülemaailmsed kliimameetmed
57. rõhutab, et on oluline suurendada algatusi ja jätkata dialoogi asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel ning tõhusat kliimadiplomaatiat, mille eesmärk on julgustada sarnaseid poliitilisi otsuseid, mis suurendaks kliimamuutusi teistes piirkondades ja kolmandates riikides; kutsub ELi üles suurendama kliimamuutuste rahastamist ja tegema aktiivset tööd, et julgustada liikmesriike suurendama kliimamuutuste rahastamise abi (arenguabi, mitte laene) kolmandates riikides, mis peaks lisaks ülemeremaade arenguabile olema topeltarvestatav nii arengu- kui ka kliimarahastamisabina;
58. peab kahetsusväärseks, et paljud teised suured majandused ei ole veel 2050. aasta strateegiate kallal töötanud ning teistes suuremates riikides ei ole peaaegu mingit arutelu riiklikult kindlaksmääratud panuste suurendamise üle, et viia need kooskõlla Pariisi kokkuleppe üldise eesmärgiga; palub seetõttu nõukogul ja komisjonil suurendada kliimadiplomaatiat ja võtta muid asjakohaseid meetmeid, et julgustada teisi suuremaid riike järgima ühiseid raamistikke ja meetmeid ÜRO vormis, et saavutada ühiselt pikaajalised Pariisi kokkuleppe eesmärgid;
59. rõhutab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 2019. aasta septembri tippkohtumist kui hetke, kus juhid said teatada riiklikult kindlaksmääratud panuste suuremaid eesmärke on arvamusel, et EL peaks võtma varakult vastu seisukoha riiklikult kindlaksmääratud panuse ajakohastamise kohta, et jõuda tippkohtumisele hästi ette valmistatuna ja tihedas koostöös lepinguosaliste rahvusvahelise koalitsiooniga, et toetada kliimamuutuste tõhustamist;
°
° °
60. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA-PROV(2018)0430.
- [2] ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) „Heitkoguste erinevuste aruanne 2018“, lk 10.
- [3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
- [4] http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2015/563472/IPOL_STU(2015)563472_EN.pdf
- [5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).
- [6] Van Dingenen, R., Crippa, M., Maenhout, G., Guizzardi, D., Dentener, F., Metaani heitkoguste globaalsed suundumused ja nende mõju osoonikontsentratsioonidele, EUR 29394 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2018, ISBN 978-92-79-96550-0, doi: 10.2760/820175, JRC113210
- [7] https://ec.europa.eu/energy/en/topics/energy-efficiency/buildings
- [8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 156, 19.6.2018, lk 75).
- [9] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 150, 20.5.2014, lk 195).
- [10] Energia hinnad ja kulud Euroopas, COM (2019)0001, lk 10.