RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
5.7.2006
- –Ria Oomen-Ruijten ja José Albino Silva Peneda fraktsiooni PPE-DE nimel,
- –Martin Schulz, Stephen Hughes, Jan Andersson, Joel Hasse Ferreira, Jean Louis Cottigny, Alain Hutchinson, Edite Estrela ja Jamila Madeira fraktsiooni PSE nimel,
- –Jorgo Chatzimarkakis fraktsiooni ALDE nimel,
- –Eugenijus Maldeikis,Umberto Pirilli ja Roberta Angelilli fraktsiooni UEN nimel,
- –PSE (B6‑0387/2006)
- –PPE-DE (B6‑0388/2006)
- –ALDE (B6‑0389/2006)
Euroopa Parlamendi resolutsioon ettevõtete ümberkorraldamise majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede kohta Euroopas
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse 1989. aasta hartat töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta ja sellega seotud tegevuskava;
– võttes arvesse direktiivi 75/129/EMÜ[1], mida on muudetud direktiiviga 92/56/EMÜ[2], kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta;
– võttes arvesse direktiivi 94/45/EÜ[3] Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides;
– võttes arvesse kiireid ümberkorraldusi ja majanduslikke muutusi, mis võivad mõjutada äriühinguid kõikides liikmesriikides kas positiivselt või negatiivselt;
– võttes arvesse oma 14. mai 2006. aasta resolutsiooni ettevõtete teise asukohta üleviimise kohta seoses regionaalarenguga, 15. märtsi 2006. aasta resolutsiooni ümberkorralduste ja tööhõive kohta ning paljusid varasemaid resolutsioone ettevõtete ümberkorraldamise, ümberpaigutamise, ühinemise ja sulgemise kohta, eelkõige 13. märtsi 2003. aasta resolutsiooni ettevõtete sulgemise kohta pärast ELi finantsabi saamist;
– võttes arvesse 11. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja ärakuulamise üldraamistik Euroopa Ühenduses[4];
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,
A. arvestades, et äriühingud peaksid langetama juhtimisotsuseid, mis tagavad nende äritegevuse kasvu, ning arvestades, et ettevõtete ümberkorraldamine peaks tagama majandusliku ja sotsiaalse arengu, kui vajalike muudatustega vastatakse majanduse jätkusuutliku arengu väljakutsele, keskendudes samal ajal sotsiaalse heaolu ja keskkonna kaitsmisele;
B. arvestades, et Lissaboni strateegia eesmärk on muuta EL maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduspiirkonnaks, mida iseloomustab jätkusuutlik majanduskasv ning mis suudab luua rohkem ja paremaid töökohti ja tagada suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse;
C. arvestades, et ümberkorraldusi tuleb ellu viia sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt vastutustundlikul viisil, sest vastasel juhul võivad need töötada vastu Lissaboni eesmärkidele, mis taotlevad täielikku tööhõivet, kvaliteetseid töökohti, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning jätkusuutlikku arengut,
1. palub komisjonil võtta vastu otsustavam strateegia tööstuse ümberkorraldamise ja selle sotsiaalsete tagajärgedega tegelemiseks, nagu parlament nõudis juba oma 12. veebruari 2004. aasta resolutsioonis raua- ja terasesektori kriisi kohta;
2. on seisukohal, et toetus avalikest vahenditest tuleks siduda äriühingu juhtkonnaga sõlmitavate tööhõivet ja kohalikku arengut käsitlevate pikaajaliste kokkulepetega;
3. palub komisjonil ja liikmesriikidel tühistada abiprogrammidest antavad toetused ja nõuda toetuste tagasimaksmist nende äriühingute puhul, mis ei täida oma kohustusi;
4. palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada Euroopa dialoogi tööstuse ümberkorraldamise ja tööturu struktuurireformide teemal, et kasutada ära globaliseerumise eelised ja minimeerida selle negatiivsed sotsiaalsed tagajärjed;
5. tuletab komisjonile meelde hästi toimiva Euroopa töönõukogu direktiivi tähtsust, sest see tagab töötajate asjakohase teavitamise ja ärakuulamise;
6. palub komisjonil viivitamatult koostada hinnang kollektiivseid koondamisi ja ettevõtete sulgemist käsitleva direktiivi kohaldamise kohta ning teha ettepanekud direktiivi täitmist tagavate meetmete kohta;
7. väljendab heameelt tulevase globaliseerumisfondi üle, millest toetatakse töötajaid ning parandatakse kollektiivsete koondamistega seotud sotsiaalset ja koolitusinfrastruktuuri, ning palub nõukogul võtta ühise seisukoha vastu võimalikult kiiresti pärast parlamendi esimest lugemist;
8. väljendab solidaarsust kõikide töötajatega, nende perekondade ja kogukondadega, keda koondamised on mõjutanud;
9. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liimesriikide valitsustele ja parlamentidele ning sotsiaalpartneritele.