RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK

25.4.2007

Vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5 esitanud

• –Edward McMillan-Scott, Bernd Posselt, Ria Oomen-Ruijten, Tunne Kelam, Eija-Riitta Korhola ja Simon Coveney fraktsiooni PPE-DE nimel,
• –Pasqualina Napoletano, Panagiotis Beglitis ja Jan Marinus Wiersma fraktsiooni PSE nimel,
• –Annemie Neyts-Uyttebroeck, Jeanine Hennis-Plasschaert, Henrik Lax, Marco Cappato, Marios Matsakis ja Janusz Onyszkiewicz fraktsiooni ALDE nimel,
• –Michał Tomasz Kamiński, Hanna Foltyn-Kubicka, Konrad Szymański, Adam Bielan, Inese Vaidere, Ģirts Valdis Kristovskis, Gintaras Didžiokas ja Ryszard Czarnecki fraktsiooni UEN nimel,
• –Bart Staes, Milan Horáček ja Angelika Beer fraktsiooni Verts/ALE nimel,
• –Vittorio Agnoletto ja André Brie fraktsiooni GUE/NGL nimel,

asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:

• –PSE (B6‑0172/2007)
• –ALDE (B6‑0175/2007)
• –UEN (B6‑0178/2007)
• –Verts/ALE (B6‑0179/2007)
• –PPE-DE (B6‑0182/2007)
• –GUE/NGL (B6‑0186/2007)

Venemaa

Euroopa Parlamendi resolutsioon Venemaa kohta

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse eesmärki tugevdada demokraatiat ja poliitilisi vabadusi Venemaa Föderatsioonis, nagu on sätestatud ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa vahel sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingus[1], mis jõustus 1997. aastal ja mis kaotab kehtivuse 2007. aastal;

–  võttes arvesse ELi ja Venemaa inimõigustealast dialoogi;

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa kohta, eelkõige 25. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste suhete kohta Venemaa ajakirjaniku Anna Politkovskaja mõrva järel[2], ning 13. detsembri 2006. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta[3];

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.  arvestades, et 14. aprillil kogunesid Moskvas Puškini väljakul Venemaa opositsiooniliikmed; arvestades, et meeleavalduse, mida nimetati „Mittenõustujate marsiks”, korraldas mitmeid erineva poliitilise taustaga liikumisi hõlmav katusorganisatsioon Teine Venemaa;

B.  arvestades, et mõni minut pärast marsi algust leidsid 2000 meeleavaldajat ennast vastamisi rohkem kui neli korda arvukamate julgeolekujõududega, kes hajutasid aktivistid kiiresti, pekstes neid ja pidades lühiajaliselt kinni isikuid, kes proovisid korrakaitsjate ahelikust läbi murda;

C.  arvestades, et kinnipeetute hulgas olid Ühendatud Kodanikerinde juht, endine male maailmameister Garri Kasparov ning Venemaa esimese nõukogudejärgse reformimeelse peaministri tütar Maria Gaidar; arvestades, et endisel peaministril Mihhail Kasjanovil õnnestus arreteerimist vältida ainult tänu ihukaitsjatele, kes aitasid tal põgeneda; arvestades, et samuti peksti paljusid ajakirjanikke – teiste hulgas ARD korrespondenti Stephan Stuchlikit –, kes püüdsid sündmusi jäädvustada ja neid Läände levitada, ning vahistati paljud neist;

D.  arvestades, et 15. aprillil korraldasid needsamad rühmitused Peterburis veel ühe, ehkki palju väiksema meeleavalduse, mis samamoodi laiali aeti, kusjuures Garri Kasparov vahistati enne meeleavalduse algust ning mitmed meeleavaldajad vahistati teel üritusele;

E.  arvestades, et Venemaa inimõiguste voliniku Vladimir Lukini sõnul ületas politsei mõlemas linnas oma volitusi ning Peterburi kuberner Valentina Matvijenko algatas uurimise Peterburis toimunud kogunemisel aset leidnud inimõiguste rikkumiste kohta;

F.  arvestades, et Venemaa võimud, kes on valmistumas parlamendi- ja presidendivalimisteks, suurendavad survet opositsioonirühmitustele ja valitsusvälistele organisatsioonidele, et hoida ära igasugune presidendi ja valitsuse vastu suunatud tegevus ning vältida sellise tegevuse kajastamist meedias;

G.  arvestades, et demokraatia on Venemaal nõrgenenud, millest annavad eelkõige tunnistust kõigi peamiste tele- ja enamiku raadiojaamade toomine valitsuse kontrolli alla, enesetsensuuri levik trükimeedias, uued piirangud avalike meeleavalduste korraldamisele ning valitsusväliste organisatsioonide olukorra halvenemine;

H.  arvestades, et kogunemisvabadus kuulub olulise osana demokraatia põhimõtete ning inimõiguste standardite hulka, mida Venemaa on ise kohustunud täitma, olles sellist kohustust korduvalt kinnitanud; arvestades, et sellised põhimõtted ja väärtused on ka Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise strateegilise partnerluse aluseks;

I.  arvestades, et ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu liikmena on Venemaa Föderatsioon võtnud kohustuse austada sõna- ja kogunemisvabadust; arvestades, et nende põhimõtete järgimine on eriti oluline Venemaa eelseisvate valimiste valguses,

1.  mõistab teravalt hukka ülemäärase jõu kasutamise Venemaa korrakaitsejõudude poolt viimasel nädalavahetusel toimunud rahumeelsetel meeleavaldustel Moskvas ja Peterburis ning kutsub Venemaa võime üles täitma oma rahvusvahelisi kohustusi ning austama sõna- ja kogunemisvabadust;

2.  mõistab eelkõige hukka jõu kasutamise julgeolekujõudude poolt oma töökohustusi täitvate ajakirjanike vastu; peab rünnakuid ajakirjanduse vastu vastuvõetamatuks;

3.  kutsub Venemaa võime üles algatama uurimist inimõiguste rikkumiste suhtes kummalgi kogunemisel ning selgitama välja ja tooma kohtu ette nende eest vastutavad isikud;

4.  julgustab Venemaa Riigiduumat moodustama töörühma, et uurida miks rahumeelsete meeleavaldajate vastu jõudu kasutati;

5.  nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu väljendaksid suhetes Venemaa valitsusega ja eelkõige järgmisel Euroopa Liidu – Venemaa tippkohtumisel, mis toimub 18. mail 2007. aastal Samaras, selgesõnaliselt oma muret nimetatud küsimuste suhtes;

6.  kutsub Venemaa juhte üles tegema kõike neist olenevat, et vältida selliste kahetsusväärsete sündmuste kordumist, eelkõige seoses valmistumisega presidendi- ja duumavalimisteks, ning tagama kõikidele parteidele ja liikumistele võimaluse demokraatiaprotsessis osaleda; kutsub Venemaa keskvalimiskomisjoni ja kohtuvõime üles olema valimiskampaania ja valimismenetluste jälgimisel tähelepanelik, objektiivne ja erapooletu;

7.  on sügavalt häiritud, kuna ülemäärase jõu kasutamine opositsiooniaktivistide vastu on muutumas Venemaal harjumuspäraseks, mis tekitab tõsiseid küsimusi demokraatia olukorra ja inimõiguste austamise kohta Vene Föderatsioonis;

8.  kordab oma nõuet tihendada ELi ja Venemaa inimõigustealast dialoogi, nii et see oleks tõhusam ja rohkem tulemustele suunatud, kaasates igal tasandil täielikult Euroopa Parlamendi, pööramaks sellele valdkonnale lähitulevikus arutlusele tulevas uues partnerlus- ja koostöölepingus rohkem tähelepanu;

9.  rõhutab, et käegakatsutava edu saavutamiseks demokraatia arengus Venemaal peavad Euroopa Liidu ühine poliitika ja liikmesriikide kahepoolsed suhted Venemaaga lähtuma ühiselt kokku lepitud põhimõtetest ja ühistest seisukohtadest;

10.  nõuab tungivalt, et Venemaa võimud järgiksid parlamendi- ja presidendivalimisteks valmistudes täielikult demokraatia standardeid ning OSCE ja Euroopa Nõukogu poolt kehtestatud põhimõtteid; kutsub Euroopa Nõukogu üles uurima inimõiguste rikkumisi Moskva ja Peterburi kogunemistel;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Nõukogule ning Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile.

• [1]  EÜT L 327, 28.11.1997.
• [2]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0448.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA-PROV(2006)0566.