RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK

16.1.2008

Vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5 esitanud

• –Jana Hybášková, Edward McMillan-Scott, Charles Tannock, Laima Liucija Andrikienė, Bernd Posselt, Eija-Riitta Korhola ja Tunne Kelam fraktsiooni PPE-DE nimel,
• –Pasqualina Napoletano ja Veronique De Keyser fraktsiooni PSE nimel,
• –Marios Matsakis ja Frédérique Ries fraktsiooni ALDE nimel,
• –Adam Bielan, Konrad Szymański, Salvatore Tatarella, Adriana Poli Bortone, Hanna Foltyn-Kubicka, Ewa Tomaszewska ja Ryszard Czarnecki fraktsiooni UEN nimel,
• –Hélène Flautre, Cem Özdemir ja Alyn Smith fraktsiooni Verts/ALE nimel,
• –Luisa Morgantini fraktsiooni GUE/NGL nimel,

asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:

• –Verts/ALE (B6‑0023/2008)
• –PSE (B6‑0029/2008)
• –GUE/NGL (B6‑0032/2008)
• –ALDE (B6‑0036/2008)
• –UEN (B6‑0039/2008)
• –PPE-DE (B6‑0042/2008)

Olukord Egiptuses

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Egiptuses

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse kohta;

–

võttes arvesse oma 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni tõsiste sündmuste kohta, mis

kahjustavad kristlaste kogukondade ja teiste usukogukondade eksistentsi;

–  võttes arvesse 1995. aasta novembri Barcelona deklaratsiooni;

–  võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile inimõigusi ja demokratiseerimist puudutavate ELi meetmete tõhustamise kohta Vahemere piirkonna partneritega (strateegilised suunised);

–  võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna inimõiguste võrgustiku esimest konverentsi, mis toimus 26.–27. jaanuaril 2006 Kairos;

–  võttes arvesse ÜRO 1984. aasta piinamise vastast konventsiooni;

–  võttes arvesse inimõiguste alaseid ELi suuniseid;

–  võttes arvesse Egiptuse poolt 1982. aastal ratifitseeritud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 19;

–  võttes arvesse ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide vastast konventsiooni;

–  võttes arvesse töökava, mis võeti vastu riigipeade ja valitsusjuhtide Barcelona tippkohtumisel novembris 2005;

–  võttes arvesse parlamendijuhtide viienda Euroopa konverentsi lõppjäreldusi, mis võeti vastu 26. novembril 2005 Barcelonas;

–  võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee (EMPA) poolt 27. märtsil 2006 vastu võetud resolutsioone ning selle presidendi avaldust;

–  võttes arvesse oma 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika kohta;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.  arvestades, et Euroopa Liit ja Egiptus allkirjastasid 2007. aasta märtsis Euroopa naabrusprogrammi ühise tegevuskava, kus sätestatakse prioriteedid, mille hulgas erilist tähelepanu tuleks pöörata selliste asutuste tõhususe suurendamisele, kellele on usaldatud demokraatia ja õigusriigi tugevdamine ning inimõiguste edendamine kõigis aspektides;

B.  arvestades, et demokraatia, inimõiguste ja kodanikuvabaduste austamise edendamine on Euroopa Liidu aluspõhimõte ja eesmärk, millele tuginetakse ühiselt ka Euroopa-Vahemere piirkonna arendamisel;

C.  arvestades, et Euroopa Parlament peab suhteid Egiptusega väga tähtsaks ning on seisukohal, et õiglased ja läbipaistvad valimised on ainus võimalus liikuda demokraatlikuma ühiskonna poole, ning rõhutades Egiptuse ja ELi–Egiptuse suhete tähtsust Euroopa – Vahemere piirkonna stabiilsuse ja arengu seisukohast;

D.  arvestades, et Egiptuse ametivõimud on lubanud lõpetada ajakirjanike vangistuses hoidmise, kuid seda lubadust ei ole seni täidetud;

E.  arvestades, et opositsiooni presidendikandidaat Ayman Nour kannab veel ikka viieaastast vanglakaristust, mis talle määrati ebaõiglases kohtuprotsessis 2005. aastal poliitilise motivatsiooniga süüdistuste põhjal, ning arvestades, et tema tervis halveneb vangistuse tõttu;

F.  arvestades Ametiühingute ja Tööliste Teenuste Keskuse ning selle harubüroode sulgemist, kusjuures esimest korda on valitsuse otsusega suletud eestkostjana tegutsev valitsusväline organisatsioon, ning Inimõiguste Õigusabi Liidu (AHRLA) sulgemist ning sellele järgnenud kohtuotsust inimõiguste aktivisti ja keskuse üldkoordinaatori Kamal Abbasele Mohammed Mostafa laimamise eest Kalam Sanya's avaldatud essees;

G.  arvestades, et kopte, šiiite, koraani järgijaid ja baha’i usu esindajaid ning teisi usuvähemusi hoitakse kahjuks nende usulahu tõttu isolatsioonis,

1.  tunnustab rolli, mida Egiptus mängib Lähis-Ida rahuprotsessis, ning tähtsust, mida ELi–Egiptuse suhted omavad kogu Euroopa – Vahemere piirkonnale, kuid märgib, et inimõiguste austamine on ELi–Egiptuse assotsiatsioonilepingu põhiväärtusi, ning kinnitab taas Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse tähtsust õigusriigi põhimõtete ja põhivabaduste kaitsmisel;

2.  on seisukohal, et hiljutised vahistamised ja meetmed valitsusväliste organisatsioonide ning inimõiguste kaitsjate vastu õõnestavad kohustusi, mida Egiptuse valitsus on endale võtnud seoses põhiõiguste ja –vabadustega ning demokraatliku arenguga riigis; toetab 13. mail 2007. aastal 34 valitsusvälise organisatsiooni algatatud kampaaniat “valitsusväliste organisatsioonide kampaania ühinemisvabaduse nimel” jätkuna esimesele ühisaruandele „haldusliku ja julgeolekust lähtuva ahistamise” kohta;

3.  kutsub Egiptuse valitsust üles lõpetama kõik ahistamise vormid, sealhulgas kohtulikud meetmed, ajakirjanike ja üldisemalt inimõiguste kaitsjate ja reforme nõudvate aktivistide kinnipidamine, ning täielikult austama sõnavabadust vastavalt Egiptuse poolt allkirjastatud ja ratifitseeritud ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklile 19;

4.  julgustab Egiptuse valitsust täitma oma kohustust lõpetada erakorraline seisukord 31. mail 2008; palub Egiptuse ametivõimudel muuta oma 1966. aasta seadust nr 25 sõjakohtute kohta, mis on põhivabaduste täieliku kasutamise üks peamisi takistusi, ning tagama, et kõik terrorismi vastu võitlemiseks võetud meetmed ja õigusaktid on täielikult kooskõlas rahvusvahelise inimõigustealase õigusega;

5.  toetab tugevalt meetmeid, mis tagavad akadeemilise vabaduse, ajakirjandusvabaduse ja isiklikud usulised veendumused; nõuab sellega seoses, et tühistataks meelevaldsed haldusmeetmed, nagu need, mida võeti Ametiühingute ja Tööliste Teenuste Keskuse ning Inimõiguste Õigusabi Liidu vastu; nõuab Kamal Abbase ja teiste aktivistide vabastamist; nõuab tungivalt, et ühenduste seaduses ei sätestataks kodanikuühiskonna organisatsioonide rahumeelse tegevuse suhtes meelevaldseid piiranguid;

6.  nõuab Ayman Nouri viivitamatut vabastamist, arvestades teateid tema halveneva tervise kohta, ning nõuab Ayman Nouri viivitamatut külastamist tema heaolu tagamiseks, sealhulgas kvalifitseeritud meedikute poolt;

7.  rõhutab vajadust täielikult rakendada põhimõtteid, mis on sätestatud Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni 1969. aasta konventsioonis ja 1993. aasta rahvusvahelise konventsioonis võõrtööliste ja nende perekondade kaitse kohta; toetab ÜRO võõrtööliste komitee 2007. aasta mai lõppjäreldusi, milles nõutakse, et alustataks uuesti uurimist 27 sudaanlasest varjupaigataotleja tapmise asjas 2005. aasta detsembris;

8.  nõuab piinamise ja halva kohtlemise kõigi vormide lõpetamist ning uurimiste algatamist, kui on piisavalt kahtlusi, et piinamisjuhtumid on aset leidnud; kutsub Egiptuse valitsust üles võimaldama ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside eriraportööri visiiti;

9.  rõhutab, kui oluline on tagada ja tugevdada kohtunike sõltumatust, muutes või tühistades kõik õigusnormid, mis rikuvad nende sõltumatust või ei taga seda piisavalt; rõhutab vajadust austada ja kaitsta kohtunike ühinemis- ja sõnavabadust vastavalt ÜRO põhimõtetele kohtunike sõltumatuse kohta (artiklid 8 ja 9);

10.  tervitab Egiptuse pingutusi turvata piir Gaza sektoriga ning julgustab kõiki asjaomaseid pooli tõhustama võitlust salakaubanduse vastu, mis toimub Gaza sektorisse viivate tunnelite kaudu;

11.  nõuab, et EL asetaks inimõiguste arendamise ELi–Egiptuse poliitikaküsimuste allkomitee tulevase kohtumise päevakorras väga tähtsale kohale; kutsub nõukogu ja komisjoni üles andma parlamendile aru ning kaasama parlamenti tihedalt hindamisprotsessi;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, Egiptuse valitsusele ja parlamendile, Barcelona deklaratsioonile alla kirjutanud liikmesriikide ja Vahemere riikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa – Vahemere piirkonna assamblee presidendile.