Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi, Euroopa Liidu eesistuja, ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Euroopa Komisjoni, ÜRO Julgeolekunõukogu, Aafrika Liidu, Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse ja Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni deklaratsiooni Mauritaania riigipöörde järel;

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri Lääne-Aafrika eriesindaja Said Djiniti teist viisiti Mauritaaniasse riigipöörde järel;

–  võttes arvesse Aafrika Liidu asutamisakti, milles mõistetakse hukka igasugune jõuga võimuhaaramine,

A.  arvestades, et 6. augustil 2008. aastal leidis Mauritaanias aset riigipööre, mille käigus rühm kõrgeid sõjaväelasi, kelle Mauritaania president Sidi Mohamed Ould Cheikh Abdallahi oli samal päeval ametist vabastanud, kukutas presidendi.

B.  arvestades, et välisvaatlejad, sealhulgas Euroopa Liidu vaatlejad ja eelkõige Euroopa Parlamendi valimiste vaatlusmissiooni liikmed, tänu kellele on Euroopa Parlament kõnesolevate valimiste seaduslikkuse tagajaks, on pidanud 2006. aasta novembris ja detsembris toimunud parlamendivalimisi, 2007. aasta jaanuaris toimunud senativalimisi ja 2007. aasta märtsis toimunud presidendivalimisi, mille võitis Sidi Mohamed Ould Cheikh Abdallahi, õiglasteks ja läbipaistvateks;

C.  arvestades, et rohkem kui kaks kolmandikku Mauritaania parlamendi liikmetest allkirjastas deklaratsiooni, milles toetati riigipöörde eestvedajat Mohamed Ould Abdel Azizit ja teisi kindraleid, et juunis võttis parlament vastu umbusaldusavalduse, milles kutsus president Abdallahit tungivalt üles valitsuse koosseisu muutma, ning et 49 parlamendiliiget astus tagasi, kui president Abdallahi oli nimetanud 12 ministrit eelmise, äärmiselt ebapopulaarse režiimi juhtide hulgast;

D.  arvestades, et Mauritaania poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset tulevikku käsitlevad otsused tuleb teha eranditult rahva valitud esindajatel ning demokraatlik kord nõuab tasakaalu täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel, kes mõlemad peavad olema seaduslikult valitud;

E.  arvestades, et riigipööre leidis aset majanduslikult ja sotsiaalselt halvenenud olukorras ning demokraatia edukuse parimaks tagajaks on areng;

F.  tunnustades põgenike tagasipöördumise võimaldamiseks astutud samme ning riigis orjapidamise kriminaalkuriteoks muutva seaduse vastuvõtmist;

G.  arvestades ELi toetust demokraatiale üleminekule ning kümnenda EAFi raames perioodiks 2008–2013 eraldatud 156 miljoni euro suurust toetusprogrammi, mis lisandub juba käimasolevale toetustegevusele ja alates 1985. aastast eraldatud 335 miljonile eurole;

H.  arvestades, et Maailmapank peatas 175 miljoni dollarilise toetuse Mauritaaniale ning selle raha kadumine mõjutab ligikaudu 17 riiklikku projekti Mauritaanias ning riigi osalemist Maailmapanga regionaalsetes projektides, eelkõige maaeluarengu, tervishoiu, hariduse, infrastruktuuri ja teedeehituse vallas;

I.  arvestades, et demokraatlik Mauritaania kujutaks endast stabiilsuskeset selles äärmiselt hapra julgeolekutasakaaluga piirkonnas, mida ohustab ühelt poolt Salafistliku Ettekuulutuse ja Võitluse Rühm (Groupe Salafiste pour la Prédiction et le Combat), millest islamistlikus Magribis on kujunenud Al-Qaida ja kes tegutseb Saharas, kust jookseb riigi kirdepiir Alžeeria ja Maliga, ja teiselt poolt tuareegi mässulised;

J.  arvestades, et konstitutsioonilisel käskkirjal, millega hunta kehtestas oma volitused ja mis võimaldab tal dekreetide kaudu riiki juhtida, ei ole mingit õiguslikku alust,

1.  mõistab hukka Mauritaania kindralite poolt toime pandud sõjalise riigipöörde, mis on selles riigis viimase kolme aasta jooksul juba teine ning kujutab endast konstitutsioonilise korra rikkumist ja rahvusvahelisel tasandil heaks kiidetud valimiste demokraatlike tulemuste eiramist; avaldab kahetsust tagasimineku üle, mis leidis aset pärast viimastel aastatel Mauritaanias toimunud demokraatia märkimisväärset arengut ja õigusriigi põhimõtte kinnistumist; nõuab, et Mauritaania praegustele poliitilistele pingetele tehtaks lõpp demokraatiale ülemineku protsessi tulemusel loodud institutsionaalses raamistikus ning kiiremas korras taastataks konstitutsiooniline ja tsiviilkord;

2.  nõuab, et viivitusteta vabastataks president Sidi Mohamed Ould Cheikh Abdallahi ning peaminister Yahya Ahmed el-Waghef ja teised valitsuse liikmed, kes viibivad ikka veel järelevalve all maa eri paigus;

3.  nõuab presidendi ja parlamendi volituste konstitutsioonilise legitiimsuse austamist, mis tähendab, et probleemid seoses presidendi ja parlamendi vaheliste suhete ja täidesaatva ja seadusandliku võimu vahelise tasakaaluga lahendataks kooskõlas põhiseadusega, mida tohib suurema stabiilsuse saavutamiseks muuta vaid selle enda sätete kohaselt pärast laiaulatuslikku arutelu, milles osalevad kõik poliitilised jõud;

4.  on seisukohal, et peamiste poliitiliste jõudude vahel peab toimuma siiras ja otsekohene arutelu, mille käigus määratakse kindlaks kriisi lõpetamiseks vajalikud konstitutsioonilised meetodid ja vahendid;

5.  tervitab rahuloluga põgenike tagasipöördumist, orjapidamise kriminaalkuriteoks muutva seaduse vastuvõtmist ja meedia liberaliseerimise seaduseelnõu, aga avaldab kahetsust demokraatliku lahenduse puudumise üle nn humanitaardefitsiidi ja 1990ndatel aastatel Mauritaania mustanahalise kogukonna vastu toime pandud kuritarvituste suhtes, samas kui riigi president oli andud lubaduse luua asjakohane uurimiskomisjon;

6.  nõuab, et Mauritaaniasse tagasi pöördunud põgenike õigused taastataks ja neile tagastataks neilt röövitud vara;

7.  märgib, et Mauritaania elanikud, keda on valusalt puudutanud majandus- ja toidukriis, ei tohi muutuda praeguse kriisi pantvangideks, ning palub Euroopa Komisjonil rakendada Euroopa demokraatia ja inimõiguste rahastamisvahendi raames projekte kodanikuühiskonna toetamiseks;

8.  võtab teadmiseks sõjaväelise hunta teate uute presidendivalimiste korraldamise kohta, kuid avaldab kahetsust, et kindlaks pole määratud mingisugust ajakava ning erinevalt perioodil 2005–2007 võimul olnud huntast ei ole võetud mingisugust neutraalsuskohustust; palub võimul olevatel sõjaväelastel määrata viivitamata kindlaks demokraatlike institutsioonide taastamise ajakava, nähes kooskõlas kõigi poliitiliste jõududega ette üleminekuvalitsuse moodustamise;

9.  toetab Aafrika Liidu jõupingutusi leida kriisile mõistlik lahendus;

10.  palub komisjonil algatada poliitilise dialoogi kooskõlas Cotonou lepingu artikliga 8, et taastada konstitutsiooniline kord, ja teavitada Euroopa Parlamenti dialoogi tulemustest; nõuab juhul, kui poliitiline dialoog ei anna tulemust, et kohaldataks Cotonou lepingu artiklit 96, mis võib tuua kaasa abi külmutamise, välja arvatud toidu- ja humanitaarabi puhul;

11.  kutsub Euroopa Liidu Nõukogu eesistujat üles jätkama koostöös Aafrika Liiduga riigi poliitilise olukorra tähelepanelikku jälgimist ja tagama ELi kodanike julgeolekut;

12.  palub kiiremas korras saata riiki parlamendiliikmetest koosneva delegatsiooni, kes kohtuks kohalike parlamendiliikmetega ja pakuks lahendusi kriisi lõpetamiseks;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ning Aafrika Liidu institutsioonidele, Lääne-Aafrika riikide majandusühendusele, Rahvusvahelisele Frankofoonia Organisatsioonile ja ÜRO Julgeolekunõukogule.