RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
23.9.2008
- –Charles Tannock, Sajjad Karim, Mario Mauro, Tunne Kelam ja Christa Klaß fraktsiooni PPE-DE nimel,
- –Pasqualina Napoletano, Hannes Swoboda, Jan Marinus Wiersma, Emilio Menéndez del Valle ja Thijs Berman fraktsiooni PSE nimel,
- –Baroness Nicholson of Winterbourne fraktsiooni ALDE nimel,
- –Mieczysław Edmund Janowski, Adam Bielan, Cristiana Muscardini, Roberta Angelilli, Andrzej Tomasz Zapałowski, Eoin Ryan, Ewa Tomaszewska, Wojciech Roszkowski, Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk, Ryszard Czarnecki, Konrad Szymański ja Hanna Foltyn-Kubicka fraktsiooni UEN nimel,
- –PPE-DE (B6‑0426/2008)
- –PSE (B6‑0440/2008)
- –ALDE (B6‑0442/2008)
- –UEN (B6‑0443/2008)
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi ja India tippkohtumise ettevalmistamise kohta (29. september 2008, Marseille)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse 2004. aasta novembris Haagis algatatud ELi ja India strateegilist partnerlust;
– võttes arvesse ELi ja India üheksandat tippkohtumist, mis toimub 29. septembril 2008. aastal Marseille’s;
– võttes arvesse 2005. aasta ühist tegevuskava, mis võeti vastu 7. septembril 2005. aastal Delhis toimunud ELi ja India kuuendal tippkohtumisel;
– võttes arvesse 7. septembri 2005. aasta India ja ELi strateegilise partnerluse ühist tegevuskava;
– võttes arvesse 30. novembri 2007. aasta ELi ja India kaheksanda tippkohtumise järeldusi;
– võttes arvesse oma 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni ELi ja India suhete kohta: strateegiline partnerlus[1];
– võttes arvesse ELi ja India vastastikuse mõistmise memorandumit India riikliku strateegiadokumendi (2007-2010) kohta;
– võttes arvesse ELi ja India energiakomisjoni 3. koosolekut, mis toimus 20. juunil 2007;
– võttes arvesse oma 24. mai 2007. aasta resolutsiooni Kashmiri kohta: praegune olukord ja tulevikuväljavaated[2];
– võttes arvesse oma 9. juuli 2008. aasta resolutsiooni väidetavate massihaudade kohta India poolt administreeritavas Kashmiris[3];
– võttes arvesse oma 28. septembri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu majandus- ja kaubandussuhete kohta Indiaga[4];
– võttes arvesse India Vabariigi presidendi 25. aprilli 2007. aasta pöördumist Euroopa Parlamendi poole;
– võttes arvesse 15.–16. juulil 2008. aastal Pariisis toimunud ELi ja India ümarlaua kohtumise järeldusi;
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,
A. arvestades, et EL ja India on maailma suurimad demokraatlikud ühiskonnad ning et nende ühine pühendumus demokraatiale, pluralismile, õigusriigi põhimõtetele ja mitmepoolsusele rahvusvahelises suhtlemises aitab kaasa ülemaailmsele rahule ja stabiilsusele;
B. arvestades, et ELi ja India strateegilise partnerluse ühine tegevuskava on olnud aluseks ELi ja India vahelisele suurenevale koostööle alates 2005. aastast;
C. arvestades, et India aastane majanduskasv on olnud viimastel aastatel vahemikus 8 kuni 10 %, tehes Indiast riigi, millest on saamas suur majandusjõud ning mis on teinud suuri edusamme majandusarengus; tundes heameelt India suurte saavutuste üle mitmesuguste inimarengu näitajate osas, ulatuslikuma keskklassi tekkimise üle, mis läheneb sajale miljonile inimesele, ning selle üle, et India ei ole enam üksnes arenguabi saaja, vaid ka selle andja; väljendades jätkuvalt muret sissetulekute suure erinevuse ning 300 miljoni indialase pärast, kes elavad allpool vaesuspiiri;
D. arvestades, et India seisab sisepoliitikas praegu silmitsi mitme kriisiga, nagu islamistliku džihaadi ja hindu radikaalide pidev vägivald, kogukondade vahelised pinged Jammus ja Kashmiris, rünnakud Orissa kristlaste vastu, kelledest paljud kuulusid dalitite (puutumatud) hulka, maoistlike mässuliste (naksaliidid) liikumise levik vähemalt 12 osariigis ning loodusõnnetused riigi kirdeosas;
E. arvestades, et augustis levis Orissas vägivallalaine ja pandi toime rida mõrvu, mis olid suunatud kristlaste vastu; võttes arvesse väited, et kohalik politsei ei sekkunud tulemuslikult sündmustesse ning et Vishwa Hindu Parishadi liidrid teatasid, et vägivald ei lõppevat enne, kui Orissa on kristlastest täielikult vaba; arvestades, et kristlikud kogukonnad Indias kannatavad jätkuvalt sallimatuse ja vägivalla all;
F. arvestades, et Inda valitsuse aastakümnete pikkustele jõupingutustele vaatamata mõjutab kastiline diskrimineerimine ja dalitite “puutumatuteks” pidamine endiselt olulisel määral nende sotsiaalmajanduslikke ning poliitilisi ja kodanikuõigusi;
G. arvestades, et alates 2005. aasta oktoobrist on India linnades esinenud pommirünnakutes hukkunud enam kui 400 inimest; arvestades, et viimane neist, islami terroristide rünnak leidis aset 13. septembril, põhjustades vähemalt 20 inimese surma ning vigastades paljusid inimesi;
H. arvestades, et ELi ja India vaheline kaubandus on viimastel aastatel kasvanud eksponentsiaalselt 28,6 miljardilt eurolt 2003. aastal enam kui 55 miljardile eurole 2007. aastal ning et ELi välisinvesteeringud on Indias aastatel 2002 kuni 2006 enam kui kahekordistunud, st kasvanud 2,4 miljardile eurole; arvestades, et India kaubandusrežiim ja õiguslik keskkond on endiselt suhteliselt piiravad ning et 2008. aastal seadis Maailmapank nn äritegevuse lihtsuse osas India 120ndale kohale (178st majandusest);
I. arvestades, et Euroopa Parlament ja India parlament on seadnud sisse ametlikud kahepoolsed suhted;
J. arvestades, et ELil ja Indial on endiselt kindel kavatsus sõlmida vabakaubandusleping, mis on laiaulatuslik, tasakaalustatud ning täies ulatuses kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadega ning mis näeb ette kaubavahetuse ja teenuskaubanduse järkjärgulise ja vastastikuse liberaliseerimise ning seda ka kaubandusega seotud küsimuste osas; arvestades, et vabakaubandusleping toob olulist kasu mõlema osapoole majandusele, suurendab investeeringuid, kogueksporti ja -importi nii ELis kui ka Indias ning annab väärtusliku tõuke ülemaailmsele kaubandusele, eriti teenuste valdkonnas;
K. arvestades, et ELil ja Indial on tekkinud tihe koostöö teaduse ja tehnika valdkonnas;
L. arvestades, et EL ja India on võtnud kohustuse kaotada igasugune terrorism, mis on üks tõsisemaid ohte rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule;
M. arvestades, et Indiast on saanud rahvusvahelise üldsuse oluline osaline ning üks suurimaid ÜRO rahutagamise operatsioonidesse panustajaid ning et ÜRO peaks kõnealust tugevdatud staatust tunnustama, andes Indiale ÜRO Julgeolekunõukogus alalise koha;
N. arvestades, et India peab etendama olulist rolli Lõuna-Aasia ja Kagu-Aasia asjades, eriti liikmesuse kaudu Lõuna-Aasia Regionaalse Koostöö Assotsiatsioonis (SAARC) ning Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioonis (ASEAN); võttes arvesse India rolli piirkonna stabiilsuse toetamisel ning võttes sellega seoses teadmiseks India koostöö ELiga Nepalis ja Sri Lankas;
O. arvestades, et Ameerika Ühendriigid ja India on allkirjastanud tsiviileesmärkidel tehtava tuumaenergiaalase koostöö lepingu;
P. arvestades, et endise Jammu ja Kashmiri vürstiriigi rahumeelne tulevik on endiselt oluline eesmärk Lõuna-Aasia stabiilsuse seisukohast;
Q. arvestades, et kliimamuutus, energiakasutus ning energiavarustuse kindlus valmistavad rahvusvahelisele üldsusele tõsist muret;
R. arvestades, et ülemaailmne kütuse ja toiduainete hindade plahvatuslik tõus on tekitanud tõsiseid majanduslikke raskusi ja pannud muretsema sotsiaalsete rahutuste võimalikkuse pärast;
S. arvestades, et India osaleb ELi GALILEO ja ITERi projektis,
1. tunneb heameelt India ja ELi üheksanda tippkohtumise korraldamise üle jätkusuutliku strateegilise partnerluse väljendusena ning soovitab tungivalt, et nendele iga-aastastele tippkohtumistele eelneksid edaspidi parlamentaarsed eel-tippkohtumised, millega rõhutataks demokraatlikku järelevalvet selle protsessi üle ja edendataks kummagi osapoole seisukohtade ja demokraatlike süsteemide vastastikust mõistmist;
2. kinnitab veel kord oma tugevat toetust strateegiliste suhete tugevdamisele ELi ja India vahel ning suhete edasise tihendamise võimaluste uurimisele ja nõuab, et tippkohtumisel jõutaks konkreetsete järeldusteni majandus-, poliitika-, julgeoleku- ja kaubandusalastes ning muudes vastastikust huvi pakkuvates küsimustes;
3. tunneb heameelt 2005. aasta ühise tegevuskava läbivaatamise üle, loodab, et selles sätestatakse selged prioriteedid ja tähtajad kokkulepitud tegevustele, ning kordab oma soovi olla läbivaatamisprotsessi kaasatud; on valmis pidama komisjoniga arutelusid oma kaasatuse vormi määratlemiseks;
4. võtab teadmiseks, et EL ja India kavatsevad võtta tippkohtumisel vastu muudetud ühise tegevuskava; rõhutab esildatud ühismeetmetele tõelise poliitilise tähenduse andmise ning piisavate vahendite eraldamise tähtsust, et võimaldada kavas esitatud prioriteetide täielikku elluviimist;
5. tervitab India parlamendi ja Euroopa Parlamendi vahelise sõprusrühma loomist 2008. aasta juunis, mis tegutseb India parlamendis analoogiliselt Euroopa Parlamendi delegatsiooniga India Vabariigiga suhtlemiseks; loodab, et see positiivne areng käivitab kahe parlamendi vahel tähendusrikka ja struktuurse dialoogi globaalsete ja ühishuvide teemadel korrapäraste kahepoolsete visiitide ja ümarlaua arutelude kaudu;
6. rõhutab oma kindlat pühendumust ELi ja India vahel kõikehõlmava, laiaulatusliku ja ambitsioonika vabakaubanduslepingu sõlmimisele; võtab teadmiseks, et samas kui kaubavahetuse alal on läbirääkimiste osapooled saavutanud laiapõhjalise konsensuse, tuleb pidada täiendavaid läbirääkimisi, et jõuda kokkuleppele teenuste, konkurentsi, intellektuaalomandi õiguste, riigihangete, säästva arengu, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ning mittetariifsete tõkete osas; nõuab tungivalt, et mõlemad osapooled töötaksid selle nimel, et viia läbirääkimised 2008. aasta lõpuks eduka lõpuni; võtab teadmiseks kahepoolse kaubanduse ja kahepoolsete investeeringute suure kasvu viimasel aastakümnel ning rõhutab niisugusest lepingust tuleneva edasise kasvu suurt potentsiaali;
7. nõuab laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimist, mis parandab kaupade ja teenuste turulepääsu, hõlmates põhimõtteliselt kogu kaubandust, ning mis sisaldab sätteid, millega tagatakse regulatiivne läbipaistvus valdkondades, mis on asjaomased vastastikusele kaubandusele ja vastastikustele investeeringutele, kaasa arvatud standardid ja vastavushindamine, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, intellektuaalomandi õigused, jõustamine, kaubavahetuse lihtsustamine ja toll, riigihanked, samuti kaubandus ja konkurents, ning ka kaubandust, arengut ning inimõigusi käsitlevaid sätteid vabakaubanduslepingu olulise osana;
8. toetab vabakaubanduslepingu läbirääkimisi Indiaga, austades samal ajal täiel määral kahe partneri majanduslike positsioonide erinevust, India erilist sotsiaal-majanduslikku olukorda ning eelkõige vaeste ja väiketalupidajate olukorda; on seisukohal, et ambitsioonikas säästva arengu peatükk on mis tahes lepingu oluline osa, ning rõhutab, et selle suhtes tuleks kohaldada tavapärast vaidluste lahendamise mehhanismi;
9. võtab teadmiseks, et EL on India jaoks oluline välismaiste otseinvesteeringute allikas, kelle arvelt tuleb umbes 19,5 % India välismaiste otseinvesteeringute koguvoogudest, ning et India kumulatiivsete otseinvesteeringute mahuks ELis asuvates ühisettevõtetes ja India täisomanduses tütarettevõtetes oli (1996. aasta aprillist kuni aastateni 2006/2007) 4,31587 miljardit eurot, tehes ELi India jaoks suurimaks välisinvesteeringute sihtkohaks; tunnistab, et ELi ja India vahelised investeeringuvood on kasvanud ning kasvavad pärast vabakaubanduslepingu edukat sõlmimist veelgi;
10. tuletab meelde, et EL ja India on olulised kaubanduspartnerid ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutajaliikmed; avaldab kahetsust Doha arengukava mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste hiljutise ebaõnnestumise ning Ameerika Ühendriikide ja India vahelise vaidluse pärast põllumajandustollide teemal; võtab teadmiseks, et WTO ebaõnnestunud läbirääkimiste võimalikud tagajärjed oleksid: ilmajäämine potentsiaalsest heaolu kasvust, mis tuleneks uutest WTO reformidest; tõsine oht kahjustada rahvusvahelise kaubandussüsteemi ja WTO usaldusväärsust ning kaubandusliku protektsionismi laienemise võimalus ja oht, et WTO liikmed asendavad mitmepoolsuse kahepoolsete ja piirkondlike lepingutega; nõuab tungivalt, et EL ja India teeksid uusi jõupingutusi niisuguse laiaulatusliku kaubandusleppe saavutamiseks, mis ei tooks kasu mitte üksnes ELile ja Indiale, vaid ka laiemale rahvusvahelisele üldsusele;
11. kutsub komisjoni üles andma kestvatel Indiaga peetavatel vabakaubanduslepingu läbirääkimistel nõuetekohast kaalu inimõigustele, eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni töönormide rakendamisele seoses laste ja orjatööga (konventsioonid nr 138 ja 182), mittetariifsete tõkete ning otseste välisinvesteeringute valdkonnas endiselt esinevate piirangute kaotamisele olulistes sektorites ning intellektuaalomandi õigustele;
12. võtab teadmiseks 28. augusti 1998. aasta teate India ja ASEANi vabakaubanduslepingu kohta; väljendab lootust, et leping toob kaasa edasise majanduskasvu, tugevdab piirkondlikke poliitilisi suhteid ja julgeolekut Kagu-Aasias;
13. kutsub ELi ja Indiat üles liikuma edasi merendus- ja lennundusalaste lepingute sõlmimise suunas, mis annaksid täiendava tõuke kahepoolsele kaubandusele ja kahepoolsetele investeeringutele; märgib, et tippkohtumine annab ka võimaluse uue tsiviillennunduse koostööprogrammi rahastamislepingu allkirjastamiseks;
14. tunneb heameelt EBTC (European Business and Technology Centre) asutamise üle Indias, mis aitab edendada Euroopa ja India ettevõtete vahelisi sidemeid, samuti sidemeid teadus- ja tehnoloogiavaldkonna esindajate vahel, eesmärgiga vastata India turu nõuetele;
15. nõuab, et nõukogu astuks edasilükkamatuid samme viisarežiimi lihtsustamiseks;
16. väljendab heameelt India looduskuritegudega võitleva büroo asutamise üle, aga on endiselt väga mures vabas looduses elava tiigri olukorra pärast ning kutsub Indiat üles kaitsma tiigreid elualade hävinemise ja rahvusvaheliste kuritegelike võrgustike kaubitsemistegevuse eest; nõuab ELilt kõnealuseks kaitsevajaduseks eriabi nii tehnilise kompetentsi kui ka rahalise toetuse vormis ning ohustatud looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni kohaldamise tugevdades;
17. ergutab mõlemat osapoolt tegema tihedat koostööd peamiste keskkonnalaste probleemide osas, millega maailm silmitsi seisab; nõuab sellega seoses tungivalt, et EL ja India töötaksid võimalusel välja ühised lähenemisviisid kliimamuutuse ohu ja kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise suhtes; rõhutab, et mõlemad osapooled peavad kohustuma järgima 2012. aasta järgset perioodi käsitlevat kokkulepet kasvuhoonegaaside vähendamise kohta, tunnistades samal ajal erilisi probleeme, mida India areneva riigina kogeb;
18. võtab teadmiseks energiahindade ülemaailmse tõusu ja selle mõju omamaisele tarbijaskonnale, ettevõtlusele ja tööstusele; rõhutab, et energiavarustuse mitmekesisus peab olema peamine poliitiline eesmärk ning toonitab poliitilisele stabiilsusele Euroopas ja Lõuna-Aasias avalduvaid riske, mis tulenevad energiavarustuse kindluse ohtudest;
19. väljendab heameelt asjaolu üle, et tuumatarneriikide grupp kiitis heaks Ameerika Ühendriikide ja India vahelise tsiviileesmärkidel kasutatavat tuumaenergiat käsitleva kokkuleppe (ning India kohustuse järgida oma tuumarelva leviku tõkestamise kohustusi ja pidada kinni vabatahtlikust tuumarelvakatsetuste moratooriumist); kutsub India valitsust muutma oma tuumakatsetuste moratoorium õiguslikult siduvaks kohustuseks;
20. tunnistab, et India etendab nii oma naabruskonnas kui ka mujal olulist rolli konfliktide ärahoidmisel ja rahuvalves; on mures praeguse heitliku poliitilise olukorra pärast Pakistanis ning üha ebakindlamaks muutuva olukorra pärast Afganistanis ja Sri Lankal ning loodab, et India kui selle piirkonna mõjukaim riik tegutseb stabiilsuse ja rahu eestvedajana;
21. avaldab kahetsust 2008. aasta augustis Jammus ja Kashmiris puhkenud mässu pärast ja soovitab ametivõimudel võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada stabiilne keskkonda valimiste toimumiseks Jammus ja Kashmiris; on veendunud, et Kashmiri avamine kaupade ja inimeste vabale liikumisele on repressioonide ja vägivalla ummikseisust välja murdmiseks äärmiselt oluline; jääb ootama aega, kui sõjalist kohalolekut piirkonnas on võimalik vähendada, mis viib omakorda kodanikuühiskonna, majanduse ja turismi normaalsele toimimisele;
22. on tõsiselt mures üleujutuste poolt tekitatud katastroofi pärast India kirdeosas, mis kahjustas eelkõige Bihari osariiki, kuid samuti selle naabruses asuvat Nepali ja Bangladeshi;
nendib kahetsusega asjaolu, et katastroofi ohvrite arv on äärmiselt suur ja üle ühe miljoni inimese on jäänud selle tulemusel kodutuks;
tunneb heameelt hädaabi andmise üle ELi poolt; kutsub ELi ja Indiat üles tõhustama koostööd kliimamuutuse mõju leevendamiseks ning eeskätt hoogustama taastuvenergiaalast koostööd;
23. tunneb heameelt India valitsuse ja kodanikuühiskonna jõupingutuste üle pääste- ja evakueerimistöödel, abi koordineerimisel ning toidu jagamisel ning hädaabilaagrite juhtimisel; toonitab, et varjupaigad ja veevarustus peavad olema praegu peamiseks prioriteediks rahvatervise olukorra stabiliseerimiseks; pooldab suuremat rahvusvahelist koostööd Indiaga, et toetada kliimaga kohanemise meetmete rakendamist, kuna looduskatastroofe ja inimtegevusest tingitud katastroofe, näiteks üleujutusi, esineb üha rohkem, mis teeb vajalikuks ennetus- ja taastusmeetmed;
24. tunnistab, et India pakub mudelit kultuurilise ja usulise pluralismiga toimetulemisest, hoolimata ajuti esinevatest ja kohaliku tähtsusega probleemidest eri religioonide, sh hindude ja kristlaste vahel; väljendab siiski sügavat muret kristlike vähemuste praeguse olukorra pärast ning avaldab kahetsust mõju pärast, mida mitmes India osariigis levinud usuvahetuse vastased seadused võivad avaldada usuvabadusele;
25. väljendab sügavat muret kristlaste vastu (kelle hulgas oli palju daliteid) suunatud hiljutiste rünnakute pärast Orissas ning eelkõige Kandhamali rajoonis; rõhutab, et ohvritele tuleb tagada kohene abi ja toetus, sealhulgas kirikule selle varale tekitatud kahju hüvitamine ning samuti kahju hüvitamine eraisikutele, kelle eraomand on saanud samal viisil kahjustada; nõuab tungivalt, et ametivõimud võimaldaksid oma küladest lahkuma sunnitud isikutel sinna ohutult tagasi pöörduda; nõuab, et kõikide süüdistatavate, kaasa arvatud kõrgemate politseiametnike üle mõistetaks kohtusüsteemi kaudu kiiresti kohut; mõistab hukka vähemalt 35 inimese surmamise alates vägivalla puhkemisest ning kutsub osariiki ning riigi ametiasutusi tegema kõik endast võimaliku kristliku vähemuse täielikuks kaitseks;
26. tunneb sügavalt kaasa terroristlike pommirünnakute ohvritele Indias, nii riigi enda territooriumil kui ka Afganistanis, eeskätt India saatkonnas Kabulis; tuletab eelkõige meelde viimast pommirünnakut India pealinnale 13. septembril, üle 180 inimese hukkumist 2006. aastal Mumbais ning üle 60 inimese hukkumist 2008. mais Jaipuris; mõistab hukka kõnealused ja kõik muud terrorirünnakud;
27. kordab seisukohta, et käimasolevatel kahepoolsetel läbirääkimistel peaks põhimõtteliste küsimuste arutelus olema oluline roll kodanikuühiskonnal; rõhutab sellega seoses vajadust tugevdada 2001. aastal loodud ELi ja India kodanikuühiskonna ümarlaua rolli ning nõuab eelkõige sellele vahendite eraldamist oma ülesannete tõhusaks täitmiseks ELi ja India kodanikuühiskonnaga konsulteerimisel; palub kõnealuste mõttevahetuste tulemusi ELi otsustamisprotsessis rohkem arvesse võtta;
28. nõuab, et India ametivõimud muudaksid põhjalikult relvajõudude erivolituste seadust, mis annab sõduritele ja politseile karistamatuse;
29. nõuab India suhtes rakendatava inimõigustepoliitika eduaruande koostamist, meenutades, et ELi ja India inimõigustedialoog on selles suhtes eeskujuks; avaldab sellega seoses üllatust, et Indiat ei ole EIDHRi kodanikuühiskonna mikroprojektide toetuse abikõlblike riikide nimekirjas;
30. kutsub ELi ja Indiat üles esitama selgelt oma ühise kohustuse võidelda terrorismi vastu, mis on üks peamine oht rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule; nõuab tungivalt tõhustatud koostöö tegemist luureandmete jagamisel ning nõuab, et kaalutaks tõsiselt Indiale privilegeeritud staatuse andmist Europolis;
31. rõhutab, et India toiduainetega kindlustatus on jätkuvalt murettekitav valdkond; kutsub India valitsust üles vähendama lõhet nõudluse ja pakkumise vahel, kiirendades toiduteravilja kodumaise tootmise tempot ning tagades riiklikud ja erainvesteeringud ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja põllukultuuride mitmekesistamise;
32. tunneb heameelt edusammude üle, mida India on saavutanud vaesuse kaotamisel (aastatuhande arengueesmärk nr 1); võtab siiski teadmiseks, aeglase edasimineku niisuguste aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel, mis käsitlevad haridust, tervishoidu, sugupoolte võrdõiguslikkust ja naistele suuremate õiguste andmist; kordab oma muret asjaolu pärast, et laste suremus ja emade tervislik olukord (aastatuhande arengueesmärgid nr 4 ja 5) on valdkonnad, kus on tehtud kõige vähem edusamme ning mille eesmärke tõenäoliselt 2015. aastaks ei saavutata; kutsub nõukogu, komisjoni ja India valitsust üles pidama esmatähtsateks meetmeid, mis käsitlevad sugupoolte võrdõiguslikkust, laste suremuse vähendamist ning emade tervisliku seisundi parandamist;
33. kutsub ELi ja Indiat üles panema suuremat rõhku inimestevahelistele mõttevahetustele ning suuremale kultuurilisele dialoogile;
34. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja liikmesriikidele, komisjonile ning India Vabariigi valitsusele ja parlamendile.
- [1] ELT C 227 E, 21.9.2006, lk 589.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0214.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0366.
- [4] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0388.