Menetlus : 2009/2502(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B6-0022/2009

Esitatud tekstid :

RC-B6-0022/2009

Arutelud :

PV 14/01/2009 - 14
CRE 14/01/2009 - 14

Hääletused :

PV 15/01/2009 - 6.6
CRE 15/01/2009 - 6.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0028

RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK
PDF 89kDOC 58k
12. jaanuar 2009
PE416.145
PE416.146
PE416.147
PE416.148
PE416.149
PE416.150
 
B6‑0022/2009}
B6‑0023/2009}
B6‑0024/2009}
B6‑0025/2009}
B6‑0026/2009}
B6‑0027/2009} RC1
Vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 4 esitanud
   Doris Pack fraktsiooni PPE-DE nimel,
   Hannes Swoboda ja Jan Marinus Wiersma fraktsiooni PSE nimel,
   Diana Wallis ja Jelko Kacin fraktsiooni ALDE nimel,
   Adam Bielan, Ryszard Czarnecki, Konrad Szymański, Ewa Tomaszewska, Salvatore Tatarella, Hanna Foltyn-Kubicka ja Mieczysław Edmund Janowski fraktsiooni UEN nimel,
   Daniel Cohn-Bendit, Gisela Kallenbach, Angelika Beer, Raül Romeva i Rueda, Cem Özdemir, Sepp Kusstatscher ja Joost Lagendijk fraktsiooni Verts/ALE nimel,
   Erik Meijer ja Roberto Musacchio fraktsiooni GUE/NGL nimel,
asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:
   PPE-DE (B6‑0022/2009)
   PSE (B6‑0023/2009)
   ALDE (B6‑0024/2009)
   UEN (B6‑0025/2009)
   GUE/NGL (B6‑0026/2009)
   Verts/ALE (B6‑0027/2009)
Srebrenica

Euroopa Parlamendi resolutsioon Srebrenica kohta 

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 7. juuli 2005. aasta resolutsiooni „Balkani riikide tulevik 10 aastat peale Srebrenicat”;

–  võttes arvesse 16. juunil 2008. aastal alla kirjutatud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut Euroopa Liidu ning Bosnia ja Hertsegoviina vahel ning ELi 2003. aasta Thessaloníki tippkohtumisel kõikidele Lääne-Balkani riikidele antud ELi liikmesuse väljavaadet;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4,

A.  arvestades, et 1995. aasta juulis langes Bosnia linn Srebrenica, mis oli tol ajal isoleeritud enklaav, olles ÜRO Julgeolekunõukogu 16. aprilli 1993. aasta resolutsiooniga kuulutatud kaitstud piirkonnaks, Serblaste Vabariigi tolleaegse presidendi Radovan Karadžići kontrolli all tegutseva kindral Ratko Mladići juhitud Bosnia serblaste vägede kätte;

B.  arvestades, et Srebrenica langemise järel mitmeid päevi väldanud veresauna käigus hukkasid kindral Mladići juhitud Bosnia serblaste väed ja poolsõjalised üksused, sealhulgas Serbiast Bosnia territooriumile sisenenud regulaarpolitsei koosseisu mittekuulunud serblaste politseiüksused koheselt rohkem kui 8000 moslemi meest ja poissi, kes otsisid turvapaika ÜRO vägede (UNPROFOR) kaitse all olnud piirkonnast; arvestades, et ligikaudu 25 000 naist, last ja eakat inimest sundküüditati, mis on pärast Teise maailmasõja lõppu Euroopas aset leidnud suurim sõjakuritegu;

C.  arvestades, et endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) poolt genotsiidiks kuulutatud tragöödia leidis aset ÜRO poolt turvapaigaks tunnistatud kohas, sümboliseerib see rahvusvahelise üldsuse suutmatust sekkuda konflikti ja kaitsta tsiviilelanikkonda;

D.   arvestades Genfi konventsiooni arvukaid rikkumisi, mille Bosnia serblaste väed Srebrenica tsiviilelanikkonna suhtes toime panid, sealhulgas tuhandete naiste, laste ja eakate inimeste küüditamist ning paljude naiste vägistamist;

E.  arvestades, et vaatamata tohututele jõupingutustele, mis on seni tehtud selleks, et avastada ja avada massi- ja üksikhauad ning tuvastada ohvrite surnukehad, ei võimalda siiani tehtud uuringud täielikult taastada sündmuste käiku Srebrenicas ja selle ümbruses;

F.   arvestades, et tõeline rahu ei ole võimalik ilma õigusemõistmiseta ning et täielik ja piiramatu koostöö EJRKga jääb Lääne-Balkani riikide ELi integreerimise protsessi edasise jätkumise põhinõudeks;

G.   arvestades, et Bosnia serblaste vägede kindral Radislav Krstić on esimene EJRK poolt Srebrenica genotsiidile kaasaaitamises ja sellele õhutamises süüdi mõistetud isik, kuid kõige silmapaistvam süüdistatav Ratko Mladić on peaaegu neliteist aastat pärast traagilisi sündmusi ikka veel vabaduses, ning peab tervitatavaks, et Radovan Karadžić on nüüd üle antud EJRKle;

H.  arvestades, et mälestuspäeva sisseseadmine on parim viis mälestada massihävituste ohvreid ning saata selge sõnum tulevastele põlvkondadele,

1.   mälestab kõiki endise Jugoslaavia sõdade ajal toime pandud metsikuste ohvreid ja avaldab neile austust; avaldab kaastunnet ja väljendab solidaarsust ohvrite perekondadega, kellest paljud elavad lõpliku kinnituseta oma isade, poegade, abikaasade või vendade saatuse kohta; tunnistab, et seda jätkuvat valu suurendab suutmatus tuua nimetatud tegude eest vastutavad isikud kohtu ette;

2.   kutsub nõukogu ja komisjoni üles mälestama asjakohaselt Srebrenica-Potočari genotsiidi aastapäeva, toetades Euroopa Parlamendi otsust kuulutada 11. juuli Srebrenica genotsiidi mälestuspäevaks kogu Euroopa Liidus, ning kutsub seda tegema ka kõiki Lääne-Balkani riike;

3.   nõuab täiendavaid jõupingutusi ülejäänud tagaotsitavate kohtu ette toomiseks, väljendab täielikku toetust EJRK väärtuslikule ja raskele tööle ning rõhutab, et Srebrenicas ja selle ümbruses toimunud massihävituste eest vastutavate isikute kohtu ette toomine on oluline samm rahu ja stabiilsuse saavutamiseks piirkonnas;

4.  rõhutab lepituse tähtsust Euroopa integratsiooniprotsessi osana; toonitab usukogukondade, ajakirjanduse ja haridussüsteemi olulist rolli selles protsessis, et kõikidesse etnilistesse rühmadesse kuuluvad tsiviilisikud võiksid saada üle möödaniku pingetest ja alustada rahumeelset ning siirast kooseksisteerimist kestva rahu, stabiilsuse ja majanduskasvu nimel; nõuab tungivalt, et kõik riigid teeksid täiendavaid jõupingutusi keerulise ja rahutu minevikuga leppimiseks;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Bosnia ja Hertsegoviina ning selle osade valitsusele ja parlamendile, samuti Lääne-Balkani riikide valitsustele ja parlamentidele.

Viimane päevakajastamine: 13. jaanuar 2009Õigusalane teave