Filip Kaczmarek, Gay Mitchell
fraktsiooni PPE nimel
Thijs Berman, Richard Howitt
fraktsiooni S&D nimel
Louis Michel
fraktsioon ALDE nimel
Bart Staes, Isabelle Durant, Raül Romeva i Rueda, Barbara Lochbihler
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Tomasz Piotr Poręba
fraktsiooni ECR nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon vägivalla kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu 17. novembri 2009. aasta järeldusi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta;
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1771(2007) alusel loodud ning resolutsioonide 1807(2008) ja 1857(2008) alusel pikendatud Kongo Demokraatliku Vabariigi ekspertgrupi (edaspidi „ekspertgrupp“) vahe- ja lõpparuannet (S/2009/253 ja S/2009/603) ning nendes sisalduvaid soovitusi;
– võttes arvesse Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide ja Euroopa Liidu parlamentaarse ühisassamblee 22. novembri 2007. aasta resolutsiooni, milles käsitletakse olukorda Kongo Demokraatlikus Vabariigis, eelkõige riigi idaosas, ning selle mõju piirkonnale;
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 24. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni 60/1 2005. aasta ülemaailmse tippkohtumise tulemuste kohta ja eelkõige selle lõikeid 138–140, mis käsitlevad elanikkonna kaitsmise kohustust;
– võttes arvesse oma 17. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni olukorra kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja vägistamise kui sõjakuriteo kohta(1);
– võttes arvesse nõukogu 27. oktoobri 2009. aasta deklaratsiooni Ida-Aafrika järvede piirkonna kohta;
– võttes arvesse nõukogu 10. oktoobri 2008. aasta deklaratsiooni olukorra kohta Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas;
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1856 (2008) Kongo Demokraatliku Vabariigi olukorra kohta, milles täpsustatakse ÜRO missiooni (MONUC) volitusi Kongo DVs(2);
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,
A. arvestades, et Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas jätkuv sõda ja rahutused on kaasa toonud massiliselt ja ärevust tekitavas ulatuses tapmisi, elanikkonna ümberasustamist ja naiste vastu suunatud seksuaalset vägivalda, mida on toime pannud nii relvastatud mässulised rühmitused kui ka valitsuse sõjaväe- ja politseiüksused;
B. arvestades, et Kongo DVd laastav konflikt on alates 1998. aastast nõudnud 5 400 000 inimelu ning põhjustab praegugi iga kuu otseselt või kaudselt 45 000 inimese surma(3); arvestades, et ÜRO pagulaste ülemvoliniku teadete kohaselt on Kongo DVs umbes 1 460 000 riigi sees ümberasustatud isikut, nendest 980 000 Põhja-Kivus(4);
C. arvestades, et MONUC on Kongo DVs tegutsenud alates 1999. aastast, et kaitsta tsiviilelanikkonda, arendada riigis rahuprotsessi ning aidata valitsusel taastada kontroll piirkondade üle, kus võimutsevad võitlevad rühmitused;
D. arvestades, et ÜRO missioon Kongo DVs (MONUC) on maailma suurim rahuvalvemissioon, milles osaleb kokku 20 000 sõdurit; missioon tegutseb peamiselt Põhja- ja Lõuna-Kivus, selle kulud on ligikaudu 4 miljardit USA dollarit aastas; missioonil on volitused kasutada kõiki vajalikke vahendeid, et hoida ära mis tahes välismaiste või Kongo relvarühmituste jõukasutamise katsed, mis ähvardavad poliitilist protsessi, ning tagada tsiviilisikute kaitse otsese füüsilise vägivalla ohu korral;
E. arvestades, et Kongo DVs toimuv ebaseaduslik mineraalidega kauplemine võimaldab paljudel osalistel osta jätkuvalt mineraale mässuliste rühmituste kontrolli all olevatest piirkondadest ja sel viisil rahastada neid rühmitusi, ning arvestades, et see konflikti õhutav ja süvendav tegur;
F. arvestades, et nähtavasti on nii Kongo DV sõjaväelased kui ka Rwanda Vabastamise Demokraatlike Jõudude (FDLR) võitlejad seotud kriminaalse võrgustikuga, mille kaudu Kongo DV idaosas korraldatakse kulla ja teiste maavarade ekspluateerimist ja müüki relvade soetamiseks;
G. arvestades, et vägistamine on muutunud sõjavahendiks, mida kasutavad nii mässajad, Kongo sõjaväelased kui ka tsiviilelanikud;
H. arvestades, et alates 2009. aasta jaanuarist on sõjaliste operatsioonide, sealhulgas operatsiooni Kimia II tulemusena relvitustatud 1 243 FDLRi võitlejat (FDLRis arvatakse olevat kokku 6 000 võitlejat), kuigi FDLR jätkab inimeste värbamist ning sellel organisatsioonil on suur ja keerukas poliitiliste ja rahaliste toetajate võrgustik nii oma piirkonnas kui ka kogu maailmas(5);
I. arvestades, et viimased sõjalised operatsioonid on humanitaarkriisi ainult süvendanud, põhjustades laialdasi tapatalguid ja inimõiguste rikkumisi;
J. arvestades, et Kongo armee, ametist tagandatud kindrali Laurent Nkunda mässuliste üksuste, FDLRi võitlejate ning Uganda Issanda Vastupanuarmee (LRA) üksuste vahel jätkuv sõjategevus tekitab raskeid kannatusi Kongo DV idaprovintside tsiviilelanikkonnale;
K. arvestades, et Kongo armeel ei ole oma ülesannete täitmiseks Kongo DV idaprovintsides jätkuvalt vajalikke inim-, tehnilisi ja rahalisi ressursse ning lisaks on sõjaväes korralagedus – kõik see takistab armeel endiselt täitmast oma osa elanikkonna kaitsel ja rahu taastamisel;
L. arvestades, et ÜRO peatas hiljuti Kongo armee teatavale üksusele logistilise abi ja operatiivtoetuse andmise, kuna selle üksuse sõdureid süüdistati selles, et nad olid 2009. aasta maist septembrini Põhja-Kivu piirkonnas tapnud kümneid tsiviilelanikke, sealhulgas naisi ja lapsi;
M. arvestades, et mitmed humanitaarorganisatsioonid on olnud sunnitud oma tegevuse katkestama ning Põhja-Kivus ei ole humanitaarabitöötajatel võimalik abistada 70 % või koguni veel suuremat osa abivajajatest;
1. mõistab teravalt hukka jätkuvad tapatalgud, inimsusevastased kuriteod, lapssõdurite värbamise ning seksuaalse vägivalla naiste ja tütarlaste kallal; kutsub kõiki osalisi üles tugevdama võitlust karistamatuse ilmingutega;
2. nõuab vägivalla ja inimõiguste rikkumise viivitamatut lõpetamist Kongo DVs; rõhutab vajadust teha täiendavaid jõupingutusi, et lõpetada võõramaiste relvarühmituste, eriti FDLRi ja LRA tegevus Kongo DV idaosas; nõuab, et need rühmitused viivitamatult relvad maha paneksid ja tsiviilelanikkonna ründamise lõpetaksid, ja et kõik 23. märtsi 2009. aasta lepingu osalised järgiksid relvarahu ning täidaksid endale võetud kohustusi tulemuslikult ja heas usus;
3. on endiselt ülimalt mures Kongo DV idaosas kohaliku elanikkonna kallal toime pandud elajalike kuritegude tõttu halvenenud humanitaarolukorra pärast, mida on kajastatud ÜRO inimõiguste ülemvoliniku kahes viimases aruandes;on eriti mures hiljutiste teadete pärast, mille kohaselt Kongo sõdurid on Põhja-Kivu piirkonna Nyabiondo ja Pinga linnades tahtlikult tapnud vähemalt 270 tsiviilisikut ning hiljutise sõjategevuse tõttu on Kongo lääneosas asuvas Dongo linnas ja selle ümbruses oma kodudest lahkuma pidanud 21 800 inimest; kinnitab taas kord, et uue humanitaarkatastroofi ärahoidmiseks on vaja kiiresti tegutseda;
4. juhib tähelepanu MONUCi olulisele rollile ja asjaolule, et MONUCi volitusi ja tegutsemise reegleid tuleb täita järjekindlalt ja püsivalt, et paremini tagada elanikkonna julgeolekut, toetamata mingil viisil neid Kongo üksusi, kes ei järgi inimõigusi;
5. tunnistab, et MONUCi kohalolek on endiselt vajalik, ning nõuab, et tehtaks kõik, mis võimalik, et see missioon saaks täiel määral täita oma volitusi ohtu sattunud inimeste kaitseks; kutsub sellega seoses nõukogu üles võtma juhtrolli, et tagada MONUCile ÜRO Julgeolekunõukogu toetus – tugevdada MONUCi toimimisvõimet ja määratleda selgemini missiooni prioriteedid (praegu on neid 41);
6. kiidab heaks FDLRi juhi Ignace Murrwanashyaka ja tema asetäitja Straton Musoni arreteerimise Saksa ametivõimude poolt, kuna see on oluline samm karistamatuse vastu võitlemisel;
7. rõhutab, et kohtusüsteemi taastamine ja reformimine (mis hõlmaks ennetamise ja kaitse mõõdet ning võitlust karistamatuse vastu, arvestades ka seksuaalset vägivalda) ning kannatanute abistamine ja uuesti integreerimine peaksid rahastatavates abiprogrammides olema kesksel kohal; nõuab sellega seoses, et Kongo DV idaosas aset leidnud massilised vägistamise juhtumid antaks lahendada Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule;
8. rõhutab vajadust anda kohtu alla inimõiguste rikkumisi toime pannud isikud Kongo relvajõududest ja peab selles tegevuses eriti tähtsaks MONUCi rolli; väljendab seetõttu rahulolu president Kabila käivitatud nulltolerantsi poliitika üle, mis on suunatud seksuaalse vägivalla ja üleastumiste vastu relvajõududes, ning innustab Kongo DV valitsust rakendama viivitamatult, MONUCi abi kasutades, oma uut soolise vägivalla vastu võitlemise strateegiat;
9. rõhutab Kongo ametiasutusi kaitsesektori reformi alal nõustava ja abistava ELi missiooni (EUSEC RD Congo) põhiülesannete tähtsust – eesmärgiks on ellu viia Kongo relvajõudude (FARDC) muudetud reformikava; sellega seoses kutsub Kongo ametivõime üles jätkama reformiprotsessi, ergutab looma kaitsesektori reformi koordineerimismehhanismi, mis oleks Kongo omanduses ja milleks EUSEC annaks asjakohast toetust; soovitab kiireloomulise tööna ette võtta sõjaväekasarmute ja -laagrite ehitamise;
10. soovitab, et Kongo DV valitsus suurendaks varude turvalisust, tõstaks vastutust relvade ja laskemoona eest ja parandaks nende haldamist, käsitades neid ülesandeid kiireloomulise prioriteedina, ja et valitsus rakendaks riikliku relvade märgistamise kava, mis on kooskõlas Nairobi protokollis ja väikerelvade piirkondliku keskuse poolt seatud standarditega;
11. tunneb heameelt kõnealuse piirkonna edusammude üle, mis tulenevad Kongo DV ja Rwanda kahepoolsete diplomaatiliste suhete paranemisest; kutsub Kongo DVd ja Rwandat üles rakendama täies ulatuses Nairobi ja Goma rahulepinguid ning 23. märtsil 2009. aastal sõlmitud Ihusi lepingut;
12. soovitab kõigi Ida-Aafrika järvede piirkonna riikide valitsustel ja rahvusvahelisel üldsusel jätkata dialoogi, et kooskõlastada oma jõupingutusi Kongo DV idaosas valitseva vägivalla peatamiseks, pöörates sealjuures erilist tähelepanu lepitusele, inimeste turvalisusele, kohtunike vastutuse suurendamisele ning pagulaste ja riigi sees ümberasustatud isikute tagasipöördumisele ning integreerimisele;
13. peab kahetsusväärseks asjaolu, et humanitaarabitöötajate vastu pannakse toime üha rohkem vägivallategusid, millel on rängad tagajärjed piirkonna humanitaarolukorrale; nõuab tungivalt, et ametivõimud algataksid iga sellise juhtumi kohta põhjaliku juurdluse, ning kutsub üles viivitamatult tugevdama kaitset;
14. rõhutab Kongo DV idaossa suunatava humanitaarabi jätkuva ja suurema rahastamise vajadust, arvestades riigi sees ümberasustatud isikute arvu suurenemist ning tingimuste halvenemist; toetab seetõttu ÜRO ning 380 humanitaarabiorganisatsiooni ja valitsusvälise organisatsiooni 30. novembri 2009. aasta üleskutset koguda 2010. aastal humanitaarabi vajadusteks 7,1 miljardit USA dollarit; nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid annaksid õiglase panuse;
15. on jätkuvalt mures asjaolu pärast, et mässulised rühmitused kaubitsevad Kongo DV idaosas ebaseaduslikult mineraalide ja muude loodusvaradega; kutsub nõukogu ja komisjoni üles nõudma kõnelustel Kongo DV valitsuse ja selle naaberriikide valitsustega loodusvarade jälgitavuse ja päritolutõendite tulemuslike süsteemide rakendamist ning korruptsioonivastase võitluse tugevdamist;
16. nõuab, et naastaks dialoogi juurde, millega algatati Amani programmi koostamine, et jõuda Kivu piirkonnas turvalisuse, rahu, stabiilsuse ja ülesehitustööni;
17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile / liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Aafrika Liidu institutsioonidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO peasekretäri asetäitjale humanitaarküsimustes ja hädaabi koordinaatorile, ÜRO Julgeolekunõukogule, ÜRO Inimõiguste Nõukogule ning Ida-Aafrika järvede piirkonna riikide valitsustele ja parlamentidele.