RESOLUTSIOONI ÜHISETTEPANEK ELi ja Maroko vaheline leping, milles käsitletakse põllumajandustoodete ja kalandustoodetega seotud vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid
13.2.2012
asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:
Verts/ALE (B7‑0047/2012)
GUE/NGL (B7‑0055/2012)
José Bové, Yannick Jadot, Raül Romeva i Rueda fraktsiooni Verts/ALE nimel
Paul Murphy, Willy Meyer, Jacky Hénin, Patrick Le Hyaric, Younous Omarjee, Kartika Tamara Liotard, Marisa Matias, Takis Hadjigeorgiou, Søren Bo Søndergaard, Marie-Christine Vergiat, Miguel Portas, Helmut Scholz, Kyriacos Triantaphyllides, Sabine Lösing fraktsiooni GUE/NGL nimel
Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi ja Maroko vahelise lepingu kohta, milles käsitletakse põllumajandustoodete ja kalandustoodetega seotud vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15975/2010),
– võttes arvesse Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu (milles käsitletakse põllumajandustoodete, töödeldud põllumajandustoodete, kala ja kalandustoodetega seotud vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid, millega asendatakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel) protokollid nr 1, 2 ja 3 ning nende lisad ja millega muudetakse kõnealust assotsiatsioonilepingut) projekti (15974/2010),
– võttes arvesse ÜRO resolutsioone 1754, 1783, 1813 ja 1920 ning kõiki ÜRO eelmisi resolutsioone, milles viidatakse Lääne-Sahara konfliktile kui dekoloniseerimise küsimusele, mille lahenduse aluseks peab olema sahrawi rahva õigus enesemääramisele,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,
A. arvestades, et 1995. aastal käivitatud Barcelona protsessi tulemusel on Euroopa Liit sõlminud assotsieerimislepingud enam kui kümne Vahemere lõunapiirkonna riigiga;
B. arvestades, et Barcelona protsessi eesmärk pidi olema edendada dialoogi ja koostööd ning luua seeläbi rahu, julgeoleku ja stabiilsuse piirkond;
C. arvestades, et 2005. aastal koostatud Rabati tegevuskavas keskenduti vabakaubanduslepingute sõlmimisele ja edasisele liberaliseerimisele, selle asemel et piirkonda selle tööinimeste, väiketootjate ja vaeste huvides tasakaalustatult arendada;
D. arvestades, et Lääne-Sahara ei ole Maroko osa ning seda ei saa otse ega kaudselt võtta ELi ja Maroko Kuningriigi vahel sõlmitavatesse lepingutesse, ja arvestades, et Euroopa Kohus on kinnitanud, et Euroopa Liit peab kogu oma tegevuses järgima rahvusvahelist õigust, ning arvestades, et Lääne-Sahara kaasamine lepingusse oleks vastuolus rahvusvahelise õigusega;
E. arvestades, et USA ja Maroko vabakaubandusleping ei hõlma Lääne-Saharat, nagu kinnitas ka USA kaubandusesindaja Robert Zoellick oma 20. juulil 2004 Esindajatekojale saadetud kirjas;
F. arvestades, et hiljutised sündmused Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas näitavad, et ELi poliitika Vahemere lõunapiirkonna riikide suhtes on täielikult ebaõnnestunud;
G. arvestades, et ELi kaubanduspoliitika peamine eesmärk Vahemere lõunapiirkonna riikides peab olema edendada rahu ning sotsiaalset turvalisust ja stabiilsust piirkondliku integratsiooni ning Vahemere lõunapiirkonna riikide majanduse säästva arengu ja mitmekesistamise teel, et parandada sealse elanikkonna elatustaset;
H. arvestades, et nn araabia kevad tõi ilmsiks vajaduse tegeleda eelkõige demokraatia puudujääkidega kõikides ELi ja Vahemere lõunapiirkonna vahelistes poliitikavaldkondades;
I. arvestades, et sõltumatu toiduainetega varustatuse ja toiduga kindlustatuse tagamiseks, ökosüsteemide säilitamiseks ning primaarsektori majandusliku ja sotsiaalse struktuuri tugevdamiseks nii ELis kui ka kolmandates riikides on vaja suunata rahvusvahelist kaubandust eemale konkurentsiloogikast, mis toob kaasa rahvusvaheliste korporatsioonide valitsemise ning rikkuse koondumise nende kätte;
J. arvestades, et kaubandussuhetes Marokoga tuleks võtta arvesse riigi majanduslikke ja maaelu arenguga seotud vajadusi, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega tootjate vajadusi nii Marokos kui ka ELis, ning arvestades, et seetõttu tunnustab Euroopa Parlament põllumajanduslike pereettevõtete ja väiksemahulise kalapüügi tähtsust, vajadust edendada säästvat põllumajandust ja kalandust ning säilitada loodusvarasid, maakeskkonda, merekeskkonda ja kalavarusid, eelkõige nõuetekohase veemajanduse ning suurte monokultuuriistanduste vältimise abil;
K. arvestades, et maa hõivamine välisinvestorite poolt on viimastel aastatel tunduvalt suurenenud ja sellel on negatiivne mõju kohalikele kogukondadele;
L. arvestades, et tuleb suurendada jätkusuutlike töökohtade võimalusi Maroko põllumajanduses, kalanduses ja nendega seotud sektorites, tõsta esile põllumajanduslike pereettevõtete tähtsust, austada töötajate õigusi ja teha jõupingutusi toiduainetetööstuse laiendamiseks eesmärgiga luua juurde kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvaid, turvalisi, hästi tasustatud ja ametiühingutega seotud töökohti;
M. arvestades, et erilist tähelepanu tuleb pöörata sugupoolte võrdsetele võimalustele ning luua täiendavalt sobivaid ametikohti naistele, samuti leida nii meestele kui ka naistele paremaid lahendusi töö ja pereelu ühitamiseks;
N. arvestades, et puu- ja köögiviljasektor on väga tähtis paljude Euroopa Liidu lõunapoolsete riikide, eelkõige Hispaania, Portugali, Kreeka ja Prantsusmaa maapiirkondades, kus majandus- ja sotsiaalkriis on võtnud murettekitavad mõõtmed;
O. arvestades, et kaubanduse peadirektoraadi ülesandel Manchesteri ülikoolis Vahemere piirkonna täieulatusliku vabakaubanduspiirkonna kohta koostatud säästvuse mõju hindamisaruandes ennustatakse eelkõige esimeseks kümneks aastaks pigem sotsiaalsete probleemide kasvu ja säästvale arengule vastandlikku survet keskkonnale;
P. arvestades, et Euroopa Parlament lükkas 14. detsembril 2011 tagasi ELi ja Maroko kalanduskokkuleppe protokolli pikendamise;
1. on vastu ELi ja Maroko vahelisele lepingule, mis käsitleb põllumajandus- ja kalandustoodete vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid, samuti kõikidele sammudele vabakaubanduslepingute sõlmimise suunas Vahemere piirkonna riikidega; on seisukohal, et vabakaubanduslepingute sõlmimine avaldab kahjulikku mõju väiketootjatele, tööinimestele ja noortele, samuti keskkonnale nii Vahemere lõunakaldal kui ka ELis;
2. nõuab, et komisjon alustaks uusi läbirääkimisi, et täita jätkusuutliku majandus- ja sotsiaalarengu nõuded ning tagada sõltumatus toiduainetega varustamisel ja toiduga kindlustatus nii Marokole kui ka ELi liikmesriikidele, tagades mõlemapoolse kasu ning vältides Vahemere eri kallastel asuvate tootjate omavahelist konkurentsi;
3. nõuab majandus- ja kaubandusotsuste tegemisel jõupingutusi põhja-lõuna- ja lõuna-lõuna-arengukoostöö ja piirkondliku integratsiooni tugevdamiseks ning lisandväärtusahelate arendamist eri riikides, mis võimaldaks mõistlikku tootmist ja tarbimist;
4. on seisukohal, et võrdsel alusel läbirääkimised, milles osalevad kõik peamised sidusrühmad, ametiühingud, väikeste ja keskmise suurusega põllumajandustootjate organisatsioonid ning väikeste kalandusettevõtjate organisatsioonid, on otsustava tähtsusega edukate kaubandussuhete loomisel, mis teenivad tööinimeste, väiketootjate ja noorte huve; seepärast rõhutab, et loodusvarade kaitse, piisav tasu tootjatele, inimväärsed palgad ning kohalikele turgudele stabiilsust toovate ja keskkonda säilitavate jätkusuutlike töökohtade loomine on tähtsaimad näitajad, mille valguses tuleks hinnata kaubandusläbirääkimiste tulemusi;
5. väljendab muret, et UNICEFi uusima aruande kohaselt ei saa Marokos 1,5 miljonit kooliealist last ikka veel koolis käia ning et peamiselt maapiirkondades jätkub lapstööjõu kasutamine ja kasvav ekspordile suunatud tootmine võib takistada selle ebaseadusliku tegevuse lõpetamist;
6. rõhutab vajadust edasiste hoolikalt läbi viidud ja sõltumatute säästvuse mõju hindamiste järele, mis hõlmaksid kõiki peamisi sidusrühmi, ametiühinguid, väikeste ja keskmise suurusega põllumajandustootjate organisatsioone ning väikeste kalandusettevõtjate organisatsioone, et vältida negatiivset mõju Vahemere lõunapiirkonna riikide ja ELi kõige nõrgema majandusega riikide inimestele;
7. on veendunud, et rahvusvahelise õiguse kohaselt ei saa Lääne-Saharat võtta ELi ja Maroko Kuningriigi vahel sõlmitavatesse lepingutesse, kuid samal ajal tuleb jätta võimalus eraldi lepingute sõlmimiseks Lääne-Sahara elanikega nende seaduslike esindajate kaudu, kui nad seda soovivad;
8. kordab uuesti, et rahvusvahelises õiguses ei ole kunagi tunnistatud Maroko õigusi Lääne-Sahara suhtes, mida mainitakse ka Haagis asuva Rahvusvahelise Kohtu 1975. aasta oktoobris esitatud arvamuses; märgib, et Maroko on Lääne-Sahara territooriumi ebaseaduslikult okupeerinud ning seetõttu ei ole tal mingit õigust selle piirkonna loodusvaradele; kutsub ELi üles nõudma, et Maroko Kuningriik austaks Lääne-Sahara loodusvarade kasutamisega seoses rahvusvahelist õigust;
9. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, liikmesriikidele, ÜRO dekoloniseerimise erikomisjonile (nn 24 riigi komisjon), Maroko valitsusele ning Sahara Araabia Demokraatliku Vabariigi valitsusele.