Menetlus : 2012/2694(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : RC-B7-0373/2012

Esitatud tekstid :

RC-B7-0373/2012

Arutelud :

Hääletused :

OJ 05/07/2012 - 158

Vastuvõetud tekstid :


Resolutsiooni ühisettepanek
PDF 155kWORD 99k
3.7.2012
PE491.988v01-00}
PE491.989v01-00}
PE491.990v01-00}
PE491.991v01-00} RC1
 
B7-0373/2012}
B7-0374/2012}
B7-0375/2012}
B7-0376/2012} RC1

vastavalt kodukorra artikli 110 lõigetele 2 ja 4,

asendades järgmiste fraktsioonide esitatud resolutsiooni ettepanekuid:

Verts/ALE (B7‑0373/2012)

S&D (B7‑0374/2012)

ALDE (B7‑0375/2012)

GUE/NGL (B7‑0376/2012)


Euroopa Liidu poliitika Jordani Läänekalda ja Ida-Jeruusalemma suhtes (2012/2694(RSP))


Véronique De Keyser, Pino Arlacchi, Emine Bozkurt, Ricardo Cortés Lastra, Emer Costello, Robert Goebbels, Ana Gomes, Richard Howitt, Wolfgang Kreissl-Dörfler, María Muñiz De Urquiza, Norbert Neuser, Raimon Obiols, Boris Zala fraktsiooni S&D nimel
Annemie Neyts-Uyttebroeck, Chris Davies, Marielle de Sarnez, Niccolò Rinaldi, Robert Rochefort, Ivo Vajgl fraktsiooni ALDE nimel
Margrete Auken, Nicole Kiil-Nielsen, Hélène Flautre, Judith Sargentini, Raül Romeva i Rueda, Ana Miranda, Malika Benarab-Attou, Eva Joly, Daniel Cohn-Bendit fraktsiooni Verts/ALE nimel
Patrick Le Hyaric, Kyriacos Triantaphyllides, Sabine Lösing, Nikolaos Chountis, Marisa Matias fraktsiooni GUE/NGL nimel
MUUDATUSED

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu poliitika kohta Jordani Läänekalda ja Ida-Jeruusalemma suhtes (2012/2694(RSP))  

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eriti 29. septembri 2011. aasta resolutsiooni olukorra kohta Palestiinas(1), 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni sõlmimise kohta(2) ning 9. septembri 2010. aasta resolutsiooni Jordani jõe olukorra kohta, eelkõige alamjooksu piirkonnas(3),

–   võttes arvesse nõukogu 14. mai 2012. aasta, 18. juuli ja 23. mai 2011. aasta ning 8. detsembri 2009. aasta järeldusi Lähis-Ida rahuprotsessi kohta,

–   võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni 12. juunil 2012. aastal Euroopa Parlamendi täiskogu istungil peetud kõnet viimase aja sündmuste kohta Lähis-Idas ja Süürias,

–   võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni avaldusi, eriti 8. juuni 2012. aasta avaldust asunduste laiendamise kohta, 25. aprilli 2012. aasta avaldust seoses Iisraeli ametivõimude otsusega okupeeritud Palestiina aladel paiknevate Sansana, Rechelimi ja Bruchini asunduste staatuse kohta ning 22. veebruari 2012. aasta avaldust Iisraeli asunduste tunnustamise kohta,

–   võttes arvesse ELi missiooni juhtide 2012. aasta jaanuari aruannet Ida-Jeruusalemma kohta ning 2011. aasta juuli aruannet piirkonna C ja Palestiina riigi ülesehitamise kohta ning ELi missiooni juhtide 2011. aasta aprilli aruannet asunike vägivallatsemise kohta ja sellega kaasnevat ELi missiooni juhtide 2012. aasta veebruari ametlikku märgukirja asunike vägivallatsemise kohta,

–   võttes arvesse tsiviilisikute sõjaaegse kaitse 1949. aasta Genfi IV konventsiooni,

–   võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

–   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsioone 181 (1947) ja 194 (1948) ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 242 (1967), 252 (1968), 338 (1973), 476 (1980), 478 (1980), 1397 (2002), 1515 (2003) ja 1850 (2008),

–   võttes arvesse 1966. aasta ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–   võttes arvesse nn Lähis-Ida neliku avaldusi, eelkõige 11. aprilli 2012. aasta ja 23. septembri 2011. aasta avaldust,

–   võttes arvesse Iisraeli ja Palestiina omavalitsuse 12. mai 2012. aasta ühisavaldust,

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Kohtu 9. juuli 2004. aasta nõuandvat arvamust okupeeritud Palestiina aladele turvamüüri ehitamise õiguslike tagajärgede kohta,

–   võttes arvesse Palestiina peaministri Salam Fayyadi 2009. aasta augustis esitatud riigi ülesehitamise kahe aasta plaani „Okupatsiooni lõpetamine ja riigi loomine”,

–   võttes arvesse 18. septembril 1995. aastal sõlmitud vahelepingut Jordani Läänekalda ja Gaza sektori kohta,

–   võttes arvesse 13. septembril 1993. aastal vastu võetud Oslo kokkuleppeid („Ajutise omavalitsuse korraldamise põhimõtete deklaratsioon”),

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõikeid 2 ja 4,

A. arvestades, et EL on korduvalt kinnitanud toetust kahe riigi lahendusele, kus turvaliste ja tunnustatud piiridega Iisraeli riik ning tema naabrina sõltumatu, demokraatlik ja elujõuline Palestiina riik elavad külg külje kõrval rahus ja julgeolekus, ja on kinnitanud, et ei tunnistata mingeid 1967. aasta eelsete piiride muutmisi peale nende, milles osapooled on kokku leppinud, sealhulgas ka seoses Jeruusalemma kui kahe riigi pealinnaga; arvestades, et kahtluse alla ei saa seada palestiinlaste õigust enesemääramisele ja oma riigile, samuti ei saa kahtluse alla seada Iisraeli õigust turvalistele piiridele;

B.  arvestades, et nõukogu 14. mai 2012. aasta järeldustes rõhutatakse, et „Araabia riikides käimasolevad muutused muudavad Lähis-Ida rahuprotsessis edu saavutamise veelgi hädavajalikumaks” ja „tähelepanu pööramine kõnealuses piirkonnas elavate inimeste püüdlustele, sealhulgas palestiinlaste püüdlustele luua oma riik ja iisraellaste püüdlustele tagada julgeolek, on ülioluline tegur püsiva rahu, stabiilsuse ja jõukuse saavutamiseks selles piirkonnas”;

C. arvestades, et osapoolte vahelised otsesed rahukõnelused on seiskunud ja kõik hiljutised jõupingutused läbirääkimiste jätkamiseks on ebaõnnestunud; arvestades, et EL on kutsunud pooli üles võtma meetmeid, mis aitaksid luua tulemuslike läbirääkimiste tagamiseks vajaliku usaldusliku õhkkonna, hoiduma protsessi usaldusväärsust kahjustavast tegevusest ja vältima vihkamisele õhutamist;

D. arvestades, et Iisrael ja Palestiina omavalitsus tegid 12. mail 2012. aastal järgmise ühisavalduse: „Iisrael ja Palestiina omavalitsus on pühendunud rahu saavutamisele ja pooled loodavad, et kirjavahetus president Abbasi ja peaminister Netanyahu vahel edendab seda eesmärki”;

E.  arvestades, et Jordani Läänekalda, sealhulgas Ida-Jeruusalemma ning Gaza sektori kohta kehtivad täiel määral rahvusvahelised inimõigused ja rahvusvaheline humanitaarõigus, kaasa arvatud Genfi neljas konventsioon; arvestades, et Iisrael on muu hulgas kohustatud heas usus tagama okupeeritud Palestiina elanike põhivajaduste rahuldamise, korraldama oma okupatsiooni kohalikele elanikele soodsal viisil, kaitsma ja säilitama tsiviilobjekte ning hoiduma oma elanike ümberpaigutamisest okupeeritud aladele ja okupeeritud alade elanike ümberpaigutamisest oma territooriumile;

F.  arvestades, et ELi missiooni juhtide hiljutistes aruannetes piirkonna C ja Palestiina riigi ülesehitamise, Ida-Jeruusalemma ning asunike vägivallatsemise kohta kinnitatakse veel kord, et nimetatud piirkondades toimuvad ohtlikud ja potentsiaalselt pöördumatud arengud; arvestades, et Iisraeli välisministeerium eitab ELi dokumentides esitatud väiteid ja on neid kritiseerinud, väites, et need dokumendid ei aita rahuprotsessi edendada;

G. arvestades, et alates 1995. aasta Oslo kokkulepetest on Jordani Läänekallas halduslikult jagatud kolmeks tsooniks või piirkonnaks; arvestades, et piirkond C hõlmab suurema osa Jordani Läänekalda territooriumist; arvestades, et sotsiaalne ja majanduslik areng piirkonnas C on tulevase Palestiina riigi elujõulisuse seisukohast äärmiselt oluline;

H. arvestades, et Iisraeli valitsuse poliitika, eelkõige asunduste rajamine ja laiendamine, nõrgestab Palestiina kohalolekut Jordani Läänekaldal, eriti piirkonnas C ja Ida-Jeruusalemmas; arvestades, et Iisraeli asundused on rahvusvahelise õiguse järgi ebaseaduslikud ja suureks takistuseks rahupüüetele, kuna Iisraeli valitsus toetab neid aineliselt, tehes suuri soodustusi maksustamise, eluasemete, infrastruktuuri ja maanteede valdkonnas ning vee, hariduse ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks;

I.   arvestades, et 1980. aastal vastu võetud alusseaduses (basic law) Iisraeli pealinna Jeruusalemma kohta kuulutatakse Jeruusalemm Iisraeli terviklikuks ja ühendatud pealinnaks, mis on vastuolus ÜRO Julgeolekunõukogu 1980. aasta resolutsiooniga 478; arvestades, et nõukogu 14. mai 2012. aasta järeldustes rõhutatakse taas, et läbirääkimiste teel tuleb leida viis Jeruusalemma kui kahe riigi tulevase pealinna staatuse lahendamiseks; arvestades, et praegu Ida-Jeruusalemmas toimuv muudab võimaluse, et Jeruusalemm saaks edaspidi kahe riigi pealinnaks, üha vähem tõenäoliseks ja vähem teostatavaks; arvestades, et Ida-Jeruusalemm on üha rohkem eraldatud Jordani Läänekaldast, samal ajal kui Jeruusalemma ajalooline osa (Historic Basin) on üha rohkem eraldatud ülejäänud Ida-Jeruusalemmast;

J.   arvestades, et Ida-Jeruusalemmas elavad palestiinlased moodustavad 37% Jeruusalemma elanikkonnast ja nendelt laekub 36% linnaeelarve tuludest, kuid Ida-Jeruusalemma vajadusteks kasutatakse kõigest 10% linnaeelarvest ning Ida-Jeruusalemmas osutatavad teenused on äärmiselt ebapiisavad; arvestades, et Iisraeli ametivõimud on Ida-Jeruusalemmas sulgenud enamiku Palestiina asutusi, kaasa arvatud Oriendi Maja, ning tekitanud sellega kohalikule palestiinlastest elanikkonnale institutsioonilise ja juhtimistühimiku, mis on ülimalt tähtis lahendamist nõudev probleem;

K. arvestades, et Ida-Jeruusalemmas elavatel palestiinlastel on alalise elaniku staatus, mille saab lastele üle kanda vaid teatavatel tingimustel ja mis ei ole automaatselt ülekantav abielu kaudu, ning seega ei ole paljude Ida-Jeruusalemma alaliste elanike abikaasadel ja lastel võimalik oma perekonnaliikmetega koos elada; arvestades teisalt, et Ida-Jeruusalemmas ja selle ümbruskonnas elab umbkaudu 200 000 Iisraeli asunikku;

L.  arvestades, et seetõttu on palestiinlaste ja nende õiguste kaitse Jordani Läänekaldal, eriti piirkonnas C ja Ida-Jeruusalemmas, ülimalt tähtis, et hoida kahe riigi lahendus elujõulisena; arvestades, et asunduste jätkuv laiendamine ja asunike vägivallatsemine, planeerimispiirangud ja nendest tingitud suur elamispindade nappus, hoonete lammutamine, inimeste väljatõstmine ja ümberasustamine, maade konfiskeerimine, raskendatud juurdepääs loodusvaradele ning põhiliste sotsiaalteenuste ja sotsiaalabi puudulikkus avaldavad suurt negatiivset mõju palestiinlaste elutingimustele; arvestades, et majanduslik olukord, mille muudavad veelgi raskemaks juurdepääsu-, liikumis- ja planeerimispiirangud, on nendel aladel endiselt suur probleem; arvestades, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni aastaaruande kohaselt on Jordani Läänekaldal 53,5% noori naisi ja 32,3% noori mehi vanuses 15-24 eluaastat töötud;

M. arvestades, et Jordani Läänekalda, eriti piirkonna C palestiinlastest elanikel, samuti Ida-Jeruusalemmas elavatel palestiinlastel on suur puudus veest; arvestades, et Palestiina põllumajandustootjaid mõjutab tugevasti niisutamiseks kasutatava vee nappus, kuna suurema osa veest kasutavad ära Iisrael ja Iisraeli asunikud; arvestades, et piisavate veevarude kättesaadavus on hädavajalik tulevase Palestiina riigi elujõulisuse kindlustamiseks;

N. arvestades, et Iisraeli ehitatud eraldusmüür, mis ei järgi nn eraldusjoont (Green Line), lõikab ära suure osa Palestiina territooriumist nii Jordani Läänekaldal kui ka Ida-Jeruusalemmas; arvestades, et Rahvusvahelise Kohtu 2004. aasta nõuandvas arvamuses okupeeritud Palestiina aladele turvamüüri ehitamise õiguslike tagajärgede kohta rõhutatakse, et Iisraeli (…) poolt müüri ehitamine ning müüriga seonduv kord on vastuolus rahvusvahelise õigusega;

O. arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud toetust president Mahmoud Abbasi ja peaminister Salam Fayyadi jõupingutustele riigi ülesehitamisel ning on tunnistanud ja tunnustanud peaminister Fayyadi esitatud riigi ülesehitamise kahe aasta plaani edukust; arvestades, et piirkond C ja Ida-Jeruusalemm peaksid jääma Palestiina riiklikes arengukavades prioriteetseks, millega reageeritaks ka nendel aladel elavate palestiinlaste tundele, et neist ei hoolita;

P.  arvestades, et rohkem kui 4500 palestiinlastest vangi, kelle seas on 24 Palestiina Seadusandliku Kogu liiget ja ligi 240 last, ning rohkem kui 300 haldusaresti korras kinnipeetavat palestiinlast on endiselt Iisraeli vanglates ja kinnipidamiskeskustes;

Q. arvestades, et araabia beduiinid on põlisrahvas, kes viljelevad väheliikuvat ja traditsiooniliselt põllumajanduslikku eluviisi oma esivanemate maadel ning taotlevad oma ainulaadse seisundi ja staatuse ametlikku ja püsivat tunnustamist; arvestades, et araabia beduiinide kogukonnad, kelle elatise hankimine on Iisraeli poliitika tõttu ohus ning keda muu hulgas ähvardab sunniviisiline ümberasustamine, on nii okupeeritud Palestiina aladel kui ka Negevis eriti haavatav elanikerühm;

R.  arvestades, et ümberasustamise töörühma (DWG) 14. mai 2012. aasta aruande ja ÜRO humanitaarküsimuste koordineerimisbüroo (OCHA) igakuise väljaande Humanitarian Monitor kohaselt on Iisraeli väed alates 2011. aasta jaanuarist purustanud enam kui 60 rajatist, k.a päikesepaneelid, veehoidlad ja põllumajandusehitised, mida on rahastanud Euroopa Liit ja mitmed liikmesriigid; arvestades, et lammutamine ohustab veel rohkem kui 100 sarnast projekti;

S.  arvestades, et EL ja tema liikmesriigid on mitmel korral, kaasa arvatud nõukogu 14. mai 2012. aasta järeldustes, kinnitanud oma põhimõttekindlat toetust Iisraeli julgeolekule, mõistnud kõige rangemal moel hukka tsiviilisikute vastu suunatud tahtliku vägivalla, sealhulgas Gaza sektorist lähtuvad raketirünnakud, ning nõudnud Gazasse toimuva relvade salakaubaveo tõhusat tõkestamist;

T.  arvestades, et ELi ja Iisraeli assotsieerimislepingu artiklis 2 on kirjas, et poolte vaheliste suhete aluseks on inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete järgimine, millest nad juhinduvad oma siseriiklikus ja rahvusvahelises poliitikas ja mis on nimetatud lepingu tähtsaks koostisosaks;

U. arvestades, et Gaza sektori blokaad ja sealne humanitaarkriis on kestnud alates 2007. aastast, kuigi rahvusvaheline üldsus on korduvalt esitanud üleskutseid piiriületuskohtade viivitamatuks, püsivaks ja tingimusteta avamiseks, et toimetada humanitaarabi, kaupu ja inimesi Gazasse ja Gazast välja, ning seda üleskutset korrati ka nõukogu 14. mai 2012. aasta järeldustes;

1.  kinnitab oma kindlat toetust kahe riigi lahendusele, mille aluseks oleksid 1967. aasta piirid ja mõlema riigi pealinnaks saaks Jeruusalemm ning mille puhul turvaliste ja tunnustatud piiridega Iisraeli riik ning tema naabrina sõltumatu, demokraatlik, ühtne ja elujõuline Palestiina riik eksisteerivad kõrvuti rahus ja julgeolekus;

2.  tunneb heameelt nõukogu 14. mai 2012. aasta järelduste üle Lähis-Ida rahuprotsessi kohta – mis sisaldavad järeldusi Jordani Läänekalda ja Ida-Jeruusalemma kohta – ning kinnitab, et EL ei tunnusta 1967. aasta eelsete piiride muutmist, ka Jeruusalemmaga seoses, välja arvatud muudatused, milles osapooled kokku lepivad, ning tervitab Lähis-Ida neliku 11. aprilli 2012. aasta avaldust;

3.  rõhutab, et konflikti lõpetamine on nii ELi kui ka konflikti osaliste ja laiemalt kogu piirkonna huvides ning seda on võimalik saavutada üldise rahulepinguga, mille aluseks on ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohased resolutsioonid, Madridi põhimõtted (sealhulgas maade vahetamine rahu vastu), tegevuskava, osaliste eelnevad kokkulepped ning Araabia rahualgatus; toonitab, et mis tahes saavutatav lahendus ei tohiks kahjustada kummagi poole väärikust; märgib, et EL kui suurim abiandja Palestiina omavalitsusele ja üks Iisraeli peamisi kaubanduspartnereid omab vahendeid, et ergutada mõlemaid pooli aktiivsemalt lahenduse otsimisele; kutsub mõlemaid pooli üles tegema koostööd ELiga, kes peaks tegema kõik selleks, et konflikt lahendada; tuletab meelde, et okupeeritud Palestiina aladel on kohaldatav rahvusvaheline humanitaarõigus, sealhulgas tsiviilisikute sõjaaegse kaitse Genfi (IV) konventsioon;

4.  rõhutab, et otseläbirääkimisi, mis viiksid Iisraeli ja Palestiina vahelise kahe riigi lahenduseni, tuleks jätkata viivitamatult ja vastavalt neliku nõutud tähtaegadele, et lõpetada praegune vastuvõetamatu olukord; tervitab 17. aprillil 2012. aastal alanud pooltevahelist kirjavahetust ja 12. mai 2012. aasta Iisraeli ja Palestiina omavalitsuse ühisavaldust;

5.  peab ülimalt murettekitavaks Jordani Läänekalda piirkonnas C ja Ida-Jeruusalemmas toimuvat, mida kirjeldatakse ELi missioonijuhtide 2011. aasta juuli aruandes piirkonna C ja Palestiina riigi ülesehitamise kohta ning 2012. aasta jaanuari aruandes Ida-Jeruusalemma kohta;

6.  rõhutab, et oluline on kaitsta piirkonna C ja Ida-Jeruusalemma palestiinlastest elanikke ja nende õigusi, kuna see on tähtis selleks, et hoida kahe riigi lahendus elujõulisena;

7.  kordab, et kõik asundused on rahvusvahelise õiguse järgi endiselt ebaseaduslikud, ja kutsub Iisraeli valitsust üles peatama kõigi asunduste ehitamine ja laiendamine Jordani Läänekaldal ja Ida-Jeruusalemmas ning lammutatama kõik alates 2001. aasta märtsist rajatud tugipunktid;

8.  mõistab karmilt hukka kõik asunike poolt toime pandud ekstremistlikud, vägivaldsed ja ahistavad teod palestiinlastest tsiviilelanike vastu ning esitab Iisraeli valitsusele ja ametivõimudele üleskutse anda selliste tegude toimepanijad kohtu alla ning panna nad oma tegude eest vastutama;

9.  nõuab olemasolevate ELi õigusaktide ning ELi ja Iisraeli kahepoolsete lepingute täielikku ja tulemuslikku rakendamist, tagamaks et ELi kontrollimehhanism – nn tehnilised kokkulepped – ei võimalda Iisraeli asunduste toodete importi Euroopa turule ELi ja Iisraeli assotsieerimislepingu sooduskorra alusel;

10. palub Iisraeli valitsusel ja ametivõimudel täita rahvusvahelise humanitaarõiguse kohased kohustused, eelkõige

     –   tagada palestiinlaste majade lammutamise ning palestiinlaste väljatõstmise ja sunniviisilise ümberasustamise viivitamatu lõpetamine,

     –   hõlbustada palestiinlaste projekteerimis- ja ehitustegevust ning Palestiina arendusprojektide teostamist,

     –   hõlbustada juurdepääsu ja liikumist,

     –   hõlbustada palestiinlaste juurdepääsu põllupidamis- ja karjakasvatuskohtadele,

     –   tagada vee õiglane jaotamine, mis vastaks palestiinlastest elanike vajadustele,

     –   parandada Palestiina elanikkonna juurdepääsu piisavatele sotsiaalteenustele ja -abile, eriti hariduse ja rahvatervise valdkonnas, ning

     –   hõlbustada humanitaartegevust

     piirkonnas C ja Ida-Jeruusalemmas;

12. nõuab, et Iisraeli ametivõimud lõpetaksid palestiinlaste suhtes haldusaresti kohaldamise ilma ametliku süüdistuse või kohtuotsuseta, nõuab kõigile palestiinlastest kinnipeetavatele juurdepääsu õiglasele kohtulikule arutamisele ning et vabastataks palestiinlastest poliitvangid, kelle hulgas väärivad erilist tähelepanu Palestiina Seadusandliku Nõukogu liikmed, sealhulgas Marwan Barghouti, ning haldusaresti kandvad isikud; nõuab samuti, et viivitamatult vabastataks Jenini põgenikelaagri Vabaduseteatri kunstiline juht Nabil Al-Raee, kes on vahi all alates 6. juunist 2012; tervitab 14. mail 2012. aastal saavutatud kokkulepet, mis tõi kaasa palestiinlastest vangide näljastreigi lõpetamise, ning nõuab selle täielikku ja kohest rakendamist;

13. nõuab beduiinide kogukondade kaitsmist Jordani Läänekaldal ja Negevis ning nende õiguste täielikku austamist Iisraeli ametivõimude poolt ning mõistab hukka kõik nende õiguste rikkumised (nt majade lammutamine, sunniviisiline ümberasustamine, avalike teenuste piiramine); nõuab sellega seoses samuti, et Iisraeli valitsus võtaks tagasi nn Praweri kava;

14. julgustab Palestiina valitsust ja ametivõime pöörama Palestiina riiklikes arengukavades ja ‑projektides rohkem tähelepanu piirkonnale C ja Ida-Jeruusalemmale, et parandada palestiinlastest elanike olukorda ja elutingimusi nendel aladel;

15. rõhutab veel kord, et Iisraeli ja Palestiina konfliktile saab püsiva lahenduse leida vaid rahumeelsete ja vägivallatute vahenditega; toetab sellega seoses jätkuvalt president Abbasi vägivallatu vastupanu poliitikat ning kutsub palestiinlasi üles Palestiina-sisesele lepitusele ja Palestiina riigi ülesehitamisele, ning peab presidendi- ja parlamendivalimisi selle protsessi olulisteks osadeks;

16. kinnitab taas oma tugevat toetust Iisraeli riigi julgeolekule; mõistab hukka kõigi osapoolte kõik vägivallaktid, milles tahtlikult rünnatakse tsiviilisikuid, ning on šokeeritud Gaza sektorist lähtuvatest raketirünnakutest;

17. palub nõukogul ja komisjonil jätkata abi ja toetuse andmist Palestiina asutustele ja arenguprojektidele piirkonnas C ja Ida-Jeruusalemmas, et kaitsta ja tugevdada Palestiina elanikkonda; nõuab paremat kooskõlastamist ELi ja selle liikmesriikide vahel selles valdkonnas; rõhutab, et Iisrael peab lõpetama Palestiina omavalitsusele kuuluvate tolli- ja maksutulude kinnipidamise praktika;

18. kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles kontrollima kohapeal kõiki süüdistusi seoses ELi rahastatud rajatiste ja projektide purustamise ja kahjustamisega okupeeritud aladel ning esitama tulemused Euroopa Parlamendile;

19. kutsub nõukogu ja komisjoni üles jätkama nende probleemide käsitlemist ELi kahepoolsete suhete kõikidel tasanditel Iisraeli ja Palestiina omavalitsusega; rõhutab, et ELi kahepoolsetes suhetes Iisraeliga tuleb täiel määral arvesse võtta Iisraeli lubadust täita rahvusvahelistest inimõigustest ja humanitaarõigusest tulenevaid kohustusi Palestiina elanikkonna suhtes;

20. nõuab veel kord tungivalt, et EL ja liikmesriigid etendaksid aktiivsemat poliitilist rolli – sealhulgas nn Lähis-Ida neliku raames – jõupingutustes, mis on suunatud õiglase ja kestva rahu saavutamisele iisraellaste ja palestiinlaste vahel; rõhutab taas neliku keskset rolli ning toetab endiselt kõrge esindaja jõupingutusi selleks, et luua usaldusväärne perspektiiv rahuprotsessi taaskäivitamiseks;

21. kordab oma nõudmist, et Gaza sektori blokaad inimeste, humanitaarabi ja kaupade liikumise suhtes viivitamatult, püsivalt ja tingimusteta lõpetataks ning võetaks meetmeid, mis võimaldaksid selle piirkonna taas üles ehitada ja sealset majandust elavdada; nõuab samuti, tunnustades nõuetekohaselt Iisraeli õiguspäraseid julgeolekuvajadusi, tõhusat kontrollimehhanismi, mis takistaks relvade ebaseaduslikku toimetamist Gaza sektorisse; võtab teadmiseks nõukogu otsuse pikendada Euroopa Liidu piirihaldamise abimissiooni mandaati Rafahi piiriületuspunktis kuni 30. juunini 2013 ning avaldab lootust, et see täidab oma eesmärgid ning avaldab otsustavat ja tulemuslikku mõju piiriüleste suhete igapäevasele korraldamisele ning Iisraeli ja Palestiina omavalitsuse vahelise usalduse kujunemisele;

22. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ELi eriesindajale Lähis-Ida rahuprotsessis, ÜRO Peaassamblee presidendile, ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Lähis-Ida neliku esindajale, Iisraeli Knessetile ja valitsusele, Palestiina omavalitsuse presidendile ning Palestiina Seadusandlikule Nõukogule.

 

 

(1)

Vastu võetud tekstid, P7_TA(2011)0429.

(2)

Vastu võetud tekstid, P7_TA(2012)0060.

(3)

Vastu võetud tekstid, P7_TA(2010)0314.

Viimane päevakajastamine: 4. juuli 2012Õigusalane teave