Aprillis 2011 esitleti romasid käsitlevate riiklike strateegiate ELi raamistikku, mille üle väljendati heameelt nõukogu maikuistes järeldustes ja mille 24. juunil kiitis heaks Euroopa Ülemkogu. Liikmesriigid peavad töötama välja romasid käsitlevad riiklikud integratsioonistrateegiad kooskõlas ELi 2020. aasta strateegia eesmärkidega ja esitama need 2011. aasta lõpuks komisjonile. Kuigi romasid käsitlevate riiklike strateegiate ELi raamistik on komisjoni poolt esitatud kõige põhjalikum dokument, milles käsitletakse 10–12 miljoni Euroopas elava roma sotsiaalmajanduslikku kaasamist, puuduvad selles diskrimineerimisvastased eesmärgid ja meetmed võitluseks mustlasevastasusega, mille vajadus on praegu aegade suurim. Oleme jätkuvalt tunnistajateks romavastastele meeleoludele (mustlasevastasusele) ja romade vastu suunatud vägivalla kasvule, mille näiteks on hiljutised juhtumid mitmes ELi liikmesriigis. Romade ja nende elupiirkondade vastu suunatud rassistlike rünnakute toimepanijateks on väga sageli rassistlikud rühmitused, jalgpallifännid, neonatsid ja paremäärmuslased.

Võttes arvesse eespool nimetatud asjaolusid, milliseid meetmeid kavatseb nõukogu võtta romade kui Euroopa kodanike õiguste ja vabaduste kaitseks? Milliseid samme on nõukogu astunud, et survestada valitsusi piisaval määral reageerima romade vastu suunatud mis tahes vägivallale ja järgima õigusriigi põhimõtet juhtudel, kui kannatanuteks on romad? Mida teeb nõukogu selleks, et lihtsustada liikmesriikidel romasid käsitlevate riiklike strateegiate välja töötamist? Milliseid vastumeetmeid on võetud romavastase poliitika rakendamise puhul, mille näiteks on romade jätkuv riigist väljasaatmine?