Hoolimata romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistikust, mille Euroopa Komisjon algatas ja nõukogu heaks kiitis, ning komisjoni suunistest liikmesriikidele romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate koostamiseks, jätkub ELis romade diskrimineerimine.

Diskrimineerimise lõpetamiseks on veel palju teha, võttes arvesse laialt levinud mustlastevaenu ning kehtivate eeskirjade puudulikku rakendamist. Romad elavad pahatihti getotaoliselt eraldatud kogukondades, kus tööpuudus on väga suur ning juurdepääs tervishoiule ebavõrdne. Eriti halb on olukord roma laste hariduses – õpetuse tase ainult romadest koosnevates klassides on madal, samal ajal kui haridus on üks tähtsamaid vaesuse vältimise vahendeid.

Kõik Euroopa riigid, nii praegused kui ka tulevased ELi liikmesriigid, peavad tegema koostööd Euroopa suurima etnilise vähemuse ajaloolis-ühiskondliku eraldatuse ületamiseks ning liituma ELi romade kaasamise strateegiaga.

Kas komisjon saaks aidata diskrimineerivat kohtlemist vältida, kindlustades samas ELi strateegia rakendamise ja kehtivate õiguslike vahendite hindamise?

Kas komisjon võiks kehtestada kriteeriumid ELi romasid käsitlevate tegevuskavade hindamiseks ning teada anda, kuidas ja millal on kriisikava planeerimiseks, järelevalveks ja hindamiseks valmis?

Kuidas võiks komisjon tagada tervikliku tööhõive- ja hoolekandesüsteemi kujundamise, juurdepääsu tööturul paremaid võimalusi andvale elukestvale õppele ning võrdse kohtlemise ja võrdsed võimalused tööhõivepoliitikas ja sotsiaalse kaasamise programmides, ja kuidas saaks ta kohalikul tasandil tagada romade suurema osaluse ELi vahendite kavandamisel, kasutamisel ja järelevalves?