SOOVITUS Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selleliikmesriikide ning teiselt poolt CARIFORUMi riikidevahel

4.3.2009 - (5211/2009 – KOM(2008)0156 – C6‑0054/2009 – 2008/0061(AVC)) - ***

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: David Martin
(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

parandused/addendaValiERR01

• ERR01 (PDF - 195 KB)
• ERR01 (DOC - 36 KB)

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt CARIFORUMi riikide vahel

(5211/2009 – KOM(2008)0156 – C6‑0054/2009 – 2008/0061(AVC))

(Nõusolekumenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega sõlmitakse majanduspartnerlusleping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt CARIFORUM’i riikide vahel (KOM(2008)0156);

–   võttes arvesse majanduspartnerluslepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt CARIFORUMi riikide vahel (5211/2009);

–   võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 57 lõikele 2, artikli 133 lõigetele 1 ja 5 ning artiklile 181 koostoimes artikli 300 lõike 3 esimese ja teise lõiguga (C6‑0054/2009);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 75 ja artikli 83 lõiget 7;

–   võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ja arengukomisjoni arvamust (A6‑0117/2009),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja CARIFORUMi riikide valitsustele ja parlamentidele.

SELETUSKIRI

2000. aastal leppisid AKV riigid ja EL kokku Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadega kooskõlas olevate uute kaubanduslepingute sõlmimises, et asendada AKV riikidest toimuva impordi suhtes seni kehtinud ELi ühepoolsete kaubandussoodustuste kord.

Läbirääkimised uute majanduspartnerluslepingute üle algasid 2002. aastal eesmärgiga sõlmida lepingud 31. detsembriks 2007, sest oli teada, et olemasolev AKV riikide ja ELi vahelist kauplemiskorda käsitlev WTO vabastus kaotab 1. jaanuaril 2008 kehtivuse. Kuna majanduspartnerluslepingute eesmärk on töötada välja ja tugevdada AKV riikide piirkondlikke integratsiooniprotsesse, on piirkondliku tasandi läbirääkimised toimunud majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks kõnealuste riikide endi teatatud kuue piirkondliku rühmaga.

Majanduspartnerluslepingu läbirääkimiste protsess hõlmas kogu AKV tasandit, et selgitada välja üldised valdkondadevahelised huvipakkuvad teemad, samal ajal kui läbirääkimiste konkreetsed huviküsimused määrati ja määratakse edaspidigi kindlaks riigi ja piirkondlikul tasandil.

Tähtpäev 31. detsember 2007 tõi kaasa kiirustades koostatud majanduspartnerluslepingud, millesse ilmusid suuresti riigispetsiifilised „allpiirkondlikud” liberaliseerimiskavad, mis enamikus majanduspartnerluslepingu piirkondades erinevad teineteisest päris suurel määral. Nende kavade kooskõlastamine piirkondlikult ühtsel viisil on väga raske.

Kariibi mere piirkond oli kuuest läbirääkimistel osalenud AKV riikide rühmast ainus, kes parafeeris 16. detsembril 2007, see on algses ajaraamistikus, majanduspartnerluslepingu täies mahus. 13 CARIFORUMi liikmesriiki allkirjastas Euroopa Ühendusega majanduspartnerlus-lepingu 15. oktoobril 2008 ning Guyana Vabariik 20. oktoobril 2008. Haiti Vabariigi valitsus, kes tegeleb riikliku prioriteedina orkaani tagajärgede likvideerimisega, palus majandus-partnerluslepingu läbivaatamiseks lisaaega. Euroopa Komisjon vastas Haiti valitsuse taotlusele positiivselt, seega on kõnealusel riigil majanduspartnerluslepingu allkirjastamiseks aega aastani 2010. Vähim arenenud riigina on Haitil ka „kõik peale relvade” algatuse raames antavad ühepoolsed soodustused ELi turul.

Leping jõustub ametlikult siis, kui liikmesriigid on ratifitseerimisprotsessi lõpule viinud. Seni kohaldavad CARIFORUMi riigid ja Euroopa Ühendus ajutiselt majanduspartnerluslepingut.

Laiaulatuslik leping sisaldab WTO eeskirjadest kaugemale minevaid kohustusi investeeringute, konkurentsipoliitika, riigihanke, jooksevkonto maksete, keskkonna, sotsiaalküsimuste, kultuurialase koostöö ning intellektuaalomandi kaitse tugevdamise valdkonnas, mida praegustes WTO läbirääkimistes ei käsitleta ning mille lisamine majanduspartnerluslepingusse ei olnud WTOga kooskõlastatuse tingimuseks.

Mitmed majanduspartnerluslepingu teemavaldkonnad on siiani kindlaks määramata või ei ole neid piirkonnas täielikult rakendatud.

Raportöör on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks andma nõusoleku majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt CARIFORUMi riikide vahel, juhul kui parlament saab kindlad lubadused komisjonilt ja nõukogult tagada järgmine:

- majanduspartnerluslepingu kohaldamisel allakirjutanud CARIFORUMi riikide suhtes, mis on Kariibi Ühenduse liikmed, on majanduspartnerluslepingu ja Chaguaramase lepingu vastuolude puhul Chaguaramase leping ülimuslik;

- leping vaadatakse kohustuslikus korras põhjalikult läbi hiljemalt viis aastat pärast allkirjastamise kuupäeva ning edaspidi viieaastaste vahemikega, et määrata kindlaks lepingu mõju, k.a selle rakendamise kulud ja tagajärjed; vajaduse korral muudetakse lepingu sätteid ja selle kohaldamist kohandatakse; pärast esimest viieaastast perioodi peetakse majanduspartnerluslepingu üle põhjalikud uued läbirääkimised;

- CARIFORUMi riikides luuakse sõltumatu seiremehhanism ning varustatakse see vajalike rahaliste vahenditega, et analüüsida majanduspartnerluslepingus sätestatud eesmärkide saavutamist;

- Euroopa Liit kohaldab enamsoodustuspõhimõtet kõigi AKV allpiirkondlike rühmade suhtes;

- CARIFORUMi riigid ning teised allpiirkondlikud rühmad kaotavad Euroopa Liidu suhtes kohaldatava enamsoodustusrežiimi;

- kohustused teemavaldkondades, mis ei ole veel kindlaks määratud või täielikult rakendatud Kariibi mere ühtse turu ja majanduse (CSME) süsteemi alusel, k.a finantsteenused, muud teenused, investeeringud, konkurents, riigihanked, internetikaubandus, intellektuaalomand, kaupade vaba ringlus ning keskkond, lükatakse edasi kuni CSMEga seotud töö lõpuleviimiseni kõnealustes valdkondades;

- kaubandusabi vahendite õiglane osa määratakse varakult kindlaks ja antakse üle; kõnealuseid rahalisi vahendeid käsitletakse lisavahenditena, mitte kõigest Euroopa Arengufondi (EDF) ümberpaigutatud vahenditena, tagatakse nende vastavus CARIFORUMi riikide prioriteetidega ning nende väljamaksmine on õigeaegne, prognoositav ning kooskõlas riiklike ja piirkondlike strateegiliste arengukavade täitmiskavadega; kõnealuseid vahendeid kasutatakse saamata jäänud tollimaksude hüvitamiseks tõhusalt;

- intellektuaalomandi õiguste jõustamist käsitlevaid sätteid ei kasutata geneeriliste ravimite tarnijate seadusliku konkurentsi ja/või riiklikele tellijatele geneeriliste ravimite varude kättesaamise takistamiseks; korrapärased aruanded parlamendile patendikoostöölepingust juhindumise mõjude kohta, see tähendab farmaatsiatoodete patendiavalduste ning patendimenetluste kohta CARIFORUMi riikides, samuti ka vastavate kohtuprotsesside arvu kohta; korrapärased aruanded lepingus sätestatud tehnoloogiasiirdekohustuste täitmise kohta; selliste intellektuaalomandiõiguse kooskõlastatud standardite kohaldamata jätmine, mis ei vasta CARIFORUMi riikide arengutasemele; CARIFORUMi riike aidatakse konkurentsivastase käitumise tuvastamisel farmaatsiasektoris;

- selgitatakse, millised vahendid on olemas lisaks 10. EAFi vahenditele; tagatakse kõigi arengukoostöö sätete, sh nendega seotud rahastamise viivitamatu, piisav ja tõhus elluviimine.

arengukomisjonI ARVAMUS  (16.2.2009)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega sõlmitakse majanduspartnerlusleping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt CARIFORUMi riikide vahel
(5211/2009 – KOM(2008)0156 – C6‑0054/2009 – 2008/0061(AVC))

Arvamuse koostaja (*): Jürgen Schröder

(*) Menetlus kaasatud komisjonide osalusel – kodukorra artikkel 47

LÜHISELGITUS

Selgitus

Cotonou koostöölepingu artiklis 36 leppisid ELi ja AKV riigid kokku uute, Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjade kohaste kaubanduskokkulepete sõlmimises, „eemaldades järk-järgult nendevahelised kaubandustõkked ja süvendades koostööd kõikides kaubandusega seotud valdkondades”. Artiklis 37 on sätestatud: „Majanduskoostöö lepingud sõlmitakse ettevalmistusajal, mis lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2007”.

2002. aastal algas komisjoni ja AKV riikide vahel läbirääkimiste esimene etapp kõigile kokkulepetega hõlmatud AKV riikidele üldist huvi pakkuvates küsimustes, millele järgnesid eraldi läbirääkimised kuue majanduspartnerluslepingute sõlmimiseks kehtestatud AKV piirkonnaga (Kariibi mere, Lääne-Aafrika, Kesk-Aafrika, Ida- ja Lõuna-Aafrika (ESA), SADC (Lõuna-Aafrika Arenguühendus) miinus, Vaikse ookeani piirkond). Läbirääkimiste lõpus 2007. aastal eraldus ESA läbirääkimiste rühmast Ida-Aafrika Ühendus (EAC).

Ainult Kariibi mere piirkond nõustus pärast viis aastat kestnud läbirääkimisi 2007. aasta lõpus parafeerima täieliku majanduspartnerluslepingu, mis sisaldab kõiki majanduskoostöö ja arengu aspekte. 16. detsembril 2007. aastal parafeerisid Euroopa Ühenduste Komisjon ja 15 CARIFORUMi riiki (Antigua ja Barbuda, Bahama saared, Barbados, Belize, Dominica, Dominikaani Vabariik, Grenada, Guyana, Haiti, Jamaica, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Suriname, Trinidad ja Tobago) lepingu, millele EL ja 13 CARIFORUMi riiki kirjutasid alla 15. oktoobril 2008 ja Guyana 20. oktoobril 2008. Haiti lepingut ei allkirjastanud.

Alates 2008. aasta algusest kohaldati CARIFORUMi riikide toodete tollimaksu- ja kvoodivaba pääsu ELi turule vastavalt 20. detsembri 2007. aasta nõukogu määrusele (EÜ) nr 1528/2007, millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus (ELT L 348, 31.12.2007, lk 1). Kohe pärast lepingu allkirjastamist teatas komisjon lepingust Maailma Kaubandusorganisatsioonile, tõendades nii majanduspartnerluslepingud sõlminud AKV riikidest pärit kaupade jaoks ettenähtud ELi impordikorra vastavust Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadele.

Läbirääkimiste ajal ja pärast parafeerimist ilmnesid tõsised raskused, eriti siis, kui avati uuesti läbirääkimised Guyanas. Guyana oleks eelistanud kirjutada alla ainult lepingu „kaubandusosale“. Kuigi seda soovi ei rahuldatud, nõutakse lepingule lisatud protokollis mõjuhinnangu korraldamist viie aasta jooksul, millega võivad kaasneda muudatused. Raportöör väljendab kõnealuste sätete üle heameelt, sest korrapärane hindamine võib olla oluline vahend, mille abil tagada majanduspartnerluslepingu arengut soosiv rakendamine. EL peaks rakendamisel näitama üles paindlikkust ja empaatiat ning peaks olema valmis muutma lepingu sätteid, kui läbivaatamisel peetakse seda vajalikuks.

Lisaks sisulistele raskustele ohustasid ELi ja Kariibi mere piirkonna vahel traditsiooniliselt hästi kulgevaid läbirääkimisi komisjonipoolsete läbirääkijate toon ja taktika. Raportöör mõistab selle sügavalt hukka ja väljendab eriti suurt heameelt Euroopa Komisjoni tooni muutumise üle, mis järgnes kaubandusvoliniku väljavahetamisele. Kuid raportöör leiab, et on põhjust õnnitleda CARIFORUMi riike läbirääkimiste tulemuste ja otsuse puhul allkirjastada majanduspartnerlusleping.

Haiti kui CARIFORUMi riikide rühma ainuke vähim arenenud riik majanduspartnerluslepingut ei allkirjastanud. Vähim arenenud riigina saab ta kasutada mehhanismi „Kõik peale relvade” üldiste soodustuste kava raames. Seetõttu puudub kohene vajadus tagada majanduspartnerluslepingu abil vaba juurdepääs ELi turule. Riigi rasket poliitilist ja majanduslikku olukorda arvestades ei tohiks Haitit tagant kiirustada, vaid anda talle otsustamiseks nii palju aega, kui ta vajab.

Majanduspartnerlusleping CARIFORUMiga võib avaldada positiivset mõju Kariibi mere piirkonna riikide arengule. Raportööri arvates on majanduspartnerluslepingu positiivse mõju saavutamise tingimusteks kiire ratifitseerimis- ja rakendamisprotsess koos vajalike reformidega. Tuleb arvesse võtta seda, et ELi äriühingud saavad kergemini kasutada Kariibi mere piirkonnas kaupade paranenud turulepääsu, investeeringuid ja teenuseid kui Kariibi mere piirkonna äriühingud Euroopas ja seda piiratud võime tõttu. Selle tagajärjed võivad olla ebaühtlased, sõltudes väga suures osas sellest, kuidas lepingut rakendatakse.

Majanduspartnerluslepingu rakendamine ja reformid toimivad asjakohaselt ainult siis, kui majanduspartnerluslepinguga kaasnevad kaubandusabi paketid, mis hüvitavad tollitulude kadumist ja suurendavad majandustegevust CARIFORUMi riikides. Samas ei panda ELile arengukoostööd käsitlevate lepingu artiklitega kohustust anda seoses majanduspartnerluslepinguga täiendavat rahalist abi.

Peamine põhjus, miks artikkel 36 otsustati Cotonou lepingusse lisada, oli asjaolu, et Lomé konventsioonidega tagatud kõigist AKV riikidest pärit kaupade vaba juurdepääs ELi turule ei olnud kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadega. Seetõttu käsitleb majanduspartnerluslepingu suurem osa kaubavahetust. Kuid algusest peale tehti kõigi lepinguosaliste vahel selgeks, et lepingu eesmärgid on kooskõlas eesmärkidega Cotonou partnerluslepingus, mis on ELi ja CARIFORUMi riikide vahelise majanduspartnerluslepingu aluseks.

Majanduspartnerluslepingus endas (artikkel 1) on esimese eesmärgina sätestatud „panustamine vaesuse vähendamisse ja edaspidisesse kaotamisse kaubanduspartnerluse sõlmimise teel, mis on kooskõlas jätkusuutliku arengu eesmärgi, aastatuhande arengueesmärkide ja Cotonou lepinguga”, millele järgneb „piirkondliku integratsiooni, majanduskoostöö ja hea valitsemistava edendamine ning seeläbi lepinguosaliste vahelist ja CARIFORUMi piirkonnas toimuvat kaubandust ja investeerimist reguleeriva tõhusa, prognoositava ja läbipaistva raamistiku loomine ja rakendamine”.

Majanduspartnerlusleping CARIFORUMi riikidega on Cotonou lepinguga mitmesugusel viisil tihedalt seotud. See „põhineb Cotonou lepingu aluspõhimõtetel, samuti olulistel osadel ja põhiosal”. See „tugineb Cotonou lepingu sätetele ja eelnevatele AKV–EÜ partnerluslepingutele [st neli Lomé konventsiooni ja neile eelnevad Yaoundé konventsioonid] piirkondliku koostöö ja integratsiooni, samuti majandus- ja kaubanduskoostöö valdkonnas”.

Leping sisaldab kaupade impordi ja ekspordi üksikasjalikke eeskirju. EL nõustub alates 1. jaanuarist 2008 mitte kohaldama tollimakse ja kvoote, enamik CARIFORUMi riike avab järgmise 25 aasta jooksul järk-järgult oma turud ligikaudu 87%-le EList imporditud ja EList pärinevatele toodetele. See viib tollitulude kadumiseni, kuid CARIFORUMi riikidel on kohanemiseks aega ja neid toetab kaubandusabi. Loodetakse, et tolli- ja maksusektori vajalik reform tuleb CARIFORUMi riikides üldiselt riikide finantssüsteemi arengule kasuks.

Majanduspartnerlusleping sisaldab teenustega kauplemist, investeerimist, konkurentsi, innovatsiooni, intellektuaalomandi kaitset ja riigihankeid käsitlevaid sätteid. Kõik kõnealused valdkonnad on CARIFORUMi riikide ja ELi asjaomaste isikute poolt tähelepanelikult läbi vaadatud. Kõnealustest sätetest tulenevad märkimisväärsed kohustused, kuid samas pakuvad need võimalusi majandusarenguks. Kõnealuste peatükkide mõju CARIFORUMi riikide arengule on raske ennustada. Kuid lisatud on ka kaitseklauslid ja kaasnevad meetmed, et lepingu sätted oleksid asjaomaste riikide arengu seisukohalt edukad. EL peab näitama üles maksimaalselt paindlikkust seoses CARIFORUMi kasutatavate kaitseklauslitega, eelkõige võttes arvesse rakenduskulusid ja ebakindlat mõju arengule.

EL kasutab CARIFORUMi riikidega sõlmitud majanduspartnerluslepingu kaasvahendina saadaolevaid arengukoostöö finantsvahendeid. Rahaline toetus tuleb Euroopa Arengufondi riiklikest ja piirkondlikest näidisprogrammidest ning kõiki AKV riike hõlmavatest programmidest. Lisaks saab CARIFORUM oma osa kaubandusabist, mida EL eraldab igal aastal summas üks miljard eurot ning liikmesriigid summas üks miljard eurot. Kuid täiendav rahastamine on tagatud vaid vähesel määral.

EÜ–CARIFORUMi leping koostati Kariibi mere piirkonna AKV riikide konkreetsete vajaduste ja huvide põhjal. Teiste piirkondade tulevased majanduspartnerluslepingud võivad sisaldada oluliselt erinevaid sätteid ning erinevat arvu piirkondi, mis sõltub iga piirkonna arengust.

******

Järeldus

Arengukomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil teha ettepanek, et parlament annab oma nõusoleku majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks eeldusel, et CARIFORUMi riigid ja nende parlamendid, kui nende põhiseadus seda nõuab, on selle ratifitseerinud.

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Ühenduse ja CARIFORUMi riikide vaheline majanduspartnerlusleping
Viited	KOM(2008)0156 – 2008/0061(AVC)
Vastutav komisjon	INTA
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	DEVE
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Jürgen Schröder 27.5.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	8.12.2008
Vastuvõtmise kuupäev	21.1.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	25 3 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Margrete Auken, Thijs Berman, Josep Borrell Fontelles, Danutė Budreikaitė, Marie-Arlette Carlotti, Thierry Cornillet, Corina Creţu, Koenraad Dillen, Alexandra Dobolyi, Beniamino Donnici, Fernando Fernández Martín, Juan Fraile Cantón, Alain Hutchinson, Madeleine Jouye de Grandmaison, Filip Kaczmarek, Maria Martens, Luisa Morgantini, José Ribeiro e Castro, Toomas Savi, Frithjof Schmidt, Jürgen Schröder, Feleknas Uca, Anna Záborská, Jan Zahradil, Mauro Zani
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Maria Berger, Raymond Langendries, Miguel Angel Martínez Martínez, Manolis Mavrommatis, Anne Van Lancker

MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Ühenduse ja CARIFORUM’i riikide vaheline majanduspartnerlusleping
Viited	05211/2009 – C6-0054/2009 – KOM(2008)0156 – 2008/0061(AVC)
EP nõusoleku taotluse kuupäev	11.2.2009
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	INTA 19.2.2009
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	DEVE 19.2.2009
Kaasatud komisjon(id)        istungil teada andmise kuupäev	DEVE 19.2.2009
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	David Martin 5.5.2008
Arutamine parlamendikomisjonis	4.12.2008		20.1.2009
Vastuvõtmise kuupäev	24.2.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	15 13 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Kader Arif, Francisco Assis, Carlos Carnero González, Daniel Caspary, Christofer Fjellner, Glyn Ford, Béla Glattfelder, Jacky Hénin, Marusya Ivanova Lyubcheva, Erika Mann, Helmuth Markov, David Martin, Vural Öger, Georgios Papastamkos, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Peter Šťastný, Robert Sturdy, David Sumberg, Iuliu Winkler, Corien Wortmann-Kool
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jean-Pierre Audy, Sebastian Valentin Bodu, Salvador Domingo Sanz Palacio, Zbigniew Zaleski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Juan Fraile Cantón, Roger Helmer, Leopold Józef Rutowicz, Salvatore Tatarella, Rainer Wieland