SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE Nõukogu esimese lugemise seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (uuesti sõnastatud)

4.6.2012 - (18581/2/2011 – C7‑0268/2010 – 2010/0253(COD)) - ***II

Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Debora Serracchiani

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (uuesti sõnastatud)

(18581/2/2011 – C7‑0268/2010 – 2010/0253(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (18581/2/2011 – C7-0268/2010),

–   võttes arvesse Luksemburgi Chambre des Député poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. märtsi 2011. aasta arvamust[1],

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 28. jaanuari 2011. aasta arvamust[2],

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta[3] Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2010)0475) suhtes,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 66,

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0196/2012),

1.  võtab vastu allpool toodud teise lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Nõukogu seisukoht Põhjendus 15
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(15) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja bilanss peaks olema tasakaalus mõistliku ajavahemiku piires, mida võib ületada teatud erijuhtudel, näiteks kui liikmesriigi majandusolukorra ulatuslik ja järsk halvenemine mõjutab oluliselt ettevõtja infrastruktuuri liiklustihedust või olemasoleva riikliku rahastamise taset.	(15) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kasumiaruanne peaks olema tasakaalus mõistliku ajavahemiku piires, mida võib ületada teatud erijuhtudel, näiteks kui liikmesriigi majandusolukorra ulatuslik ja järsk halvenemine mõjutab oluliselt ettevõtja infrastruktuuri liiklustihedust või olemasoleva riikliku rahastamise taset. Vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamiseeskirjadele ei kajastata infrastruktuuriprojektidele antud laenusummasid kasumiaruandes.
Muudatusettepanek  2 Nõukogu seisukoht Põhjendus 27 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	(27 a) Mittediskrimineeriv juurdepääs teenindusrajatistele ja raudteega seotud teenuste osutamine nendes rajatistes peaksid võimaldama raudteeveo-ettevõtjatel pakkuda reisijatele ja kaubavedajatele paremaid teenuseid.
Muudatusettepanek  3 Nõukogu seisukoht Põhjendus 33
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(33) Selleks et tagada läbipaistvus ja kõikide raudteeveo-ettevõtjate mittediskrimineeriv juurdepääs raudteeinfrastruktuurile ja teenindusrajatistes osutatavatele teenustele, tuleks kogu juurdepääsu õiguste teostamiseks vajalik teave avaldada võrguaruandes.	(33) Selleks et tagada läbipaistvus ja kõikide raudteeveo-ettevõtjate mittediskrimineeriv juurdepääs raudteeinfrastruktuurile ja teenindusrajatistes osutatavatele teenustele, tuleks kogu juurdepääsu õiguste teostamiseks vajalik teave avaldada võrguaruandes. Võrguaruanne tuleks avaldada vähemalt kahes liidu ametlikus keeles, kooskõlas olemasolevate rahvusvaheliste tavadega.
Selgitus
See on eesistujariigi kompromissettepanek, mille Euroopa Parlament on heaks kiitnud.
Muudatusettepanek  4 Nõukogu seisukoht Põhjendus 45 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	(45 a) Müra alusel astmestatud infrastruktuuri kasutustasud peaksid täiendama muid raudteetranspordi müra vähendamise meetmeid, nagu tehniliste koostalitlusnõuete vastuvõtmine raudteesõidukite maksimaalse lubatud mürataseme kehtestamiseks, müra kaardistamine ja tegevuskavade koostamine müraga kokkupuute vähendamiseks direktiivi 2002/49/EÜ kohaselt, ning liidu ja riikide poolne rahastamine raudteeveeremi ja müra vähendamise infrastruktuuride parandamiseks.
Muudatusettepanek  5 Nõukogu seisukoht Põhjendus 45 b (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	(45 b) Raudteesektorile kohaldatavate müra vähendamise meetmetega võrdväärseid meetmeid tuleks kaaluda ka teiste veoliikide jaoks.
Muudatusettepanek  6 Nõukogu seisukoht Põhjendus 46
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(46) Selleks et kiirendada Euroopa rongijuhtimissüsteemi (ETCS) paigaldamist veduritele, võivad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad kasutustasude süsteemi muuta, kehtestades ajutise diferentseerimise ETCSi kasutavate rongide puhul. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad peaksid suutma tagada, et selline diferentseerimine ei too kaasa tulu vähenemist.	(46) Selleks et kiirendada Euroopa rongijuhtimissüsteemi (ETCS) paigaldamist veduritele, peaksid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad kasutustasude süsteemi muutma, kehtestades ajutise diferentseerimise ETCSi kasutavate rongide puhul. Selline diferentseerimine peaks andma kohase stiimuli varustada rongid Euroopa rongijuhtimissüsteemiga vastavalt ajakavale, mis on kooskõlas komisjoni otsuses 2009/561/EÜ sätestatud Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi arenduskavaga.
Muudatusettepanek  7 Nõukogu seisukoht Põhjendus 83 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	(83 a) Konkurentsi arendamise, jätkuvate investeeringute ja raudteesektoris pakutavate teenuste kulutõhususe tagamiseks on raamatupidamisarvestuse lahususe tõttu vaja selgepiiriliste osakondade loomist ühes äriühingus või infrastruktuuri ja veoteenuste majandamist eraldiseisvate üksuste poolt.
Selgitus
Käesolev on Euroopa Parlamendi muudatusettepanek artikli 6 lõikele 2, mis on muudetud põhjenduseks, vastavalt kolmepoolsetel kohtumistel esitatud Euroopa Parlamendi delegatsiooni ettepanekule.
Muudatusettepanek  8 Nõukogu seisukoht Põhjendus 83 b (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	(83 b) Raudteevõrgu liikluse haldamiseks on vaja raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate tõhusat koostööd.
Selgitus
Käesolev on Euroopa Parlamendi muudatusettepanek artikli 7 lõikele 1, mis on muudetud põhjenduseks, vastavalt kolmepoolsetel kohtumistel esitatud Euroopa Parlamendi delegatsiooni ettepanekule.
Muudatusettepanek  9 Nõukogu seisukoht Põhjendus 83 c (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	(83 c) Komisjon peaks koostama võrdleva analüüsi tasude suuruse määramise meetodite kohta liikmesriikides, et kehtestada tasudele ühtsed arvestusmeetodid.
Selgitus
Euroopa Parlamendi delegatsioon nõustus muudatuse 61 põhjenduseks muutma.
Muudatusettepanek  10 Nõukogu seisukoht Põhjendus 83 f (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	(83 f) Raudteevõrgu liikluse haldamiseks on vaja raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate tõhusat koostööd.
Muudatusettepanek  11 Nõukogu seisukoht Põhjendus 83 g (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	(83 g) Komisjon peaks koostama võrdleva analüüsi tasude suuruse määramise meetodite kohta liikmesriikides, et kehtestada tasudele ühtsed arvestusmeetodid.
Muudatusettepanek  12 Nõukogu seisukoht Artikkel 2 – lõige 2 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	2 a. Liikmesriigid võivad artiklite 6, 7, 8 ja 13 ning IV peatüki reguleerimisalast välja jätta:
	– raudteeveo-ettevõtjad, kes osutavad üksnes raudtee-kaubaveoteenuseid raudteeinfrastruktuuris, mida asjaomased ettevõtted enne käesoleva direktiivi jõustumist haldavad, mille rööpmelaius erineb liikmesriigi valdavast võrgust ning mis on ühendatud ELi mitte kuuluva riigi territooriumil oleva raudteeinfrastruktuuriga – juhul kui hallatavat infrastruktuuri ei ole nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta otsuses nr 661/2010/EL üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta.
Selgitus
Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanek.
Muudatusettepanek  13 Nõukogu seisukoht Artikkel 3 – punkt 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(2) „raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja” — asutus või ettevõtja, kes vastutab eelkõige raudteeinfrastruktuuri rajamise, majandamise ja hooldamise eest, sealhulgas liikluskorralduse ning juhtkäskude ja signaalimise eest; need raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ülesanded, mis on seotud võrguga või võrgu osaga, võib delegeerida teistele asutustele või ettevõtjatele;	(2) „raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja” — asutus või ettevõtja, kes vastutab eelkõige raudteeinfrastruktuuri rajamise, majandamise ja hooldamise eest, sealhulgas liikluskorralduse ning juhtkäskude ja signaalimise eest, järgides kehtivaid ohutuseeskirju; raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja olulised ülesanded on: otsuste tegemine rongiliinide jaotamise kohta, sealhulgas kasutatavuse kindlaksmääramine ja hindamine ning individuaalsete rongiliinide jaotamine ning infrastruktuuritasude üle otsustamine, kaasa arvatud tasude määramine ja kogumine ning investeerimine infrastruktuuri;
Selgitus
Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanek.
Muudatusettepanek  14 Nõukogu seisukoht Artikkel 3 – punkt 10 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	„baashooldus” – töö, mida ei teostata rutiinselt igapäevase tegevuse käigus ja mille jaoks tuleb sõiduk teenindusest eemaldada.
Selgitus
Euroopa Parlamendi kompromissettepanek, mis on seotud artikliga 13 ja II lisaga.
Muudatusettepanek  15 Nõukogu seisukoht Artikkel 3 – punkt 14
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(14) „leping” – kokkulepe või, mutatis mutandis, regulatiivsete või haldusmeetmete raames kehtestatud kord;	(14) „leping” – kokkulepe või, mutatis mutandis, haldusmeetmete raames kehtestatud kord;
Selgitus
Muudatusettepanek kajastab käimasolevatel läbirääkimistel nõukogu eesistujariigi esitatud kompromissettepanekut.
Muudatusettepanek  16 Nõukogu seisukoht Artikkel 3 – punkt 26 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	(26 a) „alternatiivne marsruut” – teine marsruut sama lähtekoha ja sihtkoha vahel, kui raudtee-ettevõtja poolt osutatavate asjaomaste kauba- ja reisijateveoteenuste osutamise kaks marsruuti on vastastikku asendatavad;
Selgitus
Artiklis 13 kasutatud väljendit „teine marsruut” täiendav kasulik mõiste.
Muudatusettepanek  17 Nõukogu seisukoht Artikkel 3 – punkt 26 b (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	(26 b) „otstarbekas alternatiiv” – juurdepääs teisele teenindusrajatisele, mis on raudtee-ettevõtjale majanduslikult vastuvõetav ja võimaldab tal osutada asjaomaseid kauba- ja reisijateveoteenuseid;
Selgitus
Artiklis 13 kasutatud väljendit „muud otstarbekad võimalused” täiendav kasulik mõiste.
Muudatusettepanek  18 Nõukogu seisukoht Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	2 a. Infrastruktuuri-ettevõtja peab haldama oma IT-teenuseid, et tagada äriliselt tundliku teabe nõuetekohane kaitse.
Selgitus
Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanek.
Muudatusettepanek  19 Nõukogu seisukoht Artikkel 4 – lõige 2 b (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	2 b. Liikmesriigid peavad ka tagama, et raudtee-ettevõtjad ja infrastruktuuri-ettevõtjad, kes ei ole üksteisest täiesti sõltumatud, vastutavad oma personalipoliitika eest ise.
Selgitus
Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanek.
Muudatusettepanek  20 Nõukogu seisukoht Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	3 a. Lõike 3 kohaldamist piiramata võivad riigile või riigi kontrolli alla kuuluvate raudteeveo-ettevõtjate aktsionärid nõuda, et nad peavad kõik suuremad ettevõtte juhtimist puudutavad otsused eelnevalt heaks kiitma samamoodi, nagu seda saavad siseriikliku äriühinguõiguse kohaselt teha eraõiguslike aktsiaseltside aktsionärid. Käesoleva artikli sätted ei piira äriühinguõiguse kohaselt järelevalveasutustele nõukogu liikmete määramise suhtes antud õigusi.
Muudatusettepanek  21 Nõukogu seisukoht Artikkel 6 – pealkiri
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Raamatupidamisarvestuste lahusus	Raamatupidamisarvestuste läbipaistev lahusus
Selgitus
Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanek.
Muudatusettepanek  22 Nõukogu seisukoht Artikkel 6 – lõige 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
2. Samuti võivad liikmesriigid ette näha, et kõnealune lahushoidmine nõuab, et ühes äriühingus luuakse selgepiirilised osakonnad või et infrastruktuuri ja veoteenuseid majandavad eraldiseisvad üksused.	2. Samuti võivad liikmesriigid ette näha, et lahushoidmine nõuab, et ühes äriühingus luuakse selgepiirilised osakonnad või et infrastruktuuri ja veoteenuseid majandavad eraldiseisvad üksused, et tagada konkurentsi areng, püsivad investeeringud ja teenuste osutamise kulutasuvus raudteesektoris.
Selgitus
Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanek.
Muudatusettepanek  23 Nõukogu seisukoht Artikkel 6 – lõige 4
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
4. Lõigetes 1 ja 3 osutatud eri tegevusalade raamatupidamisarvestus peab võimaldama kontrollida, et järgitakse keeldu kanda ühele tegevusalale makstud riiklikke vahendeid üle teisele tegevusalale.	4. Lõigetes 1 ja 3 osutatud eri tegevusalade raamatupidamisarvestus peab võimaldama kontrollida, et järgitakse keeldu kanda ühele tegevusalale makstud riiklikke vahendeid üle teisele tegevusalale, ning samuti kontrollida infrastruktuuri kasutustasudest saadud tulu ja muu majandustegevuse ülejääkide kasutamist.
Muudatusettepanek  24 Nõukogu seisukoht Artikkel 8 – lõige 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid arendavad oma riigisisest raudteeinfrastruktuuri, võttes vajaduse korral arvesse liidu üldisi vajadusi, sealhulgas vajadust teha koostööd liiduga piirnevate kolmandate riikidega. Selleks avaldavad nad hiljemalt …* raudteeinfrastruktuuri arendamise suunava strateegia, et täita raudteesüsteemi jätkusuutlikul rahastamisel põhinevaid tulevasi liikuvusvajadusi infrastruktuuri hooldamise, uuendamise ja arendamise osas. Strateegia hõlmab vähemalt viit aastat ja seda uuendatakse.	1. Liikmesriigid arendavad oma riigisisest raudteeinfrastruktuuri, võttes vajaduse korral arvesse liidu üldisi vajadusi, sealhulgas vajadust teha koostööd liiduga piirnevate kolmandate riikidega. Selleks avaldavad nad hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist ja pärast huvitatud osapooltega konsulteerimist raudteeinfrastruktuuri arendamise suunava strateegia, et täita raudteesüsteemi jätkusuutlikul rahastamisel põhinevaid tulevasi liikuvusvajadusi infrastruktuuri hooldamise, uuendamise ja arendamise osas. Strateegia hõlmab vähemalt viit aastat ja seda uuendatakse.
Selgitus
See on eesistujariigi kompromissettepanek, mille Euroopa Parlament on heaks kiitnud.
Muudatusettepanek  25 Nõukogu seisukoht Artikkel 8 – lõige 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
2. Võttes nõuetekohaselt arvesse aluslepingu artikleid 93, 107 ja 108, võivad liikmesriigid rahastada ka raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat vastavalt tema artikli 3 punktis 2 osutatud ülesannetele, raudteeinfrastruktuuri suurusele ja finantsnõuetele eelkõige selleks, et katta uusi investeeringuid. Liikmesriik võib otsustada rahastada kõnealuseid kulutusi muudest vahenditest kui otsene riigiabi.	2. Kui tulubaasist ei piisa, et katta raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja rahalised vajadused, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artiklite 31 ja 32 kohaste tasude määramise raamistiku kohaldamist ja võttes nõuetekohaselt arvesse aluslepingu artikleid 93, 107 ja 108, rahastavad liikmesriigid ka raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat vastavalt tema ülesannetele, raudteeinfrastruktuuri suurusele ja finantsnõuetele eelkõige selleks, et katta uusi investeeringuid.
Selgitus
Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanek.
Muudatusettepanek  26 Nõukogu seisukoht Artikkel 8 – lõige 4 – lõik 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid tagavad, et tavapärastes äritingimustes ning mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei ületa artikli 30 lõikes 2 viidatud lepingute kehtivusaega, oleks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja bilansis tasakaalus ühelt poolt tulud infrastruktuuri kasutustasudest, ülejääk muust majandustegevusest ja riiklik ning erasektori toetus, sealhulgas vajaduse korral riigilt saadud ettemaksed, ning teiselt poolt infrastruktuurikulud, sealhulgas varade pikaajaliseks uuendamiseks ja parendamiseks tehtavad kulutused.	Liikmesriigid tagavad, et tavapärastes äritingimustes ning mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei ületa viit aastat, oleks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kasumiaruandes tasakaalus ühelt poolt tulud infrastruktuuri kasutustasudest, ülejääk muust majandustegevusest, tagastamatu tulu eraallikatest ja riiklik toetus, sealhulgas vajaduse korral riigilt saadud ettemaksed, ning teiselt poolt infrastruktuurikulud.
Muudatusettepanek  27 Nõukogu seisukoht Artikkel 10 – lõige 4
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
4. Reguleerivate asutuste, pädevate asutuste ja raudteeveo-ettevõtjate kogemustele ning artikli 57 lõikes 1 osutatud töörühma tegevusele toetudes võib komisjon vastu võtta meetmed, milles sätestatakse käesoleva artikli lõike 3 rakendamise üksikasjalik kord ja kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 62 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.	4. Reguleerivate asutuste, pädevate asutuste ja raudteeveo-ettevõtjate kogemustele ning artikli 57 lõikes 1 osutatud võrgustiku tegevusele toetudes võtab komisjon 18 kuu jooksul pärast artikli 64 lõikes 1 sätestatud ülevõtmise tähtaega vastu meetmed, milles sätestatakse käesoleva artikli lõike 3 rakendamise üksikasjalik kord ja kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 62 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Selgitus
. See on Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud kompromiss.
Muudatusettepanek  28 Nõukogu seisukoht Artikkel 11 – lõige 2 – lõik 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Pädevad asutused ja avalikku teenust osutavad raudteeveo-ettevõtjad annavad asjakohasele reguleerivale asutusele või asjakohastele reguleerivatele asutustele teavet, mida põhjendatult nõutakse otsuse vastuvõtmiseks. Reguleeriv asutus vaatab esitatud teabe läbi, arutades seda vajaduse korral kõigi asjaomaste isikutega ning teavitades viimaseid oma põhjendatud otsusest eelnevalt kindlaksmääratud mõistliku tähtaja jooksul ning igal juhul kahe kuu jooksul pärast asjaomase teabe saamist.	Pädevad asutused ja avalikku teenust osutavad raudteeveo-ettevõtjad annavad asjakohasele reguleerivale asutusele või asjakohastele reguleerivatele asutustele teavet, mida põhjendatult nõutakse otsuse vastuvõtmiseks. Reguleeriv asutus vaatab nende osapoolte esitatud teabe läbi ja palub vastavalt vajadusele täiendavat asjakohast lisateavet ning algatab ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest arutelu kõigi asjaomaste osapooltega. Reguleeriv asutus konsulteerib vajaduse korral kõigi asjaomaste isikutega ning teavitab viimaseid oma põhjendatud otsusest eelnevalt kindlaksmääratud mõistliku tähtaja jooksul ning igal juhul kümne nädala jooksul pärast asjaomase taotluse saamist.
Selgitus
Käesolev eesistujariigi kompromissettepanek on seoses artikli 56 lõike 6 uue sõnastusega vastuvõetav.
Muudatusettepanek  29 Nõukogu seisukoht Artikkel 11 – lõige 4
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
4. Reguleerivate asutuste, pädevate asutuste ja raudteeveo-ettevõtjate kogemustele ning artikli 57 lõikes 1 viidatud töörühma tegevusele toetudes võib komisjon vastu võtta meetmed, milles sätestatakse käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 rakendamise üksikasjalik kord ja kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 62 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.	4. Reguleerivate asutuste, pädevate asutuste ja raudteeveo-ettevõtjate kogemustele ning artikli 57 lõikes 1 osutatud võrgustiku tegevusele toetudes võtab komisjon 18 kuu jooksul pärast artikli 64 lõikes 1 sätestatud ülevõtmise tähtaega vastu meetmed, milles sätestatakse käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 rakendamise üksikasjalik kord ja kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 62 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Selgitus
See on Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud kompromiss.
Muudatusettepanek  30 Nõukogu seisukoht Artikkel 12 – lõige 5
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
5. Reguleerivate asutuste, pädevate asutuste ja raudteeveo-ettevõtjate kogemustele ning artikli 57 lõikes 1 osutatud töörühma tegevusele toetudes võib komisjon vastu võtta meetmed, milles sätestatakse käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalik kord ja kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 62 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.	5. Reguleerivate asutuste, pädevate asutuste ja raudteeveo-ettevõtjate kogemustele ning artikli 57 lõikes 1 osutatud võrgustiku tegevusele toetudes võtab komisjon vastu meetmed, milles sätestatakse käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalik kord ja kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 62 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Selgitus
Muudatusettepanek kajastab käimasolevatel läbirääkimistel nõukogu eesistujariigi esitatud kompromissettepanekut.
Muudatusettepanek  31 Nõukogu seisukoht Artikkel 13 – lõige 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
2. Teenindusrajatiste käitajad pakuvad raudteeveo-ettevõtjatele II lisa punktis 2 osutatud teenuseid mittediskrimineerival viisil.	2. Teenindusrajatiste käitajad tagavad, et kõikidel raudteeveo-ettevõtjatel on mittediskrimineeriv juurdepääs III lisa punktis 2 osutatud käitistele ja nendes käitistes osutatavatele teenustele, sealhulgas raudteele.
Selgitus
Muudatusettepanek kajastab käimasolevatel läbirääkimistel nõukogu eesistujariigi esitatud kompromissettepanekut.
Muudatusettepanek  32 Nõukogu seisukoht Artikkel 13 – lõige 3 – lõik 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Täieliku läbipaistvuse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamiseks II lisa punkti 2 alapunktides a, b, c ja g osutatud teenindusrajatistele ning neis osutatavatele teenustele juhul, kui sellise teenindusrajatise käitaja on sellise asutuse või ettevõtja otsese või kaudse kontrolli all, mis samuti tegutseb ja millel on turgu valitsev seisund siseriiklikul raudteeveoteenuste turul, kus kõnealust rajatist kasutatakse, korraldatakse selliste teenindusrajatiste käitajate töö nii, et nad on organisatsiooniliselt ja otsuste tegemisel sellest asutusest või ettevõtjast sõltumatud. Selline sõltumatus ei tähenda, et teenindusrajatiste jaoks tuleb luua eraldi asutus või ettevõtja ning seda nõuet võib täita ühes ettevõtjas loodud eraldiseisvate osakondade kaudu.	Täieliku läbipaistvuse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamiseks II lisa punkti 2 alapunktides a, b, c, d, f ja h osutatud teenindusrajatistele ning neis osutatavatele teenustele juhul, kui sellise teenindusrajatise käitaja on sellise asutuse või ettevõtja otsese või kaudse kontrolli all, mis samuti tegutseb ja millel on turgu valitsev seisund siseriiklikul raudteeveoteenuste turul, kus kõnealust rajatist kasutatakse, korraldatakse selliste teenindusrajatiste käitajate töö nii, et nad on organisatsiooniliselt ja otsuste tegemisel sellest asutusest või ettevõtjast sõltumatud. Selline sõltumatus ei too kaasa nõuet, et teenindusrajatiste jaoks tuleb luua eraldi juriidiline isik ning seda nõuet võib täita ühes juriidilises isikus loodud eraldiseisvate osakondade kaudu.
Muudatusettepanek  33 Nõukogu seisukoht Artikkel 13 – lõige 4
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
4. Raudteeveo-ettevõtjate esitatud teenindusrajatisele ja seal osutatavatele teenustele juurdepääsu taotluse võib tagasi lükata üksnes juhul, kui on olemas muud otstarbekad võimalused, kuidas asjaomaseid kauba- ja reisijateveoteenuseid samal või mõnel teisel marsruudil majanduslikult vastuvõetavatel tingimustel osutada. See ei kohusta teenindusrajatise käitajat investeerima ressurssidesse või rajatistesse selleks, et täita kõiki raudteeveo-ettevõtjate taotlusi.	4. Raudteeveo-ettevõtjate esitatud teenindusrajatisele ja seal osutatavatele teenustele juurdepääsu taotlusele vastatakse artiklis 55 osutatud reguleeriva asutuse kehtestatud mõistliku tähtaja jooksul. Sellise taotluse võib tagasi lükata üksnes juhul, kui on olemas muud otstarbekad võimalused, kuidas asjaomaseid kauba- ja reisijateveoteenuseid samal marsruudil majanduslikult vastuvõetavatel tingimustel osutada. See ei kohusta teenindusrajatise käitajat investeerima ressurssidesse või rajatistesse selleks, et täita kõiki raudteeveo-ettevõtjate taotlusi.
Kui raudteeveo-ettevõtjate esitatud teenindusrajatisele ja seal osutatavatele teenustele juurdepääsu taotlused puudutavad lõikes 3 osutatud teenindusrajatise käitaja käitatavat rajatist, põhjendab teenindusrajatise käitaja oma tagasilükkavat otsust ja näitab, millised muud otstarbekad võimalused on olemas teistes rajatistes.	Kui raudteeveo-ettevõtjate esitatud teenindusrajatisele ja seal osutatavatele teenustele juurdepääsu taotlused puudutavad lõikes 3 osutatud teenindusrajatise käitaja käitatavat rajatist, põhjendab teenindusrajatise käitaja oma eitavat otsust kirjalikult ja näitab, millised muud otstarbekad võimalused on olemas teistes rajatistes.
Selgitus
Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanek, mida on nõukoguga käimasolevate läbirääkimiste kajastamiseks veidi muudetud.
Muudatusettepanek  34 Nõukogu seisukoht Artikkel 13 – lõige 6
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
6. Kui II lisa punktis 2 osutatud teenindusrajatist ei ole vähemalt kolm aastat järjest kasutatud ja raudteeveo-ettevõtjad on väljendanud teenindusrajatise käitajale huvi saada rajatisele juurdepääs ning tõendanud juurdepääsuvajadust, on rajatise omanik kohustatud avaldama teate, et kõnealuse rajatise käitamine kas tervikuna või osaliselt liisitakse või antakse rendile raudtee teenindusrajatisena, välja arvatud juhul, kui teenindusrajatise käitaja tõendab, et pooleliolevate ümberkorralduste tõttu ei ole raudteeveo-ettevõtjatel võimalik seda kasutada.	6. Kui II lisa punktis 2 osutatud teenindusrajatist ei ole vähemalt kaks aastat järjest kasutatud ja raudteeveo-ettevõtjad on väljendanud teenindusrajatise käitajale huvi saada rajatisele juurdepääs ning tõendanud juurdepääsuvajadust, on rajatise omanik kohustatud avaldama teate, et kõnealuse rajatise käitamine kas tervikuna või osaliselt liisitakse või antakse rendile raudtee teenindusrajatisena, välja arvatud juhul, kui teenindusrajatise käitaja tõendab, et pooleliolevate ümberkorralduste tõttu ei ole raudteeveo-ettevõtjatel võimalik seda kasutada.
Muudatusettepanek  35 Nõukogu seisukoht Artikkel 15 – lõige 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
2. Sellega seoses kaasab komisjon oma töösse liikmesriikide ja asjaomaste sektorite esindajad, sealhulgas kasutajad, et neil oleks võimalik paremini jälgida raudteesektori ja turu arengut, hinnata võetud meetmete mõju ja analüüsida komisjoni kavandatud meetmete mõju.	2. Sellega seoses kaasab komisjon oma töösse liikmesriikide, sealhulgas artiklis 55 osutatud reguleerivate asutuste esindajad ja asjaomaste sektorite esindajad, sealhulgas vajaduse korral raudteesektori sotsiaalpartnerid ja kasutajad ning kohalike ja piirkondlike asutuste esindajad, et neil oleks võimalik paremini jälgida raudteesektori ja turu arengut, hinnata võetud meetmete mõju ja analüüsida komisjoni kavandatud meetmete mõju. Komisjon kaasab vajaduse korral ka Euroopa Raudteeagentuuri vastavalt tema ülesannetele, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 881/2004.
Selgitus
See on eesistujariigi kompromissettepanek, mille Euroopa Parlament on heaks kiitnud.
Muudatusettepanek  36 Nõukogu seisukoht Artikkel 15 – lõige 3
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
3. Komisjon jälgib võrkude kasutust ja eelkõige järgmiste raudteesektori raamtingimuste arengut: infrastruktuuride kasutustasud; läbilaskevõime jaotamine; raudteeveoteenuste hindade ja kvaliteediga seotud suundumused; raudveoteenused, mida osutatakse avaliku teenindamise lepingute alusel; tegevuslubade väljaandmine ning ühtlustamise tase liikmesriikide vahel.	3. Komisjon jälgib võrkude kasutust ja eelkõige järgmiste raudteesektori raamtingimuste arengut: infrastruktuuride kasutustasud, läbilaskevõime jaotamine, raudteeinfrastruktuuri tehtud investeeringud, raudteeveoteenuste hindade ja kvaliteediga seotud suundumused, raudveoteenused, mida osutatakse avaliku teenindamise lepingute alusel, tegevuslubade väljaandmine, turu avatuse ja ühtlustamise tase liikmesriikide vahel ning tööhõive areng ja sellega seonduvad sotsiaaltingimused raudteesektoris. Selline järelevalvetegevus ei piira liikmesriikide sarnast olemasolevat tegevust ega sotsiaalpartnerite rolli.
Selgitus
See on Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud nõukogu kompromissettepanek. Nõukogu kiitis heaks parlamendi soovi koguda teavet ka tööhõive arengu ja sotsiaaltingimuste kohta raudteesektoris.
Muudatusettepanek  37 Nõukogu seisukoht Artikkel 15 – lõige 4 – punkt a
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(a) raudteeteenuste siseturu areng;	(a) raudteeteenuste ja II lisas viidatud raudteeveo-ettevõtjatele osutatavate teenuste siseturu areng;
Selgitus
Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanek, mida on nõukoguga käimasolevate läbirääkimiste kajastamiseks veidi muudetud.
Muudatusettepanek  38 Nõukogu seisukoht Artikkel 15 – lõige 4 – punkt b
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(b) raamtingimused, sealhulgas avalike raudtee-reisijateveo teenuste osutamise tingimused;	(b) lõikes 3 viidatud raamtingimused, sealhulgas avalike raudtee-reisijateveo teenuste osutamise tingimused;
Selgitus
Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanek, mida on nõukoguga käimasolevate läbirääkimiste kajastamiseks veidi muudetud.
Muudatusettepanek  39 Nõukogu seisukoht Artikkel 15 – lõige 5
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
5. Selleks et komisjon saaks teostada turujärelevalvet, esitavad liikmesriigid komisjonile igal aastal vajaliku teabe võrkude kasutamise ja raudteesektori raamtingimuste arengu kohta.	5. Selleks et komisjon saaks teostada turujärelevalvet, esitavad liikmesriigid komisjonile igal aastal vajaliku teabe võrkude kasutamise ja raudteesektori raamtingimuste arengu kohta, austades samas sotsiaalpartnerite rolli.
Selgitus
See on Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud nõukogu kompromissettepanek. Nõukogu kiitis heaks otsuse võtta arvesse sotsiaalpartnerite rolli.
Muudatusettepanek  40 Nõukogu seisukoht Artikkel 17 – lõige 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
1. Raudteeveo-ettevõtjal on õigus taotleda tegevusluba liikmesriigis, kus ettevõtja on asutatud.	1. Raudteeveo-ettevõtjal on õigus taotleda tegevusluba liikmesriigis, kus ettevõtja on asutatud.
	Liikmesriikides, mis piirnevad kolmandate riikidega, mille raudteevõrgustiku rööpmelaius erineb liidu peamise raudteevõrgu rööpmelaiusest ning mille raudtee-kaubaveo turgu valitsevad raudtee-kaubaveo vagunid, mis saabuvad kolmandatest riikidest ja suunduvad sinna, võivad tegevuslubasid väljastavad asutused kolmandate riikide või kolmandate riikide kodanike poolt otseselt või kaudselt osakute kaudu tegelikult kontrollitavatele raudteeveo-ettevõtjatele tegevusloa andmise üle otsustamisel võtta arvesse asjaomaste kolmandate riikide raudtee-kaubaveo turule vastastikuse juurdepääsu olemasolu või puudumist liidu raudteeveo-ettevõtjate jaoks.
Selgitus
See on fraktsiooni ECR ettepanek, mis käsitleb raudteeveo-ettevõtjate välisriikide ja välisriikide kodanike omanduses olemise küsimust.
Muudatusettepanek  41 Nõukogu seisukoht Artikkel 17 – lõige 5
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
5. Komisjon võib vastu võtta meetmed, milles sätestatakse tegevusloa ühtse vormi kasutamise üksikasjad ning, kui see on vajalik ausa ja tõhusa konkurentsi tagamiseks raudteevedude turul, käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalik kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 62 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.	5. Komisjon võtab vastu meetmed, milles sätestatakse tegevusloa ühtse vormi kasutamise üksikasjad ning, kui see on vajalik ausa ja tõhusa konkurentsi tagamiseks raudteevedude turul, käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalik kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 62 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Selgitus
See on eesistujariigi kompromissettepanek, mille Euroopa Parlament on heaks kiitnud.
Muudatusettepanek  42 Nõukogu seisukoht Artikkel 22
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Ilma et see piiraks liidu riigiabi käsitlevate eeskirjade kohaldamist ning kooskõlas aluslepingu artiklitega 93, 107 ja 108, peab raudteeveo-ettevõtjal olema küllaldane vastutuskindlustus või turutingimustel hangitud garantii, et täita siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse kohaselt oma kohustusi õnnetusjuhtumite korral, esmajoones reisijate ja kolmandate isikute ees ning pagasi, lasti ja postisaadetiste osas.	Ilma et see piiraks liidu riigiabi käsitlevate eeskirjade kohaldamist ning kooskõlas aluslepingu artiklitega 93, 107 ja 108, peab raudteeveo-ettevõtjal olema küllaldane vastutuskindlustus või turutingimustel hangitud piisav garantii, et täita siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse kohaselt oma kohustusi õnnetusjuhtumite korral, esmajoones reisijate ja kolmandate isikute ees ning pagasi, lasti ja postisaadetiste osas. Sellest kohustusest hoolimata võib arvesse võtta eri liiki teenuste eripära ja riskiprofiili, eriti raudteevedude puhul, millel on kultuuri või pärandiga seotud eesmärgid.
Selgitus
Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanek, mida on nõukoguga käimasolevate läbirääkimiste kajastamiseks veidi muudetud.
Muudatusettepanek  43 Nõukogu seisukoht Artikkel 30 – lõige 2 – lõik 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust raudteeinfrastruktuuri planeerimise ja rahastamise osas ning eelarve aastasuse põhimõtet, kui see on asjakohane, tagavad liikmesriigid, et pädeva asutuse ning raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vahel sõlmitakse vähemalt kolmeaastase kehtivusajaga leping, mis vastab V lisas esitatud aluspõhimõtetele ja põhiparameetritele.	Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust raudteeinfrastruktuuri planeerimise ja rahastamise osas ning eelarve aastasuse põhimõtet, kui see on asjakohane, tagavad liikmesriigid, et pädeva asutuse ning raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vahel sõlmitakse vähemalt viieaastase kehtivusajaga leping, mis vastab V lisas esitatud aluspõhimõtetele ja põhiparameetritele.
Selgitus
See on Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud nõukogu kompromissettepanek. Nõukogu muutis oma esialgset seisukohta, et lepinguperiood peaks olema minimaalselt kolm aastat. Viieaastane minimaalne lepinguperiood on vastuvõetav, kuna see pakub raudteesektorile vajalikku stabiilsust raudteeinfrastruktuuri arendamise suhtes.
Muudatusettepanek  44 Nõukogu seisukoht Artikkel 30 – lõige 2 – lõik 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et …* jõus olevaid lepinguid muudetakse, et viia need käesoleva direktiiviga vastavusse lepingute pikenemisel või hiljemalt …**.	Liikmesriigid tagavad, et …* jõus olevaid lepinguid vajadusel muudetakse, et viia need käesoleva direktiiviga vastavusse lepingute pikenemisel või hiljemalt …**.
________________	________________
*Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev, mis saabub kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.	*Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev, mis saabub kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Muudatusettepanek  45 Nõukogu seisukoht Artikkel 30 – lõik 3
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Liikmesriigid rakendavad lõikes 1 osutatud stiimuleid kas lõikes 2 osutatud lepingu kaudu või regulatiivsete meetmete kaudu või kombineeritud meetodi kaudu, mis ühendab lepingus sisalduvad stiimulid kulude vähendamiseks ja regulatiivsed meetmed kasutustasude vähendamiseks.	Liikmesriigid rakendavad lõikes 1 osutatud stiimuleid kas lõikes 2 osutatud lepingu kaudu.
Muudatusettepanek  46 Nõukogu seisukoht Artikkel 30 – lõik 4
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Kui liikmesriik otsustab rakendada lõikes 1 osutatud stiimuliteks regulatiivseid meetmeid, on selle aluseks analüüs, kui suurt kulude vähendamist on võimalik saavutada. See ei piira reguleeriva asutuse artiklis 56 osutatud õigust vaadata kasutustasud üle.	välja jäetud
Muudatusettepanek  47 Nõukogu seisukoht Artikkel 30 – lõik 8
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad kehtestavad kulude jaotamise meetodi . Liikmesriigid võivad nõuda eelnevat heakskiitu. Kõnealust meetodit ajakohastatakse aeg-ajalt parimate rahvusvaheliste tavade kohaselt.	Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad kehtestavad kulude raudteeveo-ettevõtjatele osutatavate teenuste eri kategooriatesse jaotamise meetodi.
Selgitus
Muudatusettepanek kajastab käimasolevatel läbirääkimistel nõukogu eesistujariigi esitatud kompromissettepanekut.
Muudatusettepanek  48 Nõukogu seisukoht Artikkel 31 – lõige 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid nõuavad, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja esitavad reguleerivale asutusele kehtestatud kasutustasude kohta kõik vajalikud andmed, et reguleeriv asutus saaks täita talle artikliga 56 pandud ülesandeid. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja on suutelised seoses sellega tõendama, et raudteeveo-ettevõtjalt vastavalt artiklitele 30–37 tegelikult nõutud infrastruktuuri ja teenuse kasutustasud vastavad võrguaruandes sätestatud meetoditele ja eeskirjadele ning graafikutele, kui need on ette nähtud.	2. Liikmesriigid nõuavad, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja esitavad reguleerivale asutusele kehtestatud kasutustasude kohta kõik vajalikud andmed, et reguleeriv asutus saaks täita talle artikliga 56 pandud ülesandeid. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja peavad olema suutelised seoses sellega raudteeveo-ettevõtjatele tõendama, et raudteeveo-ettevõtjalt vastavalt artiklitele 30–37 tegelikult nõutud infrastruktuuri ja teenuse kasutustasud vastavad võrguaruandes sätestatud meetoditele ja eeskirjadele ning graafikutele, kui need on ette nähtud.
Muudatusettepanek  49 Nõukogu seisukoht Artikkel 31 – lõige 3 – lõik 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Komisjon võtab enne …* meetmed rongiliikluse korraldamisega otseselt kaasnevate kulude arvutamise meetodi määratlemiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 62 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.	Komisjon võtab enne artikli 64 lõikes 1 sätestatud ülevõtmise tähtaega meetmed rongiliikluse korraldamisega otseselt kaasnevate kulude arvutamise meetodi määratlemiseks. Kõnealused delegeeritud aktid võetakse vastu vastavalt artiklis 60 osutatud menetlusele.
–––––––––––––––––
* Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev, mis saabub 36 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Selgitus
Euroopa Parlament taotleb, et otseste kulude arvestusmetoodika määrataks kindlaks delegeeritud aktidega.
Muudatusettepanek  50 Nõukogu seisukoht Artikkel 31 – lõige 3 – lõik 3
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib otsustada, et kohandab oma praktika lõikes 4 osutatud meetodiga järk-järgult kuni viieaastase perioodi jooksul alates …*. * Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev, mis saabub 36 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.	Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib otsustada, et kohandab oma praktika lõikes 4 osutatud meetodiga järk-järgult kuni kaheaastase perioodi jooksul alates artikli 64 lõikes 1 sätestatud ülevõtmise tähtajast.
Selgitus
Kaheaastast perioodi peetakse infrastruktuuri käitaja jaoks piisavaks, et kohaneda otseste kulude uue arvestusmeetodiga.
Muudatusettepanek  51 Nõukogu seisukoht Artikkel 31 – lõige 5 – lõik 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate, raudteeveo-ettevõtjate, reguleerivate asutuste ja pädevate asutuste kogemustele toetudes ning tunnustades olemasolevaid mürataseme alusel kasutustasude astmestamise süsteeme, võib komisjon vastu võtta rakendusmeetmed, millega kehtestatakse üksikasjalik kord müraga seotud kulude puhul kasutustasude määramiseks (sealhulgas selliste tasude kohaldamise aeg) ning tagatakse, et infrastruktuuri kasutustasude astmestamisel võetakse vajaduse korral arvesse mõjutatud piirkonna tundlikkust, eelkõige mürast mõjutatud inimeste arvu ning mürataset mõjutavaid rongikoosseise. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 62 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.	Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate, raudteeveo-ettevõtjate, reguleerivate asutuste ja pädevate asutuste kogemustele toetudes ning tunnustades olemasolevaid mürataseme alusel kasutustasude astmestamise süsteeme, võtab komisjon vastu meetmed, millega kehtestatakse müraga seotud kulude puhul kasutustasude määramise viisid (sealhulgas selliste tasude kohaldamise aeg) ning tagatakse, et infrastruktuuri kasutustasude astmestamisel võetakse vajaduse korral arvesse mõjutatud piirkonna tundlikkust, eelkõige mürast mõjutatud inimeste arvu ning mürataset mõjutavaid rongikoosseise. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 62 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
	Nimetatud rakendusmeetmed ei tohi viia ebavajalike konkurentsihäireteni raudteeveo-ettevõtjate vahel ega mõjutada raudteesektori üldist konkurentsivõimet.
	Infrastruktuuri kasutustasude muutmine müraga seotud kulude arvessevõtmiseks peab toetama vagunite ümberehitamist nii, et need oleksid varustatud majanduslikult kõige tasuvama vähe müra tekitava pidurisüsteemiga.
Muudatusettepanek  52 Nõukogu seisukoht Artikkel 32 – lõige 1 – lõik 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
1. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kulude täieliku tagasisaamise kindlustamiseks võib liikmesriik, kui turg seda talub, nõuda tõhusate, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate põhimõtete alusel lisatasusid, tagades seejuures eelkõige rahvusvaheliste raudteeveoteenuste optimaalse konkurentsivõime. Kasutustasude määramise süsteemi osas võetakse arvesse raudteeveo-ettevõtjate tootlikkuse kasvu.	1. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kulude täieliku tagasisaamise kindlustamiseks võib liikmesriik, kui turg seda talub, volitada infrastruktuuri-ettevõtjat nõudma tõhusate, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate põhimõtete alusel lisatasusid, tagades seejuures raudteeturu segmentide optimaalse konkurentsivõime. Kasutustasude määramise süsteemi osas võetakse arvesse raudteeveo-ettevõtjate tootlikkuse kasvu.
Selgitus
Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanek, mida on nõukoguga käimasolevate läbirääkimiste kajastamiseks veidi muudetud.
Muudatusettepanek  53 Nõukogu seisukoht Artikkel 32 – lõige 1 – lõik 6
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Turusegmentide loetelu avaldatakse võrguteadaandes ja vaadatakse läbi vähemalt iga viie aasta järel.	Turusegmentide loetelu avaldatakse võrguteadaandes ja vaadatakse läbi vähemalt iga viie aasta järel. Seda loetelu kontrollib artikli 56 kohaselt artiklis 55 nimetatud reguleeriv asutus.
Selgitus
Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanek, mida on nõukoguga käimasolevate läbirääkimiste kajastamiseks veidi muudetud.
Muudatusettepanek  54 Nõukogu seisukoht Artikkel 32 – lõige 4 – lõik 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Infrastruktuuri kasutustasusid võib astmestada, et stimuleerida rongide varustamist Euroopa rongijuhtimissüsteemiga (ETCS), mis vastab komisjoni otsusele 2008/386/EÜ versioonile või järgnevatele versioonidele.	Komisjoni otsuses 2009/561/EÜ osutatud raudteekoridoride infrastruktuuri kasutustasusid astmestatakse, et stimuleerida rongide varustamist Euroopa rongijuhtimissüsteemiga (ETCS), mis vastab komisjoni otsusega 2008/386/EÜ vastu võetud versioonile või järgnevatele versioonidele. Niisugune astmestamine ei tohi kaasa tuua raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja üldtulu muutumist.
	Liikmesriigid võivad sellest kohustusest hoolimata otsustada, et infrastruktuuri kasutustasude astmestamist ei kohaldata komisjoni otsuses 2009/561/EÜ osutatud raudteeliinidele, millel tohivad sõita ainult Euroopa rongijuhtimissüsteemiga varustatud rongid.
	Liikmesriigid võivad otsustada seda astmestamist laiendada raudteeliinidele, mis ei ole määratletud komisjoni otsuses nr 2009/561/EÜ.
Muudatusettepanek  55 Nõukogu seisukoht Artikkel 32 – lõige 4 – lõik 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Pärast mõjuhinnangu koostamist võib komisjon võtta meetmeid, millega kehtestatakse üksikasjalik kord kasutustasude astmestamise kohaldamiseks, sealhulgas sellise astmestamise kohaldamise aeg. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 62 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.	Komisjon võtab enne artikli 64 lõikes 1 sätestatud ülevõtmise tähtaega ja pärast mõjuhinnangu koostamist vastu rakendusmeetmeid, millega kehtestatakse kasutustasude astmestamise kohaldamise viisid, tagamaks et sellega ei kaasneks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate tulude vähenemine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 62 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Nimetatud rakendusmeetmed ei tohi viia ebavajalike konkurentsihäireteni raudteeveo-ettevõtjate vahel ega mõjutada raudteesektori üldist konkurentsivõimet.
Muudatusettepanek  56 Nõukogu seisukoht Artikkel 36 – lõik 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad võivad võtta asjakohast tasu jaotatud läbilaskevõime eest, mida ära ei kasutata. Kõnealuse tasu eesmärk on ergutada läbilaskevõime tõhusat kasutamist. Kõnealust tasu maksab kas taotleja või kooskõlas artikli 41 lõikega 1 määratud raudteeveo-ettevõtja.	Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad võivad võtta asjakohast tasu jaotatud läbilaskevõime eest, mida ära ei kasutata. Nimetatud kasutamatajätmise tasu eesmärk on ergutada läbilaskevõime tõhusat kasutamist. Sellise tasu nõudmine taotlejatelt, kellele on jaotatud rongiliin, on kohustuslik, kui nad ei kasuta jaotatud liine või osa neist korrapäraselt. Tasu kehtestamiseks avaldavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad oma võrguaruandes kasutamatajätmise kindlakstegemise kriteeriumid. Neid kriteeriume kontrollib artikli 56 kohaselt artiklis 55 nimetatud reguleeriv asutus. Kõnealust tasu maksab kas taotleja või kooskõlas artikli 41 lõikega 1 määratud raudteeveo-ettevõtja.
Selgitus
Muudatusettepanek kajastab käimasolevatel läbirääkimistel nõukogu eesistujariigi esitatud kompromissettepanekut.
Muudatusettepanek  57 Nõukogu seisukoht Artikkel 40 – lõige 1 – lõik 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et kaasatakse kõikide nende raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate esindajad, kelle jaotamisotsused mõjutavad teisi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid, et kooskõlastada infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamist või jaotada kogu asjakohane läbilaskevõime rahvusvahelisel tasandil, ilma et see piiraks raudtee-kaubaveovõrke käsitlevates liidu õiguses sisalduvate erieeskirjade kohaldamist. Kõnealustesse menetlustesse võib kaasata kolmandate riikide raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate asjakohased esindajaid.	Liikmesriigid tagavad, et kaasatakse kõikide nende raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate esindajad, kelle jaotamisotsused mõjutavad teisi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid, et kooskõlastada infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamist või jaotada kogu asjakohane läbilaskevõime rahvusvahelisel tasandil, ilma et see piiraks raudtee-kaubaveovõrke käsitlevates liidu õiguses sisalduvate erieeskirjade kohaldamist. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad avaldavad koostöö raames kehtestatud läbilaskevõime jaotamise põhimõtted ja kriteeriumid oma võrguaruandes kooskõlas VI lisa lõikega 3. Kõnealustesse menetlustesse võib kaasata kolmandate riikide raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate asjakohaseid esindajaid.
Selgitus
Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanek, mida on nõukoguga käimasolevate läbirääkimiste kajastamiseks veidi muudetud.
Muudatusettepanek  58 Nõukogu seisukoht Artikkel 47 – lõige 4 – lõik 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Et tagada asjakohaste veoteenuste areng kõnealuses raamistikus, rahuldamaks eelkõige avalike teenustega seotud vajadusi või edendamaks raudtee-kaubavedu, võtavad liikmesriigid mittediskrimineerivatel tingimustel vajalikud meetmed, et tagada nimetatud teenuste eelistamine infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamisel.	Et tagada asjakohaste veoteenuste areng kõnealuses raamistikus, rahuldamaks eelkõige avalike teenustega seotud vajadusi või edendamaks riigisisest ja rahvusvahelist raudtee-kaubavedu, võtavad liikmesriigid mittediskrimineerivatel tingimustel vajalikud meetmed, et tagada nimetatud teenuste eelistamine infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamisel.
Selgitus
Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanek, mida on nõukoguga käimasolevate läbirääkimiste kajastamiseks veidi muudetud.
Muudatusettepanek  59 Nõukogu seisukoht Artikkel 51 – lõige 2 – lõik 4 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	(4 a) Üleeuroopalise transpordivõrgu või ühte või mitut üleeuroopalist transpordivõrku oluliselt mõjutava rongiliini ülekoormuse korral võib artiklis 57 määratletud reguleerivate asutuste võrgustik avaldada seisukoha kava meetmete sobivuse kohta.
Selgitus
Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanek.
Muudatusettepanek  60 Nõukogu seisukoht Artikkel 55 – lõige 3 – lõik 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et reguleeriva asutuse töötajate valik ja juhtimine tagavad asutuse sõltumatuse. Eelkõige tagavad nad, et reguleeriva asutuse poolt kooskõlas artikliga 56 võetavate otsuste eest vastutavad isikud, näiteks juhatuse liikmed, tegutsevad reguleeriva asutuse ülesandeid täites raudteesektoriga seotud turuhuvidest sõltumatult ja neil ei ole reguleeritavates ettevõtjates ega üksustes huve ega selliste asutustega sõlmitud ärisuhteid ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki riigiasutuselt ega muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult üksuselt.	Raudteesektori reguleeriva asutuse juht ja juhatus nimetatakse riigi parlamendi või muu pädeva parlamendi poolt ametisse tähtajaliseks ja pikendatavaks ametiajaks selgete ja sõltumatust tagavate eeskirjade alusel. Nad valitakse selliste isikute hulgast, kellel on teadmised ja kogemused raudteesektori või muude sektorite reguleerimise valdkonnas ning eelistatavalt selliste isikute hulgast, kes ei ole reguleeritavates ettevõtjates ega üksustes otseselt ega kaudselt töötanud ega olnud juhtival ametikohal, omanud huve ega olnud selliste asutustega ärisuhetes vähemalt kahe aasta või riiklikus seaduses kindlaksmääratud pikema ajavahemiku jooksul enne ametisse nimetamist ja ametiaja jooksul. Nad deklareerivad seda selgesõnaliselt asjakohases huvide deklaratsioonis. Pärast ametiaja lõppu ei tööta ega oma nad vastutust ega huve reguleeritavates ettevõtjates ega üksustes ega ole seal juhtival ametikohal ega sõlmi selliste ettevõtjatega ärisuhteid vähemalt kahe aasta või riiklikus seaduses kindlaksmääratud pikema ajavahemiku jooksul. Neil on täielik pädevus reguleeriva asutuse töötajate töölevõtmisel ja juhtimisel. Nad peavad tegutsema täiesti sõltumatult ning neid ei tohi mingil juhul mõjutada valitsuse või avaliku või erasektori ettevõtjate juhised.
Selgitus
Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanek.
Muudatusettepanek  61 Nõukogu seisukoht Artikkel 55 – lõige 3 – lõik 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Reguleeriva asutuse poolt kooskõlas artikliga 56 võetavate otsuste eest vastutavatel isikutel on täielik pädevus reguleeriva asutuse töötajate töölevõtmisel ja juhtimisel.	Neil on täielik pädevus reguleeriva asutuse töötajate töölevõtmisel ja juhtimisel.
Selgitus
Muudatusettepanekuga taastatakse komisjoni algse ettepaneku tekst.
Muudatusettepanek  62 Nõukogu seisukoht Artikkel 56 – lõige 2 – lõik 2 (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	Reguleeriv asutus teeb direktiivi nr 2008/57/EÜ tähenduses tihedat koostööd ka riikliku ohutusasutusega ja käesolevas direktiivis osutatud tegevuslubasid väljastava asutusega.
	Liikmesriik tagab, et need asutused arendavad omavahelises koostöös välja teabejagamis- ja koostööraamistiku, mis on suunatud sellele, et ennetada raudteeteenuste turul kahjulikku mõju konkurentsile või ohutusele. See raamistik hõlmab ka mehhanismi reguleeriva asutuse jaoks, millega esitatakse riiklikele ohutusega tegelevatele ja tegevuslubasid väljastavatele asutustele mittesiduvaid soovitusi küsimustes, mis võivad raudteeteenuste turul mõjutada konkurentsi, ning riikliku ohutusasutuse jaoks, millega esitatakse reguleerivale asutusele ja tegevuslubasid väljastavale asutusele mittesiduvaid soovitusi küsimustes, mis võivad mõjutada ohutust.
	Ilma et see piiraks iga asutuse sõltumatust nende asjaomases pädevusalas, uurib iga asutus vastavaid soovitusi ja esitab enne otsuste vastuvõtmist põhjendused, kui ta kavatseb nendest soovitustest kõrvale kalduda.
Selgitus
See on Euroopa Parlamendi kompromissettepanek, mis põhineb nõukogu kompromissettepanekul.
Muudatusettepanek  63 Nõukogu seisukoht Artikkel 56 – lõige 4
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
4. Reguleerival asutusel on oma ülesannete täitmiseks vajalik organisatsiooniline suutlikkus.	4. Reguleerival asutusel on materiaalsete ja inimressursside kujul oma ülesannete täitmiseks vajalik organisatsiooniline suutlikkus, mis on proportsionaalne raudteesektori tähtsusega liikmesriigis.
Selgitus
See on eesistujariigi kompromissettepanek, mille Euroopa Parlament on heaks kiitnud.
Muudatusettepanek  64 Nõukogu seisukoht Artikkel 56 – lõige 5 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	5 a. Reguleeriv asutus konsulteerib raudtee-kaubaveo ja -reisijateveo teenuste kasutajatega korrapäraselt ja igal juhul vähemalt korra kahe aasta jooksul, et nende arvamusi raudteeteenuste turu kohta arvesse võtta.
Selgitus
See on eesistujariigi kompromissettepanek, mille Euroopa Parlament on heaks kiitnud.
Muudatusettepanek  65 Nõukogu seisukoht Artikkel 56 – lõige 5 b (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	5 b. Reguleeriv asutus teavitab komisjoni kõigist kaebustest, mis on seotud reguleeriva asutuse lõigete 1–3 b kohase otsusega. Kahe nädala jooksul alates kaebuse saamisest nõuab komisjon vajaduse korral kõnealuse otsuse muutmist, et tagada selle kooskõla liidu õigusega. Reguleeriv asutus muudab oma otsust, võttes arvesse komisjoni nõutud muudatusi.
Selgitus
Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanek.
Muudatusettepanek  66 Nõukogu seisukoht Artikkel 56 – lõige 6
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
6. Reguleerival asutusel on õigus asjassepuutuvas liikmesriigis nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt, taotlejalt ja mis tahes kolmandalt isikult asjakohast teavet.	6. Reguleerival asutusel on kõiki oma ülesandeid täites õigus asjassepuutuvas liikmesriigis nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt, taotlejalt ja mis tahes kolmandalt isikult asjakohast teavet.
Taotletud teave esitatakse viivitamata. Reguleerival asutusel võimaldatakse jõustada selliseid taotlusi sobivate sanktsioonidega, sealhulgas trahvidega. Reguleerivale asutusele esitatav teave hõlmab kõiki andmeid, mida reguleeriv asutus vajab kaebustega seotud ülesannete täitmiseks ja seoses konkurentsi jälgimisega raudteeteenuste turul kooskõlas lõikega 2. See hõlmab andmeid, mida on vaja statistika tegemiseks ja turu jälgimiseks.	Taotletud teave esitatakse viivitamata ja igal juhul reguleeriva asutuse poolt kehtestatud aja jooksul, mis ei ületa üht kuud. Reguleerival asutusel võimaldatakse jõustada selliseid taotlusi sobivate sanktsioonidega, sealhulgas trahvidega. Reguleerivale asutusele esitatav teave hõlmab kõiki andmeid, mida reguleeriv asutus vajab kaebustega seotud ülesannete täitmiseks ja seoses konkurentsi jälgimisega raudteeteenuste turul kooskõlas lõikega 2. See hõlmab andmeid, mida on vaja statistika tegemiseks ja turu jälgimiseks.
Selgitus
See on kompromissettepanek kaebuste menetlusprotsessi kohta, mida reguleeriv asutus peab järgima ja mida tuleks käsitada seoses artikli 56 lõikes 7 esitatud muudatustega.
Muudatusettepanek  67 Nõukogu seisukoht Artikkel 56 – lõige 7 – lõik 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
7. Reguleeriv asutus peab kaebuste puhul otsuse tegema ning võtma meetmeid olukorra heastamiseks hiljemalt kahe kuu jooksul alates kogu teabe saamisest.	7. Reguleeriv asutus vaatab ühe kuu jooksul alates kaebuse saamisest kaebuse läbi ning vastavalt vajadusele palub asjakohast teavet ja alustab arutelu kõikide osapooltega. Ta peab eelnevalt määratletud mõistliku aja jooksul, kuid igal juhul kümne nädala jooksul alates kaebuse saamisest kaebuse suhtes otsuse langetama, võtma meetmeid olukorra heastamiseks ja asjaomaseid osapooli oma põhjendatud otsusest teavitama.
Ilma et see piiraks liikmesriikide konkurentsiasutuste õigusi konkurentsi tagamisel raudteeteenuste turul, teeb reguleeriv asutus vajaduse korral omal algatusel otsuse asjakohaste meetmete kohta kõnealuste turgude negatiivse arengu korrigeerimiseks, võttes eelkõige arvesse lõike 1 punkte a–g.	Ilma et see piiraks liikmesriikide konkurentsiasutuste õigusi konkurentsi tagamisel raudteeteenuste turul, teeb reguleeriv asutus vajaduse korral omal algatusel otsuse asjakohaste meetmete kohta kõnealustel turgudel taotlejate diskrimineerimise, turuhäirete ja muu negatiivse arengu korrigeerimiseks, võttes eelkõige arvesse lõike 1 punkte a–g.
Selgitus
See on eesistujariigi kompromissettepanek, mida raportöör toetab.
Muudatusettepanek  68 Nõukogu seisukoht Artikkel 57 – lõige 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
1. Reguleerivad asutused vahetavad andmeid oma töö ja otsustuspõhimõtete ning tavade kohta ja teevad muul viisil koostööd, et otsustamist kogu liidu ulatuses ühtlustada. Sel eesmärgil osalevad nad ja teevad koostööd korrapäraselt kokku tulevas töörühmas. Asjakohaste reguleerivate asutuste aktiivse koostöö tagamiseks toetab komisjon neid selle ülesande täitmisel.	1. Reguleerivad asutused vahetavad andmeid oma töö ja otsustuspõhimõtete ning tavade kohta ja teevad muul viisil koostööd, et otsustamist kogu liidu ulatuses ühtlustada. Sel eesmärgil osalevad nad ja teevad koostööd korrapäraselt kokku tulevas võrgustikus. Komisjon on liige, kes kooskõlastab ja toetab võrgustiku tööd ning esitab vastavalt vajadusele võrgustikule soovitusi. Ta tagab asjakohaste reguleerivate asutuste aktiivse koostöö.
Selgitus
See on eesistujariigi täiendavalt muudetud kompromissettepanek (välja jäetud: mittesiduv).
Muudatusettepanek  69 Nõukogu seisukoht Artikkel 57 – lõige 1 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	1 a. Direktiivis 95/46 ja määruses 45/2001 sätestatud andmekaitse eeskirjade kohaselt toetab komisjon lõikes 1 osutatud teabevahetust võrgustiku liikmete vahel võimaluse korral elektrooniliste vahenditega ning austades asjaomaste ettevõtete poolt avaldatud ärisaladuste konfidentsiaalsust.
Muudatusettepanek  70 Nõukogu seisukoht Artikkel 57 – lõige 3
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
3. Kui kaebus või omaalgatuslik uurimine on seotud rahvusvahelisele raudteeliinile juurdepääsuga või tasu määramisega, ja ka seoses konkurentsi jälgimisega rahvusvaheliste raudteeveoteenuste turul, konsulteerib asjaomane reguleeriv asutus kõigi teiste liikmesriikide reguleerivate asutustega, mida asjaomane rahvusvaheline rongiliin läbib, ja taotleb neilt enne otsuse tegemist kogu vajaliku teabe.	3. Kui kaebus või omaalgatuslik uurimine on seotud rahvusvahelisele raudteeliinile juurdepääsuga või tasu määramisega, ja ka seoses konkurentsi jälgimisega rahvusvaheliste raudteeveoteenuste turul, konsulteerib asjaomane reguleeriv asutus kõigi teiste liikmesriikide reguleerivate asutustega, mida asjaomane rahvusvaheline rongiliin läbib, ja vajaduse korral komisjoniga, ning taotleb neilt enne otsuse tegemist kogu vajaliku teabe.
Muudatusettepanek  71 Nõukogu seisukoht Artikkel 57 – lõige 6 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	6 a. Reguleeriva asutuse taotlusel võib komisjon osaleda lõigetes 2 kuni 6 loetletud meetmetes, et hõlbustada nende lõigete kohast reguleerivate asutuste koostööd.
Selgitus
See on nõukogu kompromissettepanek, mille Euroopa Parlament on heaks kiitnud, kuna see hõlmab Euroopa Parlamendi poolt esimesel lugemisel tehtud sarnast muudatusettepanekut.
Muudatusettepanek  72 Nõukogu seisukoht Artikkel 57 – lõige 7
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
7. Reguleerivad asutused töötavad välja ühised põhimõtted ja tavad, mida nad järgivad käesoleva direktiivi kohaselt neile antud otsustamisõiguse kasutamisel. Tuginedes reguleerivate asutuste kogemusele ning lõikes 1 osutatud töörühma tegevusele, ning kui see on vajalik reguleerivate asutuste tõhusa koostöö tagamiseks, võib komisjon vastu võtta meetmeid, et kindlaks määrata sellised ühised põhimõtted ja tavad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 62 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.	7. Reguleerivad asutused töötavad välja ühised põhimõtted ja tavad, mida nad järgivad käesoleva direktiivi kohaselt neile antud otsustamisõiguse kasutamisel. Tuginedes reguleerivate asutuste kogemusele ning lõikes 1 osutatud võrgustiku tegevusele, ning kui see on vajalik reguleerivate asutuste tõhusa koostöö tagamiseks, võib komisjon vastu võtta meetmeid, et kindlaks määrata sellised ühised põhimõtted ja tavad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 62 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek  73 Nõukogu seisukoht Artikkel 60 – lõige 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
2. Artiklis 20, artikli 35 lõikes 3, artikli 43 lõikes 2 ja artikli 56 lõikes 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates …. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.	2. Artiklites ... osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates …. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Selgitus
Käesolevas lõikes viidatud artiklite üle peetakse veel läbirääkimisi.
Muudatusettepanek  74 Nõukogu seisukoht Artikkel 60 – lõige 3
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 20, artikli 35 lõikes 3, artikli 43 lõikes 2 ja artikli 56 lõikes 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.	3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites … osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Selgitus
Käesolevas lõikes viidatud artiklite üle peetakse veel läbirääkimisi.
Muudatusettepanek  75 Nõukogu seisukoht Artikkel 60 – lõige 5
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
5. Artikli 20, artikli 35 lõike 3, artikli 43 lõike 2 ja artikli 56 lõike 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.	5. Artiklite ... alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Selgitus
Käesolevas lõikes viidatud artiklite üle peetakse veel läbirääkimisi.
Muudatusettepanek  76 Nõukogu seisukoht Artikkel 61
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Komisjon kontrollib liikmesriigi taotlusel või omal algatusel 12 kuu jooksul erimeetmete võtmisest erimeetmeid, mida siseriiklikud asutused on võtnud käesoleva direktiivi kohaldamiseks ja mis käsitlevad raudteeinfrastruktuurile ja teenustele juurdepääsu tingimusi, raudteeveo-ettevõtjatele tegevuslubade andmist, infrastruktuuri kasutustasude määramist ning läbilaskevõime jaotamist. Komisjon teeb nelja kuu jooksul alates vastava taotluse saamisest artikli 62 lõikes 2 osutatud menetluse korras otsuse, kas asjaomase meetme kohaldamist võib jätkata.	Komisjon kontrollib liikmesriigi või reguleeriva asutuse taotlusel või omal algatusel 12 kuu jooksul erimeetmete võtmisest erimeetmeid, mida siseriiklikud asutused on võtnud käesoleva direktiivi kohaldamiseks ja mis käsitlevad raudteeinfrastruktuurile ja teenustele juurdepääsu tingimusi, raudteeveo-ettevõtjatele tegevuslubade andmist, infrastruktuuri kasutustasude määramist ning läbilaskevõime jaotamist. Komisjon teeb nelja kuu jooksul alates vastava taotluse saamisest artikli 62 lõikes 2 osutatud menetluse korras otsuse, kas asjaomase meetme kohaldamist võib jätkata.
Muudatusettepanek  77 Nõukogu seisukoht Artikkel 62 – lõige 3
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu.	3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Selgitus
Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanek.
Muudatusettepanek  78 Nõukogu seisukoht Artikkel 63
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2012 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande II peatüki rakendamise kohta.	Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2012 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande II peatüki rakendamise kohta.
Nimetatud aruandes hinnatakse ka turu arengut, sealhulgas raudteeveoturu edasise avamise ettevalmistuste seisu. Aruandes analüüsib komisjon samuti erinevaid turu korraldamise mudeleid ja käesoleva direktiivi mõju avaliku teenindamise lepingutele ning nende rahastamisele. Seda tehes võtab komisjon arvesse määruse (EÜ) nr 1370/2007 rakendamist ja liikmesriikidele iseloomulikke erinevusi (võrkude tihedus, reisijate arv, sõidu keskmine pikkus). Oma aruandes esitab komisjon vajaduse korral täiendavaid seadusandlikke meetmeid turu avamise hõlbustamiseks ning hindab selliste meetmete mõju.	Nimetatud aruandes hinnatakse ka turu arengut, sealhulgas raudteeveoturu edasise avamise ettevalmistuste seisu. Aruandes analüüsib komisjon samuti erinevaid turu korraldamise mudeleid ja käesoleva direktiivi mõju avaliku teenindamise lepingutele ning nende rahastamisele. Seda tehes võtab komisjon arvesse määruse (EÜ) nr 1370/2007 rakendamist ja liikmesriikidele iseloomulikke erinevusi (võrkude tihedus, reisijate arv, sõidu keskmine pikkus). Komisjon esitab vajaduse korral seadusandlike meetmete ettepanekud seoses riigisiseste raudtee-reisijateveo teenuste turu avamisega ja selleks, et töötada välja asjakohased tingimused mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamiseks infrastruktuurile, lähtudes infrastruktuuri majandamise ja vedude lahususe nõudest, ning hindab selliste meetmete mõju.
Muudatusettepanek  79 Nõukogu seisukoht Artikkel 63 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	Euroopa Liidu reguleeriv asutus
	Reguleerivate asutuste võrgustiku kaudu saadud kogemuste põhjal esitab komisjon hiljemalt kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi avaldamist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande reguleerivate asutuste vahelise koostöö kohta. Komisjon esitab vajaduse korral ettepaneku täiendavate meetmete kohta, et tagada terviklikum regulatiivne järelevalve Euroopa raudteeturu üle, eelkõige järelevalve- ja vahekohtuniku funktsioonid eriti rahvusvaheliste teenuste puhuks. Sel eesmärgil kaalutakse vajaduse korral ka seadusandlikke meetmeid.
Muudatusettepanek  80 Nõukogu seisukoht Artikkel 64 – lõige 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks, sealhulgas ettevõtjate, käitajate, taotlejate, asutuste ja muude asjaomaste üksuste vastavusseviimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt …*[ ]. Liikmesriigid edastavad nende sätete teksti viivitamata komisjonile.	1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks, sealhulgas ettevõtjate, käitajate, taotlejate, asutuste ja muude asjaomaste üksuste vastavusseviimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt …*[ ]. Liikmesriigid edastavad nende sätete teksti viivitamata komisjonile.
________________	________________
* Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev, mis saabub 36 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.	* Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev, mis saabub 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Selgitus
Käesolev muudatusettepanek asendab Euroopa Parlamendi esialgse sõnastuse, kuid säilitab ülekandmiseks 12-kuulise tähtaja, mida Euroopa Parlament on nõudnud.
Muudatusettepanek  81 Nõukogu seisukoht Artikkel 64 – lõige 2 – lõik 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
Artikli 55 lõiget 1 kohaldatakse alates ….*	välja jäetud
______________
*Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev, mis saabub 60 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Selgitus
Nõukogu muudatusettepanek ei kajasta parlamendi seisukohti.
Muudatusettepanek  82 Nõukogu seisukoht I lisa – taane 6
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
– juurdepääsuteed reisijatele ja kaupadele, k.a juurdepääsu võimaldavad sõiduteed;	– juurdepääsuteed reisijatele ja kaupadele, k.a jalgsi reisijate juurdepääs ja juurdepääsu võimaldavad sõiduteed;
Selgitus
Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanek, mida on nõukoguga käimasolevate läbirääkimiste kajastamiseks veidi muudetud.
Muudatusettepanek  83 Nõukogu seisukoht II lisa – punkt 2 – alapunkt a
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(a) jaamad, jaamahooned ja muud rajatised reisijate jaoks, sealhulgas reisiteabe tablood ja piletikassad;	(a) jaamad, jaamahooned ja muud rajatised reisijate jaoks, sealhulgas reisiteabe tablood ja sobivalt paigutatud piletikassad;
Selgitus
Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanek.
Muudatusettepanek  84 Nõukogu seisukoht II lisa – lõige 2 – punkt e
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(e) hooldusrajatised, välja arvatud hooldusrajatised, milles tehakse baashooldust spetsiaalselt teatud liiki veeremile, ja muud tehnorajatised, sealhulgas puhastus- ja pesuhooned;	(e) hooldusrajatised, välja arvatud hooldusrajatised, milles tehakse baashooldust kindlat tüüpi reisijateveoteenuste kiirrongidele või muudele erirajatisi vajavatele veeremi liikidele;
	(e a) muud tehnorajatised, sealhulgas puhastus- ja pesuhooned;
Muudatusettepanek  85 Nõukogu seisukoht II lisa – punkt 3 – alapunkt a
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
veoelektri kasutamine, mille eest makstav tasu näidatakse arvel elektri kontaktvõrgu kasutustasust eraldi;	veoelektri kasutamine, mille eest makstav tasu näidatakse arvel elektri kontaktvõrgu kasutustasust eraldi, ilma et sellega piirataks direktiivi 2009/72/EÜ kohaldamist;
Muudatusettepanek  86 Nõukogu seisukoht II lisa – lõik 3 – punkt a a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	a a) toiteallikate ja ülekandeliinide kasutamise tingimused ja hinnad, mis peavad olema võrdsed kõigi ettevõtjate jaoks;
Selgitus
Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanek.
Muudatusettepanek  87 Nõukogu seisukoht V lisa – lõige 1
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
lepingu reguleerimisala seoses infrastruktuuri ja teenindusrajatistega, mis on struktureeritud kooskõlas II lisaga. See hõlmab infrastruktuuri haldamise kõiki aspekte, sh juba kasutatava infrastruktuuri hooldust ja uuendamist;	lepingu reguleerimisala seoses infrastruktuuri ja teenindusrajatistega, mis on struktureeritud kooskõlas II lisaga. See hõlmab infrastruktuuri haldamise kõiki aspekte, sh juba kasutatava infrastruktuuri hooldust ja uuendamist. Vajaduse korral võib see hõlmata ka uue infrastruktuuri ehitamise;
Selgitus
Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanek.
Muudatusettepanek  88 Nõukogu seisukoht V lisa – lõige 2
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
II lisas loetletud infrastruktuuriteenuste, hoolduse ja kuhjunud tegemata hooldustööde eest tehtavate maksete või nende jaoks eraldatavate vahendite struktuur;	II lisas loetletud infrastruktuuriteenuste, hoolduse ja uuendamise ning kuhjunud tegemata hooldustööde ja uuendamise eest tehtavate maksete või nende jaoks eraldatavate vahendite struktuur. Vajaduse korral võib see hõlmata ka uuele infrastruktuurile eraldatavate maksete või vahendite struktuuri;
Muudatusettepanek  89 Nõukogu seisukoht V lisa – lõige 5
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
5. artikli 30 lõikes 1 osutatud stiimulid, välja arvatud sellised stiimulid, mida kohaldatakse artikli 30 lõike 3 kohaste reguleerivate meetmete abil;	5. artikli 30 lõike 1 kohased stiimulid;
Selgitus
Muudatusettepanekuga taastatakse komisjoni algse ettepaneku tekst.
Muudatusettepanek  90 Nõukogu seisukoht V lisa – lõige 8
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
8. eeskirjad oluliste tegevushäirete ja hädaolukorra kõrvaldamiseks, mis hõlmavad hädaolukorra lahendamise plaani, lepingu varajast lõpetamist ja kasutajate teavitamist;	8. eeskirjad oluliste tegevushäirete ja hädaolukorra kõrvaldamiseks, mis hõlmavad hädaolukorra lahendamise plaani, lepingu varajast lõpetamist ja kasutajate aegsasti teavitamist;
Selgitus
Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanek, mida on nõukoguga käimasolevate läbirääkimiste kajastamiseks veidi muudetud.

• [1]  ELT C 132, 3.5.2011, lk 99.
• [2]  ELT C 104, 2.4.2011, lk 53.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, 16.11.2011, P7_TA(2011)0503.

SELETUSKIRI

Pärast seda, kui parlament oli 11. novembril 2011 võtnud vastu oma esimese lugemise, saavutas nõukogu 12. detsembril 2011 poliitilise kokkuleppe ja 8. märtsil 2012 võeti kvalifitseeritud häälteenamusega vastu esimese lugemise seisukoht. Alates 2012. aasta jaanuarist on parlament, nõukogu ja komisjon pidanud mitteametlikke läbirääkimisi, et jõuda teisel lugemisel kokkuleppele. Kuna aga nõukogu võttis oma seisukohas vaid väga piiratud määral arvesse mainitud läbirääkimistel saavutatud edusamme, on raportööri soovituse projekti näol suuresti tegu parlamendi poolt esimesel lugemisel vastuvõetud seisukoha kordusega. Erandiks on mõned väikesed muudatused, mille tegi komisjoni ettepanekusse nõukogu.

Nõukogu seisukohta käsitlevas teatises[1] väidab komisjon järgmist:

„Kuigi komisjoni ettepanek on kooskõlas lihtsustamise ja läbipaistvuse suurendamise üldeesmärgiga, mille saavutamiseks konsolideeriti kolm kehtivat direktiivi ja muudeti neid, muutis nõukogu selle leebemaks raudteega seotud teenuste kättesaadavuse, infrastruktuuri rahastamise ja selle kasutustasude ning reguleeriva asutuse õiguste osas. Mõnel juhul toetab nõukogu seisukoht kehtivaid õigusakte, ilma et neid oleks vaja täiustada, ...”

Raportöör nõustub komisjoni kriitilise hinnanguga nõukogu seisukohale. Esimesel lugemisel esitas parlament julgeid ettepanekuid ühtse Euroopa raudteepiirkonna kehtestamiseks. Sellise piirkonna loomine peaks olema jätkuvalt meie eesmärk, sest riiklike raudteesüsteemide paljususe tõttu on sektorile takistuseks riigipiirid, mis piiravad äärmiselt suurel määral sektori arengut ja raudteeveoteenuste konkurentsivõimet võrreldes teiste transpordiliikidega. Ühtse Euroopa raudteepiirkonna edasi ehitamiseks peab parlament võetud suuri sihte järgima.

Käeoleva aasta jaanuarist alates on Euroopa Parlamendi delegatsioon pidanud nõukogu teksti parandamiseks nõukogu ja komisjoniga mitteametlikke läbirääkimisi. Teatud punktides on tehtud edusamme. Ometi on kavas jätkata arutelu kõige tähtsamate elementide üle kuni parlamendi teisele lugemisele ette nähtud nelja kuuse perioodi lõpuni.

Need põhipunktid on järgmised.

Reguleeriv asutus

Nõukogu tekstis käsitletakse mõnd parlamendi mureküsimust ja parandatakse kehtivaid õigusakte. Nimelt suurendatakse teatud määral riigisiseste reguleerivate asutuste rolli ja õigusi. Sõltumatud reguleerijad on ülitähtsad selleks, et suurtele ja väikestele raudtee-ettevõtjatele kehtestataks võrdsed võimalused. Siiski on reguleerivate asutuste sõltumatuse ja kaebustega tegelemise viisi kohta võimalik luua nõudlikumat teksti: taotleda tuleks suuremat sõltumatust ja lühemaid tähtaegu. Lõpuks peaks riigisisestest reguleerivatest asutustest saama usaldusväärsed üksused, kelle otsused on samuti usaldusväärsed ja õigeaegsed. Samuti otsustas parlament esimesel lugemisel, et pikemas perspektiivis tuleks luua Euroopa reguleeriv asutus, et teostada järelevalvet piiriülese transpordi üle. Sellisele asutusele aluse panemiseks tuleks luua riigisiseste reguleerivate asutuste võrgustik.

Rahastamine

Parlamendil tuleks jätkata pingutusi, et saavutada raudtee infrastruktuuri stabiilsem rahastamine. Nimelt tuleks tagasi lükata nõukogu ettepanekud vähendada mitmeaastase lepingu kestust kolmele aastale ja selle asemel tuleks pakkuda välja seitsmeaastane kehtivusaeg. Lepingus määratletakse ametiasutuste ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vahel kokku lepitud aluspõhimõtted raudteeinfrastruktuuri haldamise ja arendamise kohta ning seeläbi pannakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja lõpuks raudtee-ettevõtjate tööle usaldusväärne alus. Vastavalt tuleks tugevdada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja rahalist tasakaalu käsitlevaid sätteid, et tagada, et liikmesriigid hüvitavad rahastamise puudujäägi usaldusväärsel viisil.

Võrgu haldamise sõltumatus ja finantsläbipaistvus

Parlament võttis vastu muudatused, et suurendada finantsvoogude läbipaistvust eelkõige integreeritud ettevõtjate puhul, kes osutavad raudteeveoteenuseid ja haldavad võrku. Nõukogu otsustas mitte muuta kehtivate õigusaktide sõnastust, kuigi just selline sõnastus ongi põhjustanud suuri raskusi tõlgendamisel ja sellest tulenevalt pooleliolevaid kohtuasju Euroopa Kohtus. Seega on ilmne, et vastavat teksti on vaja suurema selguse tagamiseks parandada.

Infrastruktuuride kasutustasude põhimõtted

Algusest peale on parlament nõudnud, et tuleb luua kohustuslik mehhanism rongide põhjustatava raudtee mürataseme vähendamiseks. Rongide müra kahjustab inimeste tervist ja põhjustab seega raudteeveoteenuste jahedat vastuvõttu ning sel on lõpuks ka kahjulik mõju sektori arengule. Seepärast on vaja leida tõhus müra vähendamise kava.

Kasutustasudega seotud aspekt on ka Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) edendamine bonus-malus süsteemi abil nende rongide jaoks, mis kasutavad Euroopa rongijuhtimissüsteemi (ETCS), aga sõidavad liinidel, mis seda süsteemi ei kasuta. ERTMSi väljaarendamine on olnud aeglane ja mõnel juhul on seda liikmesriigid meelega aeglustanud. Süsteem on hädavajalik piiriülese raudteeveo suurendamiseks ja seda tuleks seetõttu edendada, et muuta sektor atraktiivsemaks transpordiliigiks eriti kaubavedude jaoks.

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja põhiülesanded

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja rolli ja vastutuse suurendamiseks on tähtis eesmärk võrgu erapooletum haldamine. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja oluliste ülesannetena on juba märgitud liinide jaotamine ning tasude määramine ja kogumine. Ülesannete hulka peaks aga kuuluma ka võrgu arendamine ja seetõttu peaks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kes suudab uute projektide kavandamisel võtta arvesse kogu sektori vajadusi, tegema otsuse uute infrastruktuuri investeeringute kohta.

Raudteega seotud teenuste kättesaadavus

Läbipaistvad eeskirjad raudteega seotud teenuste kättesaadavuse ja teenindusrajatistele (kaubaterminalid, hooldusrajatised, rongide koostamise rajatised jm) juurdepääsu kohta on hädavajalikud, et veoteenuseid pakkuvad ettevõtjad oma teenuseid osutada saaksid. Praegu toimuvad läbirääkimised liiguvad selles küsimuses õiges suunas. Siiski taasesitab raportöör esimeselt lugemiselt pärit teatavad muudatusettepanekud, et näidata, kui suurt tähtsust omistab sellele aspektile parlament.

Lõppsätted – jõustumise kuupäev

Nõukogu palub väga pikka viivitust käesoleva direktiivi jõustumisel: 36 kuud enamikule sätetest ja koguni 60 kuud, et luua reguleeriv asutus, mille rajamist nõuti juba praegu kehtivate õigusaktidega. See ei ole vastuvõetav ja viivitaks asjatult kiireloomulise reformi elluviimist. Seetõttu nõuab raportöör, et kogu direktiivi ülevõtmise tähtajaks sätestataks 12 kuud.

Seetõttu taasesitab raportöör kõigi mainitud punktide kohta täiskogus esimesel lugemisel vastuvõetud muudatusettepanekud, et kaitsta nõukoguga toimuvatel kolmepoolsetel kohtumistel parlamendi seisukohta, mis sai vastu võetud suure häälteenamusega.

• [1]  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile (esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõike 6 alusel) nõukogu seisukoha kohta, nõukogus esimesel lugemisel võetud seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (uuesti sõnastatud)) vastuvõtmise kohta

MENETLUS

Pealkiri	Ühtne Euroopa raudteepiirkond (uuesti sõnastamine)
Viited	18581/2/2011 – C7-0073/2012 – 2010/0253(COD)
EP 1. lugemise kuupäev – P-number	16.11.2011                     T7-0503/2011
Komisjoni ettepanek	COM(2010)0475 - C7-0268/2010
Nõukogu esimese lugemise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev	15.3.2012
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	TRAN 15.3.2012
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Debora Serracchiani 27.9.2010
Arutamine parlamendikomisjonis	23.4.2012	30.5.2012
Vastuvõtmise kuupäev	31.5.2012
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	35 6 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Magdi Cristiano Allam, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Antonio Cancian, Michael Cramer, Joseph Cuschieri, Philippe De Backer, Luis de Grandes Pascual, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Juozas Imbrasas, Dieter-Lebrecht Koch, Jaromír Kohlíček, Georgios Koumoutsakos, Werner Kuhn, Eva Lichtenberger, Gesine Meissner, Mike Nattrass, Hubert Pirker, Dominique Riquet, Petri Sarvamaa, Debora Serracchiani, Laurence J.A.J. Stassen, Keith Taylor, Silvia-Adriana Ţicău, Giommaria Uggias, Thomas Ulmer, Artur Zasada, Roberts Zīle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Andrea Cozzolino, Spyros Danellis, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Sabine Wils, Janusz Władysław Zemke
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Mario Pirillo
Esitamise kuupäev	7.6.2012