Menetlus : 2005/0805(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0187/2006

Esitatud tekstid :

A6-0187/2006

Arutelud :

PV 13/06/2006 - 18
CRE 13/06/2006 - 18

Hääletused :

PV 14/06/2006 - 4.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2006)0256

RAPORT     *
PDF 276kDOC 228k
17. mai 2006
PE 371.769v03-00 A6-0187/2006

Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus seoses nõukogu raamotsuse vastuvõtmisega Euroopa täitekorralduse kohta ning süüdimõistetud isikute üleandmise kohta Euroopa Liidu liikmesriikide vahel

(7307/2005 – C6-0139/2005 – 2005/0805(CNS))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Ioannis Varvitsiotis

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatuse kohta seoses nõukogu raamotsuse vastuvõtmisega Euroopa täitekorralduse kohta ning süüdimõistetud isikute üleandmise kohta Euroopa Liidu liikmesriikide vahel

(7307/2005 – C6-0139/2005 – 2005/0805(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatust (7307/2005)(1);

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 34 lõike 2 punkti b;

–   võttes arvesse ELi lepingu artikli 39 lõiget 1, mille kohaselt nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0139/2005);

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 93 ja artiklit 51;

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0187/2006),

1.  kiidab Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatuse muudetud kujul heaks;

2.  palub nõukogul teksti vastavalt muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatust oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi valitsustele.

Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ettepanek  Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Muudatusettepanek 1

Pealkiri

ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus Euroopa täitekorralduse kohta ning süüdimõistetud isikute üleandmise kohta Euroopa Liidu liikmesriikide vahel

ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadusekaotust hõlmavad meetmed nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil

 

Selgitus

Raamotsuse pealkirja muudetakse pärast nõukogu töörühmas tehtud muudatusi ja selleks, et rõhutada dokumendi kahte põhiaspekti: vabadusekaotuslike karistuste vastastikune tunnustamine ja täideviimine. Tunnustamine ja täideviimine ei tohiks toimuda "Euroopa täitekorralduse" põhjal, vaid kohtuotsuse ja tõendi põhjal.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 5

(5) Liikmesriikide vahelised suhted, mida iseloomustab eriline vastastikune usaldus teiste liikmesriikide õigussüsteemide vastu, peaksid ulatuma olemasolevatest kohtuotsuste täideviimise eesmärgil üleandmist käsitlevatest Euroopa Nõukogu õigusaktidest kaugemale. Tuleks kehtestada täidesaatva riigi põhimõtteline kohustus võtta sõltumata isiku nõusolekust vastutus oma nende kodanike ning riigi territooriumil alaliselt seaduslikult elavate isikute eest, kellele on teises liikmesriigis määratud lõplik vabadusekaotus või vabadust piirav julgeolekumeede, kui ei ole eripõhjusi sellest keeldumiseks.

(5) Liikmesriikide vahelised suhted, mida iseloomustab eriline vastastikune usaldus teiste liikmesriikide õigussüsteemide vastu, peaksid ulatuma olemasolevatest kohtuotsuste täideviimise eesmärgil üleandmist käsitlevatest Euroopa Nõukogu õigusaktidest kaugemale ning võimaldama täidesaatval riigil tunnustada väljaandjariigi asutuste poolt tehtud otsuseid. Hoolimata vajadusest tagada süüdimõistetud isikule piisavad kaitsemeetmed, ei tohiks tema kohtumenetlustes osalemine enam olla sellise tähtsusega, mis nõuaks tema nõusolekut kohtuotsuse edastamiseks teisele liikmesriigile selle otsuse tunnustamise ja määratud karistuse täideviimise eesmärgil.

Selgitus

Et soodustada kohtuotsuse täitmist puudutava koostöö arengut. Kooskõlas Euroopa Nõukogu 1983. aasta konventsiooni 1997. aasta lisaprotokolliga, mis piirab süüdimõistetud isiku nõusoleku ulatust.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 5 a (uus)

 

(5 a) Kriminaalkaristuste paremaks ühtlustamiseks ja vastastikuseks tunnustamiseks tuleb Euroopa tasandil võetud meetmete abil tugevdada vastastikust usaldust Euroopa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes kriminaalasjades ning näha ette mõned Euroopa kriminaalõigusnormid ja -tavad.

Selgitus

Põhineb Euroopa kriminaalõiguse edendamise ideel.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 6

(6) Süüdimõistetud isikute üleandmine karistuse kandmiseks riigile, mille kodanikud nad on, seaduslikule elukohariigile või riigile, millega neil on muud lähedased sidemed, aitab kaasa nende isikute sotsiaalsele rehabilitatsioonile.

(6) Süüdimõistetud isikute üleandmine karistuse kandmiseks riigile, mille kodanikud nad on, või riigile, kus on isiku alaline seaduslik elukoht, hõlbustab nende isikute sotsiaalset rehabilitatsiooni.

Selgitus

Mõiste "lähedased sidemed" ei ole selge ning vajaks põhjalikku määratlust.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 7

(7) Käesolev raamotsus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse asutamislepingu artiklis 6 ning mis on kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige selle VI peatükis. Käesolevat raamotsust ei tõlgendata piiranguna otsuse täitmisest keeldumiseks, kui on objektiivset alust arvata, et karistuse eesmärgiks on karistada isikut soo, rassi, usu, etnilise kuuluvuse, rahvuse, keele, poliitiliste vaadete või seksuaalse sättumuse alusel, või et see kahjustaks selle isiku olukorda mis tahes eespool nimetatud asjaoludel.

(7) Käesolev raamotsus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse asutamislepingu artiklis 6 ning mis on kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige selle VI peatükis. Käesolevat raamotsust ei tõlgendata piiranguna otsuse täitmisest keeldumiseks, kui on objektiivset alust arvata, et karistuse eesmärgiks on karistada isikut soo, rassi, usu, etnilise kuuluvuse, rahvuse, keele, poliitiliste vaadete või seksuaalse sättumuse alusel, või et see kahjustaks selle isiku olukorda mis tahes eespool nimetatud asjaoludel. Menetlus peaks olema kooskõlas ka sätetega, mis käsitlevad õiguseid kriminaalmenetlustel, nagu on sätestatud asjakohases nõukogu raamotsuses.

Selgitus

Nii oleks menetluse käigus õiguste kaitsmine veelgi täielikumalt tagatud.

Muudatusettepanek 6

Artikli 1 punkt a

a) Euroopa täitekorraldus – väljaandjariigi pädeva asutuse otsus sellise lõpliku karistuse täideviimiseks, mille on füüsilisele isikule mõistnud kõnealuse riigi kohus;

 

a) kohtuotsus – väljaandjariigi kohtu lõplik otsus või korraldus, millega määratakse füüsilisele isikule karistus;

 

Käesoleva muudatusettepaneku vastuvõtmise korral tuleb sisse viia vastavad muudatused kogu tekstis.

Selgitus

See muudatusettepanek kajastab muudatusi, mis on ilmnenud nõukogu töörühmas toimunud arutelude käigus.

Muudatusettepanek 7

Artikli 1 punkt b

b) karistus – mis tahes vabadusekaotus või vabadust piirav julgeolekumeede määratud või määramata tähtajaks, mille on kohus kriminaalmenetluse alusel kuriteo eest mõistnud;

b) karistus – mis tahes vabadusekaotus või vabadusekaotust hõlmav meede, mis on mõistetud määratud või määramata tähtajaks kuriteo eest kriminaalmenetluse alusel;

Selgitus

See muudatusettepanek kajastab muudatusi, mis on ilmnenud nõukogu töörühmas toimunud arutelude käigus.

Muudatusettepanek 8

Artikli 1 punkt c

c) väljaandjariik – liikmesriik, kus Euroopa täitekorraldus on välja antud;

c) väljaandjariik – liikmesriik, kus tehti kohtuotsus käesoleva raamotsuse tähenduses;

Selgitus

See muudatusettepanek kajastab muudatusi, mis on ilmnenud nõukogu töörühmas toimunud arutelude käigus.

Muudatusettepanek 9

Artikli 1 punkt d

d) täidesaatev riik – liikmesriik, kellele Euroopa täitekorraldus on täideviimiseks edastatud.

d) täidesaatev riik – liikmesriik, kellele kohtuotsus on tunnustamiseks ja määratud karistuse täideviimiseks edastatud.

Selgitus

See muudatusettepanek kajastab muudatusi, mis on ilmnenud nõukogu töörühmas toimunud arutelude käigus.

Muudatusettepanek 10

Artikli 2 lõige 2

2. Olenemata artiklist 4, võib iga liikmesriik määrata, kui see osutub vajalikuks tulenevalt tema siseriikliku süsteemi korraldusest, ühe keskasutuse või mitu keskasutust, mis vastutab/vastutavad Euroopa täitekorralduse edastamise ja vastuvõtmise eest ning abistab/abistavad pädevaid asutusi.

välja jäetud

Selgitus

Selleks, et muuta meede tõhusamaks ja vähem bürokraatlikuks.

Muudatusettepanek 11

Artikli 2 lõige 3

3. Nõukogu peasekretariaat teeb saadud teabe kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele ja komisjonile.

3. Nõukogu peasekretariaat teeb saadud teabe kättesaadavaks kõikidele asjaomastele liikmesriikidele.

Selgitus

Selleks, et muuta meede tõhusamaks ja vähem bürokraatlikuks.

Muudatusettepanek 12

Artikli 3 lõige 1

1. Käesoleva raamotsuse eesmärk on kehtestada eeskirjad, mille alusel liikmesriik tunnustab ja viib oma territooriumil täide mõne teise liikmesriigi kohtu vastavalt artikli 1 punktile b mõistetud karistust, sõltumata sellest, kas karistuse täideviimine on juba alanud või mitte.

1. Käesoleva raamotsuse eesmärk on kehtestada eeskirjad, mille alusel liikmesriik tunnustab kohtuotsust ja viib täide mõistetud karistust, sõltumata sellest, kas karistuse täideviimine on juba alanud või mitte.

Selgitus

Pärast nõukogu töörühmas tehtud muudatusi ja selleks, et rõhutada dokumendi kahte põhiaspekti: vabadusekaotuslike karistuste vastastikune tunnustamine ja täideviimine. Tunnustamine ja täideviimine ei tohiks toimuda "Euroopa täitekorralduse" põhjal, vaid kohtuotsuse ja tõendi põhjal.

Muudatusettepanek 13

Artikli 3 lõige 1 a (uus)

 

1 a. Käesolevat raamotsust kohaldatakse üksnes kohtuotsuste tunnustamise ja karistuste täideviimise suhtes raamotsuse tähenduses. Asjaolu, et lisaks karistusele on mõistetud rahatrahv ja/või konfiskeerimisotsus, mida ei ole veel tasutud, sisse nõutud või täide viidud, ei takista kohtuotsuse edastamist. Selliste rahatrahvide ja konfiskeerimisotsuste tunnustamine ja täideviimine teises liikmesriigis põhineb liikmesriikide vahel kohaldatavatel õigusaktidel, eelkõige nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsusel 2005/214/JSK (rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta) ja nõukogu xx.xx.2005 raamotsusel 2005/xxx/JSK (konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta).

Selgitus

Säte oli algselt ettepaneku artiklis 4. Muudatusettepanek on mõeldud selleks, et liituda artiklis 1 sätestatud karistuse määratlusega, ning kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1.

Muudatusettepanek 14

Artikli 3 lõike 3 punkti a sissejuhatav lõik

a) Järgmisi käesoleva raamotsuse artikleid kohaldatakse karistuste täideviimisele ka juhul, kui järgides vastavalt nõukogu 13. juuni 2002 raamotsuse 2002/584/JSK (Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta) artikli 5 lõikele 3 sätestatud tingimusi, isik tuuakse talle väljaandjariigis mõistetud vabadusekaotuse kandmiseks või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks täidesaatvasse riiki tagasi:

a) Järgmisi käesoleva raamotsuse artikleid kohaldatakse karistuste täideviimisele ka juhul, kui järgides vastavalt nõukogu 13. juuni 2002 raamotsuse 2002/584/JSK (Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta) artikli 5 lõikele 3 sätestatud tingimusi, isik tuuakse talle väljaandjariigis mõistetud karistuse kandmiseks täidesaatvasse riiki tagasi:

Selgitus

Kooskõlas artikli 1 punkti b muudatusettepanekuga.

Muudatusettepanek 15

Artikli 3 lõike 3 punkti a kolmas taane

artikli 4 lõiked 3-6: Euroopa täitekorralduse edastamine;

– artikli 4 lõiked 1, 3a, 4, 5 ja 6: Kohtuotsuse ja tõendi edastamine;

Muudatusettepanek 16

Artikli 3 lõike 3 punkti a viies taane

– artikkel 8: Euroopa täitekorralduse tunnustamine ja täideviimine;

– artikkel 8: kohtuotsuse tunnustamine ja täideviimine;

Selgitus

Pärast nõukogu töörühmas tehtud muudatusi.

Muudatusettepanek 17

Artikli 3 lõike 3 punkti b teine taane

– artikkel 8: Euroopa täitekorralduse tunnustamine ja täideviimine;

– artikkel 8: kohtuotsuse tunnustamine ja täideviimine;

Selgitus

Pärast nõukogu töörühmas tehtud muudatusi.

Muudatusettepanek 18

Artikli 3 lõike 3 punkti b teine lause

Liikmesriik, mis andis Euroopa vahistamismääruse välja, edastab täidesaatvale riigile Euroopa täitekorralduses sisalduva teabe. Pädevad asutused suhtlevad käesolevas lõikes sätestatud küsimustes üksteisega otse.

Liikmesriik, mis andis Euroopa vahistamismääruse välja, edastab täidesaatvale riigile kohtuotsuse koos artiklis 4 sätestatud tõendiga. Pädevad asutused suhtlevad käesolevas lõikes sätestatud küsimustes üksteisega otse.

Selgitus

Pärast nõukogu töörühmas tehtud muudatusi.

Muudatusettepanek 19

Artikli 4 pealkiri

Euroopa täitekorralduse edastamine

Kohtuotsuse ja tõendi edastamine

Selgitus

Pärast nõukogu töörühmas tehtud muudatusi.

Muudatusettepanek 20

Artikli 4 lõige -1 (uus)

 

-1. a) Kohtuotsuse koos käesolevas artiklis sätestatud tõendiga võib edastada ühele järgmistest liikmesriikidest:

 

i) riik, mille kodanik süüdimõistetud isik on või kus on tema alaline seaduslik elukoht;

 

ii) riik, mille kodanik süüdimõistetud isik on ja kuhu ta saadetakse pärast vanglast vabanemist kohtuotsuse või kohtuotsusest tuleneva haldusotsuse tulemusena;

 

iii) riik, mille kodanik süüdimõistetud isik on või kus on tema alaline seaduslik elukoht ja mis on ta üle andnud väljaandjariigile Euroopa vahistamismääruse põhjal tingimusel, et isik saadetakse pärast ärakuulamist tagasi täidesaatvasse riiki, et kanda seal talle väljaandjariigis mõistetud karistust;

 

iv) riik, kus süüdimõistetud isik viibib või mille kodanik või alaline seaduslik elanik ta on ja mis on nõus karistuse tunnustamise ja täideviimisega;

 

v) riik, kus on isiku alaline seaduslik elukoht, välja arvatud siis, kui ta on elamisloast ilma jäänud või jääb sellest ilma kohtuotsuse või kohtuotsusest tuleneva haldusotsuse tulemusena; või

 

vi) riik, mis on nõus koos tõendiga kohtuotsuse edastamisega määratud karistuse tunnustamise ja täideviimise eesmärgil.

 

b) Enne kohtuotsuse edastamist pöörab väljaandjariigi pädev asutus erilist tähelepanu konsulteerimisele täidesaatva riigi pädeva asutusega asjakohaste vahendite abil. Konsulteerimine on kohustuslik, kui lõikes 1 sätestatud kriteeriumide kohaselt võiks kohtuotsuse edastada kahele või enamale liikmesriigile.

 

c) Täidesaatev riik võib omal algatusel taotleda väljaandjariigilt kohtuotsuse ning tõendi edastamist.

Selgitus

Kohtuotsuse teisele liikmesriigile edastamise kriteeriumide objektiivsem määratlemine.

Muudatusettepanek 21

Artikli 4 lõige 1

1. Artikli 1 punktile b vastavat karistust käsitleva Euroopa täitekorralduse võib edastada selle liikmesriigi artikli 2 lõikes 1 viidatud asutustele, mille kodanik on füüsiline isik, kellele karistus on mõistetud, kus on tema alaline seaduslik elukoht või millega tal on muid lähedasi sidemeid.

1. Määratud karistuse tunnustamise ja täideviimise eesmärgil edastab väljaandjariigi pädev asutus artikli 3 a kohaselt kohtuotsuse või selle tõestatud koopia koos tõendiga otse täidesaatva riigi pädevale asutusele mis tahes viisil, mis jätab kirjaliku tõendi, võimaldamaks täidesaatval riigil selle autentsust kindlaks teha. Kohtuotsuse originaal või selle tõestatud koopia ning tõendi originaal saadetakse täidesaatvale riigile, kui ta seda nõuab. Nimetatud pädevad asutused edastavad kõik ametlikud teated teineteisele samuti otse.

Selgitus

Sama kehtib muude sarnaste kohtulike meetmete kohta.

Muudatusettepanek 22

Artikli 4 lõige 2

2. Euroopa täitekorraldust ei edastata, kui isiku, kellele karistus on mõistetud, alaline seaduslik elukoht on väljaandjariigis, välja arvatud juhul, kui süüdimõistetud isik on üleandmisega nõus, või kui kohtuotsus või sellest otsusest tulenev haldusotsus sisaldab väljasaatmis- või deporteerimiskäsku või mis tahes muud meedet, mille tulemusel sellel isikul ei lubata enam pärast karistuse kandmist jääda väljaandjariigi territooriumile.

välja jäetud

Selgitus

Käesoleva lõike eesmärki on hõlmatud artikliga 3 a.

Muudatusettepanek 23

Artikli 4 lõige 3

3. Asjaolu, et lisaks karistusele artikli 1 lõike b tähenduses Euroopa täitekorralduse aluseks oleva teo eest mõisteti ka rahaline karistus, mida süüdimõistetud isik ei ole veel tasunud, ei takista Euroopa täitekorralduse edastamist. Rahalise karistuse täideviimine teises liikmesriigis põhineb liikmesriikide vahel selles valdkonnas kohaldatavatel asjakohastel õigusaktidel.

välja jäetud

Selgitus

Pärast nõukogu töörühmas tehtud muudatusi.

Muudatusettepanek 24

Artikli 4 lõige 3 a (uus)

 

3 a. Tõend, mille tüüpvorm on toodud A lisas, tuleb allkirjastada ja selle sisu peab väljaandjariigi pädev asutus tunnistama täpseks.

Selgitus

Pärast nõukogu töörühmas tehtud muudatusi.

Muudatusettepanek 25

Artikli 4 lõige 4

4. Väljaandjariigi pädev asutus edastab Euroopa täitekorralduse otse täidesaatva riigi pädevale asutusele mis tahes viisil, mis jätab kirjaliku tõendi, võimaldamaks täidesaatval riigil selle autentsust kindlaks teha. Nimetatud pädevad asutused edastavad kõik ametlikud teated teineteisele samuti otse.

4. Väljaandjariigi pädev asutus edastab kohtuotsuse otse täidesaatva riigi pädevale asutusele mis tahes viisil, mis jätab kirjaliku tõendi, võimaldamaks täidesaatval riigil selle autentsust kindlaks teha, samuti võib lisada mis tahes kujul andmeid karistatud isiku varasema käitumise kohta kinnipidamisasutuses. Nimetatud pädevad asutused edastavad kõik ametlikud teated teineteisele samuti otse.

Selgitus

Kui kaks kinnipeetavat kannavad samasugust karistust ning viiakse samal ajal üle oma päritoluriigiks olevasse liikmesriiki, kusjuures üks neist on täielikult muutunud ja käitunud eeskujulikult, teine aga on käitunud halvasti ning tema eest tuleb edasi erilist hoolt kanda ja temaga tegelda, on kehtiva õiguse ja eelkõige andmekaitset käsitlevate õigusaktide alusel keelatud nende toimikute edastamine väljaandjariigilt vastuvõtva riigi ametiasutustele. Selle tulemusena ei tea vastuvõtjariik, kumma neist kahest kinnipeetavast võib ohutult vabastada ja kumb on endiselt ühiskonnale ohtlik.

Muudatusettepanek 26

Artikli 4 lõige 5

5. Väljaandjariik edastab isikuga seotud Euroopa täitekorralduse korraga ainult ühele täidesaatvale riigile.

5. Väljaandjariik edastab kohtuotsuse koos tõendiga korraga ainult ühele täidesaatvale riigile.

Selgitus

Pärast nõukogu töörühmas tehtud muudatusi.

Muudatusettepanek 27

Artikli 4 lõige 6

6. Kui täidesaatva riigi pädev asutus on väljaandjariigi pädevale asutusele teadmata, teostab viimane kõik vajalikud järelepärimised, sealhulgas nõukogu ühismeetmega 98/428/JSK loodud Euroopa kohtute võrgu kontaktasutuste kaudu, et täidesaatvalt riigilt see teave saada.

6. Kui täidesaatva riigi pädev asutus on väljaandjariigi pädevale asutusele teadmata, teeb viimane kõik vajalikud järelepärimised nõukogu ühismeetmega 98/428/JSK loodud Euroopa kohtute võrgu kontaktasutuste kaudu, et täidesaatvalt riigilt see teave saada.

Selgitus

Pärast nõukogu töörühmas tehtud muudatusi.

Muudatusettepanek 28

Artikli 4 lõige 7

7. Kui Euroopa täitekorralduse saanud täidesaatva riigi asutus ei ole pädev seda tunnustama ja selle täideviimiseks vajalikke meetmeid võtma, edastab ta Euroopa täitekorralduse ametiülesande korras pädevale asutusele ning teatab sellest väljaandjariigi pädevale asutusele.

välja jäetud

Selgitus

Ühendust tuleb võtta pädevate asutuste kaudu.

Muudatusettepanek 29

Artikli 5 pealkiri

Süüdimõistetud isiku arvamus ning teavitamine

Süüdimõistetud isiku ja ohvri(te) teavitamine

Selgitus

Sõna “arvamus” jäetakse välja, kuna see ei määratle täpselt arvamuse arvessevõtmise praktilist tagajärge üleandmise ja riigi valiku seisukohast. Kooskõlas Euroopa Nõukogu 1983. aasta konventsiooni 1997. aasta lisaprotokolliga, mis piirab süüdimõistetud isiku nõusoleku ulatust.

Muudatusettepanek 30

Artikli 5 lõige 1

1. Kui süüdimõistetud isik on väljaandjariigis, lubatakse tal võimaluse korral esitada suuline või kirjalik arvamus enne Euroopa täitekorralduse väljaandmist. Kui artikli 4 lõike 1 teisest lausest ei tulene teisiti, ei ole tema nõusolekut vaja Euroopa täitekorralduse edastamiseks. Tema arvamust võetakse siiski arvesse, et otsustada, kas Euroopa täitekorraldus antakse välja ja kui, siis millisesse täidesaatvasse riiki see saadetakse.

1. Kui süüdimõistetud isik on väljaandjariigis, lubatakse tal esitada suuline või kirjalik arvamus enne Euroopa täitekorralduse väljaandmist. Kui artikli 4 lõike 1 teisest lausest ei tulene teisiti, ei ole tema nõusolekut vaja Euroopa täitekorralduse edastamiseks. Tema arvamust võetakse siiski arvesse, et otsustada, kas Euroopa täitekorraldus antakse välja ja kui, siis millisesse täidesaatvasse riiki see saadetakse.

Selgitus

Vastavalt Euroopa Nõukogu 1970. aasta konventsiooni artiklile 39 peab kohus enne täitmistaotluse kohta otsuse tegemist võimaldama karistatud isikul anda seletusi.

Muudatusettepanek 31

Artikli 5 lõige 1 a (uus)

 

1 α. Samuti tuleks teavitada süüdimõistetud isiku ohvreid taotlusest kohtuotsuse täitmise tunnustamiseks ja üleviimiseks ning menetluse tulemusest, s.h korraldusest anda süüdimõistetud isik väljaandjariigist üle täidesaatvasse riiki.

Selgitus

Süüdimõistetud isiku ohvri(te)le tuleks anda täielik ülevaade kohtuotsuse täitmise teises liikmesriigis tunnustamise ja sinna riiki ülekandmise menetlusest.

Muudatusettepanek 32

Artikli 5 lõige 2

2. Kui süüdimõistetud isik on väljaandjariigis, teavitab selle riigi pädev asutus teda täidesaatvasse riiki üleandmise tagajärgedest. Kui süüdimõistetud isik on täidesaatvas riigis, annab talle antud teabe täidesaatva riigi pädev asutus, kui see on õigusemõistmise huvides vajalik.

2. Kui süüdimõistetud isik on väljaandjariigis, teavitab selle riigi pädev asutus teda täidesaatvasse riiki üleandmise tagajärgedest. Kui süüdimõistetud isik on täidesaatvas riigis, annab talle antud teabe täidesaatva riigi pädev asutus.

Selgitus

Sõnastus "kui see on õigusemõistmise huvides vajalik" ei ole juriidiliselt selge.

Muudatusettepanek 33

Artikkel 6

Euroopa täitekorralduse sisu ja vorm

välja jäetud

1. Euroopa täitekorraldus peab sisaldama lisas olevas vormis nimetatud andmeid. Väljaandjariigi pädev asutus kontrollib teabe õigsust ja allkirjastab selle.

 

2. Euroopa täitekorraldus tõlgitakse täidesaatva riigi ametlikku keelde või ühte tema ametlikest keeltest. Iga liikmesriik võib käesoleva raamotsuse vastuvõtmisel või hiljem nõukogu peasekretariaati hoiule antavas deklaratsioonis kinnitada, et ta aktsepteerib tõlget liidu ühes või mitmes teises ametlikus keeles.

 

Selgitus

Muudatus tehakse pärast nõukogu töörühmas tehtud muudatusi ja selleks, et rõhutada dokumendi kahte põhiaspekti: vabadusekaotuslike karistuste vastastikune tunnustamine ja täideviimine. Tunnustamine ja täideviimine ei tohiks toimuda "Euroopa täitekorralduse" põhjal, vaid kohtuotsuse ja tõendi põhjal.

Muudatusettepanek 34

Artikli 8 pealkiri

Euroopa täitekorralduse tunnustamine ja täideviimine

Kohtuotsuse tunnustamine ja karistuse täideviimine

Selgitus

Selleks, et olla järjepidev raamotsuse pealkirjas tehtud muudatusega.

Muudatusettepanek 35

Artikli 8 lõige 1

1. Täidesaatva riigi pädev asutus tunnustab täiendavate formaalsusteta artikli 4 kohaselt edastatud Euroopa täitekorraldust ja võtab viivitamata vajalikud meetmed selle täideviimiseks, välja arvatud, kui pädev asutus otsustab tugineda ühele artiklis 9 sätestatud mittetunnustamise või mittetäitmise põhjustest.

1. Täidesaatva riigi pädev asutus tunnustab täiendavate formaalsusteta artikli 4 kohaselt edastatud kohtuotsust ja võtab viivitamata vajalikud meetmed selle täideviimiseks, välja arvatud juhul, kui pädev asutus otsustab tugineda ühele artiklis 9 sätestatud mittetunnustamise või mittetäitmise põhjustest.

Selgitus

Selleks, et olla järjepidev raamotsuse pealkirjas tehtud muudatusega.

Muudatusettepanek 36

Artikli 8 lõige 2

2. Kui karistus on oma kestuselt vastuolus täidesaatva riigi õiguse aluspõhimõtetega, võib täidesaatva riigi pädev asutus otsustada selle vastavusse viia siseriiklikus õiguses kuriteo eest sätestatud karistuse maksimaalse tasemega.

2. Kui karistus on oma kestuselt vastuolus täidesaatva riigi õigusega, võib täidesaatva riigi pädev asutus pärast väljaandjariigiga konsulteerimist otsustada seda täide viia kuni siseriiklikus õiguses süüteo eest sätestatud karistuse maksimaalse tasemeni.

Selgitus

Täidesaatev riik alandab karistust vastava süüteokategooria kõrgeima karistusmäärani nimetatud täidesaatva riigi õiguse alusel.

Muudatusettepanek 37

Artikli 8 lõige 3

3. Kui karistus on oma olemuselt vastuolus täidesaatva riigi õigusega, võib kõnealuse riigi pädev asutus viia selle kohtu- või haldusotsuse abil vastavusse oma õiguses sätestatud karistuse või meetmega sama laadi kuriteo eest. Selline karistus või meede peab võimalikult täpselt vastama väljaandjariigi mõistetud karistusele; see tähendab, et karistust ei saa muuta rahaliseks karistuseks. Kõnealune karistus või meede ei tohi väljaandjariigis mõistetud karistust raskendada.

3. Kui karistus on oma olemuselt vastuolus täidesaatva riigi õigusega, peab karistus või meede võimalikult täpselt vastama väljaandjariigi mõistetud karistusele; see tähendab, et karistust ei saa muuta rahaliseks karistuseks. Kõnealune karistus või meede ei tohi väljaandjariigis mõistetud karistust raskendada ega kergendada.

Selgitus

Väljaandjariigi õiguses sätestatud karistust tuleks käsitleda eriti ettevaatlikult liikmesriikides määratud karistuste erinevuste tõttu.

Muudatusettepanek 38

Artikli 8 lõige 4

4. Kui Euroopa täitekorraldus on välja antud ka artikli 7 lõikes 1 nimetamata tegude suhtes ja täidesaatev riik keeldub artikli 9 lõike 1 punkti b alusel nende tegude suhtes Euroopa täitekorraldust tunnustamast ja täide viimast, peab täidesaatev riik taotlema väljaandjariigilt teavet, milline osa karistusest on seotud kõnealuste tegudega. Pärast sellise teabe saamist võib täidesaatev riik karistust väljaandjariigi teatatud ulatuses vähendada.

4. Kui kohtuotsus on välja antud ka artikli 7 lõikes 1 nimetamata tegude suhtes ja täidesaatev riik keeldub artikli 9 lõike 1 punkti b alusel nende tegude suhtes kohtuotsust tunnustamast ja täide viimast, peab täidesaatev riik taotlema väljaandjariigilt teavet, milline osa karistusest on seotud kõnealuste tegudega. Pärast sellise teabe saamist võib täidesaatev riik karistust väljaandjariigi teatatud ulatuses vähendada.

Selgitus

Et viia tekst vastavusse artikli 7 muudatustega.

Muudatusettepanek 39

Artikli 9 lõike 1 sissejuhatav osa

1. Täidesaatva riigi pädevad asutused võivad keelduda Euroopa täitekorralduse tunnustamisest ja täitmisest juhul, kui:

1. Täidesaatva riigi pädevad asutused võivad keelduda kohtuotsuse tunnustamisest ja karistuse täideviimisest juhul, kui:

Muudatusettepanek 40

Artikli 9 lõike 1 punkt a

a) kõnealuse isiku suhtes on täidesaatvas riigis või mis tahes teises riigis, välja arvatud väljaandjariik ja täidesaatev riik, samade süütegude eest otsus tehtud ning viimasel juhul see ka täidetud, täitmisel või ei saa seda enam karistuse mõistnud riigi õiguse alusel täita;

a) artiklis 4 sätestatud tõend on puudulik või ei vasta silmanähtavalt kohtuotsusele;

Selgitus

a) Vastavalt raamotsuse eelnõu artikli 15 lõike 2 punktile f.

Muudatusettepanek 41

Artikli 9 lõike 1 punkt a a (uus)

 

a a) artikli 4 lõikes -1 esitatud kriteeriume ei ole täidetud;

Selgitus

-a) (uus) et tagada järjepidevus artikliga 3 a.

Muudatusettepanek 42

Artikli 9 lõike 1 punkt a b (uus)

 

a b) karistuse täideviimine oleks vastuolus ne bis in idem põhimõttega;

Selgitus

Korralduse mittetunnustamise ja mittetäitmise põhjused ne bis in idem põhimõtte rikkumise korral.

Muudatusettepanek 43

Artikli 9 lõike 1 punkt b

b) artikli 7 lõikes 3 nimetatud juhul on täitekorraldus seotud tegudega, mis ei ole täidesaatva riigi õiguse alusel süüteona kvalifitseeritavad; seoses maksude, lõivude, tollimaksude ja rahavahetustehingutega siiski ei keelduta Euroopa täitekorralduse täitmisest põhjusel, et täidesaatva riigi õiguses ei ole kehtestatud samasuguseid lõive või makse või selles puuduvad samasugused maksude, lõivude, tollimaksude ja rahavahetustehingute eeskirjad nagu väljaandjariigi õiguses;

b) artikli 7 lõikes 3 nimetatud juhul on kohtuotsus seotud tegudega, mis ei ole täidesaatva riigi õiguse alusel süüteona kvalifitseeritavad; seoses maksude, lõivude, tollimaksude ja rahavahetustehingutega siiski ei keelduta kohtuotsuse täitmisest põhjusel, et täidesaatva riigi õiguses ei ole kehtestatud samasuguseid lõive või makse või selles puuduvad samasugused maksude, lõivude, tollimaksude ja rahavahetustehingute eeskirjad nagu väljaandjariigi õiguses;

Selgitus

Selleks, et olla järjepidev raamotsuse pealkirjas tehtud muudatusega.

Muudatusettepanek 44

Artikli 9 lõike 1 punkt c

c) otsuse täitmine on täidesaatva riigi õiguse alusel aegunud, niivõrd kui Euroopa täitekorraldus on seotud tegudega, mis kuuluvad täidesaatva riigi jurisdiktsiooni alla tema õiguse alusel;

c) karistuse täideviimine on täidesaatva riigi õiguse alusel aegunud ja see on seotud tegudega, mis kuuluvad täidesaatva riigi jurisdiktsiooni alla tema õiguse alusel;

Muudatusettepanek 45

Artikli 9 lõike 1 punkt c a (uus)

 

c a) täidesaatva riigi õiguse alusel eksisteerib puutumatus, mis muudab karistuse täideviimise võimatuks;

Muudatusettepanek 46

Artikli 9 lõike 1 punkt d

d) Euroopa täitekorraldus on välja antud füüsilise isiku suhtes, keda täidesaatva riigi õiguse kohaselt ei saa tema vanuse tõttu veel tegude eest, mille suhtes Euroopa täitekorraldus välja anti, kriminaalvastutusele võtta;

d) karistus on mõistetud isikule, keda täidesaatva riigi õiguse kohaselt ei saa tema vanuse tõttu veel tegude eest, mille suhtes kohtuotsus välja anti, kriminaalvastutusele võtta;

Muudatusettepanek 47

Artikli 9 lõike 1 punkt e

e) ajal, kui pädev asutus artikli 4 lõike 1 kohaselt Euroopa täitekorralduse kätte sai, on karistusest veel kanda vähem kui neli kuud;

e) ajal, kui täidesaatva riigi pädev asutus kohtuotsuse kätte sai, on karistusest veel kanda vähem kui kuus kuud;

Selgitus

Kooskõlas artikliga 7. Rehabilitatsiooni ideed toetab vähemalt kuuekuulise karistuse kandmist täidesaatvas riigis.

Muudatusettepanek 48

Artikli 9 lõike 1 punkt f

f) asjaomane isik ei nõustu edastatud Euroopa täitekorraldusega ja täitekorraldus on välja antud tagaseljaotsusega mõistetud karistuse täideviimiseks, kuivõrd asjaomast isikut ei ole isiklikult kohale kutsutud ega teda muul viisil teavitatud, millal ja kus toimub menetlus, mille tulemusel tehti tagaseljaotsus, või kui isik ei ole pädevale asutusele teatanud, et ta otsust ei vaidlusta;

f) kohtuotsus tehti tagaselja, välja arvatud juhul, kui tõendis väidetakse, et isik kutsuti isiklikult kohale või teavitati teda siseriikliku õiguse kohaselt pädeva esindaja kaudu, millal ja kus toimub menetlus, mille tulemusel tehti tagaseljaotsus;

Muudatusettepanek 49

Artikli 9 lõike 1 punkt g

g) füüsiline isik, kelles suhtes Euroopa täitekorraldus on välja antud, ei ole täidesaatva riigi kodanik, selle alaline seaduslik elanik ega oma seal lähedasi sidemeid.

välja jäetud

Muudatusettepanek 50

Artikli 9 lõige 2

2. Lõike 1 punktides a, f ja g osutatud juhtudel konsulteerib täidesaatva riigi pädev asutus enne Euroopa täitekorralduse mittetunnustamise või mittetäitmise otsuse vastuvõtmist kohasel viisil väljaandjariigi pädeva asutusega ja palub endale vajaduse korral viivitamata esitada mis tahes vajalikku lisateavet.

2. Lõike 1 punktides a, a a, a b ja f osutatud juhtudel konsulteerib täidesaatva riigi pädev asutus enne kohtuotsuse mittetunnustamise või karistuse mittetäideviimise otsuse vastuvõtmist kohasel viisil väljaandjariigi pädeva asutusega ja palub endale vajaduse korral viivitamata esitada mis tahes vajalikku lisateavet.

Muudatusettepanek 51

Artikli 9 lõige 2 a (uus)

 

2 a. Kohtuotsuse tunnustamise võib täidesaatvas riigis edasi lükata, kui artiklis 4 sätestatud tõend on puudulik või ei vasta silmanähtavalt kohtuotsusele.

Selgitus

Euroopa täitemäärust käsitleva raamotsuse artikli 18 põhjal.

Muudatusettepanek 52

Artikli 10 pealkiri

Otsus Euroopa täitekorralduse ja tähtaegade kohta

Otsus kohtuotsuse täitmise ja tähtaegade kohta

Selgitus

Termin "Euroopa täitekorraldus" on kogu tekstis muudetud.

Muudatusettepanek 53

Artikli 10 lõige 1

1. Täidesaatva riigi pädev asutus otsustab võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt kolme nädala jooksul Euroopa täitekorralduse saamisest, kas täitekorraldus viiakse täide.

1. Täidesaatva riigi pädev asutus otsustab võimalikult kiiresti, kas tunnustada kohtuotsust ja viia täide karistus ning teavitada väljaandjariiki sellest, sh mis tahes muust karistust puudutavast otsusest kooskõlas artikli 8 lõigetega 2 ja 3.

Selgitus

Tähtajad peavad olema lühikesed, kuid realistlikud.

Muudatusettepanek 54

Artikli 10 lõige 1 a (uus)

 

1 a. Välja arvatud juhul, kui on olemas põhjus pikendamiseks artikli 9 lõike 2 a kohaselt, tehakse lõplik otsus kohtuotsuse tunnustamise ja karistuse täideviimise kohta 30 päeva jooksul kohtuotsuse ja tõendi kättesaamisest.

Muudatusettepanek 55

Artikli 10 lõige 1 b (uus)

 

1 b. Muudel juhtudel ja välja arvatud siis, kui on olemas põhjus pikendamiseks artikli 9 lõike 2 a kohaselt, tehakse lõplik otsus kohtuotsuse tunnustamise ja karistuse täideviimise kohta 60 päeva jooksul kohtuotsuse ja tõendi kättesaamisest.

Muudatusettepanek 56

Artikli 10 lõige 2 a (uus)

 

2 a. Kui teatud juhtudel ei ole võimalik otsust kohtuotsuse tunnustamise ja karistuse täideviimise kohta võtta vastu lõigetes 1 a ja 1 b sätestatud tähtaegade jooksul, teavitab täidesaatva riigi pädev asutus viivitamata väljaandjariigi pädevat asutust nimetatud asjaolust ja selle põhjustest. Sellisel juhul võib tähtaegu pikendada veel 30 päeva võrra.

Selgitus

Tähtajad peavad olema lühikesed, kuid realistlikud.

Muudatusettepanek 57

Artikli 11 lõige 1

1. Kui isik, kelle suhtes Euroopa täitekorraldus on välja antud, on väljaandjariigis, antakse kõnealune isik väljaandjariigi ja täidesaatva riigi pädevate asutuste vahel kokkulepitud ajal võimalikult kiiresti üle täidesaatvale riigile.

1. Kui süüdimõistetud isik on väljaandjariigis, antakse kõnealune isik üle täidesaatvale riigile ning hiljemalt 30 päeva jooksul pärast täidesaatva liikmesriigi poolt lõppotsuse tegemist kohtuotsuse tunnustamise ja karistuse täideviimise kohta.

Selgitus

Tähtajad peavad olema lühikesed, kuid realistlikud.

Muudatusettepanek 58

Artikli 11 lõige 2

2. Isik antakse üle kahe nädala jooksul pärast lõppotsuse tegemist Euroopa täitekorralduse täideviimise kohta.

välja jäetud

Muudatusettepanek 59

Artikli 11 lõige 3

3. Kui kõnealuse isiku üleandmist lõikes 2 sätestatud perioodi jooksul takistavad ettenägematud asjaolud, võtavad väljaandjariigi ja täidesaatva riigi pädevad asutused viivitamata teineteisega ühendust ja lepivad kokku üleandmise uue kuupäeva.

3. Kui kõnealuse isiku üleandmist lõikes 1 sätestatud perioodi jooksul takistavad ettenägematud asjaolud, võtavad väljaandjariigi ja täidesaatva riigi pädevad asutused viivitamata teineteisega ühendust. Üleandmine peab toimuma niipea, kui nimetatud asjaolusid enam ei ole. Väljaandjariigi pädev asutus teavitab viivitamatult täidesaatva riigi pädevat asutust ja lepib kokku üleandmise uue kuupäeva. Sellisel juhul toimub üleandmine kümne päeva jooksul pärast nõnda kokku lepitud uut kuupäeva.

Selgitus

Kooskõlas Euroopa vahistamismääruse raamotsuse artikli 23 lõikega 4.

Muudatusettepanek 60

Artikli 12 lõige 1

1. Iga liikmesriik lubab viia läbi oma territooriumi täidesaatvasse riiki süüdimõistetud isiku, eeldusel et riigile on esitatud järgmine teave:

1. Iga asjaomast liikmesriiki teavitatakse süüdimõistetud isiku viimisest läbi tema territooriumi täidesaatvasse riiki ning väljaandjariik esitab neile tõendi koopia.

a) isiku, kelle suhtes on välja antud Euroopa täitekorraldus, isikuandmed ja kodakondsus;

 

b) Euroopa täitekorralduse olemasolu;

 

c) Euroopa täitekorralduse aluseks oleva süüteo olemus ja juriidiline klassifikatsioon;

 

d) süüteo tehiolude kirjeldus, sealhulgas aeg ja koht.

 

Selgitus

Mitte läbiveo lubamine, vaid teavitamine muudaks asjad vähem bürokraatlikuks.

Muudatusettepanek 61

Artikli 12 lõige 2

2. Läbiveotaotluse ja lõikes 1 ettenähtud teabe võib saata mis tahes vahendite abil, mille puhul on võimalik esitada kirjalik tõend. Läbiveoliikmesriik teavitab oma otsusest, mis tehakse eelisjärjekorras ning hiljemalt ühe nädala jooksul taotluse saamisest, samal moel.

2. Läbiveotaotluse ja lõikes 1 ettenähtud tõendi võib saata mis tahes vahendite abil, mille puhul on võimalik esitada kirjalik tõend. Läbiveoliikmesriik teavitab oma otsusest, mis tehakse eelisjärjekorras ning hiljemalt ühe nädala jooksul taotluse saamisest, samal moel.

Muudatusettepanek 62

Artikli 12 lõige 2 a (uus)

 

2 a. Läbiveoliikmesriik võib süüdimõistetud isikut vahi all pidada üksnes niikaua, kui on vajalik läbiveoks läbi tema territooriumi.

Muudatusettepanek 63

Artikli 12 lõige 3

3. Läbiveotaotlus ei ole nõutav lennugraafiku kohase vahemaandumisteta õhutranspordi puhul. Kui lennugraafiku väline maandumine siiski toimub, esitab väljaandjariik lõikes 1 sätestatud teabe.

3. Läbiveoteave ei ole nõutav lennugraafikukohase vahemaandumisteta õhutranspordi puhul. Kui lennugraafikuväline maandumine siiski toimub, esitab väljaandjariik lõikes 1 sätestatud teabe 48 tunni jooksul.

Muudatusettepanek 64

Artikli 13 lõige 1

1. Täidesaatva riigi õigus reguleerib Euroopa täitekorralduse täideviimist samamoodi nagu täidesaatva riigi mõistetud karistuse täideviimist. Üksnes täidesaatva riigi asutused on pädevad vastavalt lõigetes 2 ja 3 sätestatule otsustama täitemenetluse üle ja määrama kõik sellega seotud meetmed, sealhulgas tingimisi vabastamise põhjused.

1. Täidesaatva riigi õigus reguleerib karistuse täideviimist. Üksnes täidesaatva riigi asutused on pädevad vastavalt lõigetes 2 ja 3 sätestatule otsustama täitemenetluse üle ja määrama kõik sellega seotud meetmed, sealhulgas tingimisi vabastamise põhjused.

Muudatusettepanek 65

Artikli 13 lõige 2

2. Täidesaatva riigi pädev asutus arvab täidesaatvas riigis kantava vabadusekaotuse kogukestusest maha väljaandjariigis või muus riigis kantud vabadusekaotuse, mis on seotud Euroopa täitekorralduse sisuks oleva karistusega.

2. Täidesaatva riigi pädev asutus arvab täidesaatvas riigis kantava vabadusekaotuse kogukestusest maha süüdimõistetud isiku kantud täieliku vabadusekaotuse, mis on seotud kohtuotsuse sisuks oleva karistusega.

Muudatusettepanek 66

Artikli 13 lõige 3

3. Kui väljaandjariik ja täidesaatev riik ei ole kokku leppinud teisiti, võib tingimisi vabastuse anda ainult juhul, kui süüdimõistetud isik on väljaandjariigis ja täidesaatvas riigis kokku kandnud vähemalt poole karistusest.

3. Kui väljaandjariik ja täidesaatev riik ei ole kokku leppinud teisiti, võib tingimisi vabastuse anda ainult juhul, kui süüdimõistetud isik on väljaandjariigis ja täidesaatvas riigis kokku kandnud vähemalt poole karistusest, või kindlaksmääratud pikkusega karistuse, mis on kooskõlas nii väljaandjariigi kui ka täidesaatva riigi õigusega.

Selgitus

22. jaanuari arvamuses avaldas kriminaalõiguse alaste konventsioonide rakendamise Euroopa Nõukogu ekspertide komisjon vastuseisu tõsiasjale, et miinimumtähtaja sätestamine vähendaks paindlikkust ja välistaks juhtumipõhised lahendused. Komisjon toetas meedet, mis tugineks ideele kindlast ajavahemikust, mis on kooskõlas õigusemõistmise huvidega.

Muudatusettepanek 67

Artikli 14 lõige 1 a (uus)

 

1 a. Lõiget 1 kohaldatakse üle antud isikute suhtes, kui nad liiguvad läbi läbiveoliikmesriikide.

Selgitus

Erikohustuse reegel tuleb lisada selleks, et tagada süüdimõistetud isikute õiguste kaitse, kuna tema nõusolek on välistatud.

Muudatusettepanek 68

Artikli 15 lõige 1

1. Nii väljaandjariik kui täidesaatev riik võib anda armu või amnestiat.

1. Väljaandjariik täidesaatva riigiga konsulteerides või täidesaatev riik võivad anda armu või amnestiat.

Selgitus

Pole vastuvõetav, et väljaandjariigil on õigus anda armu või amnestiat, kui süüdimõistetud isik on üle antud täidesaatvale riigile ning seejärel kohaldatakse nimetatud riigi õigust.

Muudatusettepanek 69

Artikli 17 punkt b

b) mis tahes otsusest Euroopa täitekorralduse mittetunnustamise ja mittetäitmise kohta vastavalt artiklile 9, koos otsuse põhjendustega;

b) mis tahes otsusest kohtuotsuse mittetunnustamise ja karistuse mittetäideviimise kohta kas tervikuna või osaliselt vastavalt artiklile 9, koos otsuse põhjendustega;

Muudatusettepanek 70

Artikli 17 punkt c

c) karistuse kohandamisest vastavalt artikli 8 lõikele 2 või 3, koos otsuse põhjendustega;

c) karistust puudutavast otsusest vastavalt artikli 8 lõikele 2 või 3, koos otsuse põhjendustega, ning võttes arvesse asjaomaste liikmesriikide õiguste erinevusi;

Selgitus

Erilist ettevaatust läheb vaja liikmesriikides ettenähtud karistuste erinevusi silmas pidades.

Muudatusettepanek 71

Artikli 17 punkt d

d) täitekorralduse täielikust või osalisest mittetäitmisest artikli 8 lõikes 4, artikli 13 lõikes 1 ja artikli 15 lõikes 1 osutatud põhjustel koos otsuse põhjendustega, ning osalise mittetäitmise puhul artikli 8 lõikes 4 osutatud põhjusel koos taotlusega saada teavet, milline osa karistusest on seotud kõnealuste tegudega;

d) karistuse täielikust või osalisest mittetäideviimisest artikli 13 lõikes 1 ja artikli 15 lõikes 1 osutatud põhjustel koos otsuse põhjendustega;

Muudatusettepanek 72

Artikli 17 punkt e

e) asjaolust, et asjaomane isik ei ole põhjuseta alustanud karistuse kandmist;

välja jäetud

Muudatusettepanek 73

Artikli 17 punkt g a (uus)

 

g a) kui otsust on tunnustatud ja see on heaks kiidetud.

Muudatusettepanek 74

Artikkel 17 a (uus)

 

Artikkel 17 a

Keeled

 

Tõend, mille tüüpvorm on esitatud lisas, tuleb tõlkida täidesaatva riigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest. Iga liikmesriik võib käesoleva raamotsuse vastuvõtmisel või hiljem nõukogu peasekretariaati hoiule antavas deklaratsioonis kinnitada, et ta aktsepteerib tõlget liidu ühes või mitmes teises ametlikus keeles.

(1)

ELT C 150, 21.6.2005, lk 1.


SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Tegemist on Austria, Soome ja Rootsi algatusega, mille eesmärgiks on süüdimõistetud isikute sellesse riiki üleandmise protsessi kiirendamine, millega nimetatud isik on mingil viisil seotud ja kus peetakse tõenäoliseks, et optimaalne sotsiaalne rehabilitatsioon on saavutatav. Raamotsus näeb ette otseteemehhanismi kõnealusele isikule teise liikmesriigi poolt määratud vabadusekaotuse või julgeolekumeetmetega (vaimuhaiguse või vähendatud vastutuse korral) seotud karistuste tunnustamiseks ja täideviimiseks nende liikmesriikide poolt, mille kodanik isik on, kus on tema seaduslik elukoht või millega tal on lähedased sidemed.

Algatuses võetakse arvesse Tampere järeldusi ning eelkõige kriminaalasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise tugevdamist, vastastikuse usalduse edendamist riiklike kohtuorganite vahel, ühtse kriminaalpoliitika arendamist liidu poolt, et võidelda tõhusalt raske kuriteo kõikide vormidega, eriti miinimumkaristuste määramise abil.

Kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide poolt ratifitseeritud Euroopa Nõukogu 21. märtsi 1983. aasta kohtulikult karistatud isikute üleandmise konventsiooni alusel võib süüdimõistetud isikuid ülejäänud karistuse kandmiseks üle anda üksnes sellele riigile, mille kodanikud nad on, ning ainult nende isikute ja asjassepuutuvate riikide nõusolekul. Konventsiooni 18. detsembri 1997. aasta lisaprotokoll, mida küll kõik liikmesriigid ei ole ratifitseerinud, piirab süüdimõistetud isikute nõusoleku ulatust.

Esimene arvamuste vahetus toimus kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis … ja siis jagati laiali ka töödokument.

2. Ettepaneku eesmärk

Vastutav nõukogu töörühm on juba muutnud algteksti (7307/05 COPEN 54), esitades järgmised dokumendi põhipunktid:

· Euroopa vahistamismääruse asemel, millele viitas esialgne töödokument, on kooskõlas rahatrahvide vastastikust tunnustamist käsitleva raamotsuse (ELT L 76, 22.3.2005) artikli 7 lõikega 1 kasutatavaks süsteemiks tõend (tüüpvorm), mis edastatakse täitmiseks koos karistust määrava korraldusega;

· kriteeriumid süüdimõistetud isiku ühest liikmesriigist teise üleandmiseks, et ta kannaks ülejäänud karistuse seal, on: a) kodakondsus koos seadusliku elukohaga, b) alaline seaduslik elukoht ja c) riik, millele üleandmisega süüdimõistetud isik nõustub ja millega tal on lähedased sidemed. Täidesaatvale riigile korralduse edastamise käigus nähakse ette süüdimõistetud isiku seisukoha suuline või kirjalik esitamine, kui tal puudub edasikaebamise õigus;

· 32 süüteo nimekiri, mis on samane Euroopa vahistamismäärust käsitlevas raamotsuses 2002/584/JSK sisalduva nimekirjaga, mille puhul pole vaja kontrollida teo kahepoolset karistatavust, et tunnustada ja täide viia vabadusekaotust hõlmavat karistust;

· teatud tingimustel sanktsiooni teise karistusega kohandamise menetlus, mis on kooskõlas täidesaatva riigi õigusega, kui nimetatud sanktsioon ei ole sellega kooskõlas oma kestuse või olemuse seisukohast. Kõikidel juhtudel peab ettepanek olema kooskõlas Euroopa Nõukogu 21. märtsi 1983. aasta kohtulikult karistatud isikute üleandmise konventsiooni artikli 10 lõikega 2, milles kohaldatakse “jätkuva täitmise” põhimõtet ja mitte “sanktsiooni kohandamise” põhimõtet, mis on vastuolus vastastikuse tunnustamise põhimõttega. Ei ole selliseid olukordi, mil sanktsiooni saab muuta rahatrahviks, samuti pole võimalik olukord, et sanktsioon on karmim kui väljaandjariigi määratud karistus;

· korralduse mittetunnustamise ja mittetäitmise põhjuste hulka kuuluvad: a) tõendi täitmata jätmine, b) nende kriteeriumide mittetäitmine, millel põhineb süüdimõistetud isiku üleandmine, c) ne bis in idem põhimõtte rikkumine, d) artiklis 7 loetlemata süüteos süüdimõistmine, e) aegumine, f) varjupaiga või privileegi olemasolu, g) isikul puudub kriminaalvastutus ja h) karistust on jäänud kanda alla nelja kuu.

3. Raportööri seisukoht

1.        Tarvis on selgitada mõistet "millega isikul on lähedased sidemed", mille korral edastatakse korraldus üksnes süüdimõistetud isiku nõusolekul. Samuti tuleks teha selgelt vahet kriteeriumide "kodakondsus" ja "alaline elukoht" vahel.

2.        Võiks üle vaadata mõiste "arvamus" (süüdimõistetud isiku suuline või kirjalik arvamus), kuna see ei määratle täpselt, milline on nimetatud arvamuse arvessevõtmise praktiline tagajärg üleandmise ja riigi valiku seisukohast vaadates.

3.        Ka süüdimõistetud isiku ohvri(te)le tuleks anda võimalus saada teavet nimetatud isiku teise liikmesriiki üleandmise korraldusest, kooskõlas nõukogu 15. märtsi 2001. aasta raamotsuse 2001/220/JSK (ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses) sätetega. Eriti tuleks arvesse võtta ohvrite tundlikku positsiooni, võimalikke hüvitise saamist käsitlevaid menetlusi ja ohvrite õigust saada teavet menetluste tulemuse kohta ning neist isiklikult osa võtta; süüdimõistetud isiku üleviimisega see õigus kaob. Seega tagatakse neile võrdne kohtlemine ja austus nende väärikuse vastu ning kindlustatakse nende õigused ja õiguslikud huvid protsessis.

4.        Konkreetse süütegude nimekirja lisamise vajadus on mitmeti kaheldav. Minimaalse karistusena tuleks kehtestada kuni kolm aastat ning samuti tuleks tagada, et täidesaatvas riigis peab kandma vähemalt kuuekuulise karistuse. Kahepoolse karistatavuse kontrollimine hoiab ära üleandmised karistuse kandmiseks süüteo eest, mida riik, kellele isik üle antakse, ei määratle kuriteona.

5.        Täidesaatva riigi õiguses sätestatud karistuse kohandamist tuleks käsitleda eriti ettevaatlikult liikmesriikides ette nähtud karistuste erinevuse tõttu.

6.        Läbiveomenetluse käigus nõutud andmed on liigsed, nt "süüteo olemus ja juriidiline klassifikatsioon", "süüteo tehiolude kirjeldus". Kogu menetlus on liialt bürokraatlik ja ametlik. Lisaks sellele on raportööril reservatsioonid sellele ELi liikmesriigile viitamise kohta, kes "lubab" teisel liikmesriigil süüdimõistetud isikut viia läbi oma territooriumi, kuna me viitame ühtsele alale, kus kehtib isikute liikumisvabadus ja kus piirid on kaotatud. (Võib-olla tuleks erikohustuse põhimõtet laiendada, et kaasata neid liikmesriike, mille kaudu veetakse süüdimõistetud isikuid).

7.        Eelkõige seetõttu, et taotletakse süüdimõistetud isiku nõusoleku ulatuse piiramist, tuleks kaitsta erikohustuse põhimõtet tagamaks, et süüdimõistetud isikut ei mõisteta süüdi muudes tegudes kui need, mille suhtes ta kannab oma karistust.

8.        Pole vastuvõetav, et väljaandjaliikmesriigil oleks õigus anda armu, amnestiat või vaadata kohtuotsus üle, kui süüdimõistetud isik on antud üle täidesaatvale riigile, mille järel kohaldatakse nimetatud riigi õigust. Võib-olla pärast konsulteerimist väljaandjariigiga.

9.        Aruteluteema: Euroopa kriminaalõiguse edendamise idee.


MENETLUS

Pealkiri

Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatus seoses nõukogu raamotsuse vastuvõtmisega Euroopa täitekorralduse kohta ning süüdimõistetud isikute üleandmise kohta Euroopa Liidu liikmesriikide vahel

Viited

7307/2005 – C6-0139/2005 – 2005/0805(CNS)

EPga konsulteerimise kuupäev

18.5.2005

Vastutav komisjon
  istungil teada andmise kuupäev

LIBE
26.5.2005

Arvamuse esitaja(d)
  istungil teada andmise kuupäev

 

 

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine
  otsuse kuupäev

 

 

 

 

 

Tõhustatud koostöö
  istungil teada andmise kuupäev

 

 

 

 

 

Raportöör(id)
  nimetamise kuupäev

Ioannis Varvitsiotis
4.7.2005

 

Endine raportöör / Endised raportöörid

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

24.1.2006

20.3.2006

18.4.2006

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

15.5.2006

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

38

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alexander Alvaro, Roberta Angelilli, Edit Bauer, Johannes Blokland, Mihael Brejc, Kathalijne Maria Buitenweg, Maria Carlshamre, Giusto Catania, Carlos Coelho, Fausto Correia, Kinga Gál, Patrick Gaubert, Elly de Groen-Kouwenhoven, Ewa Klamt, Magda Kósáné Kovács, Barbara Kudrycka, Stavros Lambrinidis, Romano Maria La Russa, Sarah Ludford, Antonio Masip Hidalgo, Claude Moraes, Lapo Pistelli, Martine Roure, Inger Segelström, Antonio Tajani, Ioannis Varvitsiotis, Manfred Weber, Stefano Zappalà, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed

Camiel Eurlings, Giovanni Claudio Fava, Sophia in 't Veld, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Bill Newton Dunn, Marie-Line Reynaud

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

Panagiotis Beglitis, Emine Bozkurt, Pasqualina Napoletano

Esitamise kuupäev

17.5.2006

 

Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles)

...

Viimane päevakajastamine: 31. juuli 2006Õigusalane teave