Menetlus : 2006/2015(INL)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A6-0218/2006

Esitatud tekstid :

A6-0218/2006

Arutelud :

Hääletused :

PV 06/07/2006 - 6.3
CRE 06/07/2006 - 6.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2006)0305

TEINE RAPORT     
PDF 165kDOC 90k
22. juuni 2006
PE 374.502v01-00 A6-0218/2006

Soovitused komisjonile Euroopa tervishoiutöötajate kaitsmise kohta vere kaudu levivate nakkuste eest süstlatorkevigastuste tagajärjel

(2006/2015(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Rapportöör: Stephen Hughes

(Algatus vastavalt kodukorra artiklile 39)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

soovitustega komisjonile Euroopa tervishoiutöötajate kaitsmise kohta vere kaudu levivate nakkuste eest süstlatorkevigastuste tagajärjel

(2006/2015(INI))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 192 teist lõiku;

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 39, 45 ja 168;

–    võttes arvesse nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta(1);

–    võttes arvesse nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiivi 89/655/EMÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta(2);

–    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl(3);

–    võttes arvesse komisjoni teatist töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate direktiivide sätete praktilise rakendamise kohta (KOM(2004)0062);

–    võttes arvesse Euroopa konkurentsivõime aruannet 2004 (SEK(2004)1397);

–    võttes arvesse komisjoni teatist “Kohanemine muutustega tööl ja ühiskonnas: ühenduse uus töötervishoiu ja tööohutuse strateegia 2002–2006” (KOM(2002)0118);

–    võttes arvesse oma 24. veebruari 2005. aasta resolutsiooni töötervishoiu ja tööohutuse edendamise kohta(4);

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A6–0137/2006);

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni teist raportit (A6–0218/2006),

A.  arvestades, et süstlatorkevigastuste tagajärjel võivad edasi kanduda enam kui 20 eluohtlikku viirust, sealhulgas B-hepatiit, C-hepatiit ja HIV/AIDS, kujutades seega rahvatervisele tõsist probleemi;

B.   arvestades, et B-hepatiidi, C-hepatiidi ja HI-viiruse levimus kasvab ning ÜRO programm AIDSi vastu võitlemiseks (UNAIDS) on teatanud üle 40 miljonist HI-viiruse ning üle 5 miljonist C-hepatiidi juhtumist üle maailma;

C.  arvestades, et sõltumatud uuringud on tõestanud, et enamikku süstlatorkevigastusi on võimalik ära hoida, parandades väljaõpet ja töötingimusi ning kasutades ohutumaid meditsiiniinstrumente;

D.  arvestades, et olemasolevad Euroopa õigusaktid, mis kaitsevad tervishoiutöötajaid süstlatorkevigastuste eest, on tegelikult osutunud ebatõhusaks;

E.   arvestades, et tervishoiutöötajatest on tõsine puudus ning Prantsusmaal ja Suurbritannias läbiviidud uuringud on näidanud, et elukutse vähese atraktiivsuse üks peamisi põhjusi on igapäevatööga seotud riskid; ning arvestades, et komisjoni konkurentsiaruanne 2004 (SEK(2004)1397) tunnistab tervishoiusektori töötajate kasvavat nappust kui murettekitavat probleemi Euroopa Liidu jaoks;

F.   arvestades, et komisjon on pidevalt andnud pettumust valmistavaid vastuseid parlamendi küsimustele, mida on esitanud erinevad Euroopa Parlamendi liikmed, rõhutades vajadust astuda kiireloomulisi ja konkreetseid samme tervishoiutöötajate kaitsmiseks;

G.  arvestades, et komisjonile tuleks meelde tuletada, et sellised meetmed on kooskõlas algatusega, mis näeb ette parema õigusliku reguleerimise, sealhulgas nende õigusaktide muutmise, mis ei ole osutunud tõhusaks;

H.  arvestades muret tervishoiutöötajate eluohtlike kutsealaste riskide pärast tulenevalt saastunud süstlanõeltest, millele komisjoni tähelepanu on korduvalt juhitud, viimati Euroopa Parlamendi eelmainitud 24. veebruari 2005. aasta resolutsioonis, milles nõutakse direktiivi 2000/54/EÜ läbivaatamist, et konkreetselt käsitleda süstlanõeltest ja teravatest meditsiiniinstrumentidest tulenevaid ohte;

I.    arvestades, et kodukorra artikli 39 lõike 2 kohaselt ei ole koostamisel ühtegi ettepanekut rohkem kui 12 kuu möödumisel parlamendi taotlusest teha õigusloomega seotud parandusi, ning arvestades, et selle aja jooksul on ELi tervishoiutöötajad saanud tõenäoliselt lisaks ligikaudu miljon süstlatorkevigastust, millest paljusid oleks saanud ära hoida; arvestades, et mõned neist vigastustest põhjustavad vere kaudu levivaid eluohtlikke viirusinfektsioone ning väga paljudel juhtudel kaasneb selliste vigastustega tervishoiutöötajate ja nende perekondade kuid kestev ängistav teadmatus, kas nad on eluohtliku nakkuse saanud või mitte,

1.   palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile kolme kuu jooksul pärast käesoleva resolutsiooni vastuvõtmist asutamislepingu artiklite 137 ja 251 alusel õigusakti ettepanek võtta vastu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2000/54/EÜ;

2.   märgib, et Saksamaa Liitvabariigis praegu toimiv süsteem, mis kasutab ka Hispaania kogemusi, võiks olla õigusakti ettepaneku aluseks;

3.   kutsub komisjoni üles välja töötama ühiseid ELi standardid süstlatorkevigastustest teatamiseks ja nende registreerimiseks;

4.   kinnitab, et nimetatud soovitused järgivad subsidiaarsuse põhimõtet ja kodanike põhiõigusi;

5.   on seisukohal, et nõutud ettepanekul ei ole finantsmõju;

6.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja sellele lisatud üksikasjalikud soovitused nõukogule ja komisjonile.

RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA: ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED NÕUTUD ETTEPANEKU SISU KOHTA

1.        TAUST

1.1.     Süstlatorkevigastus tekib, kui nahka läbib juhuslikult süstlanõel, mis võib olla saastunud patsiendi verega. Saastunud süstlanõelad võivad edasi kanda rohkem kui 20 ohtlikku vere kaudu levivat haigusetekitajat, sealhulgas B-hepatiiti, C-hepatiiti ja HI-viirust. Enamasti tekivad sellised vigastused meditsiiniõdedel ja arstidel, kuid ohustatud on ka teised meditsiinitöötajad, samuti abipersonal, nagu koristajad, pesupesijad ja teised järgmise tasandi töötajad.

1.2.     ELis töötab tervishoiu- ja hoolekandesektoris ligikaudu 10% töötajatest, oluline osa neist töötab haiglates. Seega on tervishoid üks Euroopa suuremaid tööhõivevaldkondi. Tööga seotud õnnetusi on tervishoiu ja sotsiaalteenuste sektoris ELi keskmisest 30% rohkem(5). Ohtude nimekirja eesotsas on kokkupuuted bioloogiliste mõjuritega, eelkõige HI-viiruse ning B- ja C-hepatiidi viirustega.

1.3.     Nahka läbivad vigastused, mis on tekitatud õõnsate, verega täidetud teravate esemetega, on esmane tee, mille kaudu tervishoiutöötajad oma kutsetöös nakatuvad verega levivatesse ning surmaga lõppeda võivatesse haigustesse. Hinnanguliselt saadakse Euroopas igal aastal üks miljon süstlatorkevigastust.(6)

1.4.     Kõrge riskiastmega toimingute hulka kuuluvad verevõtmine, veenisiseste kanüülide panemine ning naha kaudu süstimised. Väikesest verekogusest võib tekkida potentsiaalselt eluohtlik nakkus. Nakkusoht sõltub mitmesugustest teguritest, nagu patsiendi nakatatuse seisund ja viiruse hulk, töötaja immuunsüsteemi seisund, vigastuse sügavus, ülekantud vere hulk, vigastuse ja haava desinfitseerimise vahele jääv ajavahemik, samuti kokkupuutejärgse profülaktika kättesaadavus ja kasutamine.

1.5.     Nende nakkuste levimus on tervishoiu valdkonnas tunduvalt kõrgem kui elanikkonnas üldiselt(7).

1.6.     B-hepatiidi ohtu on võimalik vähendada vaktsineerimise abil ning HI-viirusega nakatumise ohtu saab vähendada kokkupuutejärgse kiire profülaktikaga. C-hepatiidi puhul ei ole nendest meetmetest aga abi.

1.7.                Uuringud on näidanud, et ohutumate instrumentide kasutamine võib süstlatorkevigastusi tunduvalt vähendada. Sõltumata sellest meetmest võivad süstlatorkevigastuste arvu tunduvalt vähendada ka regulaarsed koolitused ja korralduslikud meetmed. Seetõttu tuleks ohutute vahendite kasutamise kõrval rõhku panna ka korralduslikele meetmetele, nagu kehtestatud töövõtted, töötajate koolitused ja instrueerimised ning ohtlike tegevuste teadvustamine(8).

2.        KEHTIVAD ÕIGUSAKTID

2.1.     Direktiiv 2000/54/EÜ (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) sisaldab sätteid töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl. Selles kontekstis on eriti olulised järgmised sätted.

–  Bioloogilised mõjurid on liigitatud nelja rühma vastavalt nende nakkusohtlikkusele (artikkel 2).

–  Kõikide tööde korral, kus on oht kokku puutuda bioloogiliste mõjuritega, peab tööandja läbi viima ohuhindamise (artikkel 3).

–  Kui ohuga kokkupuudet ei ole tehniliselt võimalik vältida, tuleb ohtu vähendada nii palju, et asjaomased töötajad ja nende tervis oleksid piisavalt kaitstud. See hõlmab individuaalsete kaitsemeetmete kasutamist, tegutsemisplaanide koostamist õnnetuste puhuks ning jäätmete ohutut kogumist, ladustamist ja kõrvaldamist (artikkel 6).

–  Tuleb kehtestada inim- ja loomset päritolu proovide võtmise, käitlemise ja töötlemise kord (artikkel 8).

–  Tervishoiu- ja veterinaarasutustes tuleb võtta kohaseid meetmeid, et kaitsta asjaomaseid töötajaid ja nende tervist (artikkel 15).

2.2.     Asjakohane on ka nõukogu direktiiv 89/655/EMÜ töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses). Artiklis 3 sätestatakse tööandja kohustused:

– tagada, et töövahendid sobivad tööülesande täitmiseks ning töötajad saavad neid kasutada oma turvalisust või tervist ohustamata;

–  pöörata tähelepanu töökoha töötingimustele ning kõnealuste töövahendite kasutamisega kaasneda võivatele ohtudele;

–  võtta asjakohased meetmed ohtude minimeerimiseks.

Lisaks peavad töötajad saama töövahendite kasutamise ning nende kasutamisega kaasneda võivate ohtude alast teavet ja väljaõpet (artiklid 6 ja 7).

3.        MIKS ON VAJA SEADUSANDLIKKU LAHENDUST

3.1.     Kuigi teoreetiliselt peaksid olemasolevad õigusaktid süstlatorkevigastuste ohtu käsitlema, ei ole see tegelikkuses nii. Komisjoni teatises töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate direktiivide sätete praktilise rakendamise kohta (KOM(2004)0062) osutatakse eriti avaliku sektori, sealhulgas haiglate probleemidele.

3.2.     Suunised, teadlikkuse tõstmise kampaaniad ja muud mitteseadusandlikud algatused saavad vaid osaliselt kaasa aidata, neid tuleks kasutada täiendavalt direktiividele(9).

3.3.     Euroopa 2004. aasta konkurentsivõime aruande (SEK(2004)1397) kohaselt on tervishoiutöötajate kasvav nappus Euroopas murettekitav. Tervishoiuvaldkonna elukutsete vähesel atraktiivsusel on palju põhjusi, kuid kutsealased ohutuseriskid töökohal on kindlasti üks lisategur.

4.        FINANTSMÕJU

4.1.     Mitmed sõltumatud uuringud on käsitlenud nende investeeringute lühi- ja pikaajalist kasu, mis süstlatorkevigastuste vältimiseks on tehtud ohutumatesse töövõtetesse ja meditsiinivahenditesse, ning kõigis uuringuis on jõutud järeldusele, et üldiselt saavutatakse majanduslik kokkuhoid(10).

5.        ERISÄTTED

5.1.     Direktiivile 2000/54/EÜ tuleb lisada järgmised sätted:

Artikli 2 punkt c a

"terav meditsiiniinstrument – õõnesnõelad (nagu süstalde, lantsettide, verevõtmise erivahendite, libliknõelte ja veenisiseste kateetrite nõelad), haavaõmblusnõelad, skalpellid ja muud meditsiinilised lõikeriistad."

Artikli 15 lõike 1 punkt c a

 

"oht vigastada end nõelte ja teiste teravate meditsiiniinstrumentidega, mis on saastunud verega."

Artikli 15 lõige 2 a

 

"Ohutud töövahendid lõike- ja torkehaavade ärahoidmiseks ei tohi ohustada patsiente. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist tuleks vastutavate arstide osalusel astuda samme järgmiste ennetusmeetmete võtmiseks tervishoiu- ja veterinaarasutustes, et kaitsta töötajaid nõelte ja teiste teravate meditsiiniinstrumentidega tekitatud vigastuste eest:

a)        võimaluse korral tuleks kasutada ohutuid ja tõhusaid süsteeme, mille abil vähendada kanüülide kasutamist, näiteks veeni püsikanüül;

b)        riskianalüüsi põhjal tuleb astuda samme, et tagada ohutute vahendite (kui need on olemas) tõhus ja sihipärane kasutamine valdkondades, kus on eriti kõrge õnnetuste ja/või nakatumise oht, võttes arvesse kulude-tulude suhet;

 

c)        töövõtted, millega kaasneb süstlatorkevigastuste oht, muudetakse ohutumaks ning keelustatakse süstlanõelte tagasipanemine kaitseotsikusse;

 

d)        kõiki töötajaid – eelkõige neid, kes paigaldavad kanüüle – koolitatakse nõelu ja muid teravaid meditsiiniinstrumente ohutult käsitsema ning kasutama nende ohutuks kõrvaldamiseks vastavaid teravate meditsiiniinstrumentide jaoks ettenähtud konteinereid, samuti neid jäätmekonteinereid nõuetekohaselt pitseerima;

 

e)        kui süstlanõela kasutuskoha vahetus läheduses ei ole teravate meditsiiniinstrumentide jaoks ettenähtud mahutit, peaks töötajal kaasas olema ühekordseks kasutamiseks mõeldud kandik, mis omakorda visatakse ära kliiniliste jäätmete konteinerisse, et vältida saastumist verega;

 

f)         töökohas antakse kirjalikud juhised ning vajadusel pannakse välja teated, millised toimingud on ette nähtud süstlanõelte ja muude teravate meditsiiniinstrumentidega juhtunud õnnetuste ja vahejuhtumite puhuks;

g)        tõhus reageerimine õnnetustele ja vahejuhtumitele ning järelkontroll, sealhulgas kiire kokkupuutejärgne profülaktika;

h)        kõikidele töötajatele, kes puutuvad kokku nõelte ja muude teravate meditsiiniinstrumentidega, pakutakse B-hepatiidi vastast vaktsineerimist;

i)         süstlanõelte või teravate meditsiiniinstrumentidega tekitatud vigastused tuleb registreerida eriregistris;

j)       komisjon kontrollib (4 aastat pärast käesolevas resolutsioonis soovitatud direktiivi 2000/54/EÜ muudatuste jõustumist), kas lõike 2 a punkti b tähenduses ohutute vahendite rakendamine on olnud edukas. Tuleb läbi viia uuringuid, kuivõrd selliste vahendite kasutuselevõtt suure nakatumisriskiga valdkondades on vähendanud vigastuste ja nakatumiste arvu ning kas käesoleva artikli kohaldamisalasse tuleks lisada teisi valdkondi. Samuti hinnatakse seda, millised vahendid on töötajate seisukohalt kõige tõhusamad ja vastuvõetavamad.

 

Artikli 15, lõige 2b

Eeskirjad jõustuvad kaks aastat pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas;"

(1)

EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.

(2)

EÜT L 393, 30.12.1989, lk 13.

(3)

EÜT L 262, 17.10.2000, lk 21.

(4)

ELT C 304 E, 1.12.2005, lk 400.

(5)

Vt KOM(2002)0118.

(6)

a) EPINet Data. Dee May RGN, DMS. Period of Study: July 2000 to June 2001.

b) Surveillance of Occupational Exposures in Italy: the SIROH program, Gabriella De Carli, Vincent Puro, Vincenzo Puro, Giuseppe Ippolito, and the SIROH group, SIROH, 6 – 2002.

c) EPINet Spain, 1996 – 2000. Hermandez – Navarette MJ, Arribas – Llorent JL, Campins Marti M, Garcia de Codes Ilario.

d) Risk of Hepatitis C Virus Transmission following Percutaneous Exposure in Healthcare Workers, 2003 – G De Carli, V Puro, G Ippolito, and the Studio Italiano Rischio Occupazionale da HIV (SIROH) Group.

(7)

a) (University of Wuppertal) Hofmann F, Kralj N, Beie M. Needle stick injuries in healthcare - frequency, causes and preventive strategies. Gesundheitswesen. 2002 May; 64(5):259-66.

b) Schroebler S., Infektionsrisiko durch Nadelstichverletzungen für Beschäftigte im Gesundheitsdienst, in

Dokumentationsband über die 40. Jahrestagung der Gesellschaft für Arbeitsmedizin und Umweltmedizin e.V., Rindt-Druck, Fulda 2000; fortgeführt und ergänzt, persönliche Mitteilung.

(8)

a) Advances in Exposure Prevention; vol. 3, no. 4; Libourne study GERES day 09/2001.

b) Mendelson MH, Chen LBY, Finkelstein LE, Bailey E, Kogan G. Evaluation of a Safety IV Catheter Using the Centers for Disease Control and Prevention (CDC) National Surveillance System for Hospital Healthcare Workers Database. In 4th Decennial International Conference on Nosicomial and Healthcare-Associated Infections 2000 (March 5-9). Atlanta, Georgia.

c) Four-year surveillance from the Northern France network' American Journal of Infection Control. 2003 Oct;31(6):357-63. Tarantola A, Golliot F, Astagneau P, Fleury L, Brucker G, Bouvet E; CCLIN Paris-Nord Blood and Body Fluids (BBF) Exposure Surveillance Taskforce.

d) Louis N, Vela G, Groupe Projet. Évaluation de l’efficacité d’une mesure de prevention des accidents d’exposition au sang au cours du prèlévement de sang veineux. Bulletin Épidémiologique Hebdomadaire 2002;51: 260-261.

e) Younger B, Hunt EH, Robinson C, McLemore C. Impact of a Shielded Safety Syringe on Needlestick Injuries Among Healthcare Workers. Infection Control and Hospital Epidemiology 1992; 13: 349-353.

f) Abiteboul D, Lolom I, Lamontagne F, Tarantola A, Deschamps JM, Bouve Et, and the GERES group. GERES (Groupe d’étude sur le risque d’exposition des soignants aux agents infectieux). AES: Peut on se protéger ? Enquête multicentrique sur les AES des infimier(e)s de Médecine et réanimation. GERES Day, Hospital Bichat June 2002 Paris.

(9)

Näiteks 2003. aasta oktoobris avaldati Saksamaal TRBA 250 (tehnilised nõuded bioloogilistele mõjuritele), milles antakse vastavad soovitused teravatest meditsiiniinstrumentidest tekkivate vigastuste vältimiseks, sealhulgas nõelakaitsega meditsiinitehnika kasutamiseks. TRBA 250 üks eesmärk on süstlatorke tagajärjel tekkinud nakkuste vähendamine. Sel põhjusel käsitleti ohutute süsteemide sisseviimise kõrval ka alternatiivseid meetodeid, mis tagavad kanüülide ohutu käsitsemise. Ettevõtjatele on abiks kutseühingu tööohutuse ja töötervishoiu alased eeskirjad (BGR/TRBA 250). Kui ettevõtja peab kinni siin kirjeldatud tehnika tasemest, võib ta lähtuda sellest, et ta on täitnud bioloogilisi mõjureid käsitleva määruse nõuded ("eeldatav toime", "vastav toime"). Et nõuded on kohustuslike nõuete määratlemise asemel sõnastatud tehniliste eeskirjadena, kasutades selliseid väljendeid nagu "peaks", on nende tegelik mõju väike.

(10)

a) A. Wittmann, F. Hofmann, B. Neukirch, Ch. Thürmer, N. Kralj, S. Schroebler, K. Gasthaus; ‘Blood-borne viral infections: causes, risks and prevention strategies’, Bergische Universität Wuppertal, May 2005

b) US General Accounting Office, Impact assessment regarding Needlestick Safety and Prevention Act; Nov 17, 2000

c) Evaluation of the Efficacy of a Measure to Prevent Accidental Needlestick Injuries by Using Safety

Needles for Venous Blood.Louis Nicole (1), Vela Gilles (2) and the Project Group Cellule d’Hygiène [Hygiene Unit], Centre Hospitalier 06401 – Cannes cedex Département d’Ergonomie [Department of Ergonomics], Centre Hospitalier Cannes

d) 2004 Center for Disease Control Sharps Safety Workbook, USA - Cost of Needlestick Injuries


MENETLUS

Pealkiri

Soovitused komisjonile Euroopa tervishoiutöötajate kaitsmise kohta vere kaudu levivate nakkuste eest süstlatorkevigastuste tagajärjel

Viited

2006/2015(INI

EP-le esitamise kuupäev

12.1.2006

Vastutav komisjon
  istungil teada andmise kuupäev

EMPL
19.1.2006

Raportöör(id)
  nimetamise kuupäev

Stephen Hughes
27.10.2005

 

Arutamine parlamendikomisjonis

21.3.2006

19.4.2006

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

20.4.2006

Lõpphääletuse tulemused

+:
–:

0:

27

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Andersson, Roselyne Bachelot-Narquin, Jean-Luc Bennahmias, Milan Cabrnoch, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Jean Louis Cottigny, Proinsias De Rossa, Harald Ettl, Carlo Fatuzzo, Joel Hasse Ferreira, Stephen Hughes, Karin Jöns, Jan Jerzy Kułakowski, Sepp Kusstatscher, Bernard Lehideux, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Mario Mantovani, Ana Mato Adrover, Maria Matsouka, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Pier Antonio Panzeri, Jacek Protasiewicz, José Albino Silva Peneda, Kathy Sinnott, Jean Spautz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Edit Bauer, Françoise Castex, Marian Harkin, Anne E. Jensen, Jamila Madeira, Leopold Józef Rutowicz, Elisabeth Schroedter, Evangelia Tzampazi, Yannick Vaugrenard, Anja Weisgerber

Esitamise kuupäev

25.4.2006

 

TAGASISAATMINE PARLAMENDIKOMISJONILE

Parlamendikomisjonile tagasisaatmise kuupäev kodukorra artikli 52 lõike 3 alusel

 

 

Parlamendikomisjonile tagasisaatmise kuupäev kodukorra artikli 168 alusel

13.6.2006

Raporti esitamise tähtaeg

puudub

Raportöör(id)       

Kinnitamise/nimetamise kuupäev

Stephen Hughes

27.10.2005

Arutamine parlamendikomisjonis

21.6.2006

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.6.2006

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

32

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Andersson, Roselyne Bachelot-Narquin, Iles Braghetto, Milan Cabrnoch, Mogens N.J. Camre, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Luigi Cocilovo, Jean Louis Cottigny, Proinsias De Rossa, Harlem Désir, Ilda Figueiredo, Stephen Hughes, Karin Jöns, Jan Jerzy Kułakowski, Sepp Kusstatscher, Jean Lambert, Raymond Langendries, Bernard Lehideux, Elizabeth Lynne, Thomas Mann, Jan Tadeusz Masiel, Ana Mato Adrover, Maria Matsouka, Ria Oomen-Ruijten, Siiri Oviir, Pier Antonio Panzeri, José Albino Silva Peneda, Kathy Sinnott

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Françoise Castex, Magda Kósáné Kovács, Elisabeth Schroedter, Patrizia Toia, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)

 

Esitamise kuupäev

22.6.2006

Viimane päevakajastamine: 28. juuli 2006Õigusalane teave